Vikerraadio stuudios on ka järgmine külaline. Jaan Tootsen, tere hommikust. Tere hommikust. Me hakkame rääkima Vello salast iso Velost, kes nädalavahetusel lahkus, et midagi muud teha, ilmselt vist niimoodi öelda? Vist jah, sest et tõesti selline väga pikk ja ilus elu oli selja taga ja ja mul on tunne, et, et see lahkumine oli tal ka parimatest parim, et minna ära ülestõusmispühade öösel. Et ühele preestrile paremat aega ei ole olegi mõelda. Ja teistpidi ka, et eks ta sai selle oma surmatulekuga ju ka harjuda. Et ma usun, et viimased paar aastata üsna tihti mõtles selle peale, et selle oma omaenda isikliku äramineku peale ka siis mees, kes on ise olnud ju väga paljude surijate juures kogu oma elu jooksul. Nii et selles mõttes minus ei ole nagu mingisugust nagu kurbust, et pigem on nagu hea meel tema üle või selline nagu rõõmus või kerge olek. Noh, tihti on leinaga ka nii et see võib ka kuidagi tagantjärgi tulla. Mäletan nüüd just üks keegi sõpradest ütles, et, et millest ta nagu puudus on sellest Vello häälest sellest paritanist. Et ta ikkagi kirikus veel viimase ajani kooris või noh, nii-öelda siis, kui kogudus laulab, et siis see tema mahe bariton kõlas üle terve kiriku ka nüüd siis, kui tal ei ole 90 kolmeaastane. Eelmisel aastal jõudis vaatajate ette ka siin on tehtud dokumentaalfilm Vello Salo-st ja ega seal filmis on ka näha, et et viimastel aastatel tal on ikkagi olnud neid mõtteid, et, et ühel hetkel see minek tuleb, milline oli Vello Salo elu pärast selle filmi tegevuse lõppu, et kuidas tal viimased perioodid olid? Väga hästi läks tegelikult. Et selles mõttes mul on isegi filmi puhul natuke kahju, et võib-olla jäi kõlama see natukese segaduse periood või see, et et see natuke ehmatus, et, et ma olen korraga jäänud vanaks. Sest tegelikult ikkagi ta kogus ennast viimase aasta jooksul nii imeilusasti ja et tema, sest oli nagu kumas selline soojus ja, ja täius ja rahu suurrahu ja ta oli hästi selge ka veel viimaste nädalate juures. Et mulle isegi kohati tundus, et ta rääkis nagu tähendamissõnades, et ta ütles mingisuguse lause ja see oli nagu nii hästi nagu haakis mingisse konteksti, et tal piisas lihtsalt kuulata mingit vestlustest, ütles naksti vahele mingisuguse sellise hästi laheda mõtte. Aga mõtlen nüüd, et kui, kuidas veel et mis nagu Vellast kõlama jääb, et iga erinevatel inimestel on kindlasti väga paljud noh, nagu oma kokkupuude või noh, tihti on ka inimestega, kellega me kunagi kokku puutunud, et nad on ka tema võiks olla selline nii-öelda nagu meie pereliige või Veideman hommikul ka kirjutas Postimees, et Meie isa Vello, et ma saan sellest mõttest nagu väga hästi aru. Et ta on nagu suur mees, kes kuulub Eesti Eesti rahvale. Aga üks oluline mõte oli, mida ta väga rõhutas, oli see, et ta ütles, et ristiusus on üks oluline käsk. Et see on armastuse käsk, et me peame armastama ligimest nii nagu iseennast. Et, et kui me siin maailmas oleme võistlejad, et siis ainult võistlejad armastuses, et kuidas me 11 rohkem armastaksime, et mehed ja naised kui üldse noh, kogu inimkond praeguses sellises nagu maailma poliitikas või päevapoliitikas kõlab see nagu hästi revolutsiooniliselt pungilt, noh nii nagu öeldaksegi, et Jeesus oli ka ju punkar radikaalne raputaja, kes tuli ja ütles, et inimesed armastage 11. Vello rõhutas ka seda väga, et armastage ja kõik kirjad, mida te kirjutate, et need oleksid armastuskirjad. Noh, ma mõtlen, et kas kõik artiklid, mida me kirjutame lehtedes, et kas need on ka armastuskirjad, et mõnikord võiks selle peale mõelda või siis veel laiemalt, eks ju, looja loodus selle sõnatüve peale ta tõi välja, et noh, me peaksime loodust armastama kogu see keskkonnatemaatika, mis meie ümber toimub. Et selline armastuse suhe maailmaga, et see oli tema jaoks nagu väga-väga oluline, et seda ta rõhutas. Ja ma seda dokumentaalfilmi juba mainisin, aga millal ja