Eks külalised siin saates teevad au alati, aga see järgmine kohe eriti, sest tiitlivõistluste medalimehega ei kohtu iga päev. Magnus Kirt, tere tulemast Vikerhommikusse. Tere hommikust. Kas enesetunne kuidagi kõiki pärast neid läbielamisi hakkab taastuma, oled sa saanud oma uneaja täis magatud või sellega läheb veel aega? Uneaeg on ja nii-öelda täis magatud selles mõttes, et see ei olnud emotsionaalne nii-öelda põhjus, miks seda unetunde olnud lihtsalt. Finaal kestis pikalt ja, ja järgmine päev reisipäev, et need olid need põhjused, miks, miks unetunnid ka lühikeseks jäid. Magnus, ma ei suuda ennast tagasi hoida ja pean ära küsima alates pühapäeva õhtust, kumba sõna sa oled rohkem kuulnud, kas sõna medal või sõna õlg? Eks eks hetkel ma usun kindlasti sõna õlg ja see võib olla ka mind häirib, et selles mõttes, et ikkagi kõike kõrvale jättes, et vigastused käivad spordiga kaasa, et, et aga medalid on sellised tiitlust medalid on üks kord aastas, et siis pigem nagu võiks ikkagi nendele rohkem rohkem rõhku pöörata. On sul olnud ka Magnus varasemalt oma seisukohta küsimuses, kas hõbemedal võidetakse või kaotatakse ja kas need sündmused, mis Dohas aset leidsid mõned päevad tagasi, on kuidagi seda nägemust asjast. Nojah, nagu sa oleksid õhku visata, ei oleks kindlasti õige ja, ja vastu rinda taguda, mis, mis oleks võinud juhtuda, et kindlasti lihtsalt mul on kahju, et ma ei oleks, et ei ole olnud ma selles võistluses lõpuni sees, ei öelnud mulle omad nii-öelda võimalused vastust anda nendele visetele, mis esikoha omanik tegi. No siin hetk enne eetrit ma poolnaljaga küsisin su käest, et teadupärast sinu plaane puhkuseks kindlasti see vigastus muutis. Ma küsisin, et kas nad üks rannatool kusagil Barbadosel jääb tühjaks, kuhu sa plaanisid minna? Sa ütlesid, et Barbadosel ei, aga küll, aga Tenerifele vist tundub, et tõesti sinu lähitulevikuplaanid on saanud päris tuntava korrektiivi. Mingil määral kindlasti homme samal ajal sa oleksid olnud juba varbaidpidi meres. Jah, peaaegu et juba sinnapoole teele, aga aga see käib asja juurde ja eks see põhjus, miks, miks nagu nii-öelda see koht oli valitud, oligi lihtsalt see, et hooaeg läks nii pikaks ja tavaliselt lõpeb hooaeg kuskil kuu aega varem ja on, on Eestis ka veel mõnusad ilmad, et siis praegu peale hooaja lõppu, kui kui keha on palju nii-öelda saanud vatti, siis siis soojas see taastumine kindlasti läheb kiiremini ja paremini, siis sellepärast ka see reis oli ette võetud, aga eks nüüd tuleb midagi muud välja mõelda. Aga milline puhkaja sa tegelikult oled, osad inimesed käivad vaatamas kõiki lähiümbruse varemeid, osad vedelevad ainult basseini ääres, osad käivad hotellidiskol, mida sina oleksid teinud Tenerifel? Ma oleks lihtsalt puhanud otseselt ma arvan, kõige parem puhkamine ongi see, kui sa iseendale mingisuguseid väga suuri plaane, et te panete kindlasti ma olen võib-olla siis kooslus kooslus nagu nendes kõigest, et võib-olla see disko ainult välja jätta lõbus, et siis mulle meeldib ringi vaadata, mulle meeldib ujumas käia, mulle meeldib päikest nautida, et kõik need Soomes oli hiljuti väga suurelt meedias üks jäähokiväravavaht, kes poolkogemata mainis intervjuus raamatut, mida ta parasjagu