Algavas saates hakkab mälestusi jutustama 96 aastane Taavet Poska kes ühena vähestest on jäädvustanud Eesti vabadussõda oma päevapildiaparaadiga. See oli ikkagi pärast maailma seda aga fotokunsti nii-öelda hakkasin mina juba lapsepõlves harrastama yhe oma sõbraga, kes elas sealsamas õues, kus minagi, see oli Tartu lauavabrik kaplani lauavabrik kus mu isa oli õuemees ja mina olin siis. Ma olin diisikuses saanud tööd teha, siis ma olin siis vahiks nii ja, ja aga seal oli ennem olnud sakslaste jahuvabrik või niisugune Veski ja siis kui ostis selle ära, siis tema tegi sellest sauna ja selle saunamehe poeg tooliga minuga ühe vanune. Ja temale ristiema kinkis fotoaparaadi temast sünnipäevaks. See ristiema Kuid otsima ja oli leidnud seda tööd ka kusagil vene sakste laste kasvatajana. Tal oli raha ja tema oli siis ühest saksa erist ostnud. Fotoaparaadi. Kas klaas plaatidega? See oli? Kuus korda kuus sentimeetrit, kvadraat tekkis tehtud ja plaadid olid ka samasugused, Sa oled, aga ülesvetes tüli ajaga tehase tähendab moment võtetel ei saanud üldse teha pidi selle aparaadi panema kusagile laua nurga peale ja hoidma ja siis kusi. Vait olla ja siis see objekt siis andis võimaluse. Vot nüüd me tegime siis prooviks Neid võtteid ja siis punase tule juures sai siis ilmutatud plaati ja kopeerida sai päris valge käes ka minti päikse käes siis plaat. Ilmutada nimetati kullaga toonitud, mis oli selle toonimise kemikaali sees ka kulda natuke. Ja siis niimoodi. Meie siis selle saksakeelse õpetuse järele. Kõik puha, tegime ja tuli välja. Me tegime pilti, tegime vabriku töölist sellest küünlad palgi otsa, peale lõunat sõid lapsed või naised neile järele teid ja ja nad maksid meile raha isegi. Me saime osta plaate materjalides. Seal õppisin veidikene tundma fotograafiat ja siis fotoga ma sain pärast siis paremini hakkama. Kui revolutsiooni ajal. 1917. Ma olin siis Tallinna merekindluse sapöörid, pataljoni esimese roodu öeldini, Bodriovnik, lõhkuja lõhkur, tegime Paldiski tuletorni läheduses Suurtükialuseid mereSuurtükialuseid. Ja siis minuga koos oli üks noormees, kellega ma kogu aeg ühes roodus Olindiga. Tema oli Pärnu poiss ja. Ja seal hakkas seda tegema, no muidugi siis mina olin selle asja juures nii hästi põnevalt huvitatud ja õppisin ka üsna ruttu seal kunsti kätte. Ja nii juhtuski, et vabadussõja alguseks oli teil päevapiltniku amet selge, täiesti selge ja olin juba pidanud Mustla alevis Martinsoni. Arnold Martinson oli ta nimi temaga kahekesi. Pärast seda, kui meie Eesti insenerilood sakslaste poolt laiali löödi, oli poolteist kuud, ainult saime olla. Siis üürisime Mustla alevis Viljandis 22 kilomeetrit eemal ühe fotoateljee. Tema oli ära läinud ja atele lehes kuulutus, me võtsime selle ere ja olime kogu saksa okupatsiooni ajal seal siis kahekesi pidasime seda fotoateljeed ja siis, kui sakslased ära hakkas minema, siis sain ma ühe saksa sõduri käest osta välikaamera nimed 10 korda 15 plekist kassettidega 12 kassetti oli. Ja see oli üsna hea aparaat, millega ma kogu vabadussõja kestes sain ülesannet ei tea Ireli hiljemgi sain sellega veel tööd teha. Kuidas teil tuli vabadussõtta minek? Ta minek oli nii nagu maailma selletagi mobilisatsioon või, või kutsealusena maailma selleta ma läksin 1915-l aastal Tartust ja siis need olisi Viljandist mulle käsikäes. Ja tulin Viljandi mobilisatsiooni punkti ja kohe võeti noh, sõjamees n aha sele, sapööripataljoni staabitelefonist sidepäevasse saadetigi mind siis Pärnu