kuidas sinu isiklik tutvus Vello Saloga salgas? Eks ma teadsin, et ta on Eestisse tagasi tulnud, aga siis lähemalt kokkupuudet enne 2000 kolmandat aastat isiklikult ei olnud. Aga siis ma sattusin katoliku kirikusse tänu oma abikaasale. Ja siis jah, ja mul ma ei saaks öelda, et ma oleks olnud nagu südamesõbrad esimesest silmapilgust kohe, et et minu jaoks oli ta esmapilgul kuidagi selline, isegi kohati nagu järsk, tema naljad olid sellised, millest ma ei saanud, ma mäletan, esimesed aastad, tükk aega võttis aega, et ma sain aru, et tegelikult need on imeäge eesti absurdihuumor, see, mida ta viljeles. Et ta võis kohati olla nagu ehmatav, aga just see filmi tegemine selle käigus me kasvasime kokku. Et, et ma ikkagi seda tõelist nagu sõprus temaga tunnen sellest viimasest kahest kolmest aastast. Et kui me olime hästi lähedased. Aga jah, et ja ma kujutan ette, et erinevatele inimestele, et ta on andnud hoopis erinevaid asju, et ma arvan, et need asjad, mida ta Uku Masinguga ajas arutas, et ta ilmselt minuga neid teemasid ei, nii sügavale ei saanud minna. Asjad, mida ta rääkis Viivi Luige või Jaak Jõerüüdi, ka või Doris Kareva, Jaan Kaplinski, Indrek Hirve, Lembit Petersoni või kõikide kõikide nende paljude inimestega, kellega ta igapäevaelus kokku puutus või oma õega, tal on imeline õde Te Eevi, et kes on ka, see oli väga hea huumor ja ja väga hea tandem on olnud ka nii palju, kui nad on elus kokku saanud puutuda, sest Vello oli ju paljud aastaid ikkagi Eestist eemal. Ja seega mida on rõhutatud, et see Eestile elatud elu et iga rakuga töötada välismaal olles igas võimalikus aspektis või noh, mis on kunagine kihvt lugu, keegi arhitekt rääkis, et talle vene ajal hakkasid tulema mingit arhitektuuriajakirjad koju, ta oli tükk aega imestunud, et mis toimub, et ta ei tunne seda inimest, keegi, Vello Salo saadab. Ja siis aastaid hiljem küsisite, et veel, aga oli kokkupuudet, ütles, et oi, et sa saatsid mulle nüüd ajakirju ja siis Vello ütles lihtsalt, et noh, ma arvasin, et ju sul läheb neid tarvis siin. Et see ei ole mitte ainult teoloog, vaid ka kõige laiemalt selline humanistiks on öeldud. Et, et on ühendaja, et vaid ma ei tea ühtegi inimest, kes ütleks Vello Salo kohta ühtegi halba sõna kogu selles nii-öelda poliitilises spektris, et et väga paljud inimesed, nii kristlased, ateistid, et meil on väga vähe inimesi, kes suudaksid praegusel hetkel nagu Eestit ühendada ja mul on tunne, et Vello oli üks sellistest inimestest kes armastas kõiki ja mulle tundub, et keda kellestki hoolisid. Ja tõesti tuli selle kõige juures ka igati muhe tegelane ja ma saan aru, et ega tal selline võlts vagadus, mida võib-olla ateistid ka kiriku puhul natukene kardavad, et ega ta seda ei sallinud orite ei, üldsegi mitte. Et noh, kogu see tema, see, mida ma nimetan selleks heaks Eesti absurdihuumor, eks oligi see et ikkagi aeg-ajalt, et noh, kas või seltskonnas mingi jutu sees ta viskas mingisuguse sellise killu või mitte kõigepealt nagu rabas inimest tekitas ka selle noh, nii-öelda naljatunde tema oma huumoriga raputas kellelegi läbi ja siis mindi nagu mingisugune pärast oluliste teemade juurde. Et ta just puud püüdis nagu murendada seda koorikut või seda, mida sa ütled ka seda nii-öelda võlts vagadust. Et seda temas ei olnud, temas ikka oli seda punki nagu parasjagu punki kõige paremas mõttes ma mõtlen ja samasse tohutu sügavus ja ma arvan, et tekstid, mida ta on loonud ja kogu see tema vaimne pärand et siin on nii-öelda nosimiste uurimist nagu aastakümneteks. Ja ma ei tea, kas oskad täna hommikul juba sellele vastata, aga, aga kas on midagi teada ka selle kohta, kuidas siis isa Vello ärasaatmine toimub? Hetkel ei tea, aga ma arvan, et sellest siis antakse teada, aga, aga mina minule veel ei ole teada. Lähiaegadel ja Tootsen igatahes suur aitäh selle intervjuu eest ja kõike paremat seal ja suur tänu teile ka.