Vikerraadio stuudios on järgmine külaline vikerraadio kuulajale väga hea tuttav David Vseviov, tere hommikust. Tere hommikust. Ja palju õnne sünnipäevaks, aitäh. Suur tänu. Sedapuhku on siis niimoodi tõesti, et sünnipäeva hommikul oleme teid kohe poole üheksa ajal ajanud kodust välja see ilmselt päris ideaalne sünnipäevahommik, teil ei ole vä? Ei, see on suhteliselt pealne, sest ma olen ju varajane inimene ja kui inimene saab sünnipäeval teha sedasama, mida ta tavaliselt teeb, siis on ju kõik korras. Siis ongi selline mõnus diivan, just nimelt ma tegin kuulajatele ühe väikese testi ka siin pool tundi tagasi, nimelt otsisin ühest varasemast Müstilise Venemaa saatest ühe lõigukese ühe tegelase kohta ja siis palusin kuulajatel arvata, kas nad saavad aru, kellest Taavi Vseviov pajatab. See on kuskil poole minuti pikkune lõiguke, mängin teile ka. Vaadake, kas teil tuleb meelde, kellest on jutt. 1967. aastal pärast pikki palveid saab loa sõiduks Indiasse. Ja miks ta neid järsku sõidab Indiasse, miks talle tullakse vastu, miks ta välja lastakse, see seostub tema suhtega. Mõned autorid ütlevad ka mitteametlikku abieluga India kodanikuga, kes õppis, töötas Moskvas, seal ka suri. Ja vastavalt tema tahtele tuli ta põrm viia kodumaale. Taavi ma viisakusest ei takistanud, tõid sellepärast, et sõites linna, kuulsin seda lõiku autos ja siis tuli juba kohe meelde ja pärast seda sissejuhatust tabas mind hirmuhoog, sest ma mõtlesin järsku, ma ei tea, kes oli. Aga see on Stalini tütar Svetlana ja ma loodan, et ma vist ei eksitee. Kusjuures raadiokuulajad ka ei eksi, me saime hästi kiiresti 10 õiget vastust ja ma lubasin ju raadiokuulajatele ka sünnipäeva juhul sünnipäeva puhul väikese meene, nii et äkki te olete siis fortuunaks ja ütlete ühe numbri ühest 10-ni. Kes saab, võib-olla üks oleks, sest alles hiljuti oli eetris spordisaade ja kes ikka võidab, see kannab numbrit üks, nii et teeme nii, et number üks. Marko kass Tartust teile kuulub üks väike meene ja tõesti spordimehelikult kuskil kaks minutit pärast seda, kui ma selle küsimuse esitasin, on tema juba jõudnud õige vastuse saata. Palju õnne ka minu poolt. Kui tihti teie ise oma saateid üle kuulate? Ta ei kuula mõnikord juhuslikult olles kuskil ja mõnikord ka poejärjekorras või kuskil kostub ja mõnikord on päris naljakad seigad, et see oli üks pühapäevane päev. Ja ma arvan, et vikerraadio kuulajad saavad aru, et need ei ole otsesaates, nad on varem lindistatud ja sõitsin Käsmu seenele, kuskile sinna kanti parajasti sel kellaajal, kui on ülekanded või sa saade eetris ja minu ees peatub üks auto ja mina tulen ka autost välja ja see autojuht vaev mind kuidagi kummalise pilguga. Ju ta tundis mind ära ja samal ajal olin ma ka eetris, nii et sõites sinna metsa, kuulas ta mind raadiost ja ei saanud kuidagi aru, kuidas on võimalik, et samal ajal olen ma peaaegu tema kõrval seenekorv käes, nii et selliseid episoode käte vahel olnud jah, aga üldiselt ega ma eriti ennast kuulata ei taha. No ega tegelikult ju vikerraadio meiliaadressilegi on tulnud sugugi mitte pahatahtlikke väga sõbralikke küsimusi, et kuidas saaks David Vsevioviga kontakti, et tahaks ühe ja teise asja kohta küsida või millegi kohta arutada, kui palju teie oma saadete kohta isiklikult saate tagasisidet? Kuule ikka saan ja püüan ka reageerida ja, ja need on kommentaarid, mida ma reeglina. Mis puudutab artikleid, siis mitte, aga raadiosaadete peale sageli. Sest ma mäletan kasvõi üht episoodi ja neid on päris palju, et ma tuginedes vene allikatele mainisin, et ei ole säilinud mitte ühtegi tsaari rongivagunit ja üks inimene kirjutab, et tõesti mitte kaugel Helsingist on raudteemuuseum ja seal on eksponeeritud üks vagun või oli neid rohkem isegi. Ja siis on muidugi väga mõistlik kuskil järgnevas saates öelda kuulajatele, et kui te satute Helsingi kant, et selline võimalus on olemas, nii et jah, neid on olnud ikkagi päris palju ja see on kummaline, et paistab sündmused, mis peaksid olema üks-üheselt juba tõlgendatud ja kui sa natuke hakkad süüvima, sa järsku leiad, et see inimene, kelle puhul kõik allikad teatavad, et ta on sündinud aastal näiteks 1721, järsku sa leiad mõne allika, kus öeldakse ei, ta on tegelikult sündinud 19. aastal ja nii edasi, need on väikesed detailid. Ja muidugi kuulajad peavad mulle andeks andma, ega ma ju nädalaga ja ma olen ju veel täiskohaga kunstiakadeemias õppejõud, ega ma ju kõike detaile alati. Tuginevad allikatele, raamatutele, dokumentidele, mida ma jõuan paari päeva jooksul läbi vaadata. Nii et see on paratamatu, et