Seitse ja 36 minutit on kell. Meil on stuudios nüüd põllumees Indrek Klammer ja kõigepealt, et tahaks teile soovida õnne veelkord Vikerhommiku poolt ka eile võidetud aasta põllumees tiitli eest. Ja lisaks siin stuudios tervitamisele, meil on teile ka väike kingitus Kalevi kommikarp, suur aitäh tulemast. Ja tegemist on siis mehega, kes on täna hommikul juba sõitnud 110 kilomeetrit, et vikerraadio kuulaja ette astuda. Mis kell maal tegelikult elu algab? Maal käib elu ööpäevaringselt nagu farmis, et seal ei olegi pausi, aga muidu noh, minu päev algab tavaliselt ikka kuskil kuue-seitsme aeg, et ma nii tööle liiga vara ei kiirusta, et sinna nagu hiljem, et aga siis üldiselt jah, saab hakata vaatama, mis on juhtunud. Läheme korraks tagasi eilse päeva juurde, milline tunne eile oli, kui te saite teada tiitlist? No tunne oli ülev, sest eks ta oli mulle üllatus ikkagi, selles mõttes, et noh, võib-olla mul on siin varem paremaid aastaid kunagi olnud ja kõik, et siis ma nüüd sattusin kandideerima ka, see tuli ära teha ja ja eks see pani ka pingutama, võib-olla, et selle nimel, et mõni asi isegi veel paremini tehtud, kui seda kandideerimist Indrek te ütlete, et teil on olnud ka paremaid aastaid, aga mille järgi teie aasta headust mõõdate? See on paljuski see, mis ei ole enda teha. Oleneb ilmast, see oleneb börsihindadest, piima hinnast, nagu näiteks siin oli sealiha kriis siin viis-kuus aastat ei ole enda teha, aga sa pead selle üle, et see on see põllumajanduse keeruline asi ja kui need kriisid satuvad veel üheaegselt, siis on eriti raske. Teeme kuulajatele ka sellise konkreetse ülevaate, millega tegelikult teie farm tegeleb. No meie farm, kui seda nimetada ta on, tegelikult on ta grupp mis koosneb viiest ettevõttest. On siis voore farm mis on siis ütleme hektarit põllu põlluharimist, maakasutust. Voore Mõis, piimafarm, 650 lehmaga Kupna Mõis seakasvatus. Ja siis on veel voore, farm, teenused, mis osutab põllumajandusteenuseid nii enda grupile kui siis ka üle Eesti kõikvõimalikud silo, vedelsõnniku laotamised. Tööd, mis vajavad sellist noh, suurt tehnikat ja mida ei ole mõistlik igal ettevõttel endale soetada. Ja lisaks on siis ka veel väike lihatööstus ja eraldi on meil veel siis Küti Mõis, mis on maheettevõtte, nii et seal on ka siis 300 lihaveist No see kõik kõlab niimoodi, et juhtida on mõndagi, eks ole, kuidas suhtuda sel juhul tiitlisse põllumees ta kui väga ta ise selleks ennast peate ja kas te päriselt olete ka põllul kunagi olnud? Jah, olen ma alustasin ikka päris nii, noh, käsi käsi mullas, ütleme et kõigepealt sai alustada köögiviljakasvatuse kapsakasvatusega talus, kui 89. aastal saime, noh, isa abiga saime siis vanaisa talu nagu uuesti. Ta oli meil kõik, hooned olid alles, aga siis maad tagasi ja uuesti nagu käivitada, sai esimesed masinad soetada. Ja siis aasta 1990 oli selline, kus mul oli võimalus sõita läbi väga tiheda konkursisõela selleaegsele Lääne-Saksamaale piimapõllumajanduskonsultandiks pool aastat. No konsulanti muidugi minust ei saanud, aga ma sattusin jälle järjekordne vedamine sellise mehe juurde. Ta oli 130 midagi 35, mina olin 30. Ja seal oli siis 100 lüpsilehma kaasaegses laudas, mis meil oli täitsa uudne vabapidamislaut, külmlaut ja 200 hektarit maad. Ja siis noh, nagu ma siin eile ka oma kõnes ütlesin, et