Selles saates kuuleme lugusid Eesti vabadussõja ajast. Seal käinud mehi on järel sadakond mehi, kes mälestustes elavad teiste 100 koordinaatides teises tegelikkuses meie tegelikkuses elatisraha kroone. Kuid kes ikkagi on teinud riigi, milles elame nüüd ja praegu, aga see selleks. Tartlane Hugo saalis ütleb. Mina mõtlen, et mina tegin ioni deviisi Eesti riigile. Tegin ütelda kasu, tegin nii, et olles miljoni televiisoris Eesti kahju saanud, aga mina üksipäini sai selle asjaga hakkama, hoidsin ära, tähendab, suur laskemoonaladu oleks õhku lennanud, kuna seal oli kõiksugust värki oli sees, küll oli suure tüki need kuule ja püssipadrunit püssirohuga meilt ja lõhkeained perutas liin ja kõiksugust käsigranaadid ja, ja kõik, mis seal oli, seal oli niimoodi, et ei tohtinud saabastega üldse sinna valdud sisse minna, pidi jalast ära võtma, vildid, pehmed vildid, jalga panen Mik saabastega ei tohtinud. Sellepärast et see annab mõne säde kuskilt saapa vot säält, kas mõne noh, seal mõni naelakene saapa kontsa all või see oli nii kujutis, üteldakse püssiroht, no kohe seal, noh, seal oli ka kõiki Püssi Rootsis ja, ja kõik see oli, ma räägin ära, võib-olla muidu ma luiskan tühja juttu tuult, aga see oli Tähtvere mõisas, oli üks magasiait, oli kivimaakividest tehtud, oli, ja seal oli see laskemoonaladu sees, oli suur hoone. Ta on praegu alles ja mina panin posti peal ööse, seal oli niisugune post, oli et pidid ümbra ladu, käime, seal oli üks Kell pantud ja siis seal oli aparaat sees oli, kui said sinna kella juure, siis väntas, liigutasid sellise rulli peal vaid paberi peale, siis need minutid ja tunniajad pääle kirjutas sinna pääle. Ja mina kõndisin mitu tiiru varasaia. Korraga jäi nagu seisatama, kuulsin midagi nagu meesterahva häält kuskil olema, seal oli võsa, nüüd on ta ära raiutud, lagedaks tehtud, seal ja raudtee poole minna. Seal on niisugune päevapadrik, seal olid ojaga päevani Joosep, seal niriseb vett läbi seal ja ja kuulsin seda ja ei tea. Süda jäi nagu kahtlases ja mõtlesin, et ma jään siia seisma. Paljud tihti kõnnid ma esiti iga 10 minutit Acastikesele kiiru ära, rohkem tegin. Ja jäin vaatama ja korraga nägin Äradiat sealt raudtee poolt külje poolt tõmmati tikutuld üles ja mõtlesin, et et meil oli niisugune asi, et kui midagi näed, näkata tõmba kohe tuli peale ka. Aga ma Teid niisugune vaikne oli. Pühapäevane päev oli ka ülikooli ja nii vaikne ja mina mõtlesin, ma ikka uurin ja vaatan seda asja. Et kas seal siis suitsu suitsu peale tuld panti panna, küll. Aga anti hoopis sellel süütamine Piritale seda tuld. Ja, ja nägin, et no et tuli hakkab nagu ikka suurepärast minema, ei hakka pildumine sädemeid ja ma ei tea, mis asjad need on. Ja käin huviga vaatamegi, nii kiiresti tuli süütenööri, tuli tuli edensiike siiapoole, siiapoole tuli ja ja siis ta tuli, siis ma sain juba aruetendusi süütenöör, siis lend juba kõik enda energiavälja sellepärast võiduga ma ei saa sealt välja minna, jookse selle pärast, seal oli mitmekordselt traat kõrge, üleval üks, 10 10 meetrit kõrge üles püsti ja see oli vist ümber selle ja siis värgist sai vääratatu lukus oli. Ma olin nagu vang, seal sees. Ei saanud sealt välja ja hakkasin vaatama. Süütenööri tuli tuli nii kiiresti tuli sina turule ligidal ja ja korraga sai sinna Praat taadi ja, ja kadus järsku ära. Vot see oli nii tehtud, et sinna oli siis tehtud indlikud renn sisse, oli tehtud sinna maa sisse ja sinnani nii õrnalt pantu mulda vähele. Ja mina nägin ära, ettesilt