Eesti vabadussõjas tehti üsna palju häid päeva pilte sõjameestest, soomusrongidest, suurtükkidest, positsioonidest üks sõdurivormis, pildistajaid oli praegu 96 aastane Taavet Poska. Järgnevus meenutab ta episoodi Landeswehri sõjast. Ei, LM on nüüd niisugune lai lam nagu Tartus on Tähtvere ja siis selle teisepoolse ka niisugune suur lai, isegi laiem veel. Ja see oli suur heinamaa. Ja vaat siis selle Rodion poisipoolsel küljel. See oli siis nagu kõrgendik juba sinna oli Ehidadeks karjamõis. Meil oli Walden soode. Aga seal oli ammu juba loomade ära vist söödudki ära viidud ja ja et kus polgule folkule laudas. Et seal on sidevanker, on seal, seal on telefone, seal käib seal Lando punktad laudas. Noh, läksin siis sinna lauta. Tervitasin siis oma polguülemalt kapten Tallo. Ja muidugi juba kolm alles olime, tundsin seda rääki, nägin regi. Me olime ja siis telefon käib telefonide reegil telefon käes. Parts Pärts. Nomisson sillast pean, peame üle saama. Leitnant Partsialisele Karl Partsi vend. Tema oli siis selle roodu ülem, kes pidi selle silla vallutama. Aga silla otstes ja teisel pool silda oli kõrts. Kivimaja teise korrusel, aken silla poole ja aknast vaatas välja saksa kuulipilduja. Ja siis oli seal üks, üks tellisetehas selle tehase korstna otsas oli, oli suurtükiväe vaatepunkt ja kõik seal jõekalda mööda, seal olid saksa positsioonid, nii et see läbimurre seal polnud naljaasi mitte. Aga mina olin, räägin seda, kuulsin ja nägin. Võimatu on minna tee peal. Suurtükikuuliga lastakse iga mees maha, sest nad näevad sealt ja kõik see võimaldab ja reeglitel võimata võimaldav sõda selleks võimata tehakse võimalikuks. Nii. Ja siis parts sealt, ütles, et mina olen mehi sundinud, Venemaa mehed ei lähe. Mina täidan käsu ja lähen. Ja siis talu võttis toru jõmakked, jällegi tamm-tamm-tamm oli see see suurtükipatarei ülem? No kuule, kas tõesti ei saa siis? Vii üksurdik ja lase hiljemalt, kas ma olen kõigivadki? On juba otsa, ei ole tabamist, ei taba seal väljagi. Erkki ütles, et Tamm seda on vaja. Pani toru ära. Ja natukese aja pärast. Telefon pihtas pomm lõhkes just seal aknas ja siis sakslane kõigi oma kuulipildujaga rataste alla. Ja varsti telefonist helistas selle Partsi juurest, et juba mehed juba peaaegu silla lähinast läksid üle silla ja katkades seal olid sild oli kindlustatud ja mineeritud, visati jõkke ja parts oma oma kompaniiga ruuduga. Jooksis üle. Siis olid kõik nii õhinal tare ikkagi näed, et tehakse võimatu, tehakse võimalikuks ja nii edasi, kõik oli tore, toodame kõik edasi, oli nüüd peaks olema järelvegi kesed järelile, läbimordijatele. Ja meil ei olnud. Kalevlased on välja tulnud Ruden poisist ja marsivad. Marsivad olles, Nad oleks kaeljandile, siin, leian see operatsioon, oleks tehtud ja õõnestanud. Aga Reek pressis enne. Teadma, kas on või ei ole neid. Ja siis jõudis juba öö kätte ja keegi midagi keegi sinna ei läinud, kee, kus sa lähed. Ja siis Siboli luurajad teatanud, et sakslased on silla uuesti oma valdusesse saanud. Ja meie omad on hajutatud, ei tea, kus keegi on ja nii edasi. Ja siis vastu hommikut. Siis tuli üks sidemees mojoresid niitule metsamees kuivatavad pükse. Mis asi need, kes ylejäänud on, nad ujusid läbi tagasi. Ja ma läksin siis sinna meeleldi, lihased sildasid ja ma ei tea, viis-kuus meest, seal oli ta ja kõik, kõik oli kena, aga sakslased, venelased, venelastega oli nii, läksime selja taha, siis nad panid kõigeldad jooksu. Aga sakslased, sõjamehed, Nad, nägid ära, et neid rohkem ei olegi ja võtsid need enge. Parts