võivad tekkida ja teine niisugune moment on eriarvamused, ma küll püüan natukene lähtuda sellest põhimõttest, et ma esitan erinevaid seisukohti, nii et ma ei taha olla propagandist. Aga ma tahan tuua just nimelt kuulajateni need erinevad variandid, need võimalused, jah, ühed arvavad Lenini kohta nii, teises naa, kolmandad leiavad, oli see haigus, neljandad, teine haigus ja kas siin võib leiduda lisaks minu kolmele-neljale variandile veel viies-kuues, mille puhul inimesed kas kirjutavad või helistavad ja neid helistamisi on olnud päris palju. Aga võiks ka seda või on soovid, et võiks käsitleda muidugi seda, seda teemat. Aga on ka väga kummalised ja neid ka siin eetris vist kunagi kunagi tutvustanud, need on näiteks eitad, et miks te ülistate Stalinit, kuigi ma oma arust olen üle 20 aasta tegelenud millegi muuga. Aga vahel keegi saab näiteks kuulates juhuslikult ühe saate ühte lõiku, kasvõi sedasama lõiku, mida te ette mängisite Stalini tütrest, et noh, miks me räägime nüüd Stalini tütrest. Aga eesmärk on just nimelt avada ju nende süsteemide olemus, mida see tähendab, mida tähendab autoritaarne võim, mida tähendab hirm, kui inimesed nakatuvad hirmu ja paljud teemad, et mis esmapilgul paistavad, et on minu poolt käsitletavad minevikus, nad on aktuaalsed ka tänasel päeval, nii et siin on ka veel see salaülesanne, et läbi ajaloo kuidagi mõista paremini neid protsesse. Kõik ju kordub. No, ega te olete ka aktuaalsetel teemadel täitsa julgelt sõna võtnud ja kirjutanud, et kas teid natukene üllatab ka see, et et kui me vaatame neid ajalooprotsesse, siis tegelikult need põhimehhanismid on täpselt samad, mis ka tänasel päeval poliitikas ja ühiskonnas välja kooruma. Nii see on sellepärast, et kes siis ajalugu teevad, kui mitte inimesed, aga meie oma olemuselt oleme ju jäänud ikka nendeks samadeks, me vihastume, me armume, me oleme vahel kadedad ja siis, kui meile veel pakutakse lihtsaid lahendusi, kuidas oma kadedusega hakkama saada, et võtta kelleltki midagi ära ja jagada meie vahel siis tunne on olnud või see soovunelmat on olnud ju inimestele omased tuhandetest aastatest minevikust alates, nii et põhimõtteliselt. Ja ma olen väga tänulik, töötades kunstiakadeemias ja olles seal ainus inimene, kes kunstiajaloolastele ajalugu õpetab, sest tegemist on ju väikesed asutusega. Olen ma käsitlenud erinevaid perioode alates tõesti vanast Kreekast peaaegu tänase päevani välja. Ja siis kuigi see on mind kogu aeg häirinud, see on paratamatu pealiskaudsus, aga sa hakkad nägema mingisuguseid kordusi, hakkad nägema mingisuguseid protsesse. Tat looma, poliitikute sõnavõtt, Rooma poliitika mehhaanikat ja järsku tabad, et miskit pole muutunud, Köik täpselt sama sub. Ja kui me isegi mõtleme nendele sõnadele, mis tänapäeval ju nii sageli kõlavad, populism, no kust see siis tuleb, kes on need esimesed populistid? See ei ole 19. sajand, 20. sajand, Need on needsamad inimesed, kes elasid enne meid tuhandeid aastad. Ja sellepärast ongi väga huvitav teatud situatsioonides, mis joonistuvad kuidagi väga reljeefselt välja vaadata, kuidas inimesed toimivad ja nad toimivad reeglina täpselt samuti nagu nad toimisid kunagi. Ja sellepärast ka see mehhaanika, prantsuse revolutsioon, Vene revolutsioon, need suhteliselt hiljutised sündmused Põhja-Aafrikas, nad on kõik kirjutatud ja stsenaariumi järgi ja sellepärast ajalugu ongi huvitav. Mitte daatumites ja mitte nimedes, neid tuleb ka muidugi natuke teada, aga just nimelt selles kordumises või selles olemuses mis neid protsesse iseloomustada. Aga sellest kõigest õppimise õppimist, me ei ole siis veel selgeks saanud, päriselt. No tavaliselt ikka niimoodi, see on ju kõrgem matemaatika, aga meil on ju võimalus ka koolis vist valida lihtsa variandi ja keerulisse vahel ja kui minna veel kaugemale, siis on ju päris keeruline. Aga me oleme harjunud lihtsate seletustega, siin ei ole ju mitte midagi muutunud. Nii et kõik on ju sama, kas libahundid või ufod, see on põhimõtteliselt ikka üks ja see sama. No David, tänan, tõesti teie sünnipäev, on teil mingisugune soov ka sünnipäeva puhul? Ma ei tea, kas endale või teistele või kellelegi. Ei on ikka, tähendab minu soov on näha sagedamini selliseid silmu, nagu ma praegu näen sõbralikke naeratavaid ja see ongi minu soov, siis on ju, hakkab endal ju väga hea, kui inimene sulle naeratab, siis sa ju tahad paratamatult talle vastu naeratada. Aga seda võib ju igaüks meie raadiokuulajatest proovida ka peegli ees iseendale naeratades hakkab üldiselt päris ja suur aitäh teile, aitäh kutsumast.