Tema poja nimi meelde, see on Ikevald Rannap ja uus lugu tõepoolest samanimeliselt plaadilt. See oli syncro nais. Rajal osalejate nimeliste tulemuste avalikustamine võib kaasa tuua kiusamise ja halva kohtlemise. Nii on leidnud õiguskantsler, on see taas üks näide laste vati sees kasvatamisest ja kuidas aitab kaasa valmisolekule hakkama saada tagasilöökidega täiskasvanuna, sellest me räägime kohe meie tänase külalisega. Tere tulemast Vikerhommikusse. Olümpiavõitja ja endine poliitik Erki Nool. Tere hommikust. Erki, kui te lubate, siis enne, kui me asume päevakajaliste skandaalsete teemade juurde, kas ma tohiksin küsida, milline on aastal 2019? Erki Noole isiklik suhe tervisega? Maksuga ma hetkel teen sporti, aga ma väga tervisejooksja ei ole, et mis see tähendab? Ma ei, kahjuks ma olen liigutanud, liikunud sinna jalgrattasuunas ja natuke kergemalt, aga ma ikka aeg-ajalt jooksen. Eks ma tegelikult ütleme, kui päris ausalt öeldes kolm korda nädalas ikka trenni teen. Kuidas inimesed reageerivad, kui näiteks kuskil metsale seal jooksu rajal neile jookseb vastu Erki Nool. Ma ei oska öelda nii nagu kogu aeg on. Mõned tervitavad mõnede tervita, nii et alati niida. Erki, kui te lähete midagi liigutama, jalgratas muide ei ole häbiasi minu arust siis kas ta inspireerib, te kutsute kaasa sunnite lapsi kodus ka midagi ette võtma või, või see on nii lootusetu ettevõtmine? Ei, mul kõik lapsed käivad, on, tegelevad spordiga, nii et ma arvan, et iga laps peaks oma nooruspõlves millegagi tegelema. Erki Noole kodus sirgub laps, on tal muud võimalust ka mitte sporti teha, näiteks kui isa on ees? Ma arvan, et väga keeruline samat moodi nagu muusikal on väga keeruline, et ei õpeta oma lapsele klaverimängija lõpetab, õpetab oma lapsele klaverimängija selgeks, need nii ja näitleja võtab oma lapse näiteringi kaasa, nii et või teatrisse, nii et see on hästi loomulik. Aga asume päevakajaliste teemade juurde, viimastel nädalatel on kirgi kütnud teemad nagu rahvastepalli ohtlikkus laste psüühikale või siis spordipäeva tulemuste salastamise vajadus. Millise pilguga teie, Erki Nool jälgite selliseid uudiseid? No tegelikult on see mõnes mõttes natukene kurb, et õnneks on selle hullusele hakatud vaikselt vastu, kirjutad kirjutama. Mihkel Mutt kirjutas. Üleeilses Postimees minu arust väga hea artikli ja Lauri Leesi kirjutas, andis nädalalõpu minu jaoks viimaste aegade paremaid intervjuu, et. Ma ei saa natukene sellest suundumust ühiskonna suundumuste aru, et kui me vaatame, kuidas maailma rahvaarv järjest suureneb ja suureneb ja meil nagu. Me oleme avatud ühiskond, ma peaks järjest rohkem suutma nagu olla konkurentsivõimes. Ja me peaks rohkem järjest rohkem pingutama õppe õpetama, koolihariduses inimesi rohkem pingutama, rohkem all hakkama saama. Me teeme nagu tagurpidi vastu, liigutused tulevad just äsja lõpetanud ülikoolidesse noored tütarlapsed, kes leiavad endale koha koolidesse, hakkavad neid muutma oma äranägemise järgi ilma kogemusi, vot see on natuke nagu kurb, seda näiteks ka eile õhtu Aktuaalse kaamera uudised. Te peate siis silmas, et kas teie arvates need nõuanded, mida annavad näiteks koolipsühholoogid, ei ole tingimata ainuõiged. Ma arvan kindlasti, et kust on see koge kogemus, neil on lihtsalt raamatutarkus, aga raamatutarkuse on ka väga pahatihti kirjutanud ikkagi see, kes on. On istunud ise eluaeg laua taga ja mõelnud pastakast mingeid ideid välja, et minu arvates me võiks ikkagi juhinduda nende inimeste kogemustest, kellel on ka reaalne kogemus, et nädala lõpus siin oli väga-väga hea artikkel Lauri Leesi, sest et minu arust ta võttis väga, väga ilusti ja korrektselt kokku kogu Eesti hariduse olemuse suundumuse ja milline ta võiks olla. Mis puutub nüüd spordipäeva tulemuste avaldamist, siis ma teen põgusa kiirkokkuvõtte sündmuste ahelast, kuidas see kõik käis