on surnud, meie kuulipilduja ideed sinna relvasid, näevad, me saime veel läbi öelda, et mõned mehed, keda nad nägid, need lasid mahla ja ma ei tea, kui palju seal troodost järele oli siis misjäreltulija. Ja vot see on nüüd niisugune lugu mis ei ole keegi kusagil rääkinud ja. Fantaseerinud kuule, see on tõde. Öelge, kuidas eesti sõdurite meeleolu oli, kui nad Landeswehri vastu läksid? Ei, seda ma võin küll öelda. See oli niisugune kohe. Lembitu malevameeleolu. Oletada. Oli kohe tunda, et siin on meestel oma hoog sees ja see aitas kah kaasa. Taganemist ei olnud sakslastel, polnud lootustki, et nad oleksid läbi pääsenud väga vägerali, selliseid muistne, muistne viha ja olime relvastatud võrdselt juhitud võrdselt. Aga sakslased olid küll suurtükiväe poolest palju rikkamad ja neil olid väga hääd miinipilduja ja väga palju laskemoona. See oli nende paremus, aga neil ei olnud jällegi seda hoogugi eriti need palgasõdurid, keda nad sealt rauddiviisist omale palkasid mandril Kolts oma mälestustes. Kirjuta ka kuigi palju sõjas tehases. Ma olen seda, et meie ei oodanud nii tugevat vastupanu. Ta arvas, et mis need eestlased ikka nii tugevad aasta põlenevad, oodanud aga neid ütlema teise, sõnasid nende vahele kohe sinna järele. Meie see jänes oli küll, et seda sotsialismi paremuse lootust töörahval ja töörahvas oli enamus sõjaväes. Ja sellepärast ei olnud see sõda venelaste vastu ja nii äge kui sakslasi vastasel seal oli tunda vahet. Seal oli üks mees, oli meie sidekomando Veldre, veel 10 meest oli nendesse sidemeid. Tema oli Peeter Pedajas, kellest sai pärast peet, vallak. Tema temaga me vestlesime sagedase ja tema siis seda mainis. Et need teistmoodi teistmoodi minek oli ka neid ikkagi venelast. Ja täiesti võrdselt, ega neid rohkem ei olnud kuigi palju. Me olime arvuliselt peaaegu võrdselt, see oli ju neile tundmatu sõjavägi tundma, tean, aga naersid nad neid külje, laulsid, et paljajalu pataljon. Ja see oli, kui vaenlased olid välja löödud meie piiridest siis väejuhatus saatis õppursõdurid koju. Poisid kooli, suur tänu ja oli Viljandi koolipoisid, läksid koolipataljon, läksingi ära. Aga Pärnu koolipoiste rood, nad olid ise selle formeerinud ja see palusedas jäta polgu juurde. Ja see jäigi siis polgu juurde. Ja vaherahu ajal olid nemad siis kindral Põdra käsutuses ka seal Volmeri linna juures seal lähedal. Ja eks vaherahuajal ei tohtinud ju luurele tulla, aga sakslased lennukiga tulid luurele. Ja meie poisid püssidega lasid püssidest muidugi ei tabanud. Viskas alla paketti ja seal sees oli niukene verst seal tere, tere. Tere. Tere. Oli nende pilgi meie pilkerini, TVd, tere eestlases. Tere. Tere. Tehke rahu. Kolki saate nagunii. Eesti keeles, eesti keeles. Jaa. Sellel toodi staapi sinna diviisi staapi ja järgmine päev. Mina olin siis juba Tartus. Ja kui ma tagasi tulin, siis ma sain teada seda lugu. Oli siis lennuk jälle tulnud uuesti. Ja poisid panid jälle tulejadabaasid ja lennuk tuli sinna maha. Aga siis seda lennuki kere, ma nägin seal diviisi staabi ukse lähedal ja siis oli see teine fotograaf, Hans filter oli siis sellest võtte teinud ja see on siis selle polgu ajaloos ka sees. Ja vabadussõja ajaloos on ka see pilt, see ja, ja see on ka seal sees. On ka siis kõige Põderi ja Laidoneri ja ja parts on seal jaama juures ja siis liitlastega komisjon, kas seal ka seal tehtud? Temal veel nii palju plaate oli ja ta tegi need ära? See oli hea, et ta tegi, meie olime siis ta tead, oleksime võinud need võitjatena linna sisse marssides on Riiga ja riige ja