luges ja selle tulemusena terve riik, kui peaaegu sööstis raamatupoodidesse raamatukogudesse sedasama raamatut ostma. Kas sa võiksid teha sama trikki ja öelda näiteks, mis on sinu võib-olla selle aasta või üldse viimase aja lugemiselamus, kas sul jääb üldse aega? Kui praegu aus olla, siis nüüd viimased kolm-neli kuud ei ole ma ühtegi raamatut lugenud, selles mõttes, et jah, ütleme lihtsalt nii, et ei ole lugenud, et ei ole olnud aega. Aga kindlasti ma soovitan inimestele autobiograafiaid lugeda, et sportlaste autobiograafiaid, et eelkõige näiteks Rafael Nadali autobiograafia on kindlasti raamat, mida ma soovitan lugeda inimestele. Milliseid emotsioone see tekitas sinus? Midagi muutvat, minus tekitanud muutvaid emotsioone tekkinud, aga ta lihtsalt andis, andis pildi, kuidas, kuidas, kuidas tema nii-öelda jõudis siis tennisemaailma tippu ja tegelikult kui raske see teekond oli siin, et et see seda nii-öelda nauditav lugeda. Magnus, missugune sinu tunne on küsimuses, kas tippsportlasi ühendab teatud omadus või, või mitte nii väga, et sa oled ju ise vahetult nendega kokku puutunud staadionil, lugenud raamatuid juurde, on sul mulje tekkinud? Mis teid seob? Ma arvan, seal nihukest ühist ühist joont ei ole, võib-olla siis Ongi selline? Hea tehniline tase võib olla läbilöögi nii-öelda siis soov. Aga ma usun, seal ei ole, selles mõttes võib-olla ongi odavise või üldse nagu nii-öelda sport, ma usun, et seal ei ole ühte ühte kindlat inimtüüpi selles mõttes, et kindlasti kindlasti peab olema selline suure tahtega, võib-olla minu puhul väga töökas, et aga ma usun, et on ka nagu sellised, kas või võtame näiteks Usain Bolti näite, et tema poole pealt ei saa öelda, et ta väga töökas oli, et et oli kindlasti sellel hetkel, kui treener teda nii-öelda utsitas, oli ta, oli ta väga-väga töökas, aga samas muudel hetkedel on ta sellise iseloomuga ja lihtsalt selline looduslik talent, et ma arvan, seal on ka seinast seina selliseid sportlasi, et kellel on erinevad jooned või siis looduse poolt midagi nii palju kaasa antud. Kuivõrd on Magnus Kirt, looduslik talent või kuivõrd sa oled töörügaja? Ma ei ole kindlasti looduslik talent, et ma arvan, ma kindlasti ainult ainult nullist ennast üles töötanud ja, ja võib-olla siis töökuse töökuseks. Töökus ongi nii-öelda siis minu, minu talendiks. Aga kuidas sa seda niimoodi tõlgendad, kui sa mõtled tagasi ennast kunagi kehalise kasvatuse tundidesse kas näiteks palliviset tehes ma kujuta ette, kas teil koolis niisugust ala harrastati ja prooviti siis sa ikkagi klassivendadest viskasid kaugemale. Poole kaugemale kindlasti ei visanud, et ei jah, ei, ma olen alati sellistes viskamisasjades, kus võttes periooditi alguses, siis pallivise klassis seal eespool olnud, hiljem võtame siis odavise, Valga maakonnas eespool olnud lõpus odavise Eesti poole pealt jõudnud sinna ettepoole, et need on kõik olnud sellised perioodid, kus ma olen mingist kindlast kas siis regioonist või võistluse formaadist hakanud kuskilt tagantpoolt ettepoole liikuma ja siis olen saanud vaikselt sujuvalt minna ka teiste eesmärkideni ja lõpuks siis nüüd oleme jõudnud MM-ile, kus, kus ma olen kui nii-öelda ka suurtel võistlusel, kus ma olen seal eespool olnud. Kas