Tere kuulama keelesaadet ja keelesaade küsib täna nii. Kas on võimalik õpetada väljamaalasele eesti keelt? Kui kiiresti on see võimalik ja kui valutult on see võimalik, sest me ju üha tihemini puutume kokku näiteks teenindajaga, kes on meiega valmis suhtlema ainult inglise keeles. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on eesti keele õpetaja Mall Pesti eesti keele kui võõrkeele õpikute autor ja metoodik ja õpetaja, kellel on täiskasvanutele eesti keele õpetamisel suur kogemus. Tere. Tere päevast. Kas kõik jutt vastas tõele? Vastas küll. Ja ma alustan kõige põnevamast, võib-olla, mis jäi tegelikult nimetamata, et te olete õpetanud mitte eesti keelt võõrkeelena, vaid te olete õpetanud inglise keelt võõrkeelena ja väga kauges? Jah, vastab tõele ja just tulin kaks nädalat tagasi Birmast ja olin seal Mondo vabatahtlikuna ja Eesti välisministeeriumi toetusel ja olin nagu kakskeelse hariduse eksperdina seal. Ja minu ülesanne oli siis inglise keele õpetamise kõrval koolitada Shani osariigis Sealsete külakoolide õpetajaid ja Shani osariik on kõige suurem Birmas asub põhjaosas ja neil on väga suur soov kakskeelset haridust arendada oma osariigis tähendab Birmakeelsetes annikeelset. Ja ma olingi kaks kuud seal ja tegin õpetajatele intensiivset koolitust. Teie õpetasite siis õpetajaid, õpetajaid, jah, aga need õpetajad nagu meie mõistes, kuigi nad õpetavad seal külakoolides, aga need õpetajad on kõige noorem, oli seitsmeteistaastane, kaheksateistaastane ja 20 aastased umbes? Jah, tüdrukud ja poisid kellel mõnel oli õpetaja haridus, aga enamusel mitte. Aga kui palju neil oli inglise keele oskust? Inglise keele oskus oli neil praktiliselt null, kuigi teoreetiliselt nad õpetavad ka inglise keelt. Aga kuidas mina oma koolitus tegin, oli siis nii, et ma mõtlesin, et no mida ma nendega teen, et tõlgi vahendusel viis päeva rääkida on, on raske ja siis mul tuli idee, et ma õpetan neile nullist inglise keelt, viis päeva hommikuti ja siis näitan omavat teid tehnikaid, metoodikat ja pärastlõunal siis me arutasime ja kirjutasin üles need võtted ja meetodid ja töötas väga hästi. Õpetajad olid väga tänulikud, kõik oli neile uus, isegi etteütlus, meie vana hea sõber oli ka neile uus, nii et ma arvan, et see oli väga-väga kasulik neile. Siiski kasutasite nende peal neid samu võtteid, sama metoodikat, mis Eestis väljamaalastele eesti keelt õpetad absoluutselt täpselt ja te olete ilmselt õige inimene ütlema, et mis teeb siis eesti keele raskeks või kas on eesti keelt raske, mida tähendab pärast Birmas käiku ja, ja neile inglise keelt õpet pärast inglise keele õpetamist? Ma ütlen kõigile, kes eesti keelt õpivad, et te olete väga õnnelikud, et õpite eesti keelt ja õpetajad, et te õpetate eesti keelt mitte inglise keelt, näiteks Birma inimestele visi sest iga uue keele õppimisel on nagu esimene asi on Ardiculatsioon articulatsioon selles mõttes, et kuidas me mingeid häälikuid hääldame ja inimeste võime nagu uusi häälikuid õppida, sõltub sellest, mis on tema emakeel. Ja olen ka oma õpilastele öelnud, et näiteks võrreldes inglise keelega või isegi prantsuse keelega eesti keele hääldus on tegelikult ju väga lihtne ilus eesti keel on väga meloodiline. Et ma ei taha nagu öelda, et eesti keel on raske õppida, kõik oleneb sellest, kuidas õpetada, mida õpetada. Ja muidugi motivatsioon on ka tähtis gaasia õppimisel, aga tõesti pärast firmas kaks kuud õpetamist inglise keele õpetamist. Mul on väga hea meel, et ma õpetan siin eesti keelt lihtsalt vaheküsimus, kas te Shanni õpetajatele proovisite ka eesti keeles seletasin nende artikulatsiooni ja loomulikult eesti keele hääldus tuli paremini välja kui inglise keele hääldus. Kas see üllatas, ei üllatanud teid? Natuke üllatas, aga sain kinnitust, et, et sõltub väga palju emakeelest ja ja et eesti keele hääldus on selline puhas eesti keele hääldus on puhas ja kui me paneme õpilastel nagu algusest peale nagu artikulatsiooni paika, et me näitame, kuidas keel, huuled, hambad tegutsevad seal