Kell on seitse, 36, läheme Vikerhommikuga edasi ja vikerraadio stuudiosse on külla tulnud ERR-i juhatuse esimees Erik Roose. Tere hommikust. Tere hommikust. Ei saa üle ega ümber eelmise nädala teises pooles lahvatanud pommist, kui Ahto Lobjakas teatas, et tuli välja, et Ahto lobjakas lahkub raadio kahest ja, ja tema selline põhjalikum kommentaar tuli laupäeva hommikul tema Facebooki lehel, millele on olnud väga palju reaktsioone ja, ja mida on ka hästi palju jagatud ja ja kui seda põhjalikult lugeda, siis ikkagi lobjakas vihjab sellele, et kuskilt tuli mingisuguseid suuniseid, et ta peaks oma sõnakasutust täpsemalt jälgima. Kas te oskate öelda, kustkohast need suunised otsis, tulla erry seest? Ei oska, ma olen jube raske kommenteerida. Vihjeid, mis väidetavalt sai mingeid suuniseid, et kuidas ma sellist asja üldse oskan, nagu ma ei ole sealjuures olnud, nii et selles mõttes on seda seda kommenteerida ei oska. Kas te olete Ahto lobjaka isaga suhelnud sel teemal? Ei, ma olen Ahto, viimati kohtusime umbes aasta tagasi vist mingi ülbitseda. Nii et selline asi, et, et justkui juhatus on öelnud, et ära midagi sellist räägi, see on, see on võimatu. No antud juhul pole seal juhtunud jah? No kui nüüd hakata loogiliselt mõtlema, siis, siis ilmselt pärast seda, kui Ahto lobjakas on teatud asju öelnud oma saates ma saan aru nimetanud, kas aastaks saatanaks teatud poliitilisi jõuda, siis võib-olla on r meedianõunik teinud teatud ette, kirjutas Ahto Lobjakale. Jaanus temalt küsima, et selge see, et meedianõunik teeb oma igapäevast tööd. Ta, nii palju kui mina tean, kohtub perioodiliselt erinevate trammijuhtidel vastutavate toimetajate saatejuhtidega. Üks osa sellest tööst on ka anda tagasisidet, mida tema saab tegelikult kilode kaupa. Loomulikult ta ilmselt ei anna kogu seda kogu seda materjali edasi, siis ei oleks üldse aega enam muuga tegeleda, aga, aga ta teeb mingi kokkuvõtte ja annab seda edasi, nii et seda ta kindlasti teeb ja, ja ma ei kahtle ka nüüd, eriti eriti juhul, kui tuleb seda tagasisideolust rohkem kui tavaliselt, siis siis selle võrra loomulikult, ilmselt ma eeldan, et ka Tambek suhtleb teistega rohkem. Mis seal, kes on olnud mis hetkeks on hakanud tagasi tulema rohkem? No siin võib täitsa täpselt panna kalendrisse näpu maha, et see viis päeva peale valimisi kui, kui tuli esmakordselt, et ühiskonnas esile, et võib-olla nüüd tuleb teist tüüpi või teise kombinatsiooniga valitsuskoalitsioon, siis, siis pärast seda tegelikult et mis see kuupäev oli siis kaheksas, üheksas märts, et pärast seda tegelikult hakkas igast suunast tulema nagu väga palju arvamusi. Kas teile isiklikult ka, absoluutselt ka minu postkast on kunagise legendaarse peaministri moodi intervjuud hakkab täitsa moonast. No hästi, palju on ikkagi küsiti ka selle kohta, et et kas ka teatud poliitilised jõud on otse teiega võtnud ühendust öelnud. Küsinud midagi ei ole, see on ikka nii, nagu, nagu kolleksildame siin just ütles hiljuti, et selline arvamus tulevad ehk rohkemgi nagu alt ja kõrvalt, et et sinna tava tavaauditooriumi inimesed, inimesed, keda ma pole kunagi kunagi näinud ega kuulnud, et täiesti täiesti minu jaoks tundmatud nimede arvavad väga reljeefselt. No nii palju, kui ma olen suhelnud kolleegidega, siis ka nemad tunnetavad seda, et ERR-i meedianõunik on justkui rohkem hakanud paluma tagasisidet andnud suuniseid. See on küllaltki loogiline olukorras, kus tagasisidet tuleb rohkem. Kas teie olete ka meedianõunikuga suhelnud ja andnud mingisuguseid suuniseid talle juhatuse tasemel? Meie nõunik käib, et käis ka viimati Din nõukogu koosolekul, kus oli see märkimisväärne punkte siis ise Martin Helme nõukogu liikme soovile, kus siis arutaks kui, kas ja kuidas siis ERR-i saateid täidavad siis täpselt meie seadust. Nii et ka seal oli Tarmo Tammert kohal, pärast seda on ta käinud ka peatoimetajate koosolekul juhtkonna koosolekul nii-öelda anud ka juhtide tasemele tagasisidet, nii