sul on sinu karjääri jooksul olnud selline mingi üks konkreetne, ma ei tea, kas võistlus või moment või mõni treeneri öeldud kommentaar, kui sa said aru, et, et äkki tõesti ma võiksin teha seda ala nii-öelda täiesti tõsiselt täiesti tipptasemel. Ma ma ei oska kohe nii-öelda, et kas oleks mingit ühte momenti olnud, et see on olnud võib-olla selline. Eelkõige enda tahe, teiselt poolt ka nii-öelda siis isa, kellega ma olen nii-öelda siis seal kodukoha ajal nagunii-öelda koos, tegime seal lihtsalt selline. Pere eelkõige isa mõtles suurelt ja ega mina ka nagu, nagu väiksemalt ei mõelnud, et selles mõttes, aga võib-olla nii-öelda märgilise tähendusega on see see 86 65, mis ma viskasin 2015 aastal Kohilas ja ja see, see nagu oli esimene kord, mis näitas, et me hakkame liikuma õigele poole. Vikerhommikus on külas Magnus Kirt. Me jätkame temaga hetke pärast. Lugu vahele laulab Artjom Savitski. Odaviske maailmameistrivõistlustelt hõbemedaliga koju tulnud Magnus Kirt veedab seda hommikut siin vikerraadios meiega ja me jõudsime juba jutuajamise eelmises osas Magnus nendesse esimestesse odaviskeaastatesse välja. Ja ma panin huvi pärast enda jaoks statistikat veidi. Buddy. Sina oma tulemustega võrdlusesse, Johannes Vetteriga üks, mis silma hakkas peast, ei mäleta täpselt resultaate, aga mingis vanuses äkki 23, neli oli teie klassivahe jämedalt võttes 15 meetrit ehk Johannes üks su põhikonkurentidest tänapäeval viskas juba siis üle 90, kui sina pusisid 75 kandis. Millega sa seda seletad, et 100 hoolimata kõigest oled kinni püüdnud ja mis on teie kui odaviskajate sarnasused või erinevused? Me ju näeme, oda lendab justkui ühtemoodi, aga ühel puhul kukub ta 10 või 15 meetrit kaugemale. Kust ta tuleb sina võrdluses, Johannes Vetteriga? Ja eks eks inimesed arenevad erinevalt, on on nii-öelda akselerandid, ma ei nimetaks võib-olla Vetterit akselerandiks, kuigi kuigi sinnapoole ta on, et ta noorest pärast peale juba väga suurte jõunäitajatega, mis mis väikese tehnilise oskusega annab kindlasti kohe meetreid, et mina, mina, kui võtame aasta 2014 olin juba jõunäitajates, ma arvan oluliselt nõrgem, kui ma ise praegu olen, et ega ka praegu näiteks võrreldes Johannes Vetteriga, minu jõunäitajad on ikka äärmiselt nõrgemad kui temal, aga ma olen kindlasti kiirem kui tema. Ja kui me vaatame Dohas oli väga hästi näha viske ajal välja lennuk nii-öelda seda kiirust et siis siis, siis seal ei tule suurt vahet sisse või pigem nii-öelda mina isegi olen kiirema käega. Seda, muide näidati ka televaatajale, see oli praktiliselt samal sekundil, kui oda lendu tõusis, oli kuvatud teleekraani alla nurka, nii et kõik said seda näha. Ja see oli päris huvitav, see, see teeb vaatamise atraktiivsemaks ja, ja inimestele ka huvitavaks, isegi inimestel võib olla, kes, kellele meeldib sport, aga võib-olla nad ei ole nii palju spordi sees olnud või nii-öelda odaviske sees olnud ja ja seal olid kraadid toodud ja kiirused, et siis see näitabki nagu seda võib-olla. Et mina, minu näite põhjal ma olen kindlasti olnud hilisema arenguga ja, ja see areng on olnud selline väga väikeste sammudega ülespoole, et nemad on tulnud väga suurte sammudega ja nüüd need sammud on olnud siis edasi nagu