suus et siis ei ole, tähendab probleem minu õpilastel ma ei, ma ei ütleks, et hääldus on väga-väga suur probleem. Huuled ja hambad tuleb paika panna ja keel ja seletad, tegi kohe, kuidas näidata. Jah, näitan ette ja samamoodi inglise keele puhul, eks ole, väga rasked häälikud seal ja no näiteks näide näiteks Õ täht eesti keeles. Suur probleem välismaalastele, et oi, oi oi, me ei oska seda täht öelda. Siis ma ütlen, et seal naeratuse täht, naeratage ja öelge, õpetaja õpetab ja õpilane õpib. Ja nendele, kellel see välja ei tule. Siis ütlen, et kolige Saaremaale ja probleemi pole, ei olegi teil vaja tähte. Kuidas te alustate õpetamist? Alustan õpetamist täiesti nullist, minul on õpilased, kes on elanud siin kolm kuud, mõni on kolm nädalat elanud nii et neil puudub nagu igasugune eelteadmine. Ja muidugi ma alustan õpetamist, alustan tundi selle väikese tamburiiniga sest see kohe tõmbab õpilaste tähelepanu ja nad saavad aru, et midagi hakkab toimuma ja et noh, ehk midagi lõbusat hakkab toimuma ka siis, kui nad on täiskasvanud. Loomulikult ja tegelikult ma õpetan käinud täiskasvanuid, aga ma olen muidugi teinud koolitust ka lasteaiaõpetajatele ja ikka mõnikord on tulnud lapsi ka õpetada. Näiteks olen käinud eesti emadele õpetamas mitmel pool maailmas, kuidas lastele eesti keelt õpetada ja, ja on juhtunud ka pidanud, olen pidanud laste ees istuma või seisma, aga ühesõnaga minu jaoks ei ole vahet, kas me õpetame lapsi või täiskasvanuid. Ja see ongi võib-olla üks selline võtmeküsimus, et täiskasvanute keeleõpe peaks olema ka nagu lapsed õpivad oma emakeelt. Aga võib-olla räägi natukene sellest, siis hiljem, aga tuleme tagasi tunni alustamise juurde. Ja kui mul tuleb uus kursus, siis. Ma kõigepealt teen nagu psühholoogia tunni teen psühholoogia tunni, ma nimetan seda nii ja räägin õpilastega, vestlen nendega, vanad eesti keeles teavad ja, ja küsin, et, et noh, kas te teate, mitu käänet eesti keeles on ja on seal 14 või 15 võib-olla meil ja aga siis ütlen, et aga meie õpikus on ainult kolm käänet hurra, siis kõik hingavad kergendatult tuult. Ja teiseks hoiatan kohe õpilasi, et teil on väga pikk tee ees. Et läheb 10 aastat, enne kui te eesti keele selgeks saate hirmutama hirmutav ja kõik on kohkunud, aga siis ütlen. Aga kui te olete töökad, siis seitsme aastaga te saate kindlasti eesti keele selgeks, siis kõik jälle hingavad kergendatult. Ja ühesõnaga, niimoodi ma seda alustan ja ma muidugi ei luba kellelegi midagi ja ei loo illusioone ja ütlen ka seda, mida on minu õpilased ise öelnud. Et 20 protsenti keeleõppeedukusest on ainult tund õpetaja õpik ja 80 protsenti oled sina ise. Ja ma selgitan, et tuleb teha koduseid töid, tuleb suhelda ja tuleb ise leida võimalusi ja olla aktiivne keelt rääkida, aga see 80 protsenti muidugi ei ole kirjutuslaua taga istumine ja, ja õpiku just õppimine, nii et seal kõik selline inimese enda initsiatiivi aktiivsus. Ja enne kui me läheme üldse ka keele juurde eesti keele juurde on paar olulist moment, eriti näiteks kõigepealt mul on klassiruum seatud, nii et lauad on luukujulised. Et mul on kõigiga silmside. Sest miks me õpime keeli suhtlemiseks täpselt suhtlemiseks ja, aga kuidas me saame suhelda, kui ma näiteks teile nüüd kukla keeran. Aga väga paljudes keele tundidesse nii on, et et õpetajal ei ole silmsidet õpilastega ja õpilastel ei ole omavahel silmsidet. Ja lihtsalt ma ei saagi enam õpetada, kui mõnikord olen laisk, ei ole pannud neid toole ja on on juhtunud nii ja siis ei ole seda, seda atmosfääri ja sellist energiat. Ja teine asi on see, et mul on kõigil õpilastel nimesildid värvilised nimesildid, mis teevad nagu selle klassiruumiga rõõmsaks. Ja õpetaja on see, kes paneb õpilased kohtadele istuma. Et sellist asja. Ta igas tunnis on üks paariline, sellist asja ei saa olla jääd sõbrannad istuvast koos mitte mingil juhul ja hoidku taevas selle eest, et abikaasad istuvad koos. Ja kui ma teen seda seda esimestes tundides esimeses tunnis nagu selliselt viin sisse selle korra siis ma