sinna kuuenda polgu staapi. Võtsite fotoaparaadi kaasa, no muidugi ja näitasin seda fotoaparaati koe siis alampolkovnik Boscarile. Ja tema oli miskine organisaator väga. Oh, seda on meil vaja. Sõjaga koos luuakse ka riiki ja sellised mälestusfotod on tarvis ja aga seal oli enne juba üks, kes oli lennuväes teeninud fotograafina fotolaborandina. Sest et kui need luurelennud lendasid vaenlase positsiooni kohal siis toodi need ülesvõtted temaga kätlesime, ilmutas need siis välja ja kui revolutsiooni ajal laiali läksid, tema tuli ka ära sealt ja võttis sealt siis mõne aparaadi ka, seal oli kaks neid koguni 13 korda 18 Solvile. Ja vot siis oli niisugune tore lugu, et see väeosa sõduritele anti siis kätte pitsat ja nemad olid siis seda kommiti. Ja siis, kui nad sealt endid vabaks kuulutasid dokumentaalselt, siis võisid nad ütelda, mis, mis aukraadi tahes mis alamväelase au, krat zoofitseri aukraadi saanud. Ja see oli tema nimi oli ants, Vilpers tuli, oli Tori valla mees ja maalilises käratamatelt tee peal ja tema oli ja oli juba enne seal võttis nii palju, kui sai, kui võtta oli kõrgema kergema ja ja siis tema oli enne mind juba miljardeid olnud, oli kohe Viljandi kuuenda polgu teise pataljoni jaga jaaksoni pataljon eraldi töötaski rohkem kui polguga. Tema Jaakson oli tema võtnud omale fotograafiks, nii et oli küll juba polguseks fotograaf aga see oli siis Viljandisse Jaaksoni ja pärast siis tüliga sinna staabi juurde ka. Ja siis oligi nii, et mina olin siis noorem fotograaf ja niimoodi siis kogu selle sõja fototasime. Polgu ülem puskar oli siis ettenägelik mees ja tema oli küll rohkem organisaator kui sõjamees ja ta vahetati varsti välja. Kapten tallu vastu. Siis kui Ruhja juures meil üks rood osasest roodust. Üle läinud bolševike poole tulidki osa tagasi ja aga nii palju pahandust oli, Laidoner käis seal ja ja siis siis vahetati tema polgu ülemast välja, teldasid temal läkski. Koheldakse varustuse osakonda ja juhatas seal varustusosakond on väga tublisti. Nii. Kas te mäletate oma rindele minekut? Noh, minu rindele minek oli teistmoodi kui, kui ikkagi roodu soldat, pill mul püssi ei olnud, visse meil ülearu ei olnud üldsegi. Ja kui oli vaja seda sidetööd teha, liini vedada, siis aitasin kaasa, aga enamasti ma olin siis telefoni juures telefoni palvel neid, neid oli siis selle polgu staabis kümmekond inimest. Ja polgu staabi sideülemaks oli siis Pärnu mees, leitnant, kurbus temaga meil oli taga ja üldse armastas meiega reameestega vestelda ja kõiki asju arvutada. Kuskohalt sellel rindejoon jooksis, kui te frondile jõudsin, siis kui mina tulin Pärnu rindejoont, kui niisugust otsekohest ei olnudki, sakslased olid veel sees ja läksid. Ja siis nad tulid, kaev kusagil taludes käinud ja, ja oma käega midagigi tahtnud võtta, ega nad väga röövlid ei olnud, aga mõnedel kaebused tulitud tulnud kuuenda polgu staapi ja sealt saadeti siis ratsaluuremehed ja väiksem salk sõdureid neid takistama. Et nad ei rööviks ja, ja seal siis peetis esimene lahing. No lahinguks isa vabadusse ja neid taplusi üldse kuigi palju pidada, kui võrrelda seda päris sõja lahingutega. Sest et meil oli partisanisõja moodi sõda liiklikuks seda positsioone kuskil püsida pikalt ei saadud. Nii bolševikud ei saanud ja meiega ei saanud. Ja siis see sakslastega oli seltsi taplus. Ja, ja see mees, kes läks sakslaste juure õiendama, et nad ei rööriksijaid, see mees oli sakslaste poolt vangi võetud, olid need lahkuvad okupatsiooniväed, nende