poolt tuli ja läks sinnapoole oli niukene Aak, sisse võid siiapoole tulisikate, ära sealt ka midagi. Siis oli sinnanen ja siis nägin ära, säält viskas tule välja juba, kui traataiast läbi oli. Üteldakse paar meetrit oli sellest ka, ainekogust oli selle müüri alt Koržetsi aed oli mitukümmend kilo pankasid lõhkeainet nööri alla pandud ja viskas ühe säde sealt välja. See oli nagu nagu jumal vanasti oli, mulle näidati kohe ära, et tuli on seal. Siis ma lisasin pikali sinna kõhuli maha ja hakkasin kahe käega kaapima seda maad sinna oli kah pandud, seda mul pääl Karend sisse detud niukene Kosüütja neuroli ära varjatult oli. Sain siis selle süütenööriga ja kahe käega, siis tampisid kõverushing käte-jalgadega puru, kõik kiskusin, mis seda nööri oli, seal kiskusin ära. Ja siis uus vahetus tuli, siis rääkisin selle vahtkonna ülemale ära, et niisugune asi niisugune juhtus ja ja et nii ma tegin. Ja siis tahtsime, et jah, et see oli küll üks suur suurt teenus oli. Mis aastal te sündinud olete öösel 100 1900? Vaata seda algas, te olete siis 18 aastat vana, 18 18. Ei sega, et sai selle aastalvil täis. 18 17 oli Ädise 18-st jää. Kuidas vabadussõtta, minek tuli? Vadaku Ta tuli maanteed. Mina läksin juba palu pärast diate vast küll sealpool Elva. Palu pärast tuli vallamajast anti käsk, kes on sündinud 1900. aastal ilmuda vallamajasse, et antakse püssid kätte ja liini peale, et kas see teid ja nii oligi 40 Karula mõisas. Me läksime teesi. Veel Karola mõtlesin, võtsime seal metsa, sest meil oli suur venelased ootasivat vahetust endile metsa ääres tulid küljest ette suur tulija, püstitakti pantu, sedamoodi. Nende. Ja mehed oli umbes üks mõnisada 100 hobust külvalides. Meid vedas sinna hulga meheli taril peale oli viis meest, oli. Seal oli meil Manima rodu, oli neid, hobusid, tuli, jää, läksime Karula mõisas vile, raudtee üteldi ja Karula mõisast, nagu seal ütles, et oli juba vist aru saanud. Ja vägitulek tuli vaid mõisa maha järgnevat. Mõisa äär, pass, mul on veerene, et läksime võrkpalli sisse, seal olimisele, Öövy mõisahäärberis, aga ammu, kui epati, la kuu aegu läksime sealt väljaks piiri, kõrts oli piiri kõrtsi peale suurt ja seal on meil esimene lahi kooli Mul on väljetutsineerinud, kui sinna piiri kõrts oli, läksime sinna. Ja mõtlesin, et kuidas need suuretiKi, venelaste suuretati, kuulid nii lehkavat, nii meie aheliku peal kohe, täpselt kohe keset ahelikku koekus rinnet, kus me läksime üks metsase ja mina vaatasin sinna natukene üles ja mulle jäikust. Valgu jäi see kaabel telefonikaabel. Vaatepunkt oli üles paksu kuuses kuuse otsa üleval. Hakkasime kaema, et kus traat, traat, jalgu jäljed, kostel lähebki, traat läks kohustuste üles ja siis teised mehed tulivad käsi, naerasid kuradeid seisab vaatepunkt pimekki üleval temasse pauku sinna ülesse ja nii tuligi mees ülevalt alla, nikum mütsatas lume peale maha. Ja siis niimoodi oli see esimene lahing seal meil ja siis pärast oli neid lahendit oli igal pool ja sedamoodi see aeg. Ja sealt siis üle Koiva jõe ja seal siis olime umbes üks kolm-neli kuud sai niimoodi, et mente ei mobiliseeritute midagi, kõik voliniku vabatahtlikud toima siin võeti siis oli ja palju valdasid tuli, Otepää, Pühajärve ja Rakvere ja, ja pilkuse ja, ja kõik need vallata oli. Läksivad kõik sinna kokku. Ja siis oli kuulutati siis mobilisatsioon, väljakentsime sündinud 1000, seal seal oplitsatsiooniad kuulutati välja. Ja, ja mina olin sündinud ja tahtsin ka siis mobilisatsiooni alla, mine aga vanemad