Ei koole. Küberneetik ja mõisate uurija Valdo braust kõneleb Eesti tee. Kujunemisloost loeng on salvestatud Väätsa mõisas. Tere õhtust, lugupeetud raadiokuulajad, mina olen Valdo Prausti ja tegelikult põhjus, miks ma siin ülikoolis olen, peitub Eestimaa Donas teedevõrgus. Ma olen natuke tegelenud ka teiste asjadega ja selles mõttes on huvitav, et ma ei ole üldse nagu ajaloopäritolu ajalugu ja manada teede ja mõisate ja ütleme, üle 30 aastaga jalgratastega tegelemine, nende uurimine on mul hobi. Minu eriala on tegelikult üldse IT ja küberneetika. Aga nagu mulle on vahel ka öeldud, et minu reaalainete vaade, küberneetika vaade on võimaldanud kasvõi neid mõisate ja teedevõrgu asju hoopis teise pilguga vaadata. Sest üldiselt kui varem igasuguseid teadusi asju armastati väga selgelt lahterdada Taarja reaalteadusteks, siis ma leian, et see väga õige ei ole. Nimelt kui sul on reaalala taust, see annab sellise kindla piiri ja kindla süsteemiga kuste humanitaarvaldkonda kuuluvate asjade lahtedamiseks aru saamiseks ja eriti kui ma olen uurinud eesti teede varasemat ajalugu, nagu me teame, varasemad täpsed kaardid tehti Eesti kohta seitseteistkümnenda sajandi teisel poolel, sealt tagasi ana tuletatud siis kõige selle jaoks on vaja süsteemset mudeleid ja võib-olla minu küberneetika taust ja küberneetika haridus on andnud nende mudelite loomiseks teatud võimaluse. Teede juurde sattusin üldse Eesti mõisatest mõisate juurde, sattusime oma ajaloohuvist, sest ma olen tegelenud vanade jalgrataste taastamisega. No praegu meil on üks jalgrattamuuseum siinsamas läheduses Väätsal, aga kui ma ühel hetkel sattusin sama juhuslikult vanu paiku ja mõisaid läbi käima, siis avastasin, et Eestimaa kihelkonnakirikud ja muinaslinnused ja suured ordu ja piiskopilinnuse on läbi käidud, aga mõisatest puudub süsteemne ülevaade. Minu teed viisid praeguseks hetkeks juba teispoolsuses oleva suure looduse uurija Veljo rannikuga kokku ja ta ütles, et kuule, Valdo, kui sa tahad selle asja läbi käia, see võiks kõik mõisad läbi käia, aga sul läheb 20 aastat. Mul läks 19. Aga läbima nad käisin ja ütleme, see oli minu elus üks ilusamaid perioode, sest noh mõne jaoks Eestimaa piirdub Tallinn, Tartu, Otepää, Haanja, Munamägi. Noh, ma teadsin muidugi rohkemat, ma olin selleks hetkeks kõik kihelkonnakirikud ja suurlinnused läbi käinud, aga siis, kui ma käisin läbi kõik 1256 peamõisat 106 pastoraati ja muud paigad, siis ma sain tegelikult alles õigesti eestimaad, tead miks ma sellest räägin, sealt tekkis mu teedevõrguhuvi. Sest nagu ikka, eks ma olin lugenud ja uurinud ja vaadanud ja minu küberneetika taust oli nagu võimaldanud kogu seda asja süstemaatilise alusel vaadata. Ühel ilusal hetkel ma lugesin, kui ajaloolased käisid välja selliseid esimesi arglikke väiteid, et see teedevõrk, mis oli meil enne autostumist, noh ega autostumise ajal ei ole muud juhtunud, kui olemasolevat teed natuke sirgemaks tehtud. Põhiline oli ikkagi sama ja mis on esimesena dokumenteeritud Rootsi aja lõpu ehk seitsmeteistkümnenda sajandi teise poole kaartidel et see olevat välja kujunenud juba kusagil muinasajal ehk siis pronksiaja lõpul, rauaajal 10. sajand, 11. 12. sajand ja siis arenenud ja kinnistunud keskajal. Selleks hetkeks oli mul mõisatel ring peal mõisaportaal tehtud mitmed mõisaraamatut kirjutatud. Vaata muuseumid, tõsi küll, veel ei olnud, see tuli hiljem. Ja siis ma hakkasin vaatama, et see vana asustuspilt mille me saame kõigepealt kokku panna muinaslinnustest ja muinasküladest, no sellest oli ka üksjagu teada. Muidugi muinaslinnuste pilt on meil hägune. Sest noh, need, kus mingisugust pinnast või kive on kokku kuhjatud, need on maastikul Tani näha, kus soisad puitehitised hilisem aegunud hävitanud, aga midagi me ikkagi teame. See pilt ei lähe kokku teedevõrguga ja iseäranis sain selge pildi siis, kui ma võtsin ette keskaegse asustuspildi. Sest kuigi Eesti ajaloos on toimunud igasuguseid hulle asju, näiteks Liivi sõjas vaevalt üle 10 20 protsendi eestlastest ellu jäi, hävis 97 protsenti dokumente ja tänu sellele või õigemini selle tõttu me teame ainult mõningaid fakte, aga ikkagi me teame enam-vähem, millal tekkis või arenes või ehitati mingisugune mõis või veski või kirik. Ja siis oli mul see pilt ka selge, missugused olid keskaegsed suuremad keskused, piiskop, linnused, ordulinnused, kihelkonnakirikud, linnad, suuremat mõisad. Ehk siis see asustuspilt oli ehitud kivist ja põhimõtteliselt noh, kivi ei kao nii kergelt kui puit, puit põleb ära, siis on mingi tuhahunnik alles. Kivist, mingisugune praht jääb ikka alles, kui kasvõi kivi ise läheb ehitusmaterjaliks, mujale jääb mingisugune puru või sodi alles see ei läinud nagu teedevõrguga kokku. Esialgu muidugi, kui midagi kokku ei lähe, mingeid mudeleid ei ühti ega kohe ei tule suud lahti teha, tuleb hakata uurima. Äkki on mingi põhjus, nagu me teame ja nagu teadus edasi areneb, kui mingid pakid üksteisega ei klapi, siis tuleb hakata edasi uurima ja eks ma siis hakkasin, tahab ise omal käel uurima, sai rohkem kui 10 aastat tagasi. Ja kuna mul oli küberneetikud aust, mul olid kasutada