Tere kuulama saadet Raadio ja Telespordiülekanne. Nimelt on folklorist Piret Voolaid ja spordiajaloolane Kalle voolaid kogunud ja uurinud, kuidas meie spordikommentaatorid otseülekannetes räägivad või võib öelda ka võib-olla kuidas spordivõistluste otseülekannetes nalja saab ja kes teab, võib-olla tunnete tänases saates näidete hulgast ära nii mõnegi ERR-i spordikommentaatori väljaütlemise. Minu nimi on Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on kirjandusmuuseumi vanemteadur Piret Voolaid. Tere. Tere. Mehe spordikommentaatorid on legendaarsed oma väljaütlemiste poolest ja, ja noh, kõigil tuleb meelde kindlasti Gunnar Hololei ja Toomas Uba. Aga kas teised rahvad ka niimoodi jälgivad hoolega spordiülekannete keelt? Jah, loomulikult, spordireportaaži on ju peetud sellise spordiajakirjanduse, võib-olla tippžanriks. Ja spordikommentaatorite keel on ka teistest reportaažidest mõnevõrra erinev ja sport on ju tänapäeval väga suur ja lai valdkond. Ja samas on spordi näol tegu esijoones just meelelahutusliku valdkonnaga. Nii on ka telereportaaži te ülesanne seda meelelahutust emotsionaalselt edasi anda. Ja olgu siis Eestis või teiste riikide spordikommentaatorite puhul ikka on hea spordireporteri universaalseks tunnuseks peetud just sellist asjatundlikkust. Ta peab oma valdkonda teadma head huumorimeelt ja tas seda meelelahutuslik, kust. Ja kui naljaga pooleks võib öelda nii eestlaste kui ka paljude teiste rahvaste hulgas töötab see klišee, et rahvussport on tugitoolisport väga hästi ja mis siis on parem kui hästi ja turvaliselt otseülekannet teleka ees vaadata Ta. Ja arvustada nii sportlasi kui ajakirjanikke, kes siis sündmuse vaatajani-kuulajani toovad. Ja kui nüüd rääkida laiemalt, et siis suurtes keeltes on muidugi spordireportaaži kui valdkonda ja spordikeelt üleüldse rohkem uuritud. Inglise keeles on ka mitme mitmesuguseid kogumikke huumorikogumikke. Inglise keeles on omaette termin olemas selliste spordikommentaatorite ütluste kohta bluubers või cache. Need on siis tõlkes apsud ja vead. Aga meie oma uurimuses spordis ajaloolase Kalle poole ju ka kasutasime pigem just mõistet ütlus spordikommentaatorite tsitaadid või killud, et need on siis sellised selline folkloor, mis on, mis on siis käibefraasi täna põhimõtteliselt keelde tagasi läinud ja seda seda räägitakse, aga ajaloost on teada ka rahvusvaheliselt tuntud sellised legendaarsed spordikommentaatorid kes on siis keele mõistestikuga rikastanud, et näiteks on Suurbritannia kommentaator, BBC pikaajaline kommentaator David Robert, Golman senine legendaarne võib nii öelda killumeister pärit ütlused tõid Sis käibele tänini tuntud termini Golmann pools. Ja nendest kolman poolsetest on on siis ilmunud ka alates 1982.-st aastast siis selline sariväljaanne, kus siis seda žanrit pidevalt võib, võib nautida kirjalikul moel. Ja nimetada võib ka võib-olla vormel ühe võistlussarja, Suurbritannia kommentaatori, Marju Vookeri ja tema omalaadsed. Sellised naljakana mõjuvad ütlemised on siis saanud ka mõiste Morris. Ja mõlema kohta on selle elujõu kinnituseks tänapäeval leida sotsiaalmeediast ka teemaviidet Deunan poolsja Morris nendes, nii et ja noh, me teame siin ka põhjanaabrite selliseid kuulsaid