lohke lahkuvad okupatsioonide tiks voor. Ja selle nimi oli Pedajas, aga täiesnemaine tuli lipnik leitnant Pedajas seal ratsaluuresalga ülem ja ja see, see viidi siis sakslaste poolt Riiga. Seal oli ta saanud ära pageda ja tagasi tulles oli Valgasele sattunud Läti bolševike kätte ja need olid tema nii käed sidunud okastraadiga, selja ta läbi torkinud ja me leidsime tema laiba siis sealt mõisakülast. Ja see oli siis esimene taplus. Lauavabrik ja ja väikene, see raudtee peatus ka punapark nimetati punapargi lahinguks, nii nimetati seda siis ka kuuenda polgu ajaloos. Need, kui räägiti bolševike metsikustest, siis ütlus pidas paika. Oi ja need olid toored inimesed ja ja tapahimulised kohe. Ja seda me teadsime ja, ja seesama teadmine, see ajaski eesti mehi rohkem ja rohkem relvastuma. Kas teie teenisite kogu aeg kuuendas polgus? Kogu aja olin ma ühel ja samal kohal kuuendas polgus, kui mina kusagil. Jällegi bolševikud ära minnes tapnud jälle neid neid raudtee töölisi ja ja seal oli siis ka veretöödest nii nimetatigi, et bolševikud, tee tööd nii nimetatigi neid ja seal õige pildistatud, aga mina seal pildistamas ei olnud pärast seda varsti juba kuues polk jõudis formeerituks nii palju, et nad võisid juba Neiga Roodosid frondile saada ja saadeti kohe vabastama Mõisaküla. Ruhja linna ja Mõisaküla vahel siis tulin mina juba mõisakülla yhes sidemetega välisstaapi välistaapoli siis vagunis. Ja siis elasin, mõned käivad seal ja Kirbla jaam, mis seal vahel oli, vallutati siis meie poolt üsna varsti siis läksime Kirblast, Kirblast, Ruhja ja Ruhja tuli juba staap kõige täiega. Köige teiega välistaapoliga sealsamas, sest et Luisa sedasi meil ei olnud huvi esialgu minna, see oli balletimaa ja ja mina ei tea, seal seisime ikka tükk aega, kuni maikuuni seisime seal. Ja siis kui kui sakslased Saksa Landeswehri bolševikud Riiast välja lõi siis oli nii, et bolševike väeosad, mis olid Lätti ja Ja Eesti vägi sealt Ruhja poolt. Ja siis nad hakkasid, niipea kui väikse pealetungi tegime, hakkasid kohe ära tõmbama neid lahinguid, püssilasku, isegi sealt kuival ei saanudki olla. Ja sellest võttis osa, ega seal siis edasiminekust Volmeri poolelt. Käisin nendega koos võeti valge luurel, kui noh, rood seisis ikka kusagil talus mitmes talus ja siis salgad saadeti siis nelja, viie mehelised salgad, saadetis postide juurde, Etti luurele, jälim. Öelge kui vanad olid tookord purssõdurid. Nemad olid ikka nii viimase klassi poisid, rohkem olid viimaste klasside poisid toredad poisid olid tõesti ja veel kolm või neli tüdrukut hirmsasti kipun sinna ka postiga kaliinile ja pärandile ja isamaad kaitsma. Ja siis oli neid võetud, Telefonistiks oli veetud ja siis velsker õeks veli võetud. Ja üks oli siis ka polgu kirjutaja abi. Nemad olid omaette, aga kuidas koolipoisid sõdisid? Koolipoisid sõdisid natukene, võib-olla ühe kraadi võrra paremini kui, kui teised mehed. Miks seda nad näitasid Landeswehri sõja ajal kui nad selle Landeswehri lennuki sel Volmeri lähistel alla tulistasid ja ja see edasiminek kolm oli peale ja seal oli, neil oli hea sõdimise huvi, oli küll. Aga Londonis oli, sõja ajal oli see hui kõigil see oli üldine huvi juba niisugune ja siis oli meil kõigil niisugune tunne, et no seda, ta ei pea enam keegi. Sest siis Heather relvad käes ei ole nagu vanasti. Kõik kõigil olid püssid, kuulipildujad, kõik vajalik, suurtükid olid meil. Ja alustati poolpaljakäsi. Tegimegi nalja teed, et meie oleme sõjamehed, relvad võtame