et jah, selles mõttes me oleme, me oleme olnud nagu infoväljas ja see, see nii-öelda arvamuste kasv, mis on talle tulnud, on ka meile teada. Kas meedianõuniku sõnum võib olla selline, et, et võiks võtta rahulikumalt, saatejuhid? Ma arvan, meedianõunik võib anda kõik kõikvõimalikke sõnumeid, mida ta, mida ta näeb siis tema roll, kui, kui lugeda seadust, mida ilmselt tavainimene ei tee ja tuleb peagi tegema, aga kuigi lihtne ja kes võtab tõsiselt sõna nagu ERRi aadressil võiks siiski seda lugeda, kui, kui, kui aus olla, aga aga, aga seda ka ei pea, aga nüüd seaduse järgi ongi meedianõunikud töö. Et ta tegelikult nii-öelda vaatleb isegi siis, kui ta ei saa mingit tagasi, et ikkagi tema, tema töö on vaadelda kuulata-vaadata-lugeda ringhäälingu kõiki programme, saateid ja, ja kui talle tundub täiesti oma isikliku kogemuse ja professionaalse pinnal, et, et võib-olla kuskil selline noh, ma ei tea, on ta siis seadusega, on ta siis aerus eetikakoodeksiga meie enda hea tavaga, mis on, mis on meile omal organisatsioonis olemas, et on mõni punkt, mis, mis tema arust võib-olla piiri peale, siis ta peabki selle osas rääkima, nii et ma, ma isegi ütlen vastupidi, et kui ta seda ei tee, siis ta nagu ta ilmaste palka Ja see on seadusest tulenev kohustus, see ei ole tsensuur. Nojah, seadus, seadus, meie seaduses tsensuurist pole sõnagi, küll aga küll aga on kirjas põhiseadus, et Eesti vabariik tsensuuri pole, nii et neid kahest dokumendist lähtudes töötama. Nagu me läheme korra reedesse päeva, siis tegelikult see uudis selle kohta, et Ahto lobjakas võib raadiokajast lahkuda jõudis teistesse väljaannetesse enne ja noh, kui ma isiklikult esimesena lugesin seda Postimehes, siis kohe päisus oli välja toodud, et, et Postimehe andmetel lobjakas lahkus juhtide survel ERR Omalt poolt reageeris sellele alles hilisõhtul, kui, kui Kristo Rajasaare raadio kahe peatoimetaja kommentaar tuli, mis seal siis juhtus, et nii kaua sellega aega läks. No see on jälle niux selline nüüd nüüd mingi kommunikatsioonivaidlus, mis, mis on niisugune, et ma ei tea, natukene natukene libe jää. Et kui kui reede õhtul tööpäeva lõpus mingi mingi viie kuue ajal tuleb, tuleb kuskil mingi teade ja sellele tegelikult ikkagi loetud tunni jooksul vist mingi 90 vahel vastab otsene isik, kõige mehikesi üldse kogu asjast midagi teabe siis raadio kahe peatoimetaja siis mina küll ei näe, et siin on nagu mingeid tunde ja tunde vahet, et kuulge, et et nüüd nüüd ettevõtte juhtide või peatoimetajate töö ei ole istuda iga minut arvuti taga või teatrisse minemata, et äkki tuleb mingi uudis kommenteerima, nii et mina ütlen, et siin küll nüüd nagu ma ma kellelegi nagu tuhka pähe raputada endale kaasa arvatud. No puhtalt jällegi küsin enda enda kolleegide küsimusi teistest väljaannetest, kes on minu poole pöördunud, et et mis on Erik Roose juhtunud, et teda kuidagi kätte ei saa, enam ei saa temaga intervjuud teha. No minu meelest ma olen vist teinud viimase nädala jooksul äkki äkki on see täna juba neljas neljas intervjuu, nii et noh, ma ei tea, palju palju, kui palju on palju, et et tegelikult noh, alates siin siin Argoidioonist, pikaste usutusest ja, ja meie enda väljaannetes, nii et ka nädalavahetusel ütleme, parimad parimad hetked kahjuks Eesti koondist küll kaotas jäähokis MM-il, aga, aga ma olin koha peal vaatamas ja parimad väravad ja mul nägemata vestlesime tütarlapsega päevalehest. Nii et jutt, et mind kätte sai, vastane on selles mõttes päris tõele No aga mõni intervjuu jäänud kandmata ja mõned küsimused on isegi jõudnud ilma vastusteta veebiportaali, mis on see põhjus olla? Ma üldiselt üldiselt tõepoolest esiteks on ka mul viimasel ajal olnud väga kiire töiselt, et iga iga kord kõiki numbreid ei võta aga teiselt poolt, kui on olnud nagu küsimusi, mis, mis tegelikult vastust ei eelda, kus, kus on selline hommikuse konjakijoomise küsimuse stiilisel selline küsimuste küsimuste rida siis tegelikult