see oleks tore olnud, aga jällegi Koltsena tulid kaubelnud Etnevad relvastatult taganevad välja. Käinud, aga kui Hulmanis tuli siis seda võitjaid vastu võtma, Ma siis tal olid ainult need Põhja-Läti polgud, mis nii meigivad, formeeritud olid ja veidikene kehasid ja sealt, kes olid siis sakslaste vangist ja bolševike vangist sealt ära saanud, need olid ja siis oli siis neilt ka lubatud üks rood ja, ja siis toodi parajast jest inglise mundrid inglise mundrit ja need jagati kõigepealt koolipoiste roodu-le ja Zerootegi siis marsi harjutusi seal Riia Pihkva kivi teel. Teid. Nii, ja mina sain ka kohe inglise riided ja siis oli juba Kulbus Kulbus juba mu ülemus ja et ma annan sulle käru sidemest kärugi, sõida, rii käivad, sihukest materjali jäi ja mina õnnelik? Ei, ma ei tea, muidugi me saame siis palga ja Eesti raha ja tema andis mulle raha juurde ka. Ja aga oli kirenskid päris hulga kohe, mõned Lätimaal võeti neid vastu keranski raha, käenski raha ja ja sõitsin Riiga, Englase soldat selle väikse kaarikuga ja Riiga sisse ja võtsin kohe siis rohukaupluse ülesse ja seal oli materjali päris kenakesti kohe materjali, aga Eesti raha ei võeta, keerasid, võeti vastu. Ja ma sain hulga materjali seal et pärast Pihkva läksin rikkalikult materjaliga. Sõda ei olnud sellega veel läbi, niipea kui, kui Landesser oli, see tehtud, langes eriga kohe jalamaid rongidele ja Pihkvasse. Bolševikud olid Pihkva jällegi ära võtnud ohvitseri käest ja nii kui mehed sinna jõudsid nagu Pihkvast jääma ja need läksid ikka Porfrovi, pole sinna, te tegite selle sõjaretki ka kaasa ja, ja no muidugi Pihkvas ma sain olla seal maamõõtja dekoor Krestiis ja seal oli see pulk ja siis majandusosakond. Ja seal anti siis baraki osakene fotomehele ja kas te Pihkvas ka pilti tegite? Pihkvas ma pildistasin isegi ühte üle tulnud bolševike polku Polhovi juures, nad olid sületulnud meie frondile kogu relvastusega olid siis toodud sinna Grastisse, polgu staabi juurde, rivistati Riia ja Peterburi kividee läks Kress, diisleid. Kristi sellepärast oligi Nemi polk oli eristatud kividele. Ja siis ma nägin, kui meie polgu ülem kapten talo andis üle selle polgu Bulakwollachowitzile valge juhatajale kes oli nüüd meie polgu varjul jälle tagasi tulnud Pihkvasse, seal öeldi olevat ainult 900 meest, aga polgus teda ikka juba nimetati. Ja isegi väikevoor oli olemas, neid kõiki mad pildistasin seal. Ja siis nad marsid sealt ära. Ja hiljem ma kuulsin, et osa neist oli jälle tagasi, bolševike pole jooksnud ja neist sõjamehi nad ei tahtnud sõdida ja iga neist see on Eestist saanud kummagil pool. Kuidas Pihkva välja nägi, tollal ta oli kurvas purustamata, kõik seal olid ilusad hotellid ja teatrimaja oli. Puškini nimeline park oli teatrimaja juures, seal mängis meiega polgu orkester õhtuti. Aga mis seal oli, see nälg? Noh, keegi kuskilt kuskilt midagi toiduaineid toonud ja Kerenski raha see oli ainuke rahamisel liikus seda oli seal liikumas küljelt ja meil oli ka, aga meile ei maksta palka Eesti rahas ja ja meil siis üldiselt oli teada, öeldi, et ärge oma raha kusagile leiutada keegi, niikuinii nemad sellega midagi ei tee. Ja siis kirjanik Ira oli küllalt ja seda sellega me siis elasime, seal. Oli siis oli seal üks fotograaf, Parli sakslane oli olnud, see oli sealt ära läinud ja sealt telli, oli tühi. Ja selles ateljees leidsin mina siis ainsa frondi fotograafi, nii nagu ainsa kolleegi. Ja selle nimi oli, kel eesnime ma ei mäleta. Akel. Ja see oli üsna photography, tal olid väga head aparaadid, tema oli seal Parli