vaenlase käes. Ja oligi pooled relvad olid vaenlasi, kes veetud. Nad plagasid, need olid niisugune hirm, alati, kui me selja taga kuskil paugutama hakati, siis ta pistis minema kohe. Kartsid hirmsasti, et jääda. Sest, et nendele kõik aeg räägiti, et kui käte jääte, teid tapetakse maha. Noh, seda hirmu oli neil nii palju sees, nii kui oli, panid minema ja sellepärast, kui olid selja taga tee kinni pannud, jooksid nad, kus nad said ja relvad maha jätsid. Supiköögid maa, palju kordi. Oli, nii, saadi relvi siis ja relvi ja laskemoona laskemoona ju käega meil vabrikut omal ei olnud. Me saimegi osta Inglismaalt, et neil oli ühine kaliiber. Vene ja inglise kaliiber oli Ehine. Ja vastaseid oli rohkem. Kas ei olnud ainult bolševikud? Peagi tuli lades. Rähmatis sakslastega läbi oli. Kui nad pealetungist pähe said ja hakkasid positsioone looma ja omale abiväge järele tellimaselt sele powske juures oli see rauddiviis Lätimaal. Ja, ja siis Wonder kalt kauples välja vaherahu. Ka meie, mis Solodidki teadsid, et see on pettus, see pole midagi, et see ongi selleks, et Tiie välja ja meie väejuhatus tegi sedasama. Kohe hakkas ta maaga, oli määratud kümnepäevane vaherahu. Ja see oli kolmandal vaherahu. Kelle käsutuses ma olin? Et nüüd tuleb meil uus võitlus sakslastega ja taplus on suur, neid tuleb siin vaadata, et siit ja sealt ilmselt ei tea ajaloo jaoks. Aga mul olid nii, seal on lõppenud kõik see materjal siis klaasplaadid 10 korda 15 aparaat mul oli. Ja klaas Bladikaks siiski kasseti. Ja ei olnud mul enam ilmutusvahendeid ja mitte midagi olnud enam nii näpud näpu vahele ajanud. Aga näpud olid põhjas, näpud põhjas ja teisel fotograafil, kelle nimi oli Hans Vilper. Nemanja, temal natukene veel oli ja temal oli suurem 13018 aparaat. Ja tema jäi siis Holmarisse jääb. Ma ütlesin, et nüüd sõidab Tartumaal Tartu mees iga ja et katsuge seal tutvustanud, kuidas sa saad sealt materjali, identiteet olles võtmiseks mina, siis sain komandeeringu, sõitsin Tartu. Ja selleks on mitu päeva, enne kui ma sain ikkagi kaks kohvri täit madin, rasket klaas ja klaas. Ja siis. Ma arvan, et mille peale mägi kopeerisime, need on ka rasked kõik. Mis need jaamaga siis oli niisugune äge. Rongide minek sinna Valga poole. Et pea ei peatused, kee oli peatus, oli, see oli rangelt keelatud kedagi peale võtta. Näide seesama dokument, see tähendab meil käskija ja siis ma olin mitu päeva seal. Ja need olid sõjaväerongid ongi jah, ja ega muud ei olnudki ja sest et seal see Rauna sild Sild oli sakslaste poolt õhku lastud, üks ots sealt ja sealt enam rongid edasi saanudki ja rongid said Valganissaid ja kaugemale ei saanud. Nojaa jaa, lõpeks kui juba see Võnnu lahing läbi oli. Isa oli sõjaväelane ja see viis mind siis sinna juba pidin Roden poisi jõudma Roden poisi alevis. Jällegi oli siis meie polk polgu staap juba, kuhu ma pidin minema. Aga sinna oli 28 ja 30 kilomeetrit selle silla juurest, mis oli katki ja rongid olid siis silla juures surutigi neide, padrun näid, mehed kandsid läbi selle madal räige jõekene nagu Pirita jõgi, sinna tehti hädasild ja siis need padrunid siis elal ja siis sinna teisele poole silda oli siis jällegi ronge, vaguneid, kõõlaadite sisse. Ja kui mina seesama pagasiga sinna jõudsin, silla neljeesin, kohtasin korraga oma polgu sideülemad, minu, minu otseselt ülimat leitnant kuulbussi. Ja, ja, ja tema võt ja et sina tulid muretsema. See laaditakse ja jõuaksid ära viia. Läheb palju aega, aga mul on iga tunni tagant