See oli apelsin, kell on kaheksa, 37. Tere hommikust, Taavi Libe on teiega veel natukene rohkem kui tund aega. Aga nüüd mängin teile intervjuud, mille ma salvestasin. Eile käisin stuudiost väljas, käisin mustamäel, käisin külas näitleja Leida Rammul kes täna tähistab oma 90 viiendat sünnipäeva ja me rääkisime väga paljudest asjadest. Kõigepealt leida perest. Siin linna lähedal praegu uut elamut ma väga suur ja kasvatab, aga üks osa, üks elab Lasnamäe ja no nii, nüüd me oleme kaunis eraldi. Aga noh, poos Me käime sünnipäevadel seda, mis ma võin ütelda. Lähed aga niukseid, pidevaid sidemeid, noh muidugi on neil, aga ma ütlen, sünnipäevade kaudu, aga öeldi tänapäeval keeled, sidemed on, minu meelest on mis meil oli ju kõige suurem, meil on ajapuudus. Meil ei ole meile siis enam aega, inimeste mina näiteks. Kõik veel uued ja ma tean, mul oli sõbranna, 101, ma ei tea, ta viidi hooldekodus, ma isegi ei tea, kuhu ta viidi. Ja ka 401 sai juba ja onu inimesi, noh, neid jääke. Aga see, mis toimunud on selle kolme põlvkonna jooksul. No see on tohutu, see on niivõrd suured vahed, on iga. Ja sel ajal, kui raadiokuulajad seda intervjuud kuulavad, teil on sünnipäev, te saate 95 aastaseks, see tähendab, et täna siis kõik need pereliikmed, keda te enne kirjeldasite ette lugesite, on on siin koos või? Et ei ole Noh, milleks näidata skeletti teistele inimestele mingisugust nägu aga nad nii veendunud, et nad peavad seda tegema. Sest nagu noh, linnateatris ka head suhted, ma hindan neid väga kõrgelt noh, näitekunsti seisukohalt. Suurlavastus seal teha ikka, kui sul on võimalus suurt lava kasutanud. Meie linnapea ütles mulle kord made Mairus, praegune linnapea, eile, mis ta pandi linnapea. Ja ütles mulle, et oh, see on elitaarne, ma andsin, ei ole. Vastupidi, liin Linnateater on see, ta on. Nüüd, et sisu on ikka inimene on taga ja ta kujutleb ikka päriselt, nii et sa võid uskuda, et, et elus nii ole, et, sest praegu on ju igasuguseid. Aga neid on alati olnud jumal teab mis kõik tehtud, aga ma imestan, et need niinimetatud uued, kes tulevad jälle oma katsetustega, nendel on. Ja eks need on vanadele meil siin kõik kolm, umbes jälle 30 aastat vahet, keegi jälle siis proovinud. Ma saan aru, et ikkagi muretsete eesti asjade pärast, millega oma päevi sisustate praegu me oleme teie pisikeses toakeses. Mina igatepidi üleliigne selles mõttes, et ma enam noh, lapselapselaps, nemad väiksed siis voi kõmrazi nendega nii, aga nüüd on nad suure üks üks tüdruk ja poiss on juba viis täis sai. Noh, need on juba inimese samamoodi ja hoopis teistsugused kui oli, noh, minu tütar ja minu lapselaps oli juba ka sinnapoole täitsa metsa, mis tähendab, et seal selles mõttes, et. See on peaaegu noh, ka mina olin omal ajal, siis oli see silmi, kuldaeg oli, mina olin kino haige. Käisin peaaegu kõik filmi nägin Eestis ära viie aasta jooksul, enne kui naisNõukogude väed siis. Sest mina olen see esimese vabariigi suhemus. Seda nostalgiat ei ole enam keegi ei olegi huvitatud, näidis sögatakse, seride päts, ta oli nii ja naa, aga seda ei arvestada, et me olime õudselt edukas, olime, olime täis. Poiss oli, meil olid sidemed roopa riikidega, Me kunstlikud roopaid käisid kogu aeg ja me olime täia, sa võrdse ja seda me tegime kõik 20 aasta jooksul. No te olete põhjalikult jõudnud mõelda nende asjade peale, on teil siis mingi õpetussõna, et me kas või siin Eestis nii palju ei tülitseda. Vaat seesama võistus, mõistus ei ole nii palju Orenenud, miks ei ole arenen, ei ole süsteemi, muidugi ma arvan, et ega alustanud filosoofia õppinud Kreekast alates umbes või tekkisid filosoofiat ja no siis tuli Kristus, seal oli, oli see tarvilik, ta pehmendas kuidagi inimeste suhtumist, eks ole, ja me võitsime selle pärast isegi aastaid loeme selle järele. Aga no tänapäeval ei usu, ei ole võimalik, kui inimene uurib asju või teaduslikud muidugi ka neid, kes ikka usuvad, aga, aga see on nende isiklik seal, nad ei saa tõendada seda sellepärast, et see mass energia, milles me elame, see, see ei ole mitte keelegi tehtud. Iga pädev. Aga me ei tea, mis igavene on ja kuidas räägin. Kuna kõik toimub juhuslikkuse kaudu, siis peaksime vähemalt mingisuguse filosoofilise mõtte aluseks. Ma veel öeldes meil eesmärke, miks ei ole, meil on vaba riik teeski, eestlast, saared, kas aga kas meie riigikogu. Ma mõtlen selle, et eestlust hoida ja arendada? Meil on asutusi, kes teevad seda ja mõtlevad ja teevad ja proovivad ja aga riigikogu pilte. Riigikogu säiline eelmine riigikogu ma räägin, võib-olla takso lubavad midagi ümber pöörata. Aga see muidugi veel sellepärast, et Nad ei koe palju tegemata jäetud eelmise pool poole peal. Ja selles ongi praegu, mis tekitab.