väldin juba eos situatsioone, mis on minu kolleegidel olnud. Õnneks mitte minul, aga et gruppides on õpilasi, kes ütlevad, et ma ei istu teiste kõrval ja ma ei taha sellega või tollega koos istuda. Et sellised probleemid on ka väga mitme rahvuselistes gruppides. Aga kõik see väikesed, sellised väikesed nipid annavad nagu õpetajale selle võimu ja energia, et ta saab sellise selliste situatsioonidega nagu paremini toime tulla. Ja ruum on ka õpetaja töövahend ju, et me õpime suhtlemist, selleks on vaja. Et on vastav olukord ja näiteks nagu kirurg ka võib kööginoaga džunglis pimesoolt opereerida ja me võime ka igal pool õpetada midagi, aga, aga see ei ole nagu professionaalne. Professionaalne on see, et õpetaja ja õpilased suhtlevad üksteisega, et nad on rõõmsad ja vaatavad üksteisele silma. Ikka see suhe peab jääma õpetaja ja õppetäpselt, jah, ja et see ei ole nagu, et see jää nagu õpetaja õpilase suhteks, vaid et see jääb nagu sõbrasuhteks juba, et me veedame väga palju tunde ju õpilastega koos, et kursused on pikad ja, ja et, et selline usaldus ja sõbrasuhe ja mis veel nagu teeb kurvaks, et olen oma õpilastelt kuulnud, kes lähevad nagu edasi teistele kursustele ja ma küsin, et mis teie õpetaja nimi on ja nad ütlevad, et ma ei mäleta ta, et kuidas see võimalik on, et et õpilane ei tea oma õpetaja nime ja ma küsin, et kust teised grupikaaslased nagu pärit on, et kas nad on Eestis sündinud või olnud kuskilt mujalt. Ja nad ütlevad ka, et ma ei tea, ma ei tea, et, et me ei, me ei, me ei räägi, ei suhtle. Et see nagu teeb, teeb kurvaks, aga nii see on. Aga mis siis teie kogemus ütleb, mis on eesti keele õppimise puhul raske? Ei ole, sellega on hirm, et seitse aastat. Tegelikult raske on see, nagu, kui rõhutakse grammatikale ja õpilased, väga paljud õpilased on nagu oma varasemaid keeli õppinud grammatikakeskselt ja tulevad õpilased ja teatavad, et ma tahan teada eesti keele struktuuri. No ma küsin, et no mis te struktuur siis nagu on, et et oleviku struktuur on see, et mina oskan ja sina oskad ja tema oskab eesti keelt või inglise keelt, et minu jaoks ongi oleviku struktuur ja, ja õpilased nagu kardavad neid neid käändeid ja nii edasi, aga muidugi selle käänet hirmuma võtan, võtan sellega maha, et jah, me kasutame tunnis. Esimene, teine, kolmas vorm, põi, esimene, teine, kolmas kääne, noh, seda sõna ei kasutaks üldse. Ja kogu grammatika läheb meil fraasid ei saa küsimustega selle asemel, et kasutada sisseütlevat alale ütlevat me küsime, kuhu, kuhu ja, ja, ja näiteks sellises väikeses lauses, et no kust sa pärit oled. Ma olen pärit Kuressaarest Saaremaalt, seal on juba kaks käänet 14-st juba selgeks õpetatud. Ja et seda tuleks nagu õpilastele selgitada ja, ja üldiselt nagu hoiduda, hoiduda nendest nõndanimetatud käänete õpetamisest. Ja küsimus on veel selles eesti keele puhul, et meil on küll 14 käänet, aga mõnda käänet me kasutame ainult ühes või kahes fraasis näiteks kellena te töötate? Ainult põhimõtteliselt see küsimus võib seal välja mõelda, mingeid muid küsimusi, esinesin karnevalil kuningannana, aga noh, see on väga haruldane kasutus juba. Nii et, et see on ka üks probleem, et, et me ei kasuta kõiki käändeid üldse võrdselt. Mis raske, raske, raske on, arusaamine või see on raske, on õpilastele aduda, et eesti keel on väga lihtne. Ja et eesti keel on üsnagi unikaalne maailmas selles mõttes et küsimustes on tohutu palju vihjeid. Näiteks see, et kust sa pärit oled. Ma olen pärit Soomest. Ja ma ütlen õppe õpilastele, et seal papagoi meetod, et te olete nagu papagoid, papagoi teeb ja kordab järgi. Ja et sa vaatad kaasvestleja nagu suu peale ja ja sa püüad nii palju informatsiooni sellest küsimusest saada. Millal meil järgmine koosolek on esmaspäeval, järgmisel nädalal, et, et see on nagu väga lihtne maid vene keeles on mõned vastavused, eks ole, soome keeles ka, aga sellist vastavuste hulka ka küsimuste-vastuste puhul nagu eesti keeles. Ma kaldun arvama, et, et ei ole teistes keeltes ja seda ma selgitan ka