helistatakse, padruneid, padruneid, padruneid. Et viisid otsekohe küüdi hobustega. No ja siis ma siis muidugi täitsin käsku ja anti mulle siis kaks soldatid ka püssiga kaasa. Ja siis läksite siis jõe kallast mööda, siis sinna Liivi lahe poole edasi otsima, küüti, jõust letti Luija mehi ei olnud Italy mobiliseeritud ära ka juba ulmelise poolt nagu meie meie varjul, nemad formeerisid kaks polku omale lätipolku ja meie varustusega ka. Sellises üksoli Volmeri polk ja üks oli, oli Võnnu polk polku positsioon. Aga nad ei jõudnud vastu seista, sest nad olid veel alles formeerid, nemad, muidu vahvad toredad poisid ja ohvitserid olid millegagi omada. Mehedalt ära naisi ja vanu mehi oli. Ja mina siis Nad rääkisid kõik vene keelt. Mõtlast rääkisid veel rohkem vene keelt, eestlased. Ja küsisid, vaata. Köiti on vaja. Näitasin dokumendiga. Mulle kirjutati dokumendi ja et kriiti on vaja ja. Hobuste, tulge silla juures. Sõidame Rodion, poisid. Kuule aga anger on õues kell kui hobune jäi hobuseks, hobused ja sakslased viisid ära. Nüüd enne juba bolševikud esid ära. Aga minge minge edasi, verbi järgmisest alus seal on. Siis marss sinna, täpselt sama jutt sirgu näo ja minge teisi tallu, On. Jah. Aga kui me sinna teisi tallu kolmandasse tallu hakkas minema, siis üks poistest oli läinud läbi karja oma, mitte seda teed mööda. Karjamaalane hobused. No kõik, nii kui tellida keegi ei ole. No ja siis tuli üks mees ja ütles, et et see vanker vankri peidan vankri vankri vankri küljes. Rangidki olid vankri peal. Vankri küll, aga ei ole ju. See, sellest ei ole midagi, mõtlesin, sest pole midagi, et meil on hobused olemas. Ja me saime hobused ja. Akust saiti hobused. See siis üks mees ütles, et no mis see teie asi on, teil hobused ei ole ja me leidsime hobused ja me siis sõidame. Ja tuleb siis tükk. Viska sellega pahaks ei pane ja rakendage ette ja siis ja siis sõidame ja saatsin teised mehe juba tagasi sinna ja et, et me juba teame vigureid, rakendage hobused, mina siis rakendasid seal ja see oli veel saadud ilma meie tõesti nende kokku oli siis kuus, kuus vankrit ja naised ja nendel on seal kõik ja see oli väike, voorima väike voorib, aga siis oli kuulipildujalinte ja suurtükipadruneid ja kõigil laskemoon, ainult. Kas teie kohvrid mahtusid sinna peale veel? Ja siis sõitsime teise, sõitsime mürinal kohe Rodion, poisi ilus ilm oli väga ilus ilm. Sinna kõrtsi juures lasipuu. Nad sidusid Kenya ellipsid staapi ja läksin teatasid aga siis polguülemad läinud välistaabisson. Sellises kapteni Jermannelise. Meie kandsin ette, vajusin tagasi. Oi, mehed, kirjutajad ja kõike seda alistada, kõik jooksid kõik sinna kribinal-krabinal maha ja siis suurtükimehi need. Ma tegin saatilised patareis. Siis patarei oli. 22 kilomeetrit oli see Riiasse siis kahelassis kirjutada, seal need kviitungid välja. Aga nimekohad jättis sinna ja siis tindipliiatsiga kaasa. Ja läksin siis lätlastega minema, aga mõtlesin, vaat, küsisin seal kõrtsis ja käes. Et kuidas on läti keeles, et neid veidi tagasi sõita. Aga tema juhataja õpetas mulle. Ma hakkasin seda vene keeles ikka nii et suur tänu teile. Ja see on siis paharahaga maksud ja muidugi muidugi siis. Oli kõik korras ja ja siis mõtlesin Tarvaraisid Apacalbraux. Tagasi sõita. Ja rohkem ma ei oska ka. Lehvitasin sellele seltsidele ja see oli kogu see lugu. Aga kas lahingud käisid veel? Lahingud käisid selle järve ääres, et lahingumoona läks vaja, lahingumoona oleks väga vaja ja, ja meil jõudu otsa