ateljee omale, peaasi oli see laboratoorium omas juba korda saatnud. Ja kui me läksime siis Antsuga sinna vaatamas, soo, need on tore ja siis olime siis koos selle Akeliga seal, selles Parli ateljees, seal tegime siis oma tööd. Akyali Karinte fotograaf Akel oli Kalevi pataljoni ja üks üks kõige paremaid, kelle tööd tulid sõjamuuseumi, kui ma olin muuseumid ja näituse sinna juurde hästi ja tuli üks üks parimaid rindel krahhi. Ega Eesti sõdurid Pihkvasse kuigi kauaks ei jäänud, nad jätsid selle Bulak palakovitši kätte ja siis oli nii. Meie väejuhatus oli juba hästi kaitstava rindejoone välja töötanud ja kaar sellel teemal ja siis tõmmati ka sõjavägi sinna rindejoone taha ja see oli Irboska liin. Seal oli siis Piusa jõe lamm madal, liivane, seal ei elanudki kedagi, seal oli sind köeti ma. Aga siis kui tõusis kõrgend, siis sinna kõrgendile hakkasid Eesti suurtükiväelased, kohe pidin taasehitama juba ja sinna kindlustatud liini loomaaia, seega jäi, jäi võitmatuks ja ja nii saigi ses Irboska liin. Ja siis tõmmati polgu staap välja, Pihkvast Petseri linna ka ei tahetud minna jääda aga siis sinna Irboska poole Petseedilist 12 kilomeetri tõmbe siis oli, oli seal setu külad ja üks küla, mille nimi oli Casheriti. Sinna asus siis meie polgu staap ja majandusosakond ja polgu side ja kõik seal ja siis mina oma aparaadiga ka. Ja oma sideülesannetega need siis ma sain ka Setumaal olla sõiduki, et õppida ja see nii imelik ja naljakas ja mulle väga meeldis. Ja ma üldse üsna kergesti õppisin murrakuid ära, sest et nad mulle meeldisid ja tuleb korraga siin talus, kus meie olime, oli ka siis üks leitnant nooremleitnant, tuleb üks setu sisse ja raev Soldoni. Ohkab uhe arvara sõnu, et sõdurid on õunad ära söönud Kablühe ära varastanud, mida, ära vara, vot sedasama küsis leitnant, et mis asja ära varastanud, meie mehed varastanud. Et eta jubinad ära, sõid see aega selle peale välja maksma. Aga varastanud sahim saime siis kes teab, mis on kabli uhe, aga üks teadiseks võru poiss. Kapell tähendab kapla köis. Jah, Pedajas läks ära varsti, siis tuli patakas raha ja. Ja seetõttu oli tagasi sandides rahagi. Pallu. Täiesti rahulik mööda ja siis ma hakkasin. Kuidas nad seda tegid, ma ei tea. 1919. aasta talvel olid veel rasked lahingud, see oli raske aeg. Ja raske Need lahingud olid kõik Narva juures. See oli Petrograadile lähemal palju. Ja surve seal oli väga suur. Ja lahingud olid seal rasked ja vaenlase ülekaal meeste arvus ja suurtükiväes ja oli seal nii mitmekordne kui mitte kusagil varem. Aga see osa mis kuni meie polgu ületoomine Narva alla see osa oli meie polgul kerge. See oli Petserimaal frondi pidamine, sest seal väga suurt survet ei olnud, mõnikord tehti ka nagu viguri pärast tehti seal korraga mõned suured tungid ja aga meil oli jällegi see hea, et me saime aegsasti alati teada, kui neid tulite. Rahvas, teid neile teateid. Et tal oli alati agendid olemas ja siis nad ei saanud kunagi suure hulgaga meile nii peale tulla, et need poleks teadmus. Kas teid viidiga Narva rindele, hiljem Narva rindele viidi meid juba Laurast Laura alerist. Seal oli meie polk lõunamõisas ja kui polk viidi Laura mõisa Kaselgist. Mulle anti siis jällegi see side kaarike ja vihma 100. hirmsal kombel hakkas pimedaks, see oli novembrikuu. Korraga näen, et üks majad, tee ääres tuled paistavad aknast ja mina kohe sinna kodus on vallamaja panikovitši vallamaja. Keerasin kohe õue sisse ja seal oli tall, oli seal ja seal üks hobune oli juba esikus, ootas minu oma hobuse, panin ka sinna juba