kaardid, nii praegused kaardid mul oli kasutada. Õnneks majanduslik võimalus mööda Eestit ringi käia, vaadata paiku kui asju, kohti, mis, kus on olnud ja Ta pilk kaasaegsetele kaartidele ja kaasa digiaastatel ka aerofotodele ja Lidari kõrgus mudelitele, siis mul oli meeletult palju selliseid uudseid algallikaid, mida varem poolt kokku viidud ja mida ma püüdsin ühtseks tervikuks saada. Ja niimoodi tekkis minu pilte mudel eestimaa muinas-ja keskaegsest teedevõrgust. See võis olla umbes seitse kaheksa aastat tagasi, kui ma esimestel esinemistel julgesin selle tervikpildina välja käia. Sest noh, kui mul on hulk üksikuid fakte, mis üksteisega mudelis ei haaku, siis on parem suu kinni hoida. Aga kui sul on 10 15 fakti, mis kõik viitavad ühele asjale, kuigi sul ei ole ranget tõestust siis on mõistlik see mudel välja käia ja seda ma ka tegin. Nii et ma olen püüdnud vaadata Eesti teede ja asustuspildis sellesse aega, kui kaarte ei olnud, aga on olemas kaudsed meetodid ja põhimõtted, et kogu seda asja saaks nagu tuletada. Ajaloolased olid juba varem uurinud seda, et kõige esimesed teed olid veeteed. No Eestimaal, kus veeteed olid võimalikud, sellised aeglase vooluga rahulikud jõed nagu näiteks Emajõgi, nii Väike-Emajõgi kui suure Emajõgi, Peipsi järv, mõned jõed veel võib-olla ka mererannik need osad, kus on jõed tugevalt kärestikulistes, näiteks Pärnu jõel, praeguseni korraldatakse Türi-Tori kiirlaskumist. Ma küll ei kujuta ette, et sealt mingisugust paati oleks nii üles kui allavoolu viidud, sest noh, võib-olla kui mingi viies kuues paatsalt terveks jääb stega tollel ajal olid ju algelisemad ehitusvahendid, siis oli hea tulemus ja seda pidima v teid nagu väga ei uskunud, eks nad midagi olid, aga noh, veeteedel oli teine häda veel. 100. liikuda sisemaal ainult teatud sihis ja tõenäoliselt üsna pea pärast veeteede tekkimist, mida muidugi kasutati ja mida mööda oli võimalik liikuda, kaugele, tekkisid ka esimesed maismaa teed. Niimoodi ma siis hakkasingi tasapisi omal käel uurima, kuidas nende teedevõrk ja asi on tekkinud. Esimene järeldus oli see, et me ei pea rääkima mitte ühes teedevõrgust. Me peame rääkima tegelikult kahest teedevõrgust eksis talvised maanteed ja kaugteed olid tihtipeale hoopis teiste kohtade peal, kus suvised. Me saame rääkida talvisest ja suvisest teedevõrgust. See teadmine lõplikult kinnistus mul siis, kui ma jõudsin oma uurimistöödega seitsmeteistkümnenda sajandi mõisa inkvisitsiooni protokollide juurde, kus on fikseeritud tegelikult kõikide Rootsi aja lõpul riigistatud mõisate seis. Muuhulgas on ära mainitud ka kõik mõisa kõrtsid, maanteekõrts oli tollaaegne, teetaristuajane, kohv. Ta ei olnud mitte joomakoht, nagu praegu me seda arvame, seda muidugi ka ja vastavalt igaühele rikutuse tasemele. Aga põhimõtteliselt oli ikkagi koht, kus sai süüa, magada, puhata, et jälle edasi liikuda. Väga paljudes inkvisitsiooni protokollides oli mainitud, et kas kõrts on talimaantee või suvise maantee ääres ja sealt siis kinnistus lõplikult minu arusaamine, et need suvised ja talvised maanteed olid enam-vähem võrdse staatusega. Kui ma hakkasin vaatama vanade kaartide põhjal ürikulist materjalide põhjal asustuspaikade põhjal, kus nagu inimene elas või tegutses olgu selleks kirik või mõis või veski või linnus või küla, et noh, reeglina tee läinud abstraktsed punktist A punkti B ta läks ikkagi asustatud punktide vahel toimis siis ma avastasin üsna pea, talvised maanteed on olnud primaarsed ja seal, kus ei ole looduslikke takistusi, seal nad läksid praktiliselt üsna noolsirgelt üle kinni külmunud rabade ja soode ja isegi üllatavalt sirgjoonelised sihid arenesid maastikul välja ja kui vaadata suviseid maanteed, siis väga palju oli Eestimaal kohti, noh üks nendest näiteks Aegviidu juures, teine näiteks Koeru juures, Piibe maanteel ja nii edasi, kus suvine tee läheb otse otse otse otse ja ühel ilusal hetkel teeb järsu jõnksu kas paremale või vasakule. Need olid kohad, kus suvine tee võimalusel tehti mööda talvise maanteesihti ja seal, kus oli vaja pikemalt mööda sohist ala minna, sealt suvine tee ei pääsenud lihtsalt soojast alast üle. Tollasel kaugel ajal tegelikult ei sillutatud ega ehitatud kuival maal teid üldse täideti soosillad. Ma sain vanadelt 19. sajandi kaartidelt kätte Eestimaa maastiku tervikpildi, mis näeb välja umbes niimoodi, et Eestimaal on väiksemad ja suuremad soosaared, et kui praktiliselt on vaja punktist A punkti B liikuda, siis kui see liikumine on pikem paar mõnda lühikest otsa välja arvatud, siis ei olegi üldse võimalik liikuda niimoodi, et sa mingisugust soist ala ei ületa. Kuidas siis soisel alase soosilda ehitati seda anarheoloogid siin-seal ka välja kaevanud, üks selline koht on näiteks Paide lähedal virac saares, mida tollal arvati, et on suur põhimaantee, aga noh, see on tegelikult üks väikene, ühe talu tee ainult tehnika oli muidugi sama, võeti kaikad ja Haagobud pandi suhu kive, liiva, kruusa hakati vedama hiljem selle vedru oli raske ja keeruline ja niimoodi siis need soosillad täideti. Kuna see oli ränk töö, siis praktiliselt suvised teed tekkisid siis