olnud jäänud väiksemaks, et et mitte nii ühtlaseks, et ma arvan, see ongi see vahe. Tooks veel ühe nime mängu see mees, kellelt sa Eesti rekordi mitte väga ammu ära võtsid, see mees on Andrus Värnik, proovi end temaga võrrelda, jällegi võhik, kuule, võib olla keeruline ülesanne, kui me endast räägin, aru saada, mis teid eristab, aga üks mis silma torkab või on meelde jäänud Andruse puhul oli justkui teatud emotsionaalne laetus, mida tal oli tarvis selleks, et plahvatada selleks et õnnestuda. Kõlab see sinu jaoks kuidagi või mitte. Minu minu, mul on täpselt samamoodi, see on see põhjus, miks, miks enne võistlusi mitte nii palju rääkida asjadest, mida, mida ei olnud veel ei ole veel olnud, et ma, ma arvan ka tema puhul. No eelkõige, tema oli väga emotsionaalne võistleja ja ma olen võib-olla siis selline emotsionaalne võistleja, keda keda ei ole väljastpoolt nagu näha, et ta nii emotsionaalne ta, mul on kindlasti vaja väga palju keskenduda ja ja igat isegi kõige väiksemat võistlust väga tõsiselt võtta, et endasse tulemusteta. Sa oled endaga sisimas kokku leppinud, et võidusaltot sina ei tee. Ei ole kaua aega selliseid trikke teinud, et siis ma arvan, ei ole õige aeg praegu hakata tegema, aga sa oled kunagi teinud või kunagi meil akrobaatikatund oli, oli oda odaviske Toomas Merila treenimisel oli meil akrobaatikatund, iga teisipäev siis seal ikka harjutati igavesti. Aga tähistamise mõttes, sa ei ole kunagi sinu nii-öelda relvastuses olnud, jah, see ei ole minu stiil. Kui tõsiselt sa oled kunagi kaalunud, et saab pühenduksid mõnele muule alale. Kõige kõige rohkem seda ma kaalusin. Aastal 2009, kui ma, kui ma seal muidugi kergejõustiku ala ka kerge kõrgushüpe, kus ma esimesena võitsin nii-öelda siis täiskasvanud Eesti meistrivõistlustelt hõbemedali ja odaviskes olin tol aastal alles kuuendal kohal tulemusega kaks meetrit ja 10 sentimeetrit, oli tol tol aastal see hõbeda medali, tulemuseni. Aga kirjelda natukene, kas sa siis omas peas tegid selle valiku või kes sulle soovitas või kuidas? See valik, ehk sellest on palju räägitud ka, et see valik oli, oligi see pigem ettemõtlemine, et kõrgushüppajana ma tundsin, et see piir võib tulla kiiremini ette ja teiselt poolt alati on nagu meeldinud selline viskeliigutust hõlmav tegevus, et siis plus see punt, kes meil oli, kellest hiljem on koorunud välja väga head sõbrad ja jäävad sõbrad ja ja siis ka Risto Mätase näol treener, et selles mõttes, et see ja ka Toomas Merila, keda ei saa nimetata nimetamata jätta, et inimesed, kellega suhtled tänapäevani, siis see näitab, et see oli õige otsus, kuhu minna juba inimeste pärast. Vahel juhtub niimoodi, et üks pilt lapsepõlvest, mida oled televiisoriekraanilt näinud, võib väga palju mõjutada sinu tulevikku odaviskest kõneledes. Kas sul on lapsepõlvest mingisugunegi emotsioon odaviske või viskajatega seoses mõnelt võistluselt? Legende kuulsaid nimesid on ju palju tegelikult olnud? Jah, kuulsid. Kusjuures ma pean ausalt ütlema, et kui oli aasta kuni kas kuskil 2000 kolm-neli, siis siis ma olin selline väga sportlik, aga, aga, aga väga väga laialivalguv spordi suhtes. Mulle meeldis korvpall, mulle meeldis võrkpall, meeldis kergejõustik, mulle meeldis ujuda. Suusatada