õpilastele. Aga paneb imestama, et seda on väga raske neil nagu vastu võtta. Ta et momentaalselt nagu õpilased hakkavad looma oma lauseid ja fraase. Aga selle selle nagu metoodika nimi on leksika keskne õpetus, leksika, keskne õpetus, see tähendab seda, et keel koosneb tükkidest valmis fraasidest ja et see keelekasutus tekib siis sellest, kuidas me žongleerimine nende tükkidega fraasidega. Ja seda kõike selgitage õpilastele. Ja aga papagoi meetod nagu kõlab võib-olla veidi. Ma ei tea vanamoodsalt, et me kordame järgi. Aga ei sugugi mitte. Et te peate olema, kõlab nagu tuupimine. Jah, aga tegelikult üldse mitte, sest te peate olema intelligentsed papagoid. Mõnikord te teate, kust sa pärit oled. Mõnikord on EL-d ja mõnikord on hästi, nii et te peate mõtlema, kas peate olema intelligentsed papagoid? Ma olen pärit Saaremaalt, olen pärit Kuressaarest ja samamoodi ei vastanud tõele ilmselt teie keelt kuulates. Ongi, nii jah. Nii et, et jah, ja ma ei, ma ei taha öelda, ma ei taha öelda, et eesti keel on raske, kõik oleneb sellest, kuidas seda nagu võtta vastu ja, ja kuidas seda nagu õpetada, et jah, ühesõnaga me ei räägi lugudest. Me ei räägi lugusid, eesti keele õpetamine eesti keelest ei räägi nagu lugusid, mis eesti keeles toimub ja, ja kust üks vorm tuleb ja teine mõnikord ma hakkan ise seletama tahvli peal. Teate et noh, see tuleb nüüd siit ja see tuleks jaota, teen seal nooled ja siis avastan, et kuulge, vabandust, et ei ole ikka päris nii. Nii et selliseid asju on ka juhtunud. Ja muidugi hästi palju visuaali. Te tahate teada, kui palju seal nagu võõrkeelt seal tunnis kasutame, seda tahan kindlasti jah, et kas inglise keel ja vene keel domineerivad või eesti keel domineerib, ma arvan, et ei, domineeri, julgen arvata. Jah. Sest mina kasutan väga palju visuaalset materjali. Ja et võimalikult vähendada seda tõlget. Jah, esimene asi üldse enne, kui ma teen õpiku lahti. Ma õpetan selgeks numbrid numbrikaartidega seal üks, kaks, kolm, neli ja õpetan selgeks. Mul on siin ühed toredad keelepildid, kus on, kus on nagu teemade järgi karpides ja ma õpetan näiteks esimeses tunnis, null kursus, enne kui üldse õpiku lahti teen, õpetan selgeks 32 eestikeelset sõna. Ja need on siis poiss, tüdruk, mees, naine, auto, tramm, buss, kass, koer, aken, uks ja nii edasi ja see läheb absoluutselt ilma tõlkimata, kujutad ette, esimene tund ja ma õpetan 32 sõna selgeks. Nii et ma üldse ei tõlgigi neid piltide abil piltide abil ja, ja, ja kellelgi ei teki seal küsimusi ja siis olen selle paki selgeks õpetanud, siis jagan selle paki õpilastele laiali. Ja siis nad paarides hakkavad juba eesti keeles rääkima, mis on, kes on, nad peavad otsustama, kas seal, mis või kes kirjutan tahvli peale küsimused ise, nad ei pea midagi kirjutama. Ja, ja 15 minutit Nad räägivad eesti keeles juba esimeses tunnis, nagu öeldakse ja ja siis igalühel on, igal paaril on seal võib-olla kolm-neli pilti ja siis, kui nad on need kolm-neli nagu selgeks õppinud, siis käib jälle see väike Tamburiin ja siis õpilased tõstavad pildid üles ja ütleme, kooris üks paar paremale ja need pildid liiguvad järgmise paari juurde. Nii et me terve paki õpime selgeks selle esimese tunni jooksul ja siis tuleb õpik ja see tähendab, et õpikus juba neil on tuttavad sõnad. Mees on tuttav, naine on tuttav, tüdruk on tuttav, poiss on tuttav ja niimoodi ka ei ole see õpik nagu raske, et me teeme selle õpiku lahti ja me ei tea ühtegi sõna. Ka siin laua peal on teil kaasas mitte papagoi, vaid ronk, ma arvan, vare mare üten, vares ja olgu ütleb, et on varem ja siis on konn ja siis on mingisugune kotikenemine ikkagi varesena võtsin lihtsalt natukene endale siia toetuseks kaasa. Et tema alati aitab ka klassis, kui õpetaja on väsinud, õpilased väsinud, õhtul kell kaheksa tund. Ja mida me teeme, siis hüppab vareskotist välja ja tervitab õpilasi ja siis kõigepealt vares, räägib oma lugu, kus ta on pärit ja mida ta teeb. Ja siis muidugi õpilased hakkavad rääkima, kus vares elab. Kas ta on abielus, mitu