kommentaatoreid näiteks Andero merda randa. Aga tõesti, et meil on ka endal ikkagi väga rikas spordiajakirjandus tänapäeval ja, ja spordikommentaatoreid keda jälgida ja kelle kõnekasutust jälgida on, on päris küllaga. Aga kui palju meil on uuritud ja kogutud? Folklooriina seda materjali ja jah, et seda materjali saab nagu määratleda küll folkloori, noh, et see on nagu selline spordikogukonda siduv meelelahutus, et selline rahvahuumor millest tõesti paremad palad, siis hakkavad pärast käibele tulekut juba oma elu elama, neid autoreid enam ei teata, ajakirjanikke ka neid võib-olla ei seotaki. Et põhiliselt just ilmselt spordiringkondades, aga, aga muidugi ka, aga ka laiemalt. Ja võib-olla spordiajakirjanike folklooriga selline kõige tuttavam klišee on kohe näiteks mida, mida saab nagu spordiajakirjanikele omistada, on ju need klišeed, et pall on ümmargune. Et sellised truismid või parim kaitse on rünnak, mida võib nagu niimoodi täiesti ilma kogumata võib igas igas sellises kommentaaris kohata. Või siis me mäletame ju ka väga sageli juhtub seda, et selle higise sportlase soorituse järel ikka ajakirjanik oma mikrofoni suu juurde paneb sportlasele ja ikka küsib, et mis tunne on, aga see on tõesti läinud ka muudes ajakirjandusvaldkondadesse üle, et, et siit me jõuamegi võib-olla selleni, et see spordireportaaži ise on hästi emotsionaalne, nii et siit tuleb ka siis huumorit. Aga kogutud on päris palju. Eestis on mitmeid pisemaid ja suuremaid kogusid. Mõndagi on Varasemast ainest, mis rändleppe tänapäeval internetis ja tõesti folklooriks muutunud selliste legendaarsete spordikommentaatorite väljaütlemised nagu Gunnar Hololei, kelle kohta on näiteks öeldud, kelle jutt oli kiirem kui mäng. Ja kindlasti üks eredama keelekasutusega Legende Toomas Uba muidugi, kellest ei saa üle ega ümber, kelle kildude kohta läks siis ka eesti keeles liikvele selline spetsiaalne termin ubaismid juba omal ajal. Ja muidugi Lembitu Kuuse, Tiit Rääk ja tänapäeval päris päris mitmed sellised ajakirjanikud Tarmo Tiisler, Anu Säärits. Ja praeguse aja üks populaarsemaid kommentaatoreid, kelle keelekasutust ka fännid väga jälgivad ja kelle mahlakaid väljaütlemisi talletab näiteks koguni kaks Facebooki gruppi, et üks siis on, see on siis Kalev Kruus ja need grupid on siis Kalev Kruusi parimad palad ja Kalev Kruusi tsitaadid tõesti mõlemas üle 10000 jälgija huvi on ja see huvi on suur ja jälgijate suur hulk ise ei tähenda küll alati siis tsitaatide aktiivset levikut, aga, aga tõesti ta näitab, näitab selle teema vastu huvi. Ja ka tänane jutt põhineb meil Kalle Voolaiu kogutud Just täna ma räägin tõesti rohkem uurimusest, mis siis ilmus viimases keele ja kirjanduse numbris. See on siis selline kaksiknumber, meedia, visuaalses ja folkloor. Ja selles meie siis toome esile just nendes ütlustes huumoriaspekti ja alusmaterjal, nagu tõesti siin sai juba ka mainitud pärineb siis suuresti spordi loolase Kalle Poola isiklikust kogust. Et selles kogus on siis üle 2000 ütluse ja need on siis viimasel kümnendil või viimase 10 aasta jooksul kirja pandud tema on siis kogunud neid otse eetrile kaasa elades. Ja vähemal määral on, on selles kogus ka talletatud, et sellist rahva seas liikuvat ja erinevates