see siis nii minu kui minu pere elu pöördumatult, siis ma sain aru, mida ma tahan teha ja just seda ma tahan teha. Ja mis seal siis täpselt, no tagasi tulles siis sai hakata juba suurendama pinda, siis tulidki need ajad, kui mis ma tegelikult ma Saksamaal õppisin, kündma ma enne ei olnud seda teinud. Aga tegelikult jah, ega need minu enda tegemised jäid nagu selles mõttes lühikeseks ma vaatasin, et kui esimene aastas ja proovisin, et ise selle 12 hektarit üles kündsin ja siis külvasin ja ega seal väga head midagi ei tulnud. Tehnika ei olnud ka kõige parem ja siis ma vaatasin, et ma pean midagi muud välja mõtlema, sest mul oli nagu juhtimiskogemus mingil määral olemas ja siis ma hakkasin mõtlema selle peale, et kes seda teeks ja siis tuligi siis voore farm, mis oli läbi siis Viru-Jaagupi ühistu erastamise protsessi. Ja siis naabrimees siin ka nagu torkis tagant, et ikka teeme ja teeme ja siis me võtsimegi sellise ühe lagunenud sigala koos 10 hektari maakasutusega, mind ahvatles see maakasutus, seda ei olnud võimalik mitte teist teistmoodi mitte kuidagi saada sellel ajal, et see oli lihtsalt maakasutus. Ja sealt läks edasi. Indrek, kui lihtne on tänapäeval leida tööle mehi, kes künnavad niimoodi, et vaatad põllule, siis silm puhkab ja et külvavad niimoodi, et sealt midagi tõesti võrsub ka. Jah ega noh, ütleme, et ei ole lihtne, aga see on meil aastatepikkune töö. Kõigepealt on vaja meest, kes neid mehi juhib, selleks on meil esimene Eesti tippagronoom. Margus, kes on see tiitli sai aastaid tagasi ja siis tema käe all on need mehed välja koolitatud ja ega need on need noored mehed, need on tulnud osad meile praktikantidega praktikantidena osa on siis noh, ka niimoodi kõige kõige rohkem võtab praegu noori mehi, tõmbab ligi, me saame Facebook'i kaudu, et see on nende tuttavad, sõbrad, see pidev selline jälgimine seal. Nii et praegu ütleme nii, et meil on ikkagi voore, farm, teenused Masinaga me masinad on komplekteeritud, noh alati, kui midagi vahetuse juurde saamiseks rohkem olla. Aga mehed on tublid ja noh, seal ei ole selliseid, kes põldu narrivad. Kui keegi seda teeks, siis juba teised ütlevad, et kuule, mees. Nõukaajast on meelde jäänud kuidagi stereotüübina see, et hommikul tuli näod ikkagi üle vaadata, kes on suuteline rooli minema ja kes mitte, et tänapäeval see ilmselt võimalik enam niimoodi ei ole. No meil ei tule see kõne alla, siis ei ole sellel mehel mõtet järgmisel päeval tulla. Me räägime ka sellest, mil määral teie farm on pereettevõte Te, mainisite siia raadiosse täna tulles, et teie poeg Hendrik oli täna hommikul teie autojuht ja ootab praegu siin raadiomaja ees ja et teie tütar aitas teile valida selle helesinise pluusi, mis on väga fotogeeniline. Minu arust proovisime järgi, mil määral te olete kaasanud kogu oma pere oma tegemistesse. Noh, eks pere pidi paratamatult ma ütlesin, et kui ma selle pöördumatu protsessi tegin ja noh, korterist sinna talusse kolisime, see oli aastal vist 93 siis. Ja ega siis noh, abikaasa oli lastega kodus, meie lapsed lasteaias ei käinud. Et siis oli, läks aastaid edasi ja noh, abikaasa on õppinud muidu proviisoriks. Mõnda aega ta Rakveres töötas, aga siis vaatasime, et noh, Rakveres käimine ja kõik ja siis ma hakkasin nagu meelitama, et kuule ja sinna, et mul on seal palju selliseid