või tegin kõike ja samas ka jälgisin kõike, et sellest ajaperioodist mul. On meeles ainult see, kui ma vaatasin isaga Sydney olümpiat kaminatoas ja Erki Nool võitis kulla, et see on sellest perioodist, aga odaviskekoha pealt on, jääb see siia Eesti piiridesse. Sama Andrus Värnik, kellest me, kes, kelle saltost me enne rääkisime, et temal oli omal ajal, oli pruut, oli tõrvas, me olime väiksed poisid, sõitsime trikiratastega ja ja siis kuidagi kuidagi tol hetkel ta meid trenni õpetama tuli ja ma arvan, kuskil kolm-neli päeva hiljem viskas ta Valgas siis kas uue Eesti rekordi ja siis see andis ka põhjuse MM-il talle väga suuresti kaasa elada ja, ja siis seda emotsiooni mäletan veel oma treeneri Mareki Mareki kodus istusime seda MM-i, vaatasime see Need emotsioonid olid, olid päris suured. Kui mälu alt ei vea, siis lasen vanade Eesti meistrivõistluste protokollid silme eest läbi. Minu meelest oled sa Andrust võitnud vahetus võistluses küll vist olukorras, kus ta ei saanud üldse tulemust või midagi seesugust. Kohale. Kui ma ei eksi, äkki see oli siis ka aastal 2009 võib-olla? Aga mulle mulle ausalt öeldes ka sellist sellist sellist nüanssi hetkel meeles täpselt ei ole, et kuidas, kuidas see oli? Räägime natuke ka tulevikust, ma usun, et ma vist ei saa seda küsimust küsimata jätta, kuigi ma kardan, et see vastust ei tea. Millal tohib Magnus Kirt jälle oda visata? Järgmine aasta suvel ma arvan, siin ei tohi teistmoodi mõelda ja selles mõttes, et on vigastused, käivad spordiga kaasa ja eks siin võib-olla lihtsalt see viis, kuidas ma sellele asjale pean vaatama, et järgmine hooaeg algab? Okei, ta võib-olla ei pea algama kohe maikuus, aga järgmine hooaeg algab juuni. Selleks ajaks peab olema suutnud ennast viskekorda saada. Kas ma saan õigesti aru, et sa nüüd siis sisuliselt ikkagi pikki-pikki, kuid oda üldse? Puuduta aga selles mõttes, et kuna kuna me üldse nagu oda kätte võtan, seda ma, seda ma ajalist määra täpselt ei oska öelda, aga kui me muidu võtame jaanuarikuus, kui ma 2015 aastal võtsin vigastuse tõttu märtsikuus oda kätte, et et sellel on väga hea väljend, et kui midagi teha, siis midagi ikka saab teha ja kui, kui kui on õige aeg see oda kätte võtta, siis ma loodan, et see ei ole väga palju hiljem, kui ta muidu on olnud, et eks seda näitab ka kogu see, kogu see taastusravikäik, et et aga kindlasti ma olen endale eesmärgi pannud, et et ma selle väga palju hiljem kätte võtta. Veel täpselt ei tea, mis hakkab edasi juhtuma, pean silmas õlaravi. Aga kas laias plaanis on sul võimalikud stsenaariumid teada? Üks variantidest, mida me ette kujutame, on nii-öelda noa alla minemine ehk kirurgiline sekkumine, mis võivad, mis, kui see jääb ära, mis vist oleks kõige hullem lahendus, kui kui tuleks noa alla minna, et mis, mis siis muidu toimub? Ma ei, ma ei ütleks, et noa alla minek juhul kui näiteks peaks noale minek toimuma, oleks kõige hullem. Kui me võtame sõna nuga, siis, siis see tundub hull, aga samas kui me võtame sõna tänapäeva meditsiin väga väikesed augud. Ma ei oska isegi ette kujutada hetkel tagasi selline nagu. Ma olen kuulnud seda meditsiinitaset ja eks me mingil määral ka tausta ja neid nii-öelda variante teame, et siis siis alternatiivne