meediakanalites ka edastatud väljaütlemiste ainest. Ja enamasti on siis, kui nüüd spordialadest rääkida, siis enamasti sisaldab kogu siis korvpalli, jalgpalli, kergejõustiku, Sis suusatamise ülekannet, materjali on ka olümpiaülekannetest suurvõistluste ülekannetest siis neid kommentaare ja võib-olla on huvitav ka tegelikult rõhutada selliseid aspekte, et et selles kogus on siis rohkem kui 80 kommentaatori materjal. Aga kõnekas on see, et 90 protsenti nendest ajakirjanikest on siis meessoost. Mehed siis on loomingulisemad oma kõnepruugis. See ei pruugi olla just see loomingulisus, aga meie, kui me vaatame ajakirjanike spordiajakirjanikke sellist soolist koosseisu, siis lihtsalt naisi ongi vähem ja meessoost on Nende hulgas rohkem ja, ja võib-olla ka spordihuviliste või fännide või kui staadioni publikut vaadata, siis ikkagi pallimängudel võib-olla kohtame rohkem meessoost publikut, nii et võib-olla on ka omamoodi sellise meestekultuuriga tegu, mis siis muidugi ka tänapäeval üha rohkem ka murdub, et meil on endal juba väga tublisid naisajakirjanikke spordikommentaatoreid ja ikkagi ka publiku hulgas või spordiharrastajate hulgas on, on piisavalt juba juba naised esindatud, et selles mõttes ei saa küll midagi öelda. Aga kui rääkida nüüd sellest Kalle Voolaiu kogust või meie allikmaterjalist tänasest, et siis selle tema materjali põhjal on ta koostanud ka kaks sellist kogumikku, võib isegi öelda naljaraamatut, mis on siis juba ilmunud 2010. ja 2015. aastal ja mõlemad kannavad siis sama pealkirja, mootorratturid tulevad kurvist till pikalt ees. Et pealkiri on neile kogumikele siis andnud 70.-test aastatest pärinev ja, ja tõesti väga võimsalt folkloor sesse käibesse läinud see võidusõidukommentaar, omaaegne ja kus siis, eks ole, kahemõttelisust põhjustab toonase tuntud mootorratturi Indrek stiili nimi, et kes, kes ka raadiokuulajatest ei tea, mis selle aluseks on, et selline nime nali. Teesalu juhtis, kes nüüd tuleb esimesena välja rummu kurvist teesalu till pikalt pikalt ees. Et sellise versiooni ma leidsin, ma leidsin siis sotsiaalmeediast ka liikvel selle sündmuse kohta. Aga kui nimetada siin veel neid legendaarseid meie kommentaatoreid, siis Toomas Uba koomilisi ütlemisi on ka välja toonud. Näiteks Raul Rebane ja Tõnu Tammaru, tooma suvast kirjutatud raamatus Uba Toomas Uba. Et siin on ka tõesti, tulevad välja need mitme mõttelisused, et ja nüüd finišeerib Berit Aunly, kes vahel Tal on saanud lapse või power, laseb maandumisel veidike alla, et need on sellised. Ilmselt tulevad tuttavad ette ja ringlevad päris päris palju. Ja kui need üldse võib olla, keskendu tagi huumorile või humoorikad tale ütlustele või kildude lähed siis ja siis saab tuua välja nagu Kaksaks aspekti põhiliselt, et esiteks on need siis ajakirjaniku sellised üliemotsionaalsed väljendused, mis on küll keeleliselt grammatiliselt korrektsed. Et ütleme, kui ma siin nimetasin ka inglise keeles termineid selle žanri kohta kämpsia bluuperssis eesti keeles. See poleks päris õige neid ainult apsudeks ja, ja vigadeks nimetada, sest nad ei pruugi seda üldse olla. Aga siis ikka nalja, absoluutselt ja nalja pigem toob neis esile just selline ootamatus. Nad on sellised pöörase mahlakusega