sekretäritööd ja personalitööd ja igasugust paberitööd ja ja siis tekli täpsusele on ta seda tänase päevani teinud, et ega seal sealt ükski vale number või midagi läbi ei lähe, neid ei ole mõtet seal kellelgi tulla, proovimagi oma neid dokumente kinnitama või seal midagi valesti on, et need lähevad kõik tagasi. Ja siis aga poeg Hendrik on jah, no tema on ilmselt juba lapsest peale, et ma, ma ütlen küll ausalt, et ega ma ei ole teda kuidagimoodi sinna noh, niimoodi meelitanud või proovinud, ta on lihtsalt ise. Väiksena hakkas juba seal kolmeaastasena minuga kaasas sõitma põldudel igal pool siis kui tulid, noh, tema mänguasjad olid kõik traktorid kahtlemata siis ma reisidelt tõin ka, siis need olid ikka traktorid ja haagised. Ja siis, aga edasi oli siis niimoodi, et kui hakkasid võimalused lekkima, mis ta ise teha sai seal muru niitmised ja muruniidutraktorid, need hakkasid ka järjest suuremaks minema, siis siis edasi, kui olid võimalus juba, et ma hakkasin teda esimesel võimalusel välisreisidele kaasa võtma. Ma mäletan, tema 16 aastane sünnipäev, seda tähistasime lennukisse Ameerika sõidul, siis nii et sealt talle tekkis see noh, nägemus ja noh, ma ei ole noh, tõesti, ma olen isegi mõelnud, et ma ei tahaks sedasama saatust, eks ole, et seda on praegu liiga palju, et ma pean kindlasti seda kuidagi vähendama, sest sellega noh, seda on liiga palju. Aga eks ise vaatab, suur poiss. Eile õhtul aktuaalses kaameras te mainisite, et teie eesmärk on teha tööd nii, et teile jääks ka vaba aega. Aga aktuaalses kaameras jäi natukene õhku see küsimus või see vastus, et kui Indrek Klammeril on või oleks vaba aega, mida ta siis teeks sellega? Noh, vaba aega ka siin tundub nii, et ega üle kahe nädala siis hakkab igav ja siis peab vaatama, mida teha, et et ega siin nii päris niisama ei saa, et aga kindlasti ma annan lihtsalt vaba aega lubanud ja vahel ka niimoodi hoidnud tööst eemal, sest et ei ei ole mõtet, noh, ma tean, mis on stress ja selline kinnijooksmine, et see on põllumajanduses väga kerge tulema, sest et noh, sellised ikaldusaasta tõsised asjad siis on tõesti ja noh seal üksi mul see räägin teistega siin nii mõnegi Eesti selle aasta põllumehega siin, et ega see on kõigil enam-vähem ühtemoodi, et aga siis tuleb lihtsalt mõelda, et alati on saanud olukorrast välja tulla ja. Aga mingi konkreetne tegevus, mis teile meeldib vabal ajal? Nendel Miranud ilusti tehtud, hooldatud rajad seal kepikõndi seal tegemas, et ma pean ikka natuke liikuma ka oma suure suure kaaluga siis sellised, noh siis on mul sellised hobid seal kõrval vanavaraga seotud, mis siin hoonete taastamised ja siis üks vana veski on seal ja siis sellise vanavara kogumine, see nagu rahustab igati. Kui võtad midagi sellist ette, hakkad uurima, siis ma kogun selliseid vanu põllumajandusmedaleid ja majandite märke. Et ja siin öelda praegu, et kui kellelgi on siis hea meelega. Minu vanaisa muuseas kogus ka vanu märke, need on mulle lapsepõlvest väga hästi tuttavad. Nii et selliseid olid jah, neid on ka põllumajanduse seotud kõik, nii et ega mul seal väljaspool rallit ei sõida. Vanadest hoonetest Indrek rääkides siis mul on silma jäänud, et ma ei oska öelda, hinnata, kui tavaline või ebatavaline see Eestis on. Et üks ettevõtja on omandanud vanu talukohti hooneid ja pakub siis järelmaksuga