mehed, missa villad, et seal see hulga aega on olnud, et, et saated, mis mobilisatsioone saatjale rindel ollu ja nii kaua aega ja mis saatsin, reb mobilisatsiooni alla läheb. Ja siis tahtsin tulla, et naised mobilisatsiooni ajal ja võib-olla naeratas sement kohtile mujale. No siis seal vanemat mehete, aga ütleme, laske poisikeseni minna lasta lähepike kurat läheb niikuinii tagasi. Et näed pida vanem, et kodu. Ja siis ma sain ikka tulema ja kodu ära käia nagu tänaseni, kodud järgmisele mäng, läksin komisjoni Tartusse ja siis sind võeti vasta küsitlejatnamistelt, kaevatamad, mul pole midagi, kaevatlejad liiditalt tulin, tulin siia komisjoni, Kaja Lindal, kaudide ma olin ja siis kolm kolm või neli kuud aega. Ja siis tulin komisjon, komisjon võttis vastas, olime Tartus, siin olime Tätti vil mõneka õppused kaht siia ja siis panti jäljetele Uueste troppi ja saadeti jälle liini peale tagasi. Uute Irboskas sama. Sealt rongi pealt tulime maha ja siis jagati kõik ära, kuhu keegi läks. Mina jäntšistuga ta seitsmenda polku ja pärast panti teisi polku ja üle viidi, jällegi siis oli vahepeal ratsaväes, olin jälle ja meeroodu, mina teenisin eeste seitsmendas polgus kaheksanda loodus ja neil on noored mehed toime ja meie rood oli, kus kõige suurem häda oli siis meid, meie root, kama tegi sinna. Siis meil olid noored mehed, Kans, julged mehed, meile nihukesed, julged mehed oli siis tarkust, olin palju noori mehi. Tapamaja lihunikusell it, olivad noortes karda midagi, niukesed need läksivad, kas püsti tulla kohe ja hooliva niux Haagarat meheteid kooli või kus, kus alati häda, käänulisi tulbid siis meie ruudule anti puhkust, puhkust liinidelt, Tartusse, tulime siis Tartusse, siin olime, ma ei tea, kas olime nätel Nadali nädali päeva vist olime ikka. Ja ja siis läksime rindele tagasi ja siin oli siin nägime ja loomad Leonard, ega siinegi tasemistes ole kellelegil, siin oli ka küllaltki vaeva. Kõige rohkem ma lahenditest nii ei ole meelde jäänud jäänud. Üks see oli Belkova Belkuva küla oli, sinna käib mulle kõige rohkem p-le, mis venelane tegi, meil jäi umbes viis kümmet meest seltsile nende kätte pandi, jäi need mehed näidet meil sellepärast mangi. Voorimehed juba Apoosi ja välisupiköök oli seal kantselei, mehed, kantselei kirjutajat ja Telegonistit olivad, sinna lekkis. Korjas kokku umbes viis, sest kui me selle küla tagasi võtsime, siis oli 50 meerivisse, kõik Anonymouse pikali. Nendel olid siis elusalt kõik, kuidas küsigi, elusad, kõik löödi mütsimärgid. Oliver löödi otsa, ettepesuga seljatatud, võetud oli kõik, kõik oli puhas. Ja siis pagunid löödi õlgade peale. Nelja-viietolliste raudnaeltega elusad. Ja siis olime sugu osake, olime kõik ära lõigatud, alt nii palju kooli näha oli üleni selle mustusehunnikuid, kõik politseinikele, mustust tegemisena kõigile pähe pähe, mustusehunniku alt päädis pasta väljagi. Me läksime, võtsime, tagab ja nii tehti siis ideega niisugus lai saadik meie venelast silmaotsaski sallida. Et niisugune pihmukusi, kui sa võtad võtta vandi inimene, ehk kui seal, kus sulle ei meeldi lasestima OMA, härra Tiina, teda see hirmus piinamine. Mina olin paljaid piinamisi näinud sepasmi laenab teda Zuzu sugugi siis asi, olin ka nii külm, et olgu, mis on. Et mina teen elusat kunagi kätte ei anna. Läbi käis ja nendel lõppessisse laskemoon otsa venelastelt ja sisse. Neile toodi laskemoona pea vahetpidamata toodi laskemoon järele. Äike oli hobused, olime seal ligidal, kuskil mäenõlva taga oli kursoli