ja miks õiguskantsler üldse teema tegeleda võttis, nimelt minu arusaamise järgi pöördusid tema poole lapsevanemad, kes uurisid, kui mõistlik ja vajalik on spordipäeva tulemuste avaldamine näiteks meiling listis. See on siis nimekiri näiteks klassi õpilaste vanematest, kes kõik saavad kirja ja oletame, seal on spordipäeva kõik kaugushüppetulemused ära toodud kaasa arvatud kõige nõrgemad ehk kõik näevad seda, kes on kõige halvemad ja et asi on alguse saanud just nimelt lapsevanemate nurinat. Loomulikult lapsevanematele, nurinastele ka lapsevanemad unustavad selle ära, et lapsed ongi esimese esiteks kehalistelt võimetelt erinevad ja ka vanu vanuseliselt On mõned on bioloogiliselt vanused on neil juba 203 aastat on nad vanemad, kui neil tegelikult passis. Kirjas on, nii et see, et sel aastal võidab üks ja järgmine aasta võidab samal alal hoopis teine laps, seen täitsa normaalne protsess. Lapsevanemad võiksid võrrelda, kas Mikk võitis Juhanit sel aastal ja järgmine aasta jälle vastupidi või mida iganes, et selles suhtes see nagu hullus on, ma arvan, üle üle üle võlli. Mil määral Erki Nool on õige tekitada lastes noortes arusaam, et elu ongi väga pehme ja sile ja pakub ainult kas siis neutraalseid kogemusi või positiivseid kogemusi? Mitte ühtegi moment ei ole selles suhtes, et kogu kogu kooliprotsessi õppimisprotsessi on päris raske, et kui me võtame kas või siin riigikogu liikmete töö, et nad käivad seal mõni päev, kaks tundi tööl, mõni päev neli tundide. Mõnikord on ka ööistungid, aga, aga lapsedki lähevad ikkagi reeglina kella kaheksast tööle ja lõpetavad kusagil kolme neljal gümnaasiumi õpilased isegi veel oluliselt kauem, nii et kooliõppimine ongi raske töö ja pingutused ja lapsed peavad teadma, et kui elus saad hakkama, tahad saada, siis pead väga pingutama. Aga äkki meil jääb puudu empaatiast? Ma teen lühikese kokkuvõtte Erkki tee karjäärist minu meelest, olgu, te olete saanud tippsportlaseks ja see kõik ei ole päris äkki sama, aga kas polnud nii kunagi, et ega täita füüsiliste eelduste poolest just üliandekaks ei peetud? Omal ajal? Ei, mitte, ja kui ma tulin Tallinna spordiinternaatkooli, siis esimestel, ütleme, kahel-kolmel aastal on ikkagi väga viimane, et ma ju pidin mitmetel aastatel suvel tegin uued sisseastumiskatsed selleks, et Tallinna spordiinternaatkooli püsima jääda, nii et ma olin ka hilise arenguga, nii nagu ma ennist ütlesin, et inimesed ongi erinevad, eks et minu areng oli oluliselt hiljem ja, ja sellepärast ei ole mingit dramaatiline ega, ega siis, kui tütarlaps on ikkagi oma ealisest 30 kilo raskem, siis on ju loogiline, et ei saagi hüpata kõrgust. Kaks meetrit või kaugust teistest meeter rohkem, et see on täitsa normaalne, et lapsevanemad on ka ju näinud oma lapsi nagu kas läbi peegli või täitsa otse, nii et ega seal midagi imestada. No aga seesama spordikooliaeg teis tekitas reaktsiooni saada paremaks ja murda välja tippu, on sportlik viha või mis iganes emotsioon sinna juurde käis. Hakkasite end üles töötama, kas ei või juhtuda vastupidi, ja tõenäoliselt mõnegagi juhtubki, et nad mitte ei hakka ennast üles töötama, vaid murduvad. Tegelikult ma ei usu, et lõplikult, aga see on natukene ka õpetajate pedagoogide kogemus, kuidas natukene motiveerida, ega siis ma arvan, et igal lapsel on sisemine, selline tuluke, iga laps tahab võita absoluutselt iga inimene tahab olla kellestki natukene parem, et see, see tuluke on päris kindlasti igalühel olemas ja ega ühiskond ongi selline. Piltlikult öeldes Carmed, mõni murdubki ja mis seal siis halba siis on? Paratamatult see on paratamatus, looduslik valik, ma arvan ka. Ega siis, kui me võtame, noh, ma just eile ma mäletan, et meil oli koolis üks hästi-hästi tagasihoidlik tüdruk, kui hästi ta kirjutas, kirjeldused kõikkadestasid teda, et et ega siis pärast läks veel Paleriiniks