noh, ma näen, et minu, minu vastused sealt nagu pole siin üldse vaja, et ja seal on tegelikult vastused olemas, no siis ei ole eriti mõtet veel enda nime siin alla panna, et aga, aga üldiselt asjalikel puhul ma enamasti olen ikkagi need vastused andnud. No mis te arvate, mis, mis sellest olukorrast nüüd edasi saab, kas kas ERR kuidagi sattunud ka teiste meediaorganisatsioonide surve all võib-olla siis natukene teistel põhjustel, kui, kui nad tahavad seda välja lasta paista? Ei no ütleme nüüd ütleme nii, et kui me räägime nüüd nüüd teistest meediakanalitest või kommertsmeediast, siis, siis siin on tõesti huvitav olukord, et selline väga ambivalentne roll, et et ühelt poolt seal täitsa mitmest, mitmest suunast, nagu, nagu tulevad need need, need igasugused suhtlus suhtlustasandid, et ühelt poolt, et toetavad toetavad ajakirjanikud nagu, nagu ERR-i ajakirjanikke ja, ja ja ka juhtkonda nii-öelda pressivabaduse kaitsmisel ja, ja seal on väga sümpaatne. Teisalt teisalt ikka kuskil on ka mingi selline väike konkurentsi konkurentsitunne, aga noh, kolmas, mis on nagu minu jaoks eriti eriti selline kummaline on muidugi see, et samal ajal ei sega, sega kogu selline mõningane, ütleme sõnades solidaarsuse segamast kommertsmeediaväljaanded näiteks 2000 aasta Euroopa komisjonile või Eesti riigile, et ERR saab kõlada riigi abi. Nii et selline selline sõprus on seal kuidagi kohati selline väga mitmeülbaline, nii et, et ma, jah, ma arvan, et eks see konkurentsisituatsioon tekitab, tekitab väga erinevaid turbulentsi, nii et nii et, et jah, mul on, mul on raske masin üldistada, on väga raske, et et inimeste inimesi, ka meie sõprade konkurentide juures on täiesti seinast seina ja see paistab täitsa välja. No te tõite ka siin intervjuus juba välja selle Toomas Sildami kommentaari tänases Eesti Päevalehe artiklis, et tegelikult, kui me räägime mingist enesetsensuurist, siis pigem seda saab tulla altpoolt, ehk siis see, et meediatarbijad on muutunud tunduvalt agressiivsemaks ja vaenulikumaks ja noh, mis seal salata, ega paljud ajakirjanikud tunnetavad seda ka minu postkasti, tuleb tunduvalt rohkem erinevaid, väga-väga vulgaarseid sõnumeid, et kuidas ERR saab oma töötajaid kaitsta. No ma ei tea selle sellesama sõnumite looga, mis on ka, mis on ka minul isiklikult ja juhatusel, et et ega siin väga head rohtu pole, et noh, teoreetiliselt võib ju võib ju anda ite osakonna poistele ju palve, et hakata ükshaaval kõiki neid, kes on korra korra ebaviisakas olnud nagu kuidagi ma ei tea, siis aadressi järgi blokeerima, aga no eks see on niisugune tagantjärgi jooksmine, et me ei ole sellise sellise jamaga nagu tegelenud, et lihtsalt lihtsalt panna nagu kõik postkastid kinni nagu nagu 2007 küberrünnakute ajal. Noh, see on nagu mõeldamatu, nii et et ega mul ei ole, mul ei ole siin head retsepti, et ma arvan, et see nii nagu see probleem asub meie majast väljaspool, nii asukese ravi väljaspool, et kui nagu nüüd kuidagi poliitiline olukord rahuneb ja inimesed hakkavad tööle, siis võib-olla lihtsalt see, ma väga loodan, et see, see, see laine vähekene vaibub, nii et et aga tõsi on küll see, et, et see näidatud mainitud vulgaarse või agressiivne tase kirjavahetuses, et sellega ka tekstiga, mida mina, mina pärast sageli saan ja minu kolleegid ütleme nihukeste Ellepsemate poliitikute värvikad väljendused on nagu sile nagu soolajärv. No meie peamine sõnum tänahommikusest intervjuust võiks siis olla ikkagi see, et tsensuuri ERR-is ei ole. No ei ole, ei ole ja, ja tegelikult seda on ju kinnitanud siin ka erinevaid ajakirjanikud oli, siis oli ka teisi saateid siin, mis nädalavahetusel ja, ja kes kus meie meie inimesed on öelnud, et nemad oma 10 või 12 aasta jooksul selliste, selliste kukubki päriselt selliste sõnade kasutamist ei ole vajalikuks pidanud. Ehk siis tegelikult igaüks saab teha oma tööd ja, ja on siiani teinud ja jääb ka edaspidi. Erik Roose, suur aitäh teile, aitäh teile.