poega tal on? Üks õpilane, ütleb kolm poega, teine, õpilane ütleb 10 poega, aga niux õpilane ütleb 200. Õpetaja vastab loomulikult 200, väga tark õpilane. Ja niimoodi see nagu käib, et see õpilaste tähelepanu hajub. Te võite ise ette kujutada pärast tööd. Pime väljas ja tavaliselt mul on nagu kolm akadeemilist tundi. See on päris pikk, et siis igasugused sellised vahendid aitavad ja muidugi see roheline konn. Sellega me õpime seda luuletust võtta. Väike konn, väike konn, ütle, kust su kodu on. Ja mitmus väga raske, väiksed konnad, väiksed konnad. Öelge, kust kodud on? Öelge, on üks raskemaid sõnu alguses ja nii, et need on nagu luuletus Meie meie õpikust. Ja et iga luuletus, mis õpikus ka on, et need on ikkagi pandud eesmärgiga, et mitte nii, et et õpilased, õpetajad, autorid on tahtnud kiusata, kiusata õppijaid ja pannud sinna eesti luuletusi sisse, aga igal igas luuletiga luuletus õpetab mingit head fraasi mõisena. Nii, aga see kotikene. No arvake ära, mis seal kotikese sees on, ma saan katsuda ja korgid, korgi ja ta on plastmasspudelikorgid ja muidugi palli vaid ka kasutada ja võib ka varest visata või mängukaru visata, aga, aga minule meeldib see kott nagu kõige rohkem ja selle kotiga. Me õpime eesti keele grammatikat, ühesõnaga mina viskan õpilastele ja õpilane püüab palli kinni ja peab siis vastama. Mis siis, mis siis on vaja, näiteks alustame null kursusel rahvused, maad ja pealinnad ja mina ütlen, Pariis ja õpilane peab ütlema, Prantsusmaa. Mina ütlen. Stockholm, õpilane peab ütlema Rootsil ja hästi kiire tempo, nii et see ka annab seda, seda ja energiat tunnis ja, ja hoiab tempot üleval. Ja loomulikult soovitan õpetajatel mitte lasta õpilastel lisada seda palli selles mõttes omavahel. Täiskasvanud ka ei saa sellega hakkama, nii et mina viskan palli, mina hoian tempot ja et väga hästi töötab. No kõigepealt siis, eks ole rahvused, rahvused, keeled, pealinnad. Teiseks kaks ja palju. Üks loom, õpilane vastab kaks looma. Lind, kaks lindu, täpselt tüdruk, kaks tüdrukut täpselt, aga tempo on meil kiirem pull. Ja, ja, ja, ja, ja seda me ei tee mitte üks kord, vaid seda tuleb teha seitse või 17 korda, et need selgeks saaksid. Aga kuidas on, kui ütleme näiteks, meil on ilmselt palju Tallinnas vähemalt ilmselt ka Tartus palju välistudengeid, kes töötavad Väikse kohaga ilmisel kohvikutes ja mujal teenindajatena, kas nemad peaksid siis ikkagi hakkama ka õppima niisugust? Kõigepealt tutvume selle üleüldise sõnavaraga või võiksid kohe asuda selle kallale, mis neil kohvikus vajan? Fat kui sõnavara on ka nagu suhteliselt üldine, sest me alustame algkursusel, me õpetame ju söögid-joogid, juurviljad, puuviljad, kõike selgeks. Aga ma ikkagi soovitan, et nullkursus vähemalt oleks läbitud, aga siis juba kohvikus töötamine, hea praktika. Nii et me mängime kõik need läbi tegelikult tundides. Need, need kohviku ja poedialoogid ja ja palju räägime ja ja liigume ka nii, et selline, selline aktiivne, aktiivne tund. Kui kaua võiks aega võtta, et kohvikus selle vajaliku sõnavara siis selgeks saaks, vajaliku elementaarse suhtlemisoskuse ei lähe väga kaua, tegelikult palju oleneb ka inimese tüübist, aga ma kujutan ette, et kohvikusse võetakse ikka sellised aktiivsed ja ja, ja nagu elavad inimesed tööle. Võib-olla ütleksin seda, et näiteks A2 tase 120 tunniga ma usun, et kõik kõik võiksid selle selle taseme saavutada, kui on nad, nad on, ütleme, kaks 60 tunnis kursust läbinud ja ise ise on aktiivselt otsinud ka võimalusi natuke praktiseerida. Kas me võime nüüd vahepeal seda tamburiiniga ülistada, ütlesime teise teema peale üle? Jah, võid linna. Veebiõppe kas eesti keelt saab õppida ka internetis? Jah, igat keelt ja, ja see on maailmas väga populaarne ja ma ise olen õpetanud eesti keelt Skype'is juba palju-palju aastaid ja ja ilmselt olin ka vist üks, üks esimesi, kes 2003.-le aastal hakkas Skype'is õpetama, kui, kui Skype üldse loodi. Praegu õpetan Tallinna Ülikoolis Skype'i kursust ka juba palju aastaid, nii et väga huvitavaid õpilasi seal ja olen lihtsalt noh, üllatunud, kui hästi ikka, mõned inimesed õpivad eesti keele ära ainult mõned isegi ainult veebikursusel õppides. Aga siin ka oma väike metoodika ja ja, ja omad väiksed nõksud. Ja muidugi, eks metoodika on tähtis, aga eks motivatsioon ka loomulikult mängib väga suurt rolli, sest sest paljud õpilased ikka arvavad, et eesti keel kukub taevast nendele nagu pähe, aga nii see ikka ei ole õpilaste asi just täpselt ja ja, ja siis meie kursus käib siis nii, et on meil õpik üks õpik ja siis õpilased valmistavad ette iseseisvalt ühe peatüki või leheküljed ja õpikule on ka veebileht, kus siis on inglise ja vene keelde tõlgitud kõik dialoogide tekstid ja samamoodi on grammatika kommentaarid inglise keeles vene keeles, nii et, et väga-väga hea, iseseisva tööpakett ja kord nädalas meil on siis nagu reaalajas chat või tund ja kirjalik tund. Ja üks kord kuus, siis ma räägin individuaalselt, iga õpilasega ka. Aga see kirjalik tund on meil minigruppides nii et kolm või neli-viis õpilast. Ja muidugi me kirjutame väga palju kodus ka kirjandeid, et õpilased saadavad siis siis mulle need oma kirjatööd ja mina parandan ja annan tagasisidet ja pärast seda veebikursuse õpetamist või, või seoses televiidi kursusega. Mina olen nagu muutunud suureks kirjutamise fänniks. Et kirjutamine on nagu tundub, et pisut vaeslapse osas kursustel. Et kõik tahavad, aga muidugi muudkui rääkida, räägime, räägime, hakkame seal nagu meil eesmärk, mis on õige, aga mina ütlen oma õpilastele, Ta, kes ei kirjuta, see lähemas tulevikus rääkima ei hakka ja selle progress on väga aeglane. Et kirjutamine on väga-väga tähtis. Ja alustame siis nullkursuselt, alustame kohe ette ütlustega numbri etteütlus. Jah, vana hea vana, hea etteütlus on. Au sees meil ja õpilastele väga meeldib, sest midagi pole vaja mõelda. Pane ainult kirja, mis õpetaja ütleb, aga raske, raske, raske on neil arusaadav ka meie sõnadest ja ja isegi näiteks saage tuttavaks, tema nimi on Juta Kivimägi. Juta ei tea, kuidas kirjutavad. Ta õpib muusikaakadeemias Ma venitan seda, E'd nagu. Ja õpilane kirjutab ühe ööga. Aga kes on need, kes valivad selle veebiõppe? Tähendab mõlemad grupid selles mõttes, et kes elavad siin osa õpilasi ja osa, kes elavad välismaal. Et mitte ainult välismaal elavad õpilased. Et see on selles mõttes hea see veebikursus, et see on paindlik, et õpilased, kes reisivad ja kes ei saa käia teisipäeval ja neljapäev Päeval igal nädalal tunnis. Kellel on väikesed lapsed, kes jah, töötavad võib-olla vahetustega. Et see on väga paindlik, meil on kaks nagu tunni aega, õpilased ise valivad, kas tulevad, mis päevalt tahavad tulla paralleelselt nagu sessiooni ja on tulnud õpilased mulle tundiga lennujaamast. Ükskord tuli keegi lennukist ja ükskord tuli keegi rongist, rong jõudis kohale, ta oli kuskil Ameerikas San Franciscos ja siis ta kõndis koju. Ja siis ta oli tunnis meiega. Et see oli nagu selline väga, väga huvitav, et noh, mina olen siin Eestis ja ja keegi õpilane on seal Argentiinas ja siis üks õpilane San Franciscos jalutab koju, Jere kirjutab meiega. Tundub, et eesti keele õppijaid on nii palju, ongi, ongi väga palju ja eesti eesti keele fänne on seal. No mina ütle nagu hulle inimesi maailmas, kes tahavad eesti keelt õppida ja, ja nad on, noh, paljud on muidugi armunud ka eestlastesse. Moodusime tuleb eesti keelde, aga paljud ongi armunud eesti keelde. See ongi tõsi, täiesti. Et neile tundub see eesti keel nii kaunis, et nad tahavad seda õppida. Ja näiteks mul on mõned õpilased, sellised pikaaegsed õpilased seal kursusel näiteks Paolo Itaaliast ja lus siia Madridist Hispaaniast ja nemad leidsid eesti keele Eurovisioonilt, kui Ott Lepland käis laulmas seda, kuula laulu. Üks oli köögis ja kuulis sealt elutoast, et tuleb selline laul ja jooksis vaatama ja sai aru, et on Eesti. Ja siis maikuus oli see eurovisioon, juunis algas mul uus kursus ja nad mõlemad tulid siis sinna kursusele ja no mitu aastat see juba on tagasi, palju aega ja nad on