missisteritavad, eks ole kuulaja tähelepanu, et sellised võrdlused, et ta tormas palli järele nagu Anna Karenina rongi alla või või siis põnevad mõttearendused, mis võtavad muige suule, et vaadake, kui hästi jookseb Naapoli kaitsja kerge, kiire ja pea otsas. Eks ole, et või siis nüüd lõid värava hispaanlased, õigemini prantslased. Samas õigupoolest, mis vahet seal on, eks ole, priotajad spordi kommentaatorile täiesti ükskõik, on. Pardifännile seda vahendada nii just. Et minul on ka seesama artikkel lahti näiteks lohesid ja pikad on Valmiera meeste näod, seda on lusti vaadata kui lätlastel nägu pikk. Just just et siin tuleb väga sageli selline spordiajakirjaniku poole valik või hoiak, et loomulikult väga sageli ta valib selle poole ikkagi rahvuse esindajana. Eesti kommentaator, kui ta Eesti mängu rahvusvaheliselt kommenteerib, siis loomulikult ta on ka Eesti Eesti poolt. Aga siis sisevõistlustel on ka mõnikordki aimata siis, millise meeskonna või, või millise võistkonna, millise sportlase poolt siis spordiajakirjanik on? Ai, ai, ai, kas olete minuga nõus? Jah, et sellist Ardikuleerimata emotsiooni väljendust selliseid hüüdsõnu on, on äärmiselt palju, et kuna see materjal meil on selline kirjalik ütlus folkloor, siis siis ongi väike mööndus, et et sellise huumori võib tuua ka esile just selline intonatsioon, eks ole, millega ajakirjanik tegelikult reportaaži peensusi väljendab, aga mis siis sellise kirjaliku folkloori puhul loomulikult kohe kaotsi läheb. Aga jah, tõesti, sellised ootamatud hüüdsõnad ja, ja ootamatud täitefraasid, mis siis keelde tulevad, et need hakkavad kohe mängima? Kas liialdamist tuleb ilmselt ka ette, et pannakse värvi juurde? Jah, väga sageli sellise emotsionaalse, poeetilise võttena ongi kasutatud just sellist liialdust või hüperbooli siis reporter oma kõne mõju ja intensiivsuse võtamiseks. Kõne kujundina kasutab näiteks Kall, Hainsile olid need elutähtsad vabavisked või ja sakslanna lihtsalt süüakse ära, midagi teha ei ole. Või siin riputatakse sportlane korralikult nöörile kuivama. Et tõesti sellised üliemotsionaalsed väljendused või kui nendest emotsionaalsetest väljendustest ka rohkem rääkida, siis siis selles materjalis tuleb esile just see, kuidas edasi antakse neid emotsioone mahlakate võrdluste kaudu. Ja neid võrdlusi on siis tervelt 20 protsenti selles materjali hulgas. Et need võrdlused on siis sellised kõnekujundid, millega siis just tugevdatakse, intensiivistatakse mingeid omadusi. Näiteks nende võrdluste vormi tunnuseks on enamasti sidesõnad, kui nagu lihtsalt meenutuseks ja vähestel juhtudel otsekui justkui. Ja need on siis, no näitab, et kanadalased seisid seal kõrvuti nagu tihased traadi peal. Et võite siis ette kujutada. Või Zenjov kukkus ka, nagu oleks voodisse heitnud aeglaselt ja rahulikult. Siis on seda jalgpalluri kukkumist kirjeldatud hästi mahlakalt või või miga naeratab nagu mutrivõti. Et siis tegemist miga möllule naeratusega tulite, siis kujutad ette, kuidas mutrivõti naeratab. Või seltsi varumängijate pink särab nagu jõulupuu. Et need on tõesti sellised, sellised mahlakad, väljendid või näiteks selline spordikommentaatori tervitused, tere varahommikust teile kõigile seal Eestis, küllap on virgemad spordisõbrad