talviste teede põhjal niimoodi, et soosildu ehitati minimaalses pikkuses, et ka tööd oleks võimalikult vähe võimalik teha. Millal siis Eesti suvise teedevõrguga katus, seda ma olen ka oletanud. Meil on varasema aja kohta oma mõtte muinasaja lõpu ja keskaja alguse kohta olemas üksainus suur ülikuline materjal, see on Läti Henriku kroonika. Ja vaid üks juhtum on Läti Henriku kroonikas, kus tegelikult on öeldud, et ei ole võimalik suvel punktist A punkti B liikuda. See on juhtunud, tõmbus ristisõdijad tulid Pärnust otse ida suunas, jõudes välja siis lõha vere ehk praeguse Suure-Jaani kanti. Ma vaatasin siis veel kord vanad ürikud kasvõi selle Henriku Liivimaa kroonika läbi ja leidsin, et mujal ei ole kuskil mainitud, et punktist A punkti B liikumine oleks ka suviti raskendatud. Ja no tõenäoliselt oli siis suvine teedevõrk ka juba 13.-ks sajandiks välja arendatud, aga Ma jõudsin ka üsna pea järeldusele, et see suvine teedevõrk oli oluliselt teistsugusena. Ehk siis, kui Eesti astus muinasajast keskaega, siis oli Eestis olemas noor sirgete talviste maanteedevõrk ja suvi ja maanteedevõrk, mis siis talviste maanteedega siinse Olühkis tihtipeale läks. Muudest paikadest, kus soosildu oli viimase rikkusega võimalik esitada, aga sellesuvise teedevõrguga oma üsna pea, avastasin, et on toimunud veel üks asi. Kui ma vaatasin näiteks, kuidas nimetatud maantee jälle nendes vanades üksikutes rootsiaegsetes ürikutes, sest ega Rootsi aja kohta ei ole ka meil väga palju ürikud ja dokumente säilinud on üksikud ürikulised dokumendid. Siis ma avastasin, et mõningaid paiku on nimetatud või mainitud nende maanteede ääres olevaks, mida nagu suviste maanteed Ena meie ei tea üldse, et oleks kasutusel olnud. Ja siis sealt nende faktide ja killukeste analüüsimisega. Ma jõudsin järeldusele, et suvine teedevõrk On ka millalgi kas Liivi sõja ajal Liivi sõja järel täielikult siis muutunud, ehk siis ainult kolmandik neist on paika jäänud, ülejäänud laenult teiste kohtade peale. Ma toon teile ka mõningad näited, ehk siis läheme räägime konkreetsetest üksikutest teedest. Kõigepealt siis Tallinn-Tartu maantee, kui meie liigume Tallinn-Tartu maanteed pidi mööda üle Mäo ja Põltsamaa siis kuni 20 sajandi alguseni. Suvine olulisim Tallinna-Tartu maantee tegelikult läks üldsegi mööda Piibe maanteetrassi, aga see Piibe maanteetassi ei kulgenud ka seda sihti pidi, kus me praegu seda teame. Ta kulges hoopis mujalt. Kui ma jõudsin Kiviloo mõisa Lükati kõrtsi inkvisitsiooni kirjelduse peale, siis seal oli öeldud, et Lükati kõrts paikneb tähtsaima suvise Tallinna Tartu maantee ääres. Kuna neid fakti ma leidsin veel ja veel, siis oli mul selge, et ka Piibe maanteetrass keskajal ei läinud sugugi mitte üle Soodla Aegviidu ja Jäneda, vaid ta oleks oluliselt lõuna poolt. Nimelt Soodla Aegviidu vahel, kus Piibe maantee teeb suured jõnksud kusse, tee tehti alles hiljem soosaarelt soosaarele tegelikult need Soosaare toitu täitmata ja kui ma seda metsaala edasi kammisin ja ma teadsin, et otsene Tallinn-Narva maantee on jooksnud üldsegi üle Kehra ja Aegviidu talimaanteena siis ma avastasin seal seda talimaanteed on ka mingil ajal tõenäoliselt enne seitsmeteistkümnenda sajandi keskpaika siis üritatud suviseks tammiga teeks ehitada, leidsin metsast isegi sellise teelõigud, aga avastasin, et kõige rangemal soosilla lõigul on see asi töö jäänud pooleli. Kuna me teame hiljemalt 1660 üle Soodla Aegviidu käis juba Piibe maanteed, siis kõik need tööd pidid olema tehtud juba varem. Ja ka Piibe maanteeajaloo ma sain tegelikult varasemast veel 100 aastat tagasi, kui seni oli teada, et piinama, et Piibe maanteeks nimetati kuskil 18.-st sajandist. Mina sain arengut tagasi seitsmeteistkümnendasse sajandisse. Miks Piibe maanteed üldse Piibe maanteeks nimetatakse? Tollel ajal, kuna täideti ainult soosildu kuival maal ei olnud vaja üldse sillutada, ma räägin ikka suvistest teedest talvistel teedel liiguti sealt, kus ei olnud mingisuguseid kiire voolulisi voolukohti soodes, rabades, jõgedes, siis Tallinn-Tartu-suvisel maanteel. Üks niisugune kriitilisem koht oli hilisema Piibe mõisa juures, kus oli vaja üks suur kirde-edelasuunaline sooriba läbida. Kui siit rohkem kui 10000 aastat tagasi on mandrijää taganenud, siis mandrijää on jätnud meile väga huvitava reljeefi ja piibe ja kärgede vahele on tekkinud niisugune looduslik moodustis, nagu seljamägi seljamäel juba kadunud Väino Einer, kes on teede ajalugu uurinud seitsmekümnendatel aastatel, arvas, et sealt on käinud muinasaegne Ratsarada. Aga kui ma hakkasin seljamäge uurima, siis ma leidsin üsna pea. Seljamäel on mitu katkestust, kus on need tõusud ja laskumised väga rängad, kus tegelikult ratsa liikudes saab läbi, aga kuna mingil ajal ratsaliikumise asemel hakati ka suvisel liikumisel hakati vankriga liikuma, siis vankriga ei olnud võimalik läbi liikuda. Nii et kui oli vaja liikuda Tallinnast Tartusse, siis põhimõtteliselt seljamägi selleks enam ei kõlvanud. Ja alternatiiv oli minna üle soosaarte keti, see tähendab, et täita soosildu ainult üksikutes lõikudes ja see Soosaare kett oli siis Piibe