kastist ja meil oli seda küll. Meil oli tiirlastit, oli palju raskem maksiimi, minu teada oli 200 raskekuulipildujat või kaheksa tükki oli. Ja siis oli automaat lühise, oli neid, no mulle meeldib, palju neil tuli siis meie puuduti, läksime, vallutasime sele. Mugu juba hakkas videvikus, mille me siis milleks me vallutaksisele küla ära aga naerab, vastas võtate, meil ei olnud millegagi võtta siis temalegi laskemoona. Kui palju teile laskemoona lahingusse minnes kaasa anti? Laskemoona meil oli alati 40 all, 50 padrunit oli, 50 padrunit, oli, 45, oli sind rihmaga kaid kotid siis 45, viis oli püssi, see oli 50 50 laskema. No siis oli, granaate oli, kuidas keegi tahtis endale võttalises kallilt, küllaltki tülikas ja raske oli kanda. Ja siis rakett. Neid valgutesse raketisignaalrakette värvilisi, neid ei olnud päevaljust mõtet võtta, võeti öösi, Pinega võeti kui midagi juulil, siis kuidas siis kunagi oli, kui olil punane huulil kujuli valge tuli, kuli roheline tuli ja kuidas oli neil kokku lepitud, kas 50-st padrunid jätkus lahingus? No luu oli. Too oli niimoodi, et iga kord Eljakuna ja kui ei jätku neil, kellel oli siis rohkem põetud, siis oli mõni seljakott kuskile mujale varustatud, siis saime Jeld lollakalt lahti. Ja sisse kah oli niimoodi et kui oli lahingut olivad, nii ägedat olime, siis läksivad kassist rühmast läksi üksi, kaks meest aegki padrunit otsima, selja taha. Aga Behites mõned tulnuvategi läksivad käivad, tegi ära. Aga mõõdekesidki ausat meheta lennud, pulli peatage tagasi Solver ega rohkem kanda, kui tsingi. Kiitsin seal 250 bai-bai, palju seal siidi sees oli, tsinkkarbid nii pikalt. Kui kiiresti tahad ninadega rohkem võimalik võtta, soolakuid, tsingi täie nõgesega, tugev mehed. Võib-olla võttis ka kaks tükki teineteise Kangli alla. Ja niimoodi, kui lahingud läksidki, kesi. Kas vahel sai vastase käest ka? Vastase käest ei saanud, teine, kui vastane taganema hakkas, siis maha jättis. Siis saan küll seda audiga küllata ja ühes kohas jälle läksime. Kõige meeste käest saad Pill ene pide usaldust aga naiste käest ei saa kunagi usaldust. Naised on ikka niisugused, veavad tikesingu sisse. Me läksime ühte kohta, ele anti mulle käske. Et lähete sinna külasse ja küsite seal, et kas sinu vaenlane käilisin külanud majja ei ole, käime seal põhja, kui on, kui palju neil toonide Tuuda päeva ajal oli see eesti või vene küla vene kõla. See oli Ostrumit Noostrovi lähidel. Ja siis läksime sinna kuidagi minema, saime päevamäega, saime külale sisse sinna küla ääres läksime sisse sinna elumajja sisse ja ja siis läksime, üks vanem naine oli leil käed, kokkuvõte on armas jumal pojakesed tulema. Teil on kõht tühi ja kanadele süüa koe. Noh, me teadsime küll, et nende sööki, venelasi ega seal ju sealt piima ja leiba ikke said, aga muud midagi paremad seal sverdi poolest ei olnud küll mitte midagi. Ja Pihkva vasin Peipsi järve ääres oli ka tahtmatult saime ka kalasülti oli kaladest tehtud munadest ja Kiisatest, niisugune silt oli ka, seda anti mõnikord aga juba Venemaa sisse regioone läheme sisse, sinna küsinud selle perenaise käest või vanem naine oli umbes üksi 50 ringis, nii. Küsime selle käest, et kas siin on vaenlasi või venelasi teadagi on. Ei ole, et, et tema ei ole näinud siin ühtegi ühtegi sõjad, väelast ei ole neid aeg-ajalt muidu väga ilus koht oli, poja jooksis, madaloja võisid kingaga läbimine, madal vesi oli, aga vesi nirises sealt läbi, aga kantslai oli see jõgi ja kahelt poolt õunapuud õitsesid. Oli