juba ärganud ja teie silmalaud käivad nagu lauda uksed kinni lahti. Selline tervitus reportaaži alguses häälestab juba ainult huumorile ja, ja kõlab ka usutavalt, et et siin ongi tegelikult põnev. Et see ei ole selline pahatahtlik huumor, et kellelegi eesmärk ei ole neid ajakirjanikke sellise keelekasutuse tõttu välja, naerda või solvata. Aga see žanr ise on juba niivõrd meelelahutuslik ja humoorikas, et pigem kui seda huumorimeelt seal ei ole, siis on ajakirjanik kuidagimoodi ebaõnnestunud. Oma töös. Ja kui ajakirjanik spordikommentaator hinnangu annab, mida ta ju annab, siis see ei ole pahatahtlik hinnang, vaid see on nagu sõbralik nöökamine. Jah, enamasti kindlasti, et kõiki asja võib ju juhtuda, et tõesti, see kaotusekibedus on ju samavõrra olemas, mis seda ütlust võib-olla ajendab, aga aga üldiselt tuleks sellesse suhtuda ikkagi kui sellisesse positiivses meelelahutusse. Mina arvan küll, nii. Aga ikkagi vigu tehakse ju ka loogikavigu, kus pannakse kokku nähtused, mis üldse kokku ei käi näiteks. Ja siis saab ka nalja ikka. Ja saab, et, et loogika vigadel põhineb see huumor väga sageli, et naerdakse siis ajakirjaniku selliseid väärütlemisi või selliseid teostamata tuid mõttekäike. No näiteks ja neile televaatajaile, kellel telereid ei ole, ütleme, et ülekannet saab kuulata ka raadio kahest. Eks ole, siin väike keeleloogika, on kohe, mis jätkab Perasele kuulajale ka silma. Või nali võib tekkida ka selliste keele loogikakonstruktsioonide rikkumisest, et Poola oli teatevahetuses neljas, aga kas nüüd on Poola tõusnud seitsmendale kohale või algamas on mängu kolmas poolaeg või näiteks suusataja meie lõunanaaber? Tegelikult oli juttu näiteks põhjanaabrist. Et sellised eksitused kindlasti On ka või siis sellised vastu rääkivustes esitab näiteks kommentaator tihtipeale väita ja samas lauses annab sellele vastandliku tähenduse, et ütleme, et oda lendab nüüd paremini, aga kukub liiga vara maha. Või see on Liverpoolile raske kuu, järgmised viis või kuus nädalat. Või ei ole enam palju minna, samas oi kui palju on veel minna. Et see kõik tuleb sellest reportaaži kiirest kõnest. Vaikus muutub üha lärmakamaks, see on väga filosoof. Selline lause, just selliseid filosoofilisi väljaütlemisi on, on nende hulgas päris palju. Ja sageli on seda huumorit ikkagi nimetatud ka juhu huumoriks, et kuna see žanr ise on nii spontaanne, selle kiire kõne jooksul sa ei jõua väga palju ette mõelda. Et see sünnib kohapeal, nii nagu tegelikult sport üleüldse sünnib kohapeal ja tema tuttavaks ja teebki siis seda, seda juhuhuumorit. Ta on tõesti tõesti palju ja seda on välja toodud ka mitmetes uurimustes. Nende kommentaatorite kildudest vigu huumorist rääkides võibki eristada sellist juhuhuumorit, mis siis kukub nagu tahtmatult naljakana välja. Aga tahtlikult loodud, et mõnikord ikkagi see reporter ju teeb oma naljaga tahtlikult. Ja, ja seda on ka uuritud, seda teemat näiteks tšehhi lingvist Jan hoonet, see on jalgpalli ajakirjanike mikrofoni apse uurinud ja rõhutanud, et huumoriefekt sünnidest otseülekannetes enamasti juhuslikult, ilma eelneva naljategemise kavatsuseta ja mikrofoni apsud on siis sellised, et otseülekandes sisse lülitatud, kuid reporteri teadmisel on ta väljas. Et