ikka nii palju varju alla ja katsin siis kaariku kinni ja lähen siis sisse. Ossina õekuid, tore soe tuba, suur koosolekute saal või. Ja küdev ahi valgustas seda tuba ja siis lambid olid ka. Mitut pikka lauda oli ses suures toas koosolekute lauad olid ühe laua peal, üks mees magas. Sõduri riide sees, magas midagi, tal oli pealgi. Ja see ahju juures istus toolil, eks mees, keda ma vaatan, tutta, mees, niisugune must mantel oli tal üle õla ja karvane müts, kasvata müts peas ja siis oli Bulad Polakovitš, nii et tema oli tulnud üle jõe pagedes põgenedes sele Denissi armeel eest, kes tulid seda piskut tema käest üle võtma. Ja siis, aga ta oli sellelegi teenitsiga niivõrd riius, et kartis ja nad olid sealt juba võtnud tema adjutandi, praegu ma ei mäleta sa nime, see oli tema adjutant, see oli trükkinud seda Gireingi raha ja siis et millest pidin mina siis oma sõjaväe üleval pidama. Ja vene valged kisklevad omavahel ka. Ja, ja siis nad sõjakin, jah, ja nemad seal polkovnik seda jakki üles poonud ja tema sai sellest teada ja teda otsiti taga ka juba tolles vist ka üles poodud ja tema siis kogus kokku oma isikliku salga Sotnaks nimetatakse nimetas, aga seal natukene üle 50 olin. Ja kuna silla peal olid, olid juba Judenitši mehed ja kuulipildujaid ja siis ta ujus läbi jõe ja tuli kuuenda polgu üle ja kuues polk siis muidugi teatas sellest Laidoneril ja ja siis lubati polgul teda võtta ratsakomando teiseks osaks ainideni luurajate osaks. Ja ta oli siis nii määratud sinna. Aga osa tema sellest Sotnast oli juba polgu juure ära läinud sinna Laurasse ja tema oli siis jäänud jällegi ikkagi oma asju ajama ja et viimaseid mehi kokku koguda ja ja oli jäänud üksinda tee peale ratsa ja pime ja, ja sadu sajune ja pannud oma hobuse keset talli, kus ma seda nägin ja tuli seda sisseahi veel küdes, pani aga puid juurde ja istus seal. No ja siis mina teda tundsin juba ka tema mind ei tundnud, ma ütleksin siis väikese erandina kuuenda polgu sidemeis ja et sõidan need sinna ja ja et nüüd tuleb hommikuni mul siin, et no mis meil siin viga. Siis siis ta hakkas rääkima ja tahtis kangesti juttu rääkinud, igav ka üksinda vist, ja siis ta rääkiski seda, et, et tema on demokraatia. Aga suurem osa neist on kõiki keiserriiklased ja tahavad käised. Ja et lõhestus on meil väga-väga suur praegu ja ei tea, mis tuleb ja noh, ma tean, mis nad tahtsid, nad pakkusid. Judeenis pakkus mulle, et ta tõstab mind kindrali aukraadi, mina ütlesin ära. Ja, ja vot see kiri, kuidas sa seal pangas see kiri on mul praegu käes ja siis seal lugesin seda kirja natukene ja siis olime seal siis hommikuni. Ta käis ikka seal, keda magama ei heitunudki, ma ei tea isegi seda tooli peal ta seal tõukus ja ja mina teise tooli peal ikka ahi veel öögus, jant kuni hommikuni. Ja siis mina vist ainult tukkuma jäänud oli ära teinud ja istus siis hobus sõitis ära. Ja kui ma silmad lahti, siis oli üks mees ajas ennast laua peal öösse ja viskas jalad alla. Kes seal on sidemes, no mina ka. Et tema on, on panikuidsi roodu sidemes pik vees oli kangesti provourne ja nii poolvenelane ta vist ikka oligi kavaga rääkis setu keelt nagu setu keelt ikka ja keetsime humala siis teevett ja teed ja mul oli toitu kaasas, temal ka ja ja sõime ja. Ja siis tema siis hakkas rääkima. Ja ma küsisin, et Zeroodne olen soodust küll kuulnud, aga et Gusto sõdise kosta sõdis oma koduuss aiand. Ja nemad olidki fronti pidanud. Käinud kah tõke postil, tee veeren ja nii. Ja ütskord oli imelik, nii et olime kuuekesi, no üts miis pidi siis jääme