Tartusse baleriini kooli, nii et ega mõni ongi geniaalne matemaatik, mõni on, oskab hästi kirjutatud mõnil võtab linnulennult keeli, nii et siin Valik, aga äkki unustame üldse hinded ära, milleks meil neid vaja on, seda enam, et me ei eelda, et et tulevasest baleriinist või seda, et ta lapsepõlves hüppas kaugust kuus meetrit näiteks. Ja ka minna sinna hinne on kõige adekvaatsem hinnang sinu tööle. Aga mis ma teen selle teadmisega, et mu kaugushüpe on kaks, ma tahan saada hoopis lauljaks pärast mitte kedagi ei huvita, kas ma hüppasin. Ja aga tänasel hetkel ikkagi väga palju hinnatakse. Täna hüppasid üks, 80, järgmine aasta hüpisid kolm 40, siis sa saad juba nelja või viie, sellepärast et su areng on päris suur, et ikkagi hindamine on inimese kõige adekvaatsem hinnang tema pingutusele. Hindame ju hinnetega inimese pingutust. Erki Nool, kas ainult mulle tundub, et millegipärast nähakse koolisporti ainult negatiivsest vaatenurgast. Kas teie meelest piisavalt otsustajad oskavad, oskavad näha ka spordipositiivseid külgi. Millegipärast on see spordipäev või kehalise kasvatuse tunnid negatiivseks negatiivse varjundiga, võib-olla sellepärast ka, et ta käib kuskilt 30 40 aasta tagust nagu ajusopis, kus peale tundi ei saanud pesta ja nii edasi ja nii edasi, et ka mina käisin ju algklassides, kus meil ei olnud isegi sooja vett koolimajas, nii et võib-olla mõned sellised tüdrukud või poisid on puberteedi eas, natukene häbenevad oma ütleme, ilma särgita keha mingis vanuses ja kõik nihukeste emotsioone, sellised asjad võivad ju anda seda nagu varjundit, aga ega me ega me Eesti ühiskonnas vaatamata sellele, et neil on kõik need sügi sügisjooksud ja rahva üritasid järjest populariseerivate või järjest populaarsemaks, lähevad ikkagi natukene nagu liikumine ei ole see, mis me nagu arvame, et see on õige, et kui me vaatame ka mööda Eesti televisioonist suud puhtaks saates, kus oli toitumisest ja üle kaalulisest, siis eri Eesti tervise arengu instituudi ühelgi inimesel ei tule selle peale, et tervise üks nagu üks efektiivsemaid komponente, on ka liikumine, et noh, et see on nagunii absurdne, et kuna me oleme seda muutunud, et elus tuleb kõik iseenesest kätte, siis me peame seda nagu loomulikuks, et ka lapsed peavad vähem pingutama. Kas polnud mitte nii, et eilses AK loos koolipsühholoogide esindaja ütles, et lastel võib sellise pideva võrdluse ja konkurentsi tekitamise momendi tõttu soov liikuda üldse ära kaduda, et nad jätavad ka selle viimase tegemata, sest nad teavad nad kõige kehvemad ja mis veel hullem, kõik saavad teada seda, et nad kõige kehvemad. Ma seda ei usu, et see on niisugune täielike peaga vastu seina jooksmise idee ega ma toon näite teile. Üks väga hea Eesti kergejõustikutreener, kes oli kunagi Pärnu Pärnu õpetaja. Lapsevanematel oli, ta oli põhikoolis ja lastevanematel oli väga suur soov et laps peab viitega õpetama, aga tüdruk ei käinud kehalise kasvatuse tunnis. Ja aga õpetaja oli, no ütleme, nõndanimetatud nõukaaegse nägu kooliga ja tema ütles et kui käi viit, ei saa direktorit, kõik käisid lapsevanemate lõpuks, lapsevanemad said aru, et õpetaja murdu panid selle tüdruku kehalise või kergejõustiku trennitüdruk tuli pooleteist aasta pärast Eesti meistrivõistlustel kõrgushüppes kolmandale kohale. Nii et me nagu väga tihti ei taha nagu pingutada või ise arvame, et me ei ole võimelised mingiteks asjadeks tegelikult elu on näiteid, selliseid häid näiteid, kes on koolikiusamist ja selle tänu sellele, et teda on kiusatud, pingutama ja meil on Eesti spordiajaloos päris mitu sellist või vähemalt vähemalt üks, kes on väga-väga-väga kõrgele löödud tänu sellele, kellest räägime. Jätame nüüd andme. Tulemusi ei tohi öelda välja. Aga suur-suur, aitäh, Erki Nool meile stuudiosse külla tulemast, Erki Nool on siis endine poliitik, olümpiavõitja ja kolme lapse isa.