mõisa läheduses. Sealt tõenäoliselt see piibenimi on sellele maanteele kasuks tulnud, sest see oli ainus koht, kus sa said tegelikult suvised teed mööda Tallinna ja Tartu vahet liikuda. Ehk siis kriitilisem koht sellel talvine maantee muide, läks sealt hoopis mujalt. Talvine maantee tuli otse koerust Kärde mäe alla ja selle talvise maantee kulgemise pealt ma olen ka huvitavaid hüpoteese püstitanud tükk aega mõistatusi, miks Järvamaa on Järvamaa. Kui vaadata kõige varasemaid Eesti geograafiakirjeldusi näiteks huupelit, siis on üldiselt arvatud, et kunagi on siin sooda asemel palju järvi olnud. Aga kahjuks on geoloogid öelnud seda, et need järved on soodeks muutunud juba rohkem kui kolm, 4000 aastat tagasi, et noh, inimene ei saa seda mäletada. Nii et Järvamaa nimetusele pidi mingisugune muu vaadates olema. Ja siis ma avastasingi vanade kaartide ja maastikujälgede põhjal uurides, et tegelikult see piibe maantee talvine eellane, talvised maanteed jooksid otse suvised maanteed käisid sinka-vonka on läinud koerust üle Endla järve jää jõudnud välja siis kardena alla ja nii nagu Lääne viikingid on pannud Eestile oma nime, eestlane tähendab ju idapoolne maa, siis ma olen oletanud, et Järvamaa oli siis Maialaste ja Ugalaste ehk siis Laiuse ja Tartu kandi inimeste jaoks järve tagune maa. Nii et teedevõrk on tihtipeale võimaldanud minul ka mõningate nimede hüpoteesi asja lahti kirjeldada. Jätkab Valdo Prausti. No paar huvitavat näidet veel, mis näiteks tõestavad, et praegust Tallinna-Tartu maanteed, mis läheb üle Kose ja Mäo suvisel kujul veel seitsmeteistkümnenda sajandi keskpaigast, varasemal ajal ei olnud. Kui ma jäin vaatama Järvamaa mõisat Türi kandi mõisate inkvisitsiooni kirjeldusi, siis ma avastasin, et tüli lähedase särevere mõisa juures on räägitud kõrtsist mis paiknes umbes praeguse taikse küla kohal. See on siis säreverest natukene Viljandi poole ja selle kõrtsiiseloomustus on öeldud, et see on Paide Põltsamaa tähtsaima suvise maantee ääres. No kes kujutab ette teedevõrku, see teab väga hästi, et Paides Põltsamaale liigutakse üle Mäo ja sealt üle Põhjaka ja Koigi ja kus see praegune suur maantee läheb. Ja kui mingis üritus on mainitud, et Paide Põltsamaa tähtsaim tee läheb hoopistükkis üle Türi, no see oli minu jaoks kindel märk, et inimesed mäletasid aega kui tegelikult Mäost sinna Põhjaka poolne soosillad olid täitmata, see tähendab, et suvine maantee oli veel läbimata. Ja no mõned märgid veel. Tallinnast lõuna poole liikudes ma mõtlen Jüri kihelkonna mõisate inkvisitsiooni protokollides oli jälle kirjas, et see maantee, mis sinna Tartu poel läks, seda ei nimetatud mitte näo ega tartu maanteeks oli suur Mustla maantee. Järelikult Tartu liinis liikumiseks seda asja ikkagi ei kasutatud. Vaat niimoodi ma selle mudeli hakkasin vaikselt kokku panema ja no praeguseks ma julgen öelda, et ma olen kõik vanad kaardid läbi uurinud, nii palju, kui meil on teada avalikes arhiivides mõnikümmend 1000 ehk võib-olla ka nii palju ürikuid ja mingisugune mudel on juba olemas. Mis muidugi rabas oli see talvised maanteed selle mudeli kohaselt käisid väga noolsirgelt, kusjuures mitte isegi lokaalselt noolsirgelt, vaid globaalselt noolsirgelt. Ja eriti huvitav näis ka see, et Tallinn oli see koht, kus need talvised maantee kokku kogunesid. Aga kui oletada seda Toompea kohal enne ristisõdu, oli juba korralik asustuskeskus ja tegutses inimene, siis need teed tõenäoliselt olid olemas. Tallinnast Tartusse läks nimelt isegi kas talimaanteed kirdepoolne talimaantee oli see, millest sai siis Piibe maantee alguse ja edela poole talimaantee oli see, mis kulges siis üle Habaja kandi ja hiljem siis üle Paide ja Põltsamaa. Ja selle lõikudest on siis hiljem Põltsamaa kandist kinud praegune Tallinn-Tartu-suvine maantee ja muuhulgas CD oli ka Tallinn, Viljandi Riia tähtis talimaantee. Paljasteksid samast Väätsalt mõned kilomeetrid põhja pool näha tuld lahknasse talimaantee kahte harusse ja kus siis pääsesin Tartu peale kui ka Viljandi peale ja kui ma teedevõrgud ja mudelid kätte sain, siis avastasin, et enamus linnu, kirikuid, mõisaid on tegelikult rajatud kas tähtsate suviste või tähtsate talviste maanteede äärde. Muidugi, üks küsimus jäi mind painama. Nimelt, kui võtta Te vana, seitsmeteistkümnendal 18. sajandi kaardid, siis talimaanteega praktiliselt sinna peale kantud ei ole. Aga sellele ma olen leidnud ka mingisuguse seletuse. Nimelt kui käisid ringi kartograafid, vaevalt et kartograafid oma tööd võtsid ette ajal, kui siinne päev oli väga lühike, kui oli võib-olla viis-kuus-seitse tundi valget aega. Küllap kartograafid käisid ikkagi suvel ja kõik oleneb sellest, palju nad kohalike inimestega suhtlesid ja palju need talimaanteed kätte näidati. Kui nad ei suhelnud, siis võib-olla nad ei saanudki teada, et siitsamast teise talu tagant läheb mingisugune tähtis talimaantee suvel mingeid märke sellest tõenäoliselt järgi ei olnud, küll aga kohalikud inimesed teadsid ja talvel oli ta näha. Aga ma leidsin ka paar erandit. Üks kaart, mis on Eesti ajaloo arhiivis, no praegu on ta rahvusarhiivi osa Tartus. Mina nimetan