ta läheb siis enda teadmata otse-eetris vaba tekstiga ja sedalaadi nalju me teame nagu mitmeid isegi, et see ei pruugi ainult spordikommentaator ikka juhtuda, kui mikrofon sisse jääb. Ja selline reporteritelgitagune jutuajamine loob siis sellise tahtmatu huumoriefekti, auditoorium naudib pealtkuulaja priviligeeritud rolli ja otsereportaažid, auditoorium naudib sellist head reporteritööd ja võib selle spetsiifikat teades just seda, et kiire kõne ajal kõike juhtub tihti ollagi juba naljale ette häälestatud. Just nimelt mitme mõttelisused tekivad reporteri kõnes juhuslikult. Ütleme sellised ütlused nagu vahel on hea stardikoht, nüüd võib sõit metsa minna. Eks ole, et ilmselt suundus sportlaste suusarada päriselt metsa, aga televaatajad ajus naljana väljenditeks metsa minema, nurjuma, eks. Mis moodustas sellise absurdse vastuolu ja need mittemõttelisust tekivadki just väga sageli ikkagi juhuslikult, et neid ei jõua selle kiire kõne või, või selle kiirel spordivõistluse edenedes niimoodi läbi mõelda. Sageli esinevad mitmemõttelisust näiteks seoses ka igasuguste ühiskondlike tabude ka, et alkoholi tarbimisega näiteks mehed hakkavad juba esimesel ringil jooma. Eks ole, ajakirjaniku mõte liigub ilmselgelt sel juhul alkoholivaba vedeliku tarbimise suunas, aga, aga kuule kuule, õigele poole on, vaatajal on kohe see teine tähendus meeles või ja Aivar Rehemaa on sõitu alustanud kainelt kus kommentaator viitab sportlase kainele mõistusele, eks ole, suusatamise strateegia valikul, aga see kahemõttelisust siis loob kuulajates omamoodi kujutluspildid, pigem seoses alkoholi tarbimisega. Et ka niisugust sõnamängulist, nalja, ootamatuid kõnekujundeid, seda juhtub ilmselt ka tihti. Jah, selle juhu huumori puhul väga sageli juhtub sellist sõnatasandi nalja, et see kategooria hõlmabki selliseid lingvistilisi nalju, mis siis toimuvad, ütleme just leksikaalsel, aga lause tasandil. Ja siin on siis erinevad ka sellised fonoloogilised valikud. Mille põhjal siis tekivad ajakirjaniku kõnes lihtsalt tahtmatult sõnamängud ootamatut kõnekujunditega parasiitväljendid või tuntud ütluste tüvitekstide edasiarendused on näiteks ka väga populaarsed, et vanasõnade tsitaatide uuskasutus ja enamasti toimub tõesti siin nali just sõnatasandil näiteks polüseemia või mitmetähenduslikkus kutsutakse esile just sarnast sõnade homonüümia ja Baronüümia kaudu, et meenutuseks, et homonüümid on siis sama kujundilised, aga eri tähendusega ja Baronüümid on siis kõlalt sarnased, aga eri tähendusega sõnad, et siit saab kohe näiteid, et näiteks lahtis On lahtist lund, aga iseenesest pole midagi lahti. Näeme, kuidas selles ütluses tähistajale lahti vastab siis kolm üksteisega seotud tähistatavat lahti siis soome kohanimena kõigepealt võistluspaigana lahti kui millestki vaba ja lahti, kui väljendi pole midagi lahti tähenduses, midagi pole juhtunud. Aga tõesti selliseid sõnamänge või Kalambuuritsemisi tuleb väga palju ette, et me teame näiteks sellist näidet eestlaste jaoks on algamas kas meeleheide või kettaheide. Ja juba ongi konter areenile toodud. Et sellist sõnamängu ja, ja sellist reportaaži ütlust kui žanri on ka väga raske teistesse keeltesse tõlkida, ta on igas keeles, selle keele spetsiifika