Tere, kuidas maad ja riigid on endale nime saanud ja kuidas maad ja riigid on endale nimed saanud eesti keeles, sellest räägime tänases saates ja saates on Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll ja saate toimetaja Piret Kriivan. Tere. Tervist. Kui laps saab nime, siis tal palju sõnaõigust ei ole. Selle üle, missugune nimi selle pannakse, kuidas maade ja riikidega on, kuidas nemad oma nimed saavad? Ja see on hea küsimus, nagu öeldakse, et et ega see ajalugu läheb sageli kaugele minevikku, nii et me päris täpselt seda ei oskagi öelda. Päris suur osa meie maade nimedest on pärit tegelikult hõimude nimedest. Kui ma pean mõtlema kasvõi oma lähemate maade peale, siis need on kõik seotud vastavate rahvanimetustega ja seal on tõenäoliselt rahva nimetus, on esmane. Aga muidugi on maad hiljem okkanimesid päris kunstlikult, ehk siis neid on ka muudetud. Aga kui me alustame kõige vanematest eestikeelsetest maa nimedest, siis muidugi meie naabermaad, Soome, Rootsi ja Vene, Venemaa on siis tegelikult need kõige vanemad maad nimetatud eesti keeles. Ja seda vanust näitab muuhulgas ka asjaolu, et need on olnud tuntud kõigele läänemeresoome hõimudele, et ja nendel igalühel on ka oma pika ajalugu ja nad on etümoloogia sõnaraamat ilusti ära seletatud. Ütleme, rootsi nime kohta võib-olla on kõige rohkem küsimusi, et kas tuleb Rootsis olnud Rooslageni maakonna nimest või, või mitte. Aga venelaste kohta on ju teada, et nad on nimeliselt vähemasti suguluses selle rahvaga, keda sakslased nimetavat sorbideks tänapäeval ehk siis vendid Veneedid ja seda nimekuju on siis? Oleme õppinud tundma võimalusi sakslaste kaudu või seda ma ei oska isegi enam seletada. Tagantjärele. Ja Soome on muidugi meie sugulasrahvas, nii et selle vanust ei oska ka väga selgelt hinnata, nii et need on need vanimad maanimad eesti keeles. Mida lähedasem, seda segasem? Seda keerulisem on seletada jah, sest et, et vendi tasuvad, mis tänapäeval Läänes, aga venelased asuvad ida, see ei olegi kerge seletada. Aga ütleme, kui me läheme ajaloos edasi, siis ütleme juba taani nimega on juba selles mõttes küsitavusi. Taani nime kirjutasime veel 20. sajandi algusest nõrga d-ga, ehk siis see näitab, et me tunnistasime seda vana võõrkeelseks nimeks või võõrpäritoluga nimeks. Ja veel me teame, et rahvaluules on räägitud Tammerkitest ja ja neid nimekujusid on rohkem, et siin tundub, et selliseid vana põlistüve ei ole eesti keeles olnud, see on meil ikkagi laenatud nimi. Ja hiljem on juba piibliajast on meile piibli tõlkimise aasta meile siis teada piiblikohanimesid nende hulgas Egiptimaa, ehkki tänapäeva Egiptus. Nii et need on sellised keerulised ajalooliselt küsimused. Aga üks huvitav asjaolu, mis torkas mulle silma vanemaid nimesid vaadates, on see, et et kui meil tänapäeval on nimede üldine käänamine, nii et kui me võõra keele nime võtame, siis me paneme talilõppu Bon Bon ja New York New Yorgi, et siis me paneme seal tüvevokaali ksi. Aga vähemasti kolmes nimes tuleb välja, et see tüvevokaal võinud olla ka. Meil on siis sellised laenulised nimed nagu Saksa, Kreeka ja Poola. Ja soome keeles on samamoodi Saksa, Kreeka ja Poola. Ehk siis need ei ole pooli kreekija saksi, saksid on küll tänapäeval olemas ja sedasama tüvi algupäraselt olnud aga kunagi oleme seda siis laenanud just nii, et me oleme käänanud seda A-tüvelisi. Seda nime ehk selline vana läänemereSoomeline joon ja see tegelikult ei olegi päris uus, olematu nähtus tänapäeval. Meil on mõned piiblikohanimed lõpulistena näiteks Jeruusalemm, Petlemm ja Kapernaumis. Millegipärast need kolm nime on jäänud A käänamise juurde. Ja kui sellest A käänamisest veel mõni näide tuua, siis Otto Wilhelm Masingu Maarahva nädalalehes näiteks käänatud treestna linnas. Ja tal on koguni selline käände vorm nagu Krimmas 1825. aastal. Kas see on kuidagi millegagi seletatav ka? Seda ongi raske seletada, sellepärast et see ei selliseks universaalseks tüvevokaali, kes alles alles ütleme, kirjakeele teadliku kujundamise ajal, et see oleks võinud juhuslikult kalduda Kaag A-tüve