seda kolmuluut kaardiks, mis on tegelikult tekkinud minu hinnangul rootsiaegsete mõisakaartide kokkupanemise teel. Seal on talimaanteed ikkagi peale märgitud, aga need ürikulised materjalid milledes neid inkvisitsiooni poolt tokolli ürikuid, ma juba mainisin Põhjasõjajärgsed, esimesed adramaa revisjonis ka seal on siis mainitud, kas on mingisugune asi tähtsa suvise tee või tähtsa talvise tee ääres. Natukene siis sellest teedevõrgust, milline ta tollal välja nägi. Alustame siis kõigepealt Revala Virumaa ehk Tallinn-Narva sihist. Otsene talvine tee tuli üle harjunud Jaani Kehra, Aegviidu Jäneda peale. Sealt läks ta üle Rakvere Virumaa poole ja minu hinnangul keskajal, kui Tallinna piiskop tegi oma ühe varasema maamõisa kaunis saarde, siis tekkis lausa teine aru Kehra lähedale juurde. Suviseid teid oli kaks põhjapoolne, suvine tee käis siis üle Kolga ja hiljem üle Palmse. See seletab ka asja, miks Kolga mõis, kus oli tegelikult rooma kloostri majandusmõis juba 13. sajandi esimesel poolel miks ta asuta suurtest põllumajanduslikest maadest eemale, nimelt seal oli võimalik vesiveskit rajada. Kui nüüd oletada, et muinaseestlased vesiveskit teha ei osanud, nagu tolleaegne vesiveski oli veskikiviga Veske rattaga veski, kus veskiratas on horisontaalteljel veskikivi, on vertikaalteljel, seal oli vaja teha täisnurga hammasülekanne, aga on teada, et tsistertslaste ilmik vennad selle vesiveski rajamise oskuses ja tõid. Ja kui vaadata siis seda suvist põhjapoolset remala Virumaa maanteesihti, siis Kolga oli ayus paik, kus oli piisava jõe vooluhulgaga jõgi, kuhu sai vesiveski peale teha. Ja tõenäoliselt see vesiveski asukoht, siis määras ära Kolga mõisa asukoha, kus praegugi uhked hooned veel alles on. Lõunapoolne tee käis siis üle Kiviloo Aibu ja jällegi, kui me räägime järmama vanimast mõisast, albust, mille kohta käiv ekslik aastaarv 1282, no tegelikult on teada, et Walkena Kärkna klooster maadevahetuse käigus 1281 andis selle ordule sealtkaudu siis kulges Tartu maantee ja sama tassi pidi kuni valgehobusemäe alla käis ka siis lõunapoolne Virumaa maantee son jälle tekkinud ühele tähtsa maantejõe ületuskohale, ehk siis ka vesiveskid neid mudeleid. Tihtipeale järgesid nüüd see maantee, mis läks Tallinnast Tartusse edela poolt, tema määras ära nii Põltsamaa lossi tekkimiskoha. See oli siis Põltsamaa jõe äärde, kui määras ära ka hilisema Paide tekkimiskoha üldse Paide on minu jaoks väga huvitava asukohaga paik. Juba väga vanad ajaloolased rääkisid, et paides ristlus kaks teed, aga kui ma hakkasin jälle uurima, siis ma ei avastanud, kus need teed olid ja mispidi need teed jooksid. Ja kui vaadata näiteks Paide raekoja platsil Paide on tegelikult tüüpiline saksa regulaarne koloniaallinn siis Paide raekoja platsis need teed kohe kindlasti ristunud ei ole. Aga kui ma hakkasin neid vanu suviseid ja talviseid maanteed uurima, siis ma ühel hetkel avastasin, et tegelikult paides on ristunud hoopiski tähtis Tallinna Tartu edelapoolne, talimaantee ja Ida-Eestit ja Lääne-Eestit ühendanud suur suvine maantee. Paide. Kui te natukenegi vaatate topograafilist alust, on tekkinud soosaarele. Mingit põllumajandusliku tagamaad paidel olnud ei ole. Ja Paide Vallimägi ka mitte kõige kõrgem koor ümbruskonnas. Ja ilmselgelt on Paide tekkinud teetõke linnusena, et kui sinna esimene linnus ehitati, jällegi me ei tea, kas ordumeister Trai leebeni ajal 1200 kuuekümnendatel aastatel, mil Paide ordulinnus rajati, kas ta rajati tühjale kohale, võida, rajati varasema eestlaste muinaslinnuse kohale, ilmselgelt see linnus riivistas nii Tallinna Tartu do edelapoolse talvise maantee kui ka Ida-Eestit ja Lääne-Eestit omavahel ühendama suvise maantee. Nüüd võikski rääkida natukene ida ja Lääne-Eestit ühendavast suurest suvisest maanteest. Jällegi, kuna alates Liivi sõjast on pidevalt juurde ehitatud suvine teedevõrk, nagu ma ütlesin, on muutunud minu hinnangul umbes kahe kolmandiku, kui või isegi kolmveerandi osas alates Liivi sõjast, siis millal seda vana mudelit raske ette kujutada, aga tegelikult ainus suvine kaasta ringne võimalus Lääne-Eesti ja Ida-Eesti vaheliseks liikluseks toimus siitsamast üle Paide. Siin olid suured põhja-lõuna suunalised sooalad kus muudel sihtidele lihtsalt üsna pikad soo täitmislõigud vaja teha, mis oli ränk töö. Väätsal, kus Väätsa vana vallamaja on jalgrattamuuseumihoonena kasutuses. Siin oli meie hinnangul siis Eestimaa ajaloolise teedevõrgu keskpunkt ehk siis see suur ida-läänesuunaline tee ristusid Tallinna Viljandi Riia talvise maanteega ja selle kohta ma sain ka üsna mitmeid põnevaid fakte, aitäh. Kõigepealt, ma taastasin selle tee algse sirge trassi aga ma leidsin ka mõningaid ürikulised dokumendid. Kõige huvitavam ürikuline dokument on tegelikult, kätte sain, mille leidmisest ma olin ka lausa rabatud. Oli Türi pastoraadimaade plaan 1703.