tiivne ravil siis nii-öelda füsioteraapia näol võib, tundub tavainimesele täiesti selline mõnus ja hea ravimine, aga samas tänapäeva meditsiini juures see võib võtta isegi rohkem aega nagu selles mõttes, et. Aga noh, see ongi selline, et. Kus poole ta kaldu on, et et kindlasti ei tasu mingeid mingeid nii-öelda käike karta ja need käigud on sellised mis aitavad sellel kohal kõige paremini ja kiiremini taastuda, eelkõige paremini taastuda, kõige tugevamalt taastuda. No mis sa arvad, kas oskus parema käega autogramme anda tuleb sul ära õppida, oled sa juba selles olukorras olnud, et seda oleks vaja? Õnneks õnneks mul on nii halb. Mul ei ole vahet, kui ma käega seda kritseldan. Aga on juba Eestis väikesed fänne, kelle näiteks käel või kelle märkmikus on Magnus kirdi parema käega kirjutatud. Varesejalg. Ma arvan, tänapäeva sotsiaalmeediamaailmas on, on ikkagi pigem pilt ja selfi on nagu sellised populaarsemad asjad, et autogramme andsin pigem siis nii-öelda sealsamas Dohas koha peal Eestist kohale tulnud fännidele. No sa mainisid juba sotsiaalmeediat, kaalusin tükk aega, kas rääkida meediast või mitte, kas oled seda tüüpi sportlane, kes on lisaks sellele, et sa oled kõva tööd ja teed kõvasid tulemusi, oled ka teataval määral edev ja mõtled selle peale, et kuidas näiteks ma ei tea teha Dohas selfi mõne teise kuulsa sportlasega koos või kuidas sa suhtud sellisesse meedia ja avalikkuse tähelepanusse, mis nüüd kindlasti ju sinu suhtes lähiajal juba on kasvanud ja kasvab. Eks, eks sellesse tuleb suhtuda ettevaatlikult, mina suhtun nagu sotsiaalmeediasse väga ettevaatlikult, seal on kindlasti. Kindlasti mulle meeldib ja sinna tuleb ka postitada ja eelkõige ka fännidele ja kaasaelajatele. Anda sellist kas mitte nüüd informatsiooni mingil määral vahepeal ka siis informatsiooni eelkõige siis minu Facebooki sportlaskonto näol, kus mina Jälgijate arvu loed, kui palju sul on Facebookis huvilisi? Ei ole ausalt öeldes lugenud, et Instagramis, eks muidugi näed, kui palju seal on ja kui palju seal on jälgijaid. Kui ma ei eksi, siis äkki 13000 on Instagramis, et. Kas ootad pingsalt, et millal saab täis maagiline 15000? Ei, ei, ei, ma ei ole see, ma ütlen, see, see ei ole olnud kunagi minu eesmärk ja kui te vaatate mu postituste nii-öelda siis sellist sagedust, siis, siis see ei ole kindlasti selline selline eesmärk, et neid kasvatada, et need, need peavad tulema loomulikult siis eks muidugi, neid vahepeal peab sinna postitama ja ma proovin anda sinna pigem nagu häid emotsioone ja ja Häid nii-öelda pilte selles mõttes headest sündmustest, saad sa kommentaare Instagrami piltidele või õhk eksike, loed sa neid? Jah, jah, jah, võib öelda, et see neile oleneb, oleneb kommentaarist, et kui on küsimusi või kommentaare, siis kindlasti viisakuse pärast või mitte viisakas. Tuues ühe, lihtsalt üks hetk meeldib, meenub spordiloost, et keegi kirjutab, et Magnus abiellu minuga, siis vastad. No see oleneb, et oleneb küsimusest Vastavalt sellele oli väga tore Magnus sinuga kohtuda. Palju õnne medali puhul, Naudi, seda hõbedat ja ma arvan, Eestis on väga palju inimesi, kes tahavad, et sa ei piirdaks, oleksid peolauas ka Tokyos. Loodetavasti ole terve, kõike head, aitäh.