kasuks, ehk siis ma oleksin täna paluda New Yorgis rääkinud ja ja Bonnas. Aga see on võib-olla juhuse käik nii olnud. Kas i tüvi pist hakkab üldse nagu võimust võtma? Ma toon eesnimega isiku nimega paralleeli näiteks käänatakse tänapäeval väga sageli Krõõt Kruudi mitte krõõda, nagu oli ta Tammsaarel ja erivanematele käänata, nii et aga et, et see nagu kuidagi hakkab. Tule saalne tüvevokaal ja mida me liidame tavaliselt tüvele siis kui me seda algupära ei tunne ja ja see on jah, selles mõttes üks huvitav joon. Toome A tagasi. Võiksime tuua, võiksime vähemasti nendes nimedes säilitada, kus ta on olnud. Rohkem maanimesid tunneb meie keelde 19. sajandil ehk siis ehk siis juba 19. sajandi alguses tunti selliseid nimesid nagu inglimaa Hispaania, kin jaama, Portugali maa ja Prantsusmaa, et need on siis mugandatud kirjapildis. Me ei oska öelda, kuidas neid hääldama oleks pidanud, aga aga, aga ütleme, et esimese esimene geograafia õpik eesti keeles ilmus 1849. aastal. See oli kilde, on maailma maade õpetus. Ja siis sellest ajast alates on meil juba geograafia teadmised võrdlemisi laiad, et et eriti 19. sajandi teisel poolel, kui hakkas ilmuma eestikeelne ajakirjandus, tuli see teadmine maailmast meile juba laiemalt. Inglimaa on siis Inglismaa? Ma oletan küll jah, et see on võib-olla ka kogemata viga, aga nii nii ta selles vallikas kirjas on. Ja üks huvitav nimetüüp on meil tekkinud ka sellel teel, et meil on vana kirjaviis andnud oma panuse selleks, et mõni vokaal on saanud pikaks, et kui me mõtleme Iirimaa nime peale, siis Iirimaa on ilmselt päris lajatad tõlkimisel saksa keelest, irlanton ta saksa keeles. Ja selle nimekuju said siis Eesti Eesti keelde nad said selle sedasi, et sellel landi tõlkisid äramaaks. Esimese osise Hirschile panid nad omastavas käändes vanas kirjaviisis ühekordse i'ga, mida loeti pikalt ja sellest tuligi Iirimaa samamoodi tekkinud hüüttima pikali ka, et see ei ole ka iseenesest mõistetav. Või Liivimaa tegelikult tekkiski umbes samal ajal Seniaani lihvlanud eesti tavas enamasti liivlanud Šotimaad, need on kõik ühe sama malli järgi tekkinud nimed. Aga maasõna kohanime põhisõnana on väga levinud eesti keeles. See on meil universaalne maa nimede moodustamise viis, kuidas me neid siis ütleme, rahvanimetustest moodustame, et isegi väikeste rahvaste puhul me saame rääkida vepsa, maast, vadja maast ja, ja nii edasi, et see on niisugune viis, mida me kasutame siis kui meil rahvanimetus olemas ja neid nimesid on palju, et kui me räägime nimedest laiemalt, mitte ainult iseseisvaid riike silmas pidades, siis on ka need baskid, mad, friisi maad parimad Svaasimaad, muidugi osa neist iseseisvad või Gröönimaal või, või Reinima või Saarima. Aga et 19. sajandil oli eesti keeles ka niisugune maa nimede kujunemisaeg, et siis kasutati ka neid, mis olid otse saksa keelest võetud. Näiteks Austriat on varasemates geograafiaõpikutes kirjutatud kui Ööstrigima, mis sisest raissi, niisugune natuke mugandatud tõlge või normeegi riik näiteks, mis on Norra ja siis niisugune saksapärane nimekuju. Ja mõnda nime tõlgiti ka teisiti. Näiteks keegi võib-olla ei tea tänapäeval, mis on hammaste randla hambarand ei tea tõesti, see on tänapäeva nimega elevandiluurannik, et lihtsalt tõlgiti seda teisiti tookord. Või näiteks selline tore nimi nagu Uus-Meremaa, mida me tänapäeval iseenesestmõistetavana kasutame kui vaadata teisi keeli sisesele, sellest meremaast ei ole küll midagi eriti tuntud, et see on meil otsetõlge saksa keeles elanud ja see on siin tõlgitud kui meri, et seda mingites allikates vanema kirjutavadki, uue Zeelandi maaks või saareks, et et päris palju nimesid. Me oleme saksa keele kaudu. Mõned nimed on tulnud ka vene keele kaudu. Ja nii, nii ta siis kujunes. Ega siis on nagu kahte tüüpi maa nimed, kui me tuleme jutu alguse juurde tagasi, et on etniliselt seotud maanimed ja siis ülejäänud, et on iirlastel, on Iirimaa. Portugallaste lam, Portugal. Jah, ja siis on nimed, mis ei ole seotud rahvustega või keeltega, et näiteks niisuguse nagu Alžeeria ja Boliivia ja Pakistan ja