järgi olemas, aga Ta on väga sageli tõlkimatu, sest sest seda sõnatasandi tekstuuri on äärmiselt raske tõlkida. Martin jaksan oma jaksu kõik rajale kulutanud. Just väga palju kohtab sellist Kalampuuritsemis sportlaste nimede ümber. No näiteks enne kui kõlas vile, lendas ta silver lepikusse. Et siin on siis, eks ole, Silver Leppik tuntud korvpallur, kelle nimi siis sobis? Et nalja teha või siis ei ole seda tavalist vunki täna mängus sees. Ja see iseenesest ütles, võib-olla naljakana ei tundu, aga see käis just jalgpallur Martin Vungiga seoses. Nii et, et siit siis jalgpalluri nimi, vunk ja vunk, kui eestikeelne sõna, hoog, teravus või sätsakus. Aga tõesti, nalja võib põhjustada võõrapärase nimega sportlane näiteks kelle nimi siis võib eesti keeles esineda pikantse tähendusega sõnana või lihtsalt kõlada kuidagi imelikult, et siit, eks kõige tuntuim nali ilmselt tekib just jalgpalluri kakaoga seoses, et siin ka ütles, et brasiillane kakaopalliga tihti ei saa tema nime kasutada, kuna nimi lõikab kõrva. Eks ole, et et nali tekib nagu nimest aga lihtsalt ka vääratada. Muidugi võib keel vääratada ja iga keelevääratus ei põhjusta aga alati nalja, tõesti, siin ei olegi mõtet nagu tähte närida. Aga aga need on jah, päris päris põnevad, sellised ütlused näiteks lause tasandil esineb ka eetri täitmise vajadust väga sageli ja siis on sellist kuhjumist nendes nendes naljadest, et see on siis selline olukord, kus mõnd keelelist, et või, või siis vormivõtet korratakse mitu-mitu korda, et kaks või enam korda, et no näiteks aga karu nahka ei saa veel jagada, sest kalu alles sõidab metsas. See on Lukas Baueri nimeline karu. Et eks ole või millegi poolest meenutab see jaapanlannast judoka, minu naist, aga ainult millegi poolest. Või nii kummaline, kui see ka ei ole, oleme me täna kuulnud igasugu kummalisi helisid. Aga missugune päev tuleb homme, seda saame tõesti teada homme. Või Tora Bergeri oli vist üks eksimus, kui ma nüüd ei eksi, et sellised kõla keelenaljad hakkavad, hakkavad tööle või kittel Tal on kittel tõesti temale kitli peale anda, ei suutnud sprindifinišis keegi. Et siin on siis jälle toodud Saksamaa jalgpalluri marsselgitali nimi sisse, kes siis oli tugev just finishi spurtide tegemisel. Kui palju tuleb seda, et, et meie spordiajakirjanikud kasutavad üldtuntud väljendeid üldtuntud vanasõnu ja siis need pea peale pööravad. Jah, selliste varasemate kultuuritekstide kasutamist või nende ümbertegemist nendele viitamist nende parodeerimist kohtab neis ütlustes päris palju. Et siia kuuluvad siis ühiskonnas tuntud tuumtekstid näiteks nii pärimuskultuurist pärit tekstid, vanasõnad erinevad kõnekäänud, mida siis ajakirjanikud kasutavad aga ka ajakirjaniku, teadmuskirjandusklassikast või siis kooliõpikutes kirjapandu kohta hakkab siin kohe mängima. Või on näiteks kasutatud tsitaat muudest kultuuriruumis levinud popnähtustest ütleme muusikast, laulusõnad, filmid, reklaamid ja massimeedia on väga sageli aluseks. No näiteks siin võid kohe raadiokuulaja arvata, et mis siis on olnud aluseks, et sellised ütlused vunk virutab südamest, aga väga õige, mis kinni ei jää, saab kinni löödud. Kõigil meelde, absoluutselt või mis kinni ei jää, saab ikkagi sisse visatud. Et jällegi