-st aastast. Sinna oli peale kirjutatud Saatra lähedale ühele sillatükile, sealtkaudu käis Tallinna ja Viljandi kaudu. Mine, tähtis, suur tee, noh tollel ajal tõenäoliselt talimaantee sealt peal toimis. Aga siis oli sinna juurde kirjutatud Kumptorbronn. No kontor on komtuur ja Bron sild. Aga esiteks, Viljandi lossikomp tuur koos orduga kadus tegelikult juba 1560. aastal Liivi sõda ja ordu üle ei elanud ja esiteks ma siis leidsin ürikulise tõestuse inimmälu veel 143 aastat hiljem mäletas, et seal on olnud Viljandi komtuur konn piir vastu Paide foogtkonna piiri, sest teatavasti Türi kihelkonna kirikukihelkond oli pooleks. Põhjapoolne osa oli vaide foogtkonna osa lõunapoolne oli Viljandi komtuurkonna osa ja teiseks ma avastasin, et tõepoolest sealtkaudu on see asi siis ikkagi käinud see suur Tallin Viljandi talimaantee. Ja siis ma hakkasin vaatama, kas ma leian veel mõningaid ürikuid. Kuulu staanlases Tallinna legendaarne linnaarhivaar Paul Johansen on avaldanud oma Taani hindamisraamatu hüpoteesidest 1933. aastal ja üle 1000 leheküljelise monograafia saksakeelne dokument saksakeelne raamat on, ega ta eestikeelsele lugejale väga palju teada ei ole, aga ega mul muud ei olnud teha, kui ma töötasin selle dokumendiga läbi ja siis ma vaatasin, mida tema on, oletan nende teede kohta. Ta on leidnud ühe üriku, kus on kirjas Vääts aastast 1534 ja tema on selle tõlkinud Mahastuks. Aga no vahastu oli tegelikult muinasajal ja keskajal tegelikult fraasid ja vahastut ei ole kunagi väetis kirjeldatud. Ja kui 1534 Tallinnas tegelikkus Läks delegatsioon Volmeri maapäeva üle kohanimega Vääts siis oli mul selge, et see on Väätsa esmamainimine ja see on jälle üks ürikuline kild tegelikult sellest sedakaudu talviti Tallinnast Viljandi kaudu Riiga. Tegelikult ikkagi liigutav. Sest need kirjapildid, ma leidsin meel mitmest ürikus põhimõtteliselt kätte ja sain sealt veel ühe täiendava killukese juurde. Praegu ma olen saanud neli infokillukeste, tõesti Tallinna, Viljandi Riia talvine maantee siit kulges, sest noh, mõningates dokumentides on ta veel sees majandust, huvitavatest talvistest, maanteedest ja suvistest maanteedest, siis veel. Võtame tar Tartu, Viljandi, Pärnu tee. Kui me räägime praegusest Tartu Viljandi Pärnu suvisest maanteest, mis läheb sambla, Puhja juurest üle rabade ja soode ja vee siit-sealt üle märgade alade siis võta vanad kaardid ette, siis enne 19. sajandi keskpaika sedasi otsest suvist teed olemas ei olnud. Jälle suvine tee tall Tartu ja Viljandi vahet käis tegelikult üle Võrtsjärve lõunatippu. Aga ja sealt otsene tee oli üldsegi talvine tee üle Ilmatsalu mõisa jõudis tema Sis Verevi juures välja. Võrtsjärve juurde läks tema üle Võrtsjärve põhjatipu umbes 17 kilomeetrit üle Võrtsjärve jää ja niimoodi jõudis Viljandisse. Ja praegune suvine tee on siis tehtud 1851 kuni 61, kui Rüütel konnal oli plaan seda teed pikendada. Pärnuni aga plaan ei ole senini realiseerinud. Ehk siis Viljandi ja Pärnu vahel otsest suvist maanteed ei ole ju praeguseni viimane plaan, see otsene suvine maantee ehitada Kõpult otse Pärnuni oli siis kolmekümnendatel aastatel, aga siis tuli talle ette üks ja väga oluline takistus. Nimelt 40. aasta olümpiamängud, mis pidi veetama Tokyos. Kuna algas teine maailmasõda, siis kibekiiresti otsustati ümber, et need tulevad Helsingis. Ja kui Helsingi olümpiamängud olid plaanis, siis Eesti teedeministeerium otsustas, et ehitame Tallinna Pärnu Riia maantee võimsaks ja kaasaegsete vajadustele vastavaks ringi ja kõik tee-ehitusvahendid, millega pidi ehitatama siis tegelikult viljandi pärnuharu pandi sinna, et ehitame järgmistel, 40 41 42, siis selle, Viljandi, Pärnu suvise maantee ja seda ei ole nagu Danny olemas. Muide, Puhja kirik väga paljude kirikute ja linnuste asukohad, ma olen ka saanud lahti mõtestada, kui omaaegsete tähtsate teede ääres olevat Puhja kirik ei ole sugugi rajatud mitte tartu viljandi suvise maantee äärde, seda lihtsalt ei olnud. Üks talvise maanteearu ei läinud mitte tartu peale, sest nagu me teame, põhiline muinasUgandi keskus ei olnud mitte Tartu, vaid oli Otepää. Kui oli Viljandist lähtuv talvine maantee Ugandi suunas liikunud siis sealsamas Verevi juures läks tee kaheks haruks vasakpoolne haru, mis läks üle Ilmatsalu. See läks tõesti Tartu peale, aga parempoolne haru läks üle hilisema meeri mõisakoha ja jõudis siis sealt otepää peale ja vot selle talvise maantee äärde on tekkinud muide Puhja kirik. Nii et selle kiriku asutamispaiga ma olen ka saanud talvise maanteega siduda. Ja enamgi tegelikult veel, võtame näiteks selline kirik nagu Järva-Madise kirik väga palju olema varasematel aegadel oletanud, et noh, on teada, et kristlikud kirikud ehitati Yodeede ristides ja tähtsamates kohtades rahval oleks võimalikult hea ligipääs sinna, et miks ta on tegelikult sellest teest, mis läheb Albu Paide poole, miks ta on sellest teest gurmal. Aga seda ma arvasin täpselt nii kaua, kui ma olin rekonstrueerinud selle vana Piibe maantee talvise sihi kulgemise ja selgub, et sealt JärvaMadise kirikust on ta täpselt mööda läinud see kõige algsem Piibe maantee, mis on läinud noolsirgelt üle Kiviloo ja voose edasi Järva-Jaani suunas. See on läinud üle Järva-Madise kirikukoha ja isegi ürikuliselt. Ma olen leidnud selle kohta mõned tõestused, nimelt voose ja JärvaMadise vahel oli külmandu talimaanteekõrts ja ka selle vanades