Kell on seitse, 37, vikerraadio stuudios on külaline. Meenutame eile meie seast lahkunud Jüri Aarma, külla on tulnud Kertu Saks, tere hommikust. Tere hommikust. Kerttu saks, teie isa, Kaarel Kilvet ja Jüri Aarma olid lavapartnerid ja ma arvan, et väga paljudele eakamatele raadiokuulajatele ka tuntud, et suurepäraste muusikaliste numbritega. Kaarel Kilvet on ka juba tükk aega tagasi lahkunud. Kui palju te viimastel aastatel Jüri Aarma ka kokku puudusite suhtlesid? Sattusime ikka kokku siis, kui ta tegi Kuku raadiosse oma publikumärgi saadet ja, ja kui mina siis sellise avastuskeskuse juhina oma teemadega sinna sattusin, siis, siis siis ikka rääkisime. Aga viimati kohtusime täpselt kuu aega tagasi Priit Aimla siis sellise luulekogu esitlusel olen rõõmus jonni pärast on see, see kogus on muide väga hea kogu, kus Jüri Aarma ja Peeter Kaljumäe Priit Aimla tekstidele loodud Kubleesid ka esitlesid ja, ja seal olime viimati koos ja, ja pikalt rääkisime. Millised teie mälestused on Jüri armast lapsepõlvest, kui nad tõesti koos teie isa ja Lauri Nebeliga muusikat tegid. No esimene mälestus on muidugi selle lumivalgekese etenduse printsina, et eks meie selliste teatrilastena jõlkusime kogu aeg vanematel töö juures kaasas ja lumivalgekese etendust Salme kultuurikeskuses, ma arvan, et oleme näinud enam-vähem pooled kõigist etendustest. Et isa mängis seal päkapiku erinevaid aja jooksul ja Jüri oli prints ja, ja see oli muidugi sellisele väikesele tüdrukule selline tõeline romantiline unistus kogu see etenduseks muidugi alati pärast seda etendust oleks tahtnud kodus ka pika kleidiga käia ja Jüri oligi tõesti selline unistuste prints ka jah. Väiksele tüdrukule. No tegelikult ju viimase paarikümne aasta jooksul Jüri Aarma tegelased väga paljude erinevate asjadega ta kuidagi teatrist natukene eemaldus, mis te arvate, mis see põhjus võis olla? Ma arvan lihtsalt seda, et tegemist oli ju multitalendiga lihtsalt nii ürgandeka inimesega. Tal tulid need asjad, mida ta oma viimastel aastatel tegi lihtsalt palju paremini välja. Et ma arvan, et natukene on ka alahinnatud selles mõttes tema talenti, et et võib-olla ongi oodatud näitlejana. Mis oli siis tema selline esimene amet, suuri saavutusi, aga eriliselt andekas, kas oli ta ju siiski muusikuna ja eriliselt hästi tulitel välja just nimelt needsamad Priit Aimla geniaalsetele tekstidele loodud pleed? Ma, ma arvan, et inimeste mällu ta, ta ju jääb igavesest ajast igavesti oma selle looga sellest, kuidas inimesed ei tohi üksi jätta, kui ta shampanjat on joonud. Ja, ja ta kuidagi oskas need Priidu tekstid ka veel eriliselt ära mõtestada, et see oli väga suur anne ja, ja, ja just kuulates kuu aega tagasi neid, kui pleesid. Ma olin seal oma lastega, kes, kes on juba ju noored seitsmeteistaastane on üks neist ja, ja nende jaoks oli see selline midagi sellist, mida nad väga nautisid, mis neid väga kõnetas. Ja me just arutasime seal ka Jüriga, et kahe aasta pärast, kui prii saab 80, et, et on paras aeg ettevalmistuseks üks selline Kubleede kava uuesti ette kanda, sest see pani teda imestama, et see kõnetab täna ka noori. Ja vot nüüd siis Kuidas te ise sellesse šampanja laulu suhtunud, ma saan aru, et ta seda küll esitas, aga mitte päris igas kohas. Ta ei esitanud seda päris igas kohas ja sellest ta rääkis ka nüüd viimane kord Ta seal Priidu sündmusel. Ja see põhjus oli tegelikult selles, et Liis Lindau palus seda laulu laulma matustele. Ja, ja ka seal Priidu esid lusel, ta esitas selle laulu ja ütles, et kuulake. Priit on kirjutanud matuselaulu. Natuke tuleb kananahk ihule, kui ma seda täna räägin. Aga võib-olla oli see see põhjas. Milline Jüri Aarma siis sellises kontekstis oli, kui, kui oligi mingisugune pidulik sündmus või, või selline sõbralik vestlused, kui ei olnud kuskil kaamera ees laval. Hästi hästi soe, ta oli väga soe ja ta alati rääkis oma lastest, et noh, võib-olla sellepärast, et meie olime ta sõbra lapsed ja et seal oli nagu paralleele tuua. Aga viimased vestlused temaga me pidasimegi tema lastest, et ta oli, ta oli nendele väga-väga uhke. Ta oli väga uhke selle üle, et on vanaisa. Eriti meeldis talle see, et ta ütles, et mul on linnupojad, et mul on kiuur ja tema pojad on Kaur ja kaaren. Et selle tõi, tõi välja ja, ja siis ka roosi mõelastest, rääkis ta. Peenelt alati meeldis nimesid hääldada. Ja siis mul on üks eelarve õhus ja üldse tal oli nimedega midagi. Et mina võisin vabalt olla Gertrud. Meie ema Krista oli väga tihti Kristiina, minu õde Kadri alati Katariina. Ja no Priit Aimla oli ju Friedrich tema jaoks ja Siim Aimla, aiman et see oli ka kellelegi selline stiilne, mida ainult tema tegi. Tema kutsus kõiki Vi. Irja arma isa Gunnar Aarma ei ka väga paljude inimeste jaoks tõeline guru, et kui palju Jüri oma isa õpetustest rääkis või need olid temale endale pigem. Ma tean, et ega ta nüüd kellelegi ka mingisuguseid õpetus vestlusi sellel teemal ilmselt ei pidanud, aga aga tean ka seda, et kui isa ja, ja tema siis hampelmanni bändikaaslased olid noored ja, ja kui hampelmanni bänd sündis noorsooteatris, tehes etendust Rätsep, õhu meenutused et siis oli ka ringreise ju nii nagu käidi kõikestes väikestes kolhoosikeskustes etendusi tegemas ja alati satuti pärnu kanti siis Gunnar Aarma juures selliseks järgmiseks eluperioodiks õpetusi saamas käidi. Käidi koos ja et see oli, see oli väga tähtis ja seda, seda ka minu vanemad alati väga tähtsustaside rõhutasid, et et see side on No kui palju te ise mäletate, Stampermanni priors käisite esinemistel ka te olete küllaltki noorsusega. Eks ikka käisin, et kui nemad alustasid, et siis ma olin selline just esimese teise klassi Juinsu ja õhtuti ikkagi kodus magasin, aga muidugi ei tähenda seda, et isa oli väga palju ära. Aga, aga ikka mäletan ja ma mäletan ka, kui neid ikoonilisi lugusid loodi. Et no väga hästi on meeles, kuidas isa kirjutas reedest rõõmu mille, mille, mille, mille sõnum oli ju tegelikult ka revolutsiooniline, nii nagu ainult Priit Aimla oskas ridade vahele seda seda peita. Et tekstis tekstiga siis sellisega, et noh, see laul läks torustiku vanni vanti torustikust alla, aga et kui juhtub kord toru lõhkema, tuleb tagasi laule ei kõhklema ja noh, selgelt oli tegemist riigivastase tekstiga, mitte ainult nõukogude ajal, inimesed oskasid sealt välja lugeda, seda oli ja, ja ma mäletan, kui isa seda seda laulu kirjutas, siis pani eluda ukse kinni, muudkui proovis ja proovis ja kirjutas ja ja ma ei saanud väikse Jonson üldse aru, et no mille jaoks on vaja vannis käimisest kirjutada laulu, et no täiesti mõttetu, et sellest sain siis hiljem aru, mille jaoks? Kertu Saks, suur aitäh teile, Me kuulame ühte hampelmanni lugu ka siia lõppu.