saada käik ja rongide järele, no mis sa teed? Aga vangid juba aastaid oma. Ja siis meie kuues polk oli saadetud hoopis mitte selle esimese rinde juurde, mis oli valgejärve juures. Ja siis suure Jägeli juures seal seda Ronen poisi ja seda lahutab Riiast ja sakslased politseis Saksas. Mina seda sisse saetud palju suurtükke ja miinipildujad fetiga, külmal muudkui põmmutasid seal. Meie omad muidugi oskasid endid varjata, ega seal väga palju ka saanud, nad teadsid juba ära, kui kaugele lasta jõudnud, ega nad kallale tulla. Jutt oli seal, aga meie omad pidid ründama. Siis öeldi et no tahad nendega ülesed, et nüüd otselahingust, noh, seda ma kõige raskem mõtlesin just siis väikse libel. Kõlbe silla juures on praegu meie välistada ja seal on ka diviisi staabiülem polkovnik Reek kamandeerimas ja kapten talu. Võta üks, viska kaasa selles, et jumal teab kõike, metsad täis olles jooksikuid ja kui sa oled päris ilma püssita, siis ega ei kõlba. Püssi käega ja padrun n-ga ja ja lähen siis tee liivane Maaväiksed vaeva, vaeva männidki. Kärt Maran tahad, aga kogu või suur, ma mängisin. Ja läbi selle oli maailmasõja ajal ehitatud tee roigastiga küsis kõmbin ja lähen ja. Võrr vaata. Lennuk, Saksa lennuk, luurapet tee peal on ja oli ka põhimõtteliselt Kalevi pataljon olivas, et seal rõngas juures valmis tulema sinna Jegi libele läbimurret tegema. Ja selle, see oli selleks et kui me sealt sillalt üle läheme, siis jõuame selle raudtee peale, mis mitte Riia vahel ja, ja võtab raudtee oma alla ja siis suurtükiväe kätte, tahtsin seda saksa suurtükiväge kätte saada. Nii oli siis. Ja jõudsin siis sinna. Tartus on Tähtvere ja siis selle teisepoolse kalda niisugune suur Lail isegi laiem veel ja see oli suure heinamaa. Ja vot siis selle poisipoolsel küljel. See oli siis nagu kõrgendik juba sinna oli Ehidadeks karjamõis. See oli Walden soode. Aga seal oli ammu juba loomad ära vist söödudki ära viidud ja ja oli üks mitu lauto, seal oli ka üks nii sõnnikulaut, nii et üsna kõrgele lae alla vedeli minna, aga see oli nii, kõik puhas õhk oli meie, see oli täis nastikuid ja meie soldatid võtsid need kätte, nühkis nende kaela ja ja nii, ma oleks õde ka veel teinud sellest, aga ei raatsinud teha, et te siin nüüd nalja pärast võtteid ja pärast ega seal palju sidemeid, tööd oma komando mehed ja siis staabikirjutajate kaks. Ja et kus polgu ülem folkule laudas et seal on sidevanker, on seal, seal on telefone, seal käib seal komandopunkt laudas. Noh, läksin siis sinna lauta. Tervitasin siis oma polguülemalt kapten Tallo. Ja muidugi juba kolm alles olime, tundsin seda reeglina ei räägi. Me olime ja siis telefon käib telefonide reegil telefoni ees. Ikkagi räägid seal parts, parts. Sillast pean, peame üle saama ja siis mina kuulen ka, niipalju kui kuulenja polgu ülem kalgil seal. Leitnant Parts olisele Karl Partsi vend. Tema oli siis selle roodu ülem, kes pidi selle silla vallutama. Aga silla otstes ja teisel pool silda oli kõrts. Kivimaja teise korrusel, aken silla poole ja aknast vaatas välja saksa kuulipilduja. Ja siis oli seal üks, üks telliseid tehasele tehase korstna otsas oli, oli suurtüki vaatepunkt ja kõik selle jõekalda mööda seal olid saksa positsioonid. Nii et see läbimurre seal polnud naljaasi, imiti. Ja siis kuulasin mina seda juttu pealt ka ajaloo raamatust, seda ei ole ja ei pandagi, sest et kui küsiti kindral Soothi käest, kes oli see ajaloo komitee ülem, et kas me peame kirjutama, siis ainult, et, aga mitte kõike.