kevade või Jasikevicius näitab, et mis te ootate, aitäh. Rünnakule Edasi, Kentucky poisid. Kevade on populaarne, kevadel on väga populaarne või head televaatajad, see on finaal, kellele lilled, kellele heinamaa, kellele päike see paiste. Et tõesti spordiajakirjanik näitab ka väga väga oma sellist lugemust või siis selline ütles, et jah, nüüd võib siis Šveits öelda, et kui seda metsa ees ei oleks. Ja siin on jälle siis tekib polüseemia siis sportlase nimega mets. Aga jah, raadiokuulaja tunneb ka ilmselt ära, et Juhan Liivi vari on siis mängus või seal on lobisemist üldse palju, aga meil ju lobisemise eest palka ei maksta, meil makstakse jooksmise eest, eks ole, mis siis tuleb viimsest reliikvia, st mis on üleüldse äärmiselt palju selliseid kilde filmina andnud käibesse või see mäng on nagu piibeleht kord on üks all ja siis teine all, eks ole, Eduard Vilde pisuhänd. Et kõik selline muu elu jookseb ju ka kokku selle spordireportaaži, peegeldab ühiskonda, peegeldab ühiskonda ja, ja kogu keelekasutust üleüldse. Ja noh, näiteks ma olen väga rõõmus lühivormide, folkloori, lühivormide uurijana kui ikka ja jälle kasutavad spordireporterid oma oma reportaažid, vanasõnu ja väljendeid. Ja, ja see ainult kinnitab, et, et ütleme, see vahetevahel ka surnuks peetud saan ikkagi elab suulises reportaažis väga võimsalt edasi ja neid ka modifitseeritakse parodeerida, et no näiteks karavan on aukunud, koerad liiguvad edasi, eks oleme, tajume, et seal all on tegelikult vana sõna, las koerad hauguvad, karavan liigub edasi. Või siis ütles, et parem punkt peos kui tuvi katusel, eks ole, et seal on pandud siis spordivõistluse konteksti, aga all on siis meile kõigile tuntud parem varblane peos kui tuvi katusel vanasõna, või kus iganes näed laita, seal punasega tule aita. See on selle türklase tänane töökeel. Et siin on siis kirjeldatud seda vanasõna kaudu. Tuntud vanasõna, kus viga näed laita, seal tule ja aita on siis kohandatud kohtunike töövahendi punase kaardiga. Mis siis, eks ole, nagu me kõik teame, tähendab jalgpallis mängija eemaldamist. Kas ja kui palju teil on tagasisidet meie spordiajakirjanikelt killumeistritelt, kuidas nad ise suhtuvad sellesse, et nende keelt jälgitakse nende kildudest või mõnikord kapsakatest sünnib folkloor. Nii palju, kui meil on endal juttu olnud, siis pigem on ka neil endal ikkagi naljakas, et reporterid on ju äärmiselt toredad inimesed ja, ja elukutse valikul peavad nad ju tahes-tahtmata sellega ka arvestama. Peavad avaliku tähelepanuga väga-väga harjunud olema ja mõne lähedalseisva ajakirjanikuga rääkides võib küll öelda, et eks nad ka ise võtavad seda suure huumoriga, et need apsud liiguvad kava vahetevahel edasi selliste videoklippidena ja ja see on ka võib-olla ikkagi neile väga suur tunnustus, kui selliseid häid nalju ikkagi ka juhtub, mis käibesse lähevad. Ja muidugi sellel reportaažid ilmselt huumor ei saa kunagi olla eesmärk omaette. Ka need inimlikud apsud ja ka väga sageli sellised pöörased originaalsed võivad pigem nagu kasuks tulla. Aitäh, folklorist Piret Voolaid ja kes veel tahab rohkem lustida, siis tõepoolest Piret Voolaiu ja Kalle poole ju artikkel on keele ja Kirjanduse selle aasta esimeses numbris olemas. Aitäh. Aitäh.