neid kas oma töötajatele või inimestele, kes on huvitatud maale elama tulemisest. Et kuidas see edeneb, kas on huvilisi ja, ja mida see tähendab? Nojah, see on nüüd sellest üks jutt oli suvel maaleht tegi ja eks see on niimoodi olnud, et sul on tulnud, et hooned ikkagi koos maadega kaasa või siis tõesti mõni on ka niimoodi, et nagu perspektiiviga, et on need maal majad, odavad on, ja siis noh, nüüd me oleme päästnud neid lihtsalt lagunemisest, katused peale korda teinud. Oleme teinud sinna juurde ka veel siis, et oleme säilitanud elektriühenduse kaevu või kanalisatsiooni, teinud vajadusel. Et nad on olnud siin mõni, mõni maja on kasutusel siis nagu ajutiselt tööjõuna trendimajana, aga siis ühel haaval jah, need on, mitu maja on ikka saadud niimoodi ära müüa, et inimene. Ja siis, et noh, ostab ta ikka päriseks siis ja sellise noh, kuna laenu anda ettevõte ei saa, siis järelmaksuga. Ja see on üks viise ka töötajate enda juures hoidmiseks. Jah, sest kui sa niimoodi maja müüd, siis sa saad valida ikka, kellele müüdi, et nii, et meil on mitu töötajat ja niimoodi need noored inimesed. Viimane isegi tuli just oli kunagi noh, siin vastavad Austraalias töötanud ja nüüd kodukanti tagasi, et kodutsus. Indrek Klammer, te olete palju saavutanud, eile siis tuli aasta põllumehe tiitel, te olete varasemalt saanud ka presidendi valgetähe viienda klassi teenetemärgi 2010. aastal, kas ma võin küsida nii kõige selle juures, millised on teie plaanid või unistused tulevikuks? No eks see paratamatult seotud jälle selle kodu, koduküla ja põllumajandusega, et lihtsalt tahaks näha, et see kõik oleks, mis me oleme korda teinud, et see niimodi jääks, et ega see ei pea kindlasti olema meie omand ja kõik, aga et lihtsalt me oleme mitmed farmid varemetest üles tõstnud ja põllud hästi korda teinud ja kindlasti nendel põldudel ei ole kunagi varem maailma ajaloos sellist saaki kasvatatud nagu meil. Et seda nagu hea tunda. Et kindlasti jätkatakse ja nagu ma enne ütlesin ka, et ega seda nüüd pojale pärandada, seda oleks liiga palju, et ta noh, ma olen 30 aastat rabelenud ja tean, mis see tähendab. Nii et eks ta peab vaatama siis valikuid tegema ja ega meil see unistus jah ongi, et see kõik siia jääks nii, saaks palju ilusamaks ja paremaks, kui praegu on, et see on see maamehe unistus. Ja päris lõppu ma veel kontrolliksin ühte fakti, kas on nii, et aasta põllumees Indrek Klammer oma ametlikult hariduselt on hoopistükkis elektriinsener? Jah, nii see läks, sest kui siin oli enne juttu, et traktoristid hommikuti mul oli esimene kogemus oli sealsamas töökojas, kus meil praegu keskus on keskajal töötasin siis ja läksin siis EPA'sse viima, siis sisseastumisel, mis avaldust siis ma tee peal mõtlesin, et kas minna õppima mehaanikuks või elektrit, mehaanikat, elektrit, ja siis mõtlesin ma, et ma ei tahaks nende meestega seal jälle kokku saada. Aga paraku ma olen seal kohas ikkagi tagasi. Aga vahepeal jah, sai elektriinseneriks õpitud ja ma töötasin vist kuus aastat Eduard Vilde nimelise kolhoosi peaenergeetikuna, mis oli ka väga selline suuri kogemusi andev aeg. Suur aitäh, Indrek Klammer, palju õnne veel kord aasta põllumehe tiitli puhul. Suur aitäh, et sõitsite Viru-Jaagupist täna hommikul siia, me rääkisime siis mehega, kes on aasta 2019. Aasta põllumees Indrek Klammer.