senimaani käinud mul kursusel pidevalt ja siia on käinud Eestis mitmed suved ja ta on oti kontserti tegelenud, me oleme koos käinud, aga kallistanud tiga tan, suur oti fänn ja Paolo on selline, kes ei ole üldse jalga eestisse saanud, elab Itaalias ja noh, ta nüüd juba C1 tasemel seal viimases grupis ja siis, kui ma ükskord kuus ma siis vestlen nendega kõigiga ükshaaval ja siis kuma Pauloga vestlen, küsin, et noh mis valitsus teil on nüüd jälle ja kes teil nüüd jälle uus peaminister on ja siis ta räägib mulle pool tundi, nii et ma ei saa, võib-olla ma saan kaks küsimust vahele küsida eesti keeles eesti keeles ja itaallane. Et sellised huvitavad huvitavad lood ja üks õpilane Alfred on, on Lõuna-Saksamaal ja tema ka lihtsalt eesti muusikat hakkas kuulama ja nüüd ta on nii suur Eesti fänn käib Eestis, käib eestlaste üritustel Münchenis ja ta elab ühes väiksemas linnas. Ja kujutate ette, ta leidis ühel eesti üritusel ühe eesti proua kes elab tema linnas ja nüüd nad jalutavad koos ja räägivad Eestist ja, ja muidugi ta on käinud siin suvel Eestis ja me oleme kokku saanud ja nii edasi, nii et sellised väga-väga huvitavad lood. Ja ma ütlen küll, et, et et see, see veebiõppe väga hästi töötab, väga hästi töötab ja just see, et see on nagu selline distsipliin igal nädalal seal üks päev, üks õhtu, sa pead eesti keeles rääkima ja muidugi seal tempo on meil ma hoian seda, seda, seda juttu, tempot ikka väga sellisele ma kiirel kirjutanud nii kiiresti kui ma suudan. Ja muidugi alguses õpilased nagu kaebavad, et natukene kiire tempoga, ma ütlen, et ma tahan, tahan teile teha sellist korralikku tempot algusest peale. Need olid väga ilusad lood, aga, aga mida teie arvate, mida me meie saame ise teha, et need inimesed, need väljamaalased, kes on siin Eestis, aga kes nagu ei kipu eesti keeles meiega suhtlema või ütleme, et nad ei püüagi suhelda? Teenindajad, eks ole, on see meie probleem praegu, et, kuid mis meie ise saame teha, et nemad nagu tunneksid eesti keele vastu huvi või, või, või julgeksid tunda, huvimbusin nii? Siin on veel üks selline grupp inimesi, eestlasi, kellel on välismaalastest sõbrad, elukaaslased, abikaasad ja siin on natukene ka väike probleem. Et sageli need eesti eestlastest elukaaslased on nagu kannatamatud ja kriitilised. Et mul on olnud õpilasi, kes noh, ma küsin alati, et kuidas siis nagu mees või naine, kuidas tema siis suhtub, jagas ta, aitab sind õppida ja siis mõnikord on ikka öeldud, et et ma ei saa nagu rääkida ja ta ütleb, et ma räägin, noh, minu hääldus ei ole nagu õige ja ja, ja, ja siis ma ütlen kõigile õpilastele, öelge oma elukaaslasele õpetaja ütles, et sinu hääldus on täiesti korras ja ei ole probleemi ühelgi oma naisele kodus. Ja jätku norimine jah, et mul oli üks õpilane ka inglismaalt, temal oli, firmasin Eestis Felix oli tema nimi ja ja tema siis tahtis juba, et koosolekud oleks eesti keeles. Aga siis kolleegid olid ka öelnud, et et sinu grammatika on nii halb, et. Me ei taha sinuga koosolekuid pidada ja mina ütlesin Felix, sellega sina räägid nii hästi juba eesti keelt. Aga ühesõnaga, väike soovitus mul on koduseks keele aitamiseks. Esiteks ärge hakake vestlema, ärge hakake vestlema oma välismaalasest elukaaslasega. Seda nõndanimetatud vestlust algtasemel ikkagi ei ole võimalik teha. Ja minu soovitus on kõigepealt. Et laske temal rääkida, pidada monoloogi ja tema räägib, teie kuulate ja tema räägib, mis ta on õppinud, kas ta räägib siis endast või räägib ta Robertist või Portusest, kes meil siin õpikus on tegelased. Ja teine on, et ta nimetab neid asju, mida ta näeb enda ümber lusikas, nuga, kapp, külmutuskapp ja nii edasi ja teie lihtsalt kuulate. Ja kui ta mõnda sõna ei tea, siis te nagu aitate teda, ütlete kuus või veekeetja ja niimoodi te õpetate teda. Aga see, et hakata nagu teda küsitlema, see ei tööta, sest esiteks ei tea, mida, mida tema teab. Ja see paneb nagu teda nagu raskesse olukorda. Sest eks me räägime kiiresti ja nii edasi ja samamoodi nagu, kui on sugulased ämmad, äiad. Et las las see välismaalane lihtsalt räägib Keile monoloogi sama juttu mitu korda ja see on nagu kõige suurem abi. Eestlane räägib kiiresti, on, ei ole võimalik, jah. Seal on ikka, aga siis ma veel õpilastele nagu ütlen, kuidas nagu seda keelt arendada. Et sisekõne, mis on sisekõne, et tark inimene räägib endaga. Me räägime endaga ja ja tänapäeval on üsna normaalne, et kõigil on kõrvaklapid peas ja kõik räägivad iseendaga, et see ei ole nagu midagi. Politsei ei tule ja ei võta kinni tänaval teid. Kui te räägite iseendaga, et see sisekõne on see, et kui te lähete siit klassist välja siis sa hakkad rääkima eesti keeles. Ma keeran vasakule, ma lähen trepist alla. Ma lähen tänavale, ma lähen trammi. Trammis on üks vanamees, üks noormees, vanal mehel on punane portfell, noorel mehel on sinine portfell, siin on üks poiss, ta on seitsmeaastane, ta läheb kooli ja see on see sisekõne. Ja seda on väga raske ka õpilastel nagu omaks võtta. Aga seda ma küsin tunnis ja kontrollin ja teised, kas veel soovitus õpilastele või kolmandaks, et nemad peavad ise olema aktiivsed, et eestlased ei, ei lange teile kaela ja ei hakka teiega rääkima ei bussipeatuses ega bussis ja kõigepealt te peate küsima, mis kell on, pange oma see telefon nagu kaugemale ja, ja ärge näidake, teil on käekell käe peal, küsige, mis kell on. Viie inimese käest. Ja küsige, kas buss läheb Lasnamäele, kas buss läheb õismäele ja, ja niimoodi. Õpilane, inimene peab olema ise aktiivne eestlased, ega nad ei ole pahatahtlikud ju, me ju kui keegi küsib kella, ega me ju ei keera selga ja näitame ka, viime kohale järgmisse peatusse, võib-olla sinna Lasnamäele või, või mustamäele see buss sõidab. Niiet et et siin on ikkagi aktiivsus välismaalaste ja õpilaste poolt peaks olema see aktiivsus. Aga, aga mis eestlastesse puutub, siis jah, natukene kriitilised on võib-olla eestlased, sest mõelgem, kuidas meie räägime ise inglise keelt või saksa keelt või soome keelt. Et me ju ka perfektselt ei räägi ja, ja kõik on meie vastu heatahtlik. Teie õpikutes ma vaatasin, on palju laule, lihtsaid laule ja luuletusi, kas nende abil on kergem õppida, õpetada eesti keelt? Jah, minu õpilastele luuletused väga meeldivad olenemata vanusest ja olenemata soost. Ja luuletused jälle aitavad seda õppimise pinget, et maha võtta. Ja muidugi kui keegi on laste seltskonnas ja loeb mõne lasteluuletuse eesti lastele, siis nad on kindlasti saavad palju plusspunkte, et me õpime jah, laule ja luuletusi. Õpiku veebilehel on ka terve rida laule seal vari, võõras mees. Ja muidugi meie kursuste nagu hümniks on saanud kauges kodus. Ja seda me laulame ka Kuressaare suvekursusel Aias mere ääres. Ja see on üks selline selline vahva vahva laul ja hästi läheb õpilastele peale ja meeldib, aga siis võib-olla paar sõna Kuressaarest ka. Ütlesin, et tulge Kuressaarde, tulge Saaremaale, kes õ-tähte ei oska öelda, jah. Igal suvel ma teen nädalast suvekursust ja seal on meil ka väga kirju seltskond ja ja, ja see on nüüd küll tundi intensiivselt eesti keelt päevas põhimõtteliselt mitte saare keelt ikka õpetame saare keelt ka natukene sisse ja, ja Abrukal käime ja, ja laevaga sõidame, nii et. Ja seal me laulame laevaga, sõidame Roomassaare Abruka-le ja, ja laulame eesti laule, ukrainlased laulavad ukraina laule. Venelased vene laule, nii et selline hästi hästi vahva. Vahva seltskond on kokku tulnud. Aitäh teile eesti keele õpetaja Mall Pesti ja soovin jõudu ja rõõmu väljamaalaste õpetamiseks. Ma olen vaimustatud oma õpilastest ja tahtsin veel võib-olla seda öelda, et minu õpilased isegi õpetavad juba eesti keelt. Ukraina ja Venemaa, ütlen tüdrukud. Nad on noored naised ja nad juba aitavad teisi eesti keelt õppida, nii et ma olen väga-väga vaimustatud oma õpilastest. Kas me võiksime mõne lauluga seekord keele saate lõppu kuulata, mille abil oleks Sist ja lihtne eesti keelt õppida, Genialistide, mis nyyd laul on selline? Inspireeriv keele õppijatele. Huvitav, kuulame huviga, aitäh malbesti. Aitäh Teile kutsumast.