Senegal ja need on osalt mõned on tulnud piirkondade nimedest, mõned on tulnud mäe nimes nagu Keenia, näiteks. Polühelbiaalne isikunimest Simon Paul, Ivari. Just ja et tegelikult huvitav näide selle kohta, kui kui juba 19. sajandil mõeldi nimesid väljamaadele, et kaks Ladina-Ameerika riiki torkab siin silma, et üks on Boliivia, mis tõesti 1825. aastal muutis oma nime ära, enne oli see ülem, Peruu. Võttis Simon poliivari nime järgi siis Ladina-Ameerika vabadusvõitleja järgi omale nime ja siis teine on Colombia mis 1863. aastal võttis selle nime siis Christoph Kolumbuse järgi. Ja siis on ju terve, mandri nimi on tulnud ühe inimese nimest. Ameerika, ja no see on inimene, kes võib-olla isegi ei teadnud, et ta selle mandri avastas, et see on lihtsalt tagantjärele, tema nimi on sellele antud. Aga et kui me räägime maanimedest üldisemalt, et siis meil eesti keeles on niisugused kolm või isegi neli vähemasti malli, mille järgi Memaanimasid moodustame et kõigepealt on siis see kõige tuntum iial, mis on ladina ja kaugemalt kreeka algupära lõpp, millega siis tegelikult maanimesid tähistatakse paljudes keeltes. Ja eesti keeles on see kujunenud niisuguseks väga populaarseks viisiks, kuidas me nimesid moodustame ka neid, mida võib-olla teistes keeltes ja lõpulistena ei ole kasutatud, aga meil on ta siis niimoodi kujunenud, et ta on iija lõpule eelneb niisugune pikk rõhuline silp, et foiniikialiguuri, Austraalia, Indoneesia täitsa leiala, Silbee sobilik pikk silp pika vokaaliga. Ja see on tavaliselt saadud jah, mugandena mingist muust keelest. Aga mõned nimed on meil ka eesti keeles tekkinud võib-olla natuke iseseisvamalt näiteks Tšetšeenia mis ei ole vene keeles mitte Tšetšeenia, vaid Tšetšeenia. Ja mõnes kohas on teda isegi ülepingutatult kasutatud näiteks Karabahhi ja vormi kohta päris sageli. Kuigi selle nime puhul seda iija lõppu küll kuidagi teistest keeltest tuletada ei ole võimalik, et et selle otsa tegi lahti tegelikult Carl Robert Jakobson, kui ta oma geograafiaõpikus 19. sajandi teisel poolel tahtis nimesid, et teha eestipärasemaks võttis saksa nimedest sageli mingi tüve ja siis paniia lõpu juurde, näiteks tegi ta sellest, mida me tänapäeval tunneme, Transilvaania tegi sellest Siiben pürgi ja sellepärast, et saksa keeles iibenbürgen. Aga ta tegi selle ladina pärase lõpuga natuke nagu selle keele mõttes omapärasemaks selle nimega. Nii et see ei ole esmane nähtus, et nii juhtub. Aga kuidas, mille alusel tänapäeval otsustatakse, mul tuleb meelde, et meil oli ju Moldaavia ühel hetkel sai temast Moldova, miks. No siin me jõuame tegelikult maanimede muutamiste juurde ja sellest võib-olla räägiks natuke allpool edasi, aga aga ma tahtsin selle IIA lõppu juurde lisada veel, et ka stand-up on tegelikult sellele, mida eesti keeles on natuke juba hakatud mugandama. Me ei kasuta neid nimesid pärisena algupärasel rõhutatud kujul näiteks meie Kasak standvad, ütleme Kasahstan, Usbekistan paneme rõhu natukene teistmoodi kui teistest nendest lähtekeeltes, et ka see on natuke juba kodunenud lõpp. Ja selle algupära läheb tagasi vähemasti mõnede allikate järgi pärsia sõnal Ostaan, mis tähendab piirkonda või sellist regioonimaania nimedest oli juttu juba maaliitsõnadest, et see on tegelikult universaalne maa nimede moodustamise viis. Ja siis on veel üks võimalus, mida me kasutame vanemates nime tüvedes, need on siis täiesti omas tavalised nimekujud. Sellised nagu Läti, Poola, Rootsi, Soome ütleme ka vene ja saksa, kui me need lühemal kujul kasutame ja ja mõned üksikud uuemad on ka siia tulnud, näiteks tsehhi. Ja kõnekeeles on andnud ka kasahhi, Tadžiki, Usbeki ja ja kui ka mõelda. Ma annan selle Saksa liidumaadele piirkondadele, siis ka need on tegelikult sama malli järgi mida eesti keeles sageli ei teadvustata, et on Baieri, mitte Bayer. On Pommeri, Tüüringi ja õigupoolest kuulub samasse sarjaga Ungari, no mis on võetud saksa Ungern nimekujust ja seda, seda siis natukene eelistatud. Aga jah, kui me jõuame nimede muutumise juurde, et siis on oluline, et öelda, et neid on vähemasti mