Kell on kaheksa, 37, Vikerhommik läheb edasi. Taavi Libe on teie seltsis veel natukene rohkem kui tund aega, aga läheme tagasi eilsesse päeva. Emadepäeva. Kui aasta ema aunimetus anti üle Tallinna tervishoiu kõrgkooli õenduse õppejõule, Mare Tupitsale ja, ja Mare on mul ka telefonil, tere hommikust ja palju õnne teile. Tere hommikust ja aitäh. Jõudnud või soovinud teha natukene detektiivitööd ka, et, et kes teid siis üles andis niivõrd tubli emaduse eest? Oli see teile üllatus. Üllatus absoluutselt, nii et teil on ka niisugune üllatus, mis ikka ikka väga sügavalt puudutas ja üllatas. Milline emadepäev teie peres on olnud, no eile oli see natukene teistsugune arusaadavatel põhjustel, aga, aga on siis mingisugused kindlad traditsioonid, et mis kell täpselt ema tervitatakse ja kas tehakse pannkooke või midagi? No sõltub nüüd sellest, ega läbi aastate on emad emadepäeva olnud üks väga tähtis päev. Ja, ja sõltub sellest, kui lapsed on koos. No kui nad väikesed olid, kes me olime kõik koos, aga praegu on noh lapsed on pesast välja lennanud, aga üldjuhul tullakse kokku ja peame kõik koos ja, ja nüüd on lisandunud veel lapselapsed, nii et sellel päeval on meil üks väga tore emadepäev. No lapsi on kolm ja lapselapsi on ka kolm, nii et see teeb siis kuus. Täitsa ja see on üks väga, väga tore päev, täitsa korralik pesakond juba. Ja. Ja nagu tänastest lehtedest saab lugeda, siis te väga suure mõnuga ka võtate osa lastelaste kasvamisest ja mängite nendega koos. Ja see on minu üks üks lemmiktegevusi. Sest nüüd, kui on lapselapsed, sa vaatad nagu hoopis teistmoodi lapsele. Sul on aega, sul on rahu, sul? Ei, sul ei ole nagu seejuures, nagu emal on. Et sa nagu vastutad, 24 tundi, vastutad siis, kui laps on sinuga ja võtad seda mõnuga. No tänases õhtulehes on pisut pajatatud ka sellest, kuidas kuidas te leidsite oma elu armastuse, see on nii tore lugu, et, et rääkige kuulajatele ka, et, et kuidas see ikkagi oli, et põhimõtteliselt istusite taksosse ja siis kohe leidsite mehendada. No ei, no päris nii ka nüüd ei olnud, et lihtsalt võib-olla mees leidis minu hoopis. Ma arvan, et see nii nagu ikka, eks elus on ikka kõik vastastikune püks, üks leiab ühe ja teine leiab teise. Et see on ikka vastastikune protsess ja nii ta läks. Aga see oligi kohe niimoodi, et te, ma saan aru, et te hakkasite sõitma tööle või. No ma tööle ma hakkasin sõitma, ma elasin tol aeg nagu seal, kus ma töötasin. Igatahes ma hakkasin tagasi sõitma oma elukohta ja juhtusin olema siis taksos ja, ja nii see nii see läks. Aga neid? Ega siis tol ajal ei olnud nagu telefone, nagu ütleme, nüüd on telefoni tahetakse telefoninumbreid, siis ikka määrati nagu kohtumised ja inimesed kohtusid ja ja, ja siis nagu tutvusid rohkem ja tutvuti üksteise perekondadega ja ja, ja nii, see kujunes. Aga kas see järgmine kohtumine sai siis kohe kokku lepitud selles sellel esimesel taksosõidul või oli neid taksosõite rohkem? No eks ta ikka sai kokku lepitud, et millal võiks järgmisel korral kohtuda ja, ja no ei olnud päris niimoodi, et nüüd jälle järgmine kord oli juhus, et sama sama taksoga õnnestus sõita ikka kokku lepiti. No väga tore lugu, igatahes räägime natukene teie tööst ka. Ega, ega eile oli selles mõttes väga omapärane päev, et lisaks emadepäevale oli ka, oli ka õdede päev, nii et nagu kaks ühe hoobiga teie jaoks, mina, millega te siis täpselt tegelete? Oma õppejõu töös? Õppejõu töös tegelen väga paljude asjadega, et üks asi õppejõu töös on loomulikult õpetamine või siis ka hüppe peal loengud, seminarid, aga väga suur osa on arendustegevustel. Nii et igasugustes projektides osalemine. Et selline väga mitmekülgne on õppejõu töö tänapäeval ja väga huvitav on arendustegevus, mis õppejõud läbi viib lõputööde juhendamine, need on lisaks loengutele seminaridele. Vikerhommikus viimaste aastate jooksul päris mitmel korral oleme rääkinud sellest, et ikkagi inimesed tuleksid õdedeks õppima ja ja ka sellest probleemist, mis vahepeal oli päris terav, et õed lahkuvad Eestist välismaale parema palga järele. Kuidas teile tundub, kas see kriis on nüüd ületatud vä? Mulle tundub, et see kriis on ületatud, ei lähe enam keegi nii palju välismaale, ikka jäetakse kodumaale. Ja, ja konkurss on ikka väga suur, nii et tervishoid vajab kvaliteetseid, kvaliteetset tervishoiuteenust ja, ja neid teenuseandjaid tuleb järjest rohkem. Kui eile oli siis see aktus ühele poole saanud ja te olite oma tiitli kätte saanud mis siis pärast veel edasi sai? Pärast läksime perega ühise laua taga ja ühised ühised arutasime läbi ja siis ehk siis keegi tundis, kuidas, kuidas tunneb ja ja mis see tiitel siis nagu kogu perele tähendas. Nii et me istusime ikka kogu perega nii palju, kui meid oli, sest üks pere, üks pere ei ela meil nagu Tallinnas, ta elab Tallinnast hoopis väljast Mulgimaal. Nii et meil oli selline ühine ühine istumine. Ja mis oli siis järeldus, mida, mida see tähendab teile ja mida see tähendab kogu perele? No, ega meie pere ei ole harjunud sellise rambivalgusega. Nii et see oli üsna üsna suur katsumus meie meie kõigi jaoks. Et mingil määral isegi jäänud esmaspäeva hommikul tagasi argipäeva pääseda? No eks ikka argipäev tuleb alati tagasi. Et see oli väga-väga huvitav kogemus ja, ja eks, eks, eks iga kogemus on, on väärt kogemus. Mare Tupits ma väga tänan teid selle intervjuu eest veel kord, palju õnne selle auväärse tiitli puhul ja ma soovin teile nii pereelus kui töös jaksu.