ürikutes on mainitud, et see on Tallinna ja Tartu tähtsaima talimaantee äärne paik. Või võtame veel mõned huvitavad paigad, seigad, mida ma jälle ei ole laialdasemalt publitseerinud kunagi mulle kõnestub monograafia kirjutada aga mille üle maa on ammu mõelnud ja mille tegeliku olukorra seisu üle ma olen saanud alles oma teedevõrgumudeliga pildi ette. Kui me liigume Saaremaale Tallin, Lihula, Virtsu, Saaremaa maantee siis ma usun, et te teate, et kullamaa kirik on sellest suurest maanteest kilomeeter, hektar maad kõrval ja eemal ja muinaslinnus kullamaa muinaslinnus paikneb tegelikult ju umbes täpselt samas seal ei ole, ei ole kiriku ja muinaslinnuse vahel eriti vahet. Küll ma mõtlesin, et miks varakristlik kuulajale muinasajal ehitati see asi suvisest maanteest eemale. Aga enam ma seda küsimust ei esita, nimelt hüdruma soosild minu hinnangul ei ole täidetud jälle enne 14, kümnendat viieteistkümnendat sajandit. Suvine tee läks üle suure ringi ka lääne poolt kohast, kuhu hiljem tekkis Martna kihelkonnakirik. Talvine tee ei läinud mitte mööda praegust teed, vaid läks tegelikult üle. Kullamaa kiriku päri mõisa suunas ja pari mõis on jälle kosiivi mõisaga. Sealse kandi ühed vanimad mõisad. Või võtame kabelikohad, Eestimaal on üsna mitu kabala nimega, sest kohta noh, keskajast on ju üldiselt teada, et enne kiriku reformatsiooni kabeli ehitati ju suurte teede äärde ja võimalikult kadee ristidesse, kes on käinud Leedus ja Poolas ja Tšehhis kujutab seda pilti umbes ette. Kui me liigume Türilt edasi Viljandi suunas, siis on niisugune koht nagu kabala mõis. No mina seostaksin seda kohta kohe kabelina, aga ma ei selle koha strateegilisest tähtsusest sain aru alles siis, kui ma olin teedevõrgu rekonstrueerinud. Nimelt suur suvine maantee Mistaks Türilt edasi Viljandi suunas Rebala Sakala suvine teiega niisuga sealt kabala juures läks tema pooleks. Vasakpoolne haru läks üle Pilistvere Põltsamaa suunas ja parempoolne haru läks siis üle Suure-Jaani Viljandi suunas, ehk siis kabeli koht on kahe tähtsa tee lahknemist kohta tehtud. Niisamuti nagu teine kabala, kus on praegune mõisahoone keskaegsetel müüridel. Ma mõtlen Rapla kihelkonna kabala. See on muide fantastiline mõisahoone, seal on Eestimaa üks suurimaid mantelkorstnaid, tema on tekkinud selle tähtsa ida-läänesuunalise suvise tee strateegilisse jõe ületuskohta. Ja mõisahoone müüridesse ma sonde teinud ei ole, aga no ilmselgelt see mõisahoone on keskaegsetele müüridele, seal on ka keskajal olnud kabel. Ja veelgi varem on seal tegelikult olnud mingisugune tähtis jõe ületuskoht. Kas seal muinasajal midagi linnuselaadset oli, no kes seda muidugi jälle teab. Mõnest huvitavast faktist ma räägin veel, mis on jälle Eestimaa mõningaid paiku iseloomustanud Keila kirikukihelkond. Kui tulid siia ristisõjad, pandi see asi kirja Women taga. Women ehk võhmas tähendab soosaart. Ilmselgelt on tegemist Soosaaretaguse ala. Iseasi on see, kus see Soosaar kui mina loen nimetust Lomendagana, ma tahan teada, kus see soo või Soosaar on paiknenud. Ma ei saanud jälle sellest mudelist aru, niikaua kui ma ei olnud sealset teedevõrku rekonstrueerinud. Ma mõtlen muinas-ja keskaegset teedevõrku. Ja kui ma tegin kõrgusjoonte analüüsi ja leidsin, et tegelikult Tallinna Keila maantee üle Haabersti ei saanud 14. sajandil mustjõe juures sugugi mitte kulgeda, sest tollel asjal soine mere rannik siis mul oli selge, et sinna, kuhu hiljem tekkis nõmmekeskus, seal oli siis tähtis suviste teede lahknemist koht paremale poole, üle praeguse Glehni lossi läks siis Keila ja sealt edasi Ridala ja Haapsalu poole minev suvine tee ja Vasakpoolne ehk siis pärnu ja soon tagana tee läks siis pääsküla suunas ja kui üle Glehni lossi oli jõutud Keila poole, siis ilmselgelt ei mindud enam. Praeguse võisime kaudu põhja poolt ringi, vaid mindi otse mööda soos olevat seljandiku ja jõuti välja Harku mõisa keskaegse paigani. Muidugi on varemed näha ja vot see pikk seljandik seal soos on tegelikult andnudki sellele Womendagannale minu hinnangul oma nime. Eks see on ka koht, kus ma olen teedevõrgust lähtuvalt mitmeid vanu nimesid nagu siis lahti selgitanud. Ja alles siis 18. sajandi alguses tegelikult Harku mõis liigutati oma praeguste paika, noh, vana mõisasüda on kahjuks üsna hüljatud, aga nad soosaared ja sooteed on põhimõtteliselt ikkagi veel siit-sealt näha. Ja mis on siin hilisemal ajal toimunud, ma mõtlen pärast Põhjasõda ütleme, et ei eriti muud midagi, kui nõukogude ajal teede õõdvendamine ja mõningad uued suvised teed loomulikult siis 18 sajand Türi-Rapla maantee. Ja siis hilisema Eesti vabariigi ajal juba 38. aastal Türi Pärnu otse maantee, aga noh, praktiliselt on piirdutud seitsmeteistkümnendal sajandil või hiljemalt seitsmeteistkümnendal sajandil välja kujunenud suvistama tere hõgendamisega. Need teed, mida mööda me praegu sõidame. Need on siis saanud suurema ümberehituse ja suurema rekonstrueerimise osaliseks kuskil 17 sajand ja teise rekonstrueerimislaine siis autostumise ajal, ehk siis alates 1940.-test 50.