väga ilus, oli siin pudega säält terve õunapuu lõõtšessiivaka ikka õunapuid oli täis siis muutunud, mis võsa ka oli seal ja läheme siis seal šansid teisele poole jõge sinna. Jõe, teisele poole. Esimene maja kohe teisel pool jõge, läksime sisse, vaatama sinna ja nagu sisse läksime. Vene kindralseen seal. Ja kohe hunniku ehmatas ära, pentsik oli kahtu. Tõi siis ruttu tee kanni keset lauda pani ja siis seal suitsupakid kah, panin sinna lava peale tikutoosid ja panin lava talikindral, siis ütles mulate pidžai. Ei, Saguurivaim palun jooge teed ja, ja suitsetage, mõistsin kohe, et meil aega. Mina oskasin ka vene keelt küll, aga ma nii hästi, et tema olin nagu yht venelane rääkis ta nagu puhas venelane. Rääkis seda vene keelt hästi ja ütles selle kindraliga, et, et välja seest ära välja tulla ja see kindradega palus mind laskis põlvi ja palusid, et jätke ikka tema elu, et kes seal lasteaias temal viis väikest last, ütles andissike jalgadele suud saale ja lei vahel risti ette ja kõik Maltsid mäele vene keeles, et maatid, poiskad, et ei maksa karta, et, et ega me midagigi lint. Flynn, uni meeletu, ütles küljed, mad ütles, et tõmbame maha maadi. Massa kõiki maa tõmmata meid ka maha valesti tõmmatud ka neid maha, aga me inimese moodide tulime ilusti ära, jätsime kõige elusse sinna suveaeg, kõik on juba ilma relvadeta, kes kesega liikus leevikese liiga madalasse rivisse ja kes tuleb temast püssi Sompoli välja, selle püssi põõsasse varr tollega panin üle selle ära. Tugev mees oli vähe ja ajas rivisse. Ja siis oli rivisse, seal elab tulejaid näide, lindites mulle seda. Mine kutsu patrull siia. Jää Menalis lätsis patrulli, kutsume ja ühe ja. Aga tulin sall sellest majast mööda, kus me see pakkus meile leiba ja piima, hapupiim oli, suveaeg oli väga hea, sõime seal seda hapupiima, leiba võtsime. Tulin selle maja madu välja. Kukkusin kartulivao kartuli välja, suur Väliga Jold kastanil file kartuliväli valima selle omani kooma, jäätia, säilsina kartuli välja, siis nii hakkas raskekuulipilduja andma tuld mulle, et muld tuiskas, magisasin lao vahele pikali maha, litsasin sinna ja paraku sain. Siis ma kuulasin vil natuke laskmine jäi ära ja siis ma kuulas mind natukene aega ja siis varastasin ülesse, hakkasin seal jooksma, aku pidi edasi, aga jooksin lina välja, välja juurde välja, kus lina, väljon, vaatid sinna maksan küll telludid minna. Väljon vaata linaväli, võtad jalad kinni nagu jooksinud kakskolm, sammuni oli pikali maas, jälle laps. Siis ma tuli Tulk linaväli oli kaunis suurust, ma imestasin, et mind ei puudunud, keegi ei lasknud ühtegi pauku, elagi ja tulin, tulin siis tule säält, sain lina väljast väljas ainult üks. Ja oli välja kaaneta, seal oli igasugu sildi, oli seal, oli kolm Rõukoli, pikki saapaid oli ja mul oli vaja seelikutele jalad ja need nartset olivad kõik mul katki, olime juba läbi, need tahtsin uusi sokke või midagi, rätikuid jalga panna ei olnud. Ja siis vaatasin seal seal väga ilusaid siidiräti oli, võtsin, ma mõtlen NUT ühe hõberaha, aga ma mõtted praegu elanet minut, mõni Edeisid elus on, üksipäini olin, jätsin kõik sinna ühe rättimagi, siiski võtsin Denteli jala nartsudes siidi. Võtsin kõige viletsam pannes on paremini, ma ei võtnud ja selle rebisin, jätsin need radaliat, jätsin sinna mälestuseks maha. Ja kõiki asjasõjas. Kui suur taganemine oli Pihkva alt konstrovi alt säält ja taganemine oli. Niisiis Pihkva riie, Tiligibel säki olgu üles ja seal ja Kistki kes nägi seda pealt, kui