sinna kiiril, teie jääte selledziva. Siis raagu seda võsasse. Ja sisserännanud sinna ära. Tikkimine on peitmine käki venesse ära. Ja siis et verega tuleva, et sina siis rongaisad püssiga, peda, jahi, ise pissi oli siis nii automaat, kuulipilduja, Madsen. Nõialinna siis nii ka, et ei tema Rogersi, Pedajase ja iste Saliste jänne tulivad verele punased tulid tullivad erinevat teed pidi. Aga nad ei tule nagu süvamehena tulikut, hea vilistlase pere. Kes siis see on? Niimoodi käib? Nime rinno Est näe kuna ligi saiva kiskuma selle Parina pannisisest sule muudkui sitt ja sulepuru ja kõik pagesid Kessel saiva jäämehe raost lassi püssist ka veel ja duell lööbast kõige suurem lahing, mis ma ära ei räägi sidemest enestest meelde ise püssiga, rõngas rõngas Rõngema tähendab ronima rooga siis pede käi. Ja see oli ilus lugu küll ja. Kas Laurast viidi teid hiljem Narva rindele? Jah, novembrikuus novembri-detsembri esimestel päevadel juba lumi oli juba maas ja sõitsime jõhvini välja. Aga enne seda Side rahvas korjas siis seda bolševikud maha jätnud liini sideliini korjas ja mina aitasin seda kaasa ka ja siis jõudsime sinna heliseieri suvila juurde mida nimetatakse oru lossis. Ja see oli siis bolševikud, olid seal sees olnud, aknad olid lõhutud, enamasti seal ja siis oli sinna põhku sisse toodud ja seal põhjustanud nad maganud ja siis ja siis sitahunnikuid oli kõik vaatselt täis, nad olid ära läinud need ja nii ja siis, kui me sinna sisse jõudsime, varsti tulid siis ka siis ohvitserid sinna ja polgule ütles, et nüüd on kõik ohvitserid, koosüksused, asutame ohvitseride, kogu polgu ohvitseride kogu. Ja nii, et fotograaf on ka siin parajasti, tegin seal ülesvõtte kõigist polgu ohvitseridest korraga ja siis nad sõitsid edasi. Siis oli, oli see Judenitši väe suur pealetung, mis äpardus nii rumalasti nende oma kesklemise tõttu ja Judenitši väe riismed kõik jooksid siis Narva kaudu Eestisse. Aga seal oli hakanud käide pärast hakanud isegi see plekiline plekiline söe teeb ja ja see oli nüüd hirmsal kombel laastanud ja siis, kui ma sealt jõhvist sõitsin Wastnerval siis läbi Pühtitsa kloostri siis ma käisin seal Pühtitsa kloostri kirikus ja seal oli siis jälle kah põhk maas ja need haiged olid kõik seal põhuses ja mõnedki surnud juba põhu all ja neid talitama solid siis Eesti esimese polgu sanitarid ja velskerid nende kummirõivad seljas ja, ja siis need hoiatasid mind ka, aga ma tahtsin seal üles teha, aga pime oli nii, et naiste üles ei saanud. Ja siis meie polgu oli väga hea. Nemad pidid valvama Narva jõgi, Kross Narvas Narva poole, see oli küll kesti front, aga seal ei olnud pealetungi ja siis oli seal soine, maastik oli pool soine mõneskosele kõrgemata kune ja siis sinna tehke löörid. Mehed oskasid väga hästi, need löögid olid soojendusega ja raudahjud olid seal sees mõnes kohas ja ma käisin seal neid pildistamas ja seal oli neil Bristoli olla, kuni rahu tuli ja meil seal Narva all päris lahingut pidada suurt ei tulnudki. No natuke tikkusid, vahel luuresalgad üle, tulemus seda rahu oodati Eestis. Rahu oodati ja rahu juba oodati ja ja see hirmsad pääle tungid olid. Vaata üheksas pulk, kes londesseri seas kõige suuremat tööd tegi, õieti minu äranägemise järgi. See oli viidud küllalt aegsasti Narva alla ja see oli siis seal Narva all ka väga kõvasti sõdinud. Seda võtsime muidugi vastu seda rahu allakirjutamise teavet suure rõõmuga. Ja muidugi alkoholi meil ei olnud, aga tyhi klaasi tõstsime küll ikka jaa. Ta elagu nüüd Eesti vabariik. Ja nüüd oleme ise oma peremehed.