-test aastatest ja see siis jätkub tänaseni. Ma saan aru, et elektroonika aitab ka neid teid leida, aga ma olen jälginud, et Tatariaster kasvab vanade teede ääres. Et on Liivi sõja ajal toodud hobusekappidega või, või varem oled niukest asja tähele pannud. Ma ei ole taimeliike uurinud, aga ma olen pannud tähele, et kus on vana soosild läinud üle soo või kust on ka talvine tee läinud üle soosis. On ta maastikul jätnud üsna kindla jälje. Ma ei ole jah liikide analüüsi seal teinud, aga tõenäoliselt on Teil õigus ja. Vanad teed olid küll hästi sirged, aga samas nad ei väsitanud. Vanad teed, kui sul ei olnud looduslikke takistusi, läksid sirgjooneliselt. Aga neid looduslikke takistusi tuli lokaalseid igal pool ette, kus oli mingi soo lohk, kus oli mingi võsariba, kus oli mingisugune oja sopp. Ta eksis lokaalselt, käisid nad sinka-vonka. Aga globaalselt läksid nad võimalikult sirgelt, millele ma ei ole vastust leidnud, Mikson, talvised maanteed globaalselt, aga jällegi ei tea, kuidas neid ehitati. See pidi olema kindlasti enne ristisõdu. Sest enne, kui Paide sai linnaõigused 1291, enne seda oli olemas Tallinna Tartu talimaa, et ilmselgelt see on olnud varasem. Ma olen pakkunud välja ühe hüpoteesi, aga ma ei tea, kas see on õige, see on väga õhku õrnadel jalgadel. Ma oletan, et mingil ajal, kui Tallinn oli juba mingisugune oluline asustuskeskus ja üritati teha otseteid võeti ette niisugune töö, et mingisugusesse asustuspunkti tehti suur lõke, mis põles seal mitu päeva ja teisest otspunktist, siis vaadati, kus on lõkkekuma ja selle lõkkekuma peale mindi. Ja mina oletan seda, et see lõkkekuma tollel ajal oli näha ikkagi kuskil umbes 100 või 120 kilomeetrit. Siis, kui oli suur Tallinna märtsipommitamine 44, siis seda kuma nähti ka kuskil umbes sama pikalt, seda esiteks ja teiseks ma olen vahel talvisel ajal liikudes vaadanud, et kui on kõrged tihedad kõrged pilved isegi kaasajal linnade ja asulate kuma paistab mingi noh, umbes 100 110 kilomeetrit. Kompassi ju ei olnud ja ma ei suuda mingit muud meetodit leida, kuidas ehitati 800 või rohkem aastat tagasi sirgelt talvised maanteed, aga no on fakt, et nad olid, sest ma olen teed rekonstrueerinud nende kohta nii looduslikud, kartograafiliselt kui ka ürikulised tõestused täiesti olemas. Dali tööd ehitati, et mis asjast nad ehitati. Taliideid ei ehitatud, taliideid lihtsalt kasutati, ütleme talvisel ajal ja jõed, järved ja sood külmusid kinni ja kui sul on lumi peal, siis mine reega üle, kuhu sa ei tohtinud minna. Sa ei tohtinud minna soone kohta. Aga eks see käis katse-eksituse meetodil, kui sul oli kärestikuline jõgi mööda kärestiku list jõgi ei saanud taliteed ehitada, näiteks kui ajaloolased väidavad, et Türi, Pärnu mööda Pärnu jõge oli talimaantee, siis mina võtan pead, sealt ei saa liikuda, see on kärestikuline olnud. Mis muidugi teksti tõenäoliselt hoiti võsa vabase talitee siht. Ja tõenäoliselt kuna talvine intensiivne ree liiklus ikkagi põllupinda mõjutab tõenäoliselt kohalikud küla põllud tehti talidee trassist eemale sest ega tõenäolisus kohalike inimesed ja kõik teadsid, kus talimaantee läheb, aga ega muul ajal neid tõenäoliselt ei ehitatud. Need lihtsalt olid või oli neid väga väikeste ressurssidega võimalik ehitada ja suviseid maanteed, nagu ma mainisin, ehitati ainult soosildade kohtades, kus oli kõrgem maa, ega seal ka ei ehitatud, polnud vajadust. Soosillad täideti ehk sillutati kaigaste ja Hagudega ja oligi kõik. Talidee korral seda teha vaja ei olnud. Ma olen tähele pannud, et väga palju kirikuid ja mõisesi on ehitatud hiiekohtadesse, et kas see seo vanad teedevõrku, et rahvas käis hiites. Kindlasti kindlasti kindlasti tähendab, aga iiekohtadest on tegelikult paraku väga vähe teada. Ma võingi tuua ühe konkreetse näite, kus on kirik hiie kohta ehitatud nimelt tegu on Türi kihelkonna kirikuga, kui võtta ette Türi pastoraadi inkvisitsiooni kirjeldus jälle Rootsi lõpus, seal on öeldud, et see on noid ja mingi koha peale ehitatud ja siis on toodud isegi saksakeelne tõlget. Sauber Berg. Muidu see ürikon saksa keeles, nii et vägagi tõenäone, et väga palju kirikud on muinasIidee kohtadesse ehitatud. Kuhu need Iiedki mujale tehti kui teedevõrgukeskusesse pumpoli primaarsem ma paraku ei tea ja Türi on ainus koht, kus asi on leidnud ürikulise tõestuse, mujal on ta nagu oletuse peal selle kohta. Ma võin seitsmeteistkümnenda sajandi viite kohe anda. Ja näiteks põhjus, miks Hageri pastoraadi don kuus kilomeetrit Hageri kirikust eemal see on ka minu hinnangul olnud see, et Revala Soondagana talvine maantee käis tegelikult sealtkaudu. Hageri kihelkonna raamat on kohe-kohe ilmus, sinna tuleb minu üks artikkel, nii et selle piirkonna ma olen ka põhjalikult läbi uurinud neid fakte, kus ma olen leidnud, miks mingi linnus või kirik või kõrts on ehitatud just nimelt sinna. Neid ma olen, nagu ma ütlesin, üle Eesti selle teedevõrgumudeliga seoses Ta saanud kümneid või isegi rohkem Eesti ideede kujunemisloost kõneles küberneetik ja mõisate uurija Valdo Prausti. Muusika ansamblilt tehnoloogiline päike. Raadio ööülikool tänab koostöö eest. Türi kevadfestivali saate panid kokku Külli tüli ja Aldo otsel. Raadioteater 2019.