suure jõuga venelane meile tähele tuli. Noh, mina olin siis tuuga, ta oli kärbes, olin varjul, olin üks mädajärve, olime, olime postid. Väljas olime ja kui venelane piiras meid selja taga, oli kaks ahelikku ringi ja ees tuli pealisilt ja vaatasime, et neid oli nii tihedalt, see oli aeg oli, siis meieni hakkas taganema ja siis nendel oli kaks Reiniku teine ahelik oli umbes üks kümme-viisteist 10 sammu, teisest ahelikust oli tagapool. Ja vaata siis seal tuli siis tädi võistlus tuli, mina tahtsin ka joosta nagu Sist ukse manu, vaatasin, et siin oli, räägi Meheq ja siin oli kolm-neli tükki, et ma siit enam läbi ei saa ja mul kuhugi minna ei ole, kui ma sinnapoole seal on jälle oma dopingut pata näitlejale. Palju oli ja meid oli vähe, oli, mis meil oli, tookord oleks 50 meest, oli number. Ja siinpool oli üks lage, Mäga järv oli ja mina jooksen järve sisse, jooksin mõtet uputanud ääradilt, et mina nendele vangi ei anna, jooksen järve sisse ja, ja siis seal olin siis ööja täis, olin v siis varjasin nii otsivat külmin nägivat ära, et ma järve 20 ja otsis järve pidi aga nimetestanishiga veel tulla, aga ma läksin nii sügavat, vesi tuli pähe tuli. Ja siis need salatile veidikese kantsivad need ant nina otsa, kui sain asjad, siis päevselge, et ma hingata sai veidikene õhku. Siis kõndisin sealt mööda ja ütleb seda mude vene keeles, et daam pysti ära uppunu, et ei ole enam. Ja siis läksime tema, nemad sealt ära ja korjassiivassis, mida me, pere, meie, need käivad alles sinna ja mina tulin järvest välja, siis ma nägin küll mitte nelja või viit, mis oli ära tapetud, meie mehi sinna käega löödud läbi tulin, siis saime sealt välja järveski ja juba läks. Juba mõtlesin, et olgu, et kui muidu ei saa, püssi oli Gaviria, lasin püssitorustikke, jäi välja ja porijuht siin, mis seal oli, veel, mõtlesin, tõmban end päästa, kuuli läbi ja valmis, et juba eerulini hapu või ei tahtnud peret seal seal külmaga külm oli ka juba ütelda, sügisepoolne aeg oli. Ja siis metsast Sainud läbi tuli välja venelased tulivat, mina muidu kes, näe, mina tulin metsatükiga, kus nemad, Pulivate rohkem rebiti mehhani, metsast pilti, pimedaga tuli järgmine seal metsa, kedagi, neid ma mõtlen, et see oli õnnelik, ma sealt järvest välja tulin, fassaanike ära minna. Ja siis tulin Kuketi jõe äärde äärte välja, tulin. Hudepi jõe sild, suur maantee oli, see oli meie meestel oli seal raskepatarei, oli, kuued oli lihtsalt olid suured tükid. Nägin, kui ma sinna läksime, siis, et eesti raskepatarei seisis seal. Ja see oli siis sild õhku lastud, ainult mõned tikiti, põlesime seal ja minul ei olnud nad võimaluste üle tee tulla. Jah, jäin sinna seisma, mõtlen, et mis ma nüüd teen, et seal oli kõrge perv oli ka ülevast oli alla süda Termoli sümbol silla otsa juures, kurve koht ka oli tekkinud käänaku sisse, Kossi sild oli, mõtlesin, mis ma nüüd teen, selgumasid aru, Pedasid see nüüd oli juba venelased ka seal jõeperve tahtsime, ei saa ka läbi silda lõhkulastuja, mina vaatasin kõik seda nalja pealt ära, et mis sellest asjast nüüd tuleb kõigi esitetuulivat naised, noored ütelda, 18-st kuni 22 aastane, kõige vanem või kõik Oret kanis, kenad daamid olid ja siis nende selja taga oliva mere madrused, olivad. Nende selja taga Jeviis rinnet oligi. Ei, ei, see oli nende selja taga, kõik tulivad sinna silla silla pääle väljad tahtsivad sillast üle tulla. Ta koondas, vaat sinna kokku on ka kõik ja siis mina jäi sinna seisma, aga mitte keegi minu käest ei küsi, mitte üks sõna, mis ma olen, kes ma olen või, või mitte midagi, mitte üks hääl nii siva nii-ütelda, et kõige rohkem samm maad, kõik olime, mina nendelt kaugele. Ja mõtlesin, et ega 15 ei sõnade käest, et mina elusalt nendele kätte ei anna. Ja siis virutasin nende tervest alla, kõrge perv oli seal silla kohal, võib olla 209 meetrit. Berg võis olla alla jõepingel, viha viskasid nende püsti sealt kohe alla, aga seal oli kuni lendab pori pehme purjoonilisele kurve kohal, et ma vajusin sinna pori sisse, hakkasin ruttu ülesse ravima, tahtsin. No et ikka välja ülesse tulla. Jaga tundsin esiära ka, et, et ma ei tõuse, et ma olen nagu kinni ja siis leid käed alla. Endal ja siis rebisin seda ori lahti endale ja siis hakkasin uuesti tõmbama, siis sain aru, et marti tõusen, santsis viibingile välja. Siis tuli mulle tuli peale kaldast hakkasin tulise, siis vesi kees nagu mulin, sealt neid kuulja tuli, vastab. Ja see ainult teisele poole kaldale välja ujuda, siis tõmbasin, mõtlesid Ma Ieva noh, riided seljas, saapad, säärikud, jalane, olime kõik vett täis, et raske on. Ja püssi jätsin küll sinna põhja, et, et ma ei jõua seda kaasa kaasas kanda. Ma tulin siis sinna jõeperve peale pesepali välja, võtsin sealt mõned võsast kinni, aga seal tuli suurperve lahmakas tuli ülevalt alla, see oli nii vesi ära õõnestada vald tühjaks. Berg voliniku üleval ja see suur lahmakas tulisine kett. Kõike selle nõgeste ja võsa rämpsuga jõkke ja nagu ta siin allatulija ja tubakas pidi allapoole, mina, mina keerasin sinna sellele kamakad häälevaisele kamarale ja seda tulime alla tükk maad ja mina siis tulin selle kamara päält ära ja tulin siis teisele poole kaldale välja. Ei käi, ma sain välja iluste külg. Ja küla oli teisel pool jõge, oli koeküla ja seal külas oli meestel oli eesti meestel, oli varustus, oli seal sillalt tehtud kõrge ühe kõrgnev traattaid Etti, traat ja tee tihedalt oli üks paar senti, oli Raadi vahet või kolm nii tihedalt tolli, traati, säetud sinna sinaid ette. Ja mina vaatasin, et ma ei saa enam sinnapoole minna ega siiapoole minna. 20 sellest aiast, haiga pidin üles nagu orav ja viskasin ennast teisele poole aida maha Matsti ega maha sinna viisa, siiani käis see raskepatarei kuul või pomm, kas minu ligidalt mull käis üle minu pea ja rohkem mina enam midagi ei teadnud. Ja nii olin, kaks ööd täive oli ilma meelemärkuseta, ma ei teadnud mitte midagi. Ja siis, kui vana-Irboskas oli välja toodud, saad liimi pead. Ja seal oli üldse kliinikut laoline ja oli seal anti nagu esmaabi anti kõigile ja toodi sinna välja ja siin hooriumis tuli välja, ei mina tulin siis seal meelemärkusele tulin. Ja siis ma hakkasin seal staarid oma kõvasti. Nii suur valu oli ilusas, et mul ei ole ühtegi luukildu terved ja kõik on puha puru tehtu. Ühtegi luudega mul tervet ei ole. Nii suur valu ei jää, oli mees, ütles mulle seda mudu, et mis sa, tõbras räägite, et sul pole häda kedagi üleni ainult must verd ei ole seal kuskil. Süsiolek ja muud midagi. Siis mul kaua ei kestnud, see suur valu siis valu andis mulle juba järele ja siis ma enam ei karjunud seal ja siis mind võeti kalderaamiga ülesse sinna majasse ja pantimine koolitori sinna seina najale ja sealt võeti riided seljast ära ja hakati siis mind Sõõrumaa seal. Ja siis juba veri hakkas juba tööle juba ja hakkas ja päike värvi juba õige niimoodi. Ja siis nagu ma tundsin terves ja tuli siis välja välja ka laste. Ma tulin oma lubaga koe välja pesuväel, kui ei lubata, mina seal olla ei tahtnud. Kuudest läksite, tulin täna, tuli välja, et ma polnud veneverre välja, küll arvustaja annab mulle tuua riided selga ja tulen liini palju oma liigi peale väeosasse tagasi siis äkki väärad, et ma seal olla ei, kahetsenud, visati mulle saapad ja riided ja siis ma panen siis seal riigis ja tulin siis ära ja ja siis läksin väeossa tagasi ja siis pääle selle siis tulidki siin suurt taganemine tuli meil ja püsti siis Pihkva-Riia kividel sõdurite käest Need, kes nägi, et kui suurte jõududega venelane peale rooli vaadasin, kakas mõni ometi gradiga nägin koe, Managing, foorid, tulivad Takat maalike vaadasin, uurisin seda asja ja et ükskõik, et et kui seal surma saanud surmega toast midagi, ma olin ränk külma kõhuga. Tehku mis tahes, aga mina elusalt kätte neile ei anna. Ja ma seletasin ära, et niimoodi tuli ja ja siis vaadati ära saiale üteldi mulle. Et Teie rivisse ei lähed, et et tulebki välja ja teid võetakse ohvitserkond roolipaati pandud, mina ütlen, et mina. Te, te peate tulema, ma käisin, mina ei lähe, mina ei tahtnud kellegile halb olla, ma ei tahtnud seal. Kuule, tee seda ja tee toda, ma ei tahtnud kedagi käskida. Ja tolle pärast ma ei tahtnud minna. Ja siis mul jäi sinna minemata. Ta kauade rindel olite. Me olime rindel, olime, niikaua kui sõda lõppes ja siis pääle sõja jäime piirivalvesse edasi jäi meid tahtis, vastati, kus rindel ta sõja lõpul olite ikka ikka siin Petseri taga ja rahutegemine, niisugune asi meil oli, need oli veel viimse veretilgani oli jope tülgest Anule, aga need ei olnud pokud saanova mõõtmisviga oli need sõja algusest saadik oli kogu see aeg rindel madin ilmast ilma pääl, näoli nišiga olin. Ma ei saanud magada, kaks medalit ma olin magamata, ei olnud minu ihu pikali saanud sugugi sõjaväsimus oli suur ja suur jäämehed välja ei läinud ja näeb, oli meil oli üks küün, oli küünis heinu ja talve aeg-ajalt tuiskas ja tormas võimsad, harjunud ja ja õiget sooja riiet ei olnud midagi, see sineli Rädal olid, need oli, käiks tõlge, sinel anti, selge, see oli verega Koonara plekid tehtud, olime ka midagi ringides, oli õhuke, oli kunagi rada oli ja ta korraga ei jõudnud kõiki varustada nii sõdurit kõige soojaga ja kõik olid, kuidas sõduril süüa oli. Ega suurt asi sõja aega küll ei olnud, aga mis ma ütlen, mulgi sai nii viljand, seda hapukapsasupp ja peeglijahu, et selleks ei pea, see oli peed, lähevad järgi, siis oli suured pekitükid sees, mina üldse pekki trikki tänapäeva ise seda hapukapsast täna taimel ikka ei saa. See aga tähele, sõja läks küll juba kui piiride peal ja siis saime jube hästi süüa. Saia, suitsud, saeva mehed, konservikarbid sahiva juba ja söök oli korralik, luba kõike võis rahul olla. Me jäime sisse piiridale kah, niikaua kui uued piirivalvurite tulivad vahetasin, et neid välja niga valmi piiri peale, kui sõda oli ammu läbi, on piiri peal. Läks neli aastat, neli aastat ja siis ta teenistus kestis küll kaua. Sõjaga kokku? Aeg läks pikali ja siis ma tulin, leidsin end üle ajateenijad, tööd ei olnud üle ajateenija sõjaväes. Küll aga teemiat süüa saada, mis juhi jala nähes oli tarkuse. Ja niimoodi minu elu käis, et et vaeva sai palju nähtud ja viletsast jää ja aga aga. Neid mehi on kah väga vähe, ma ei olnud kokku puutunud ühega, kui siin Tartus olime, ka tungis seda rinnet kyll Pihkva rindel, kus ta oli olnud taga, kes ta oli kuulnud enam, ma ei saanud midagi kõnelda, ka temaga väikest häält ei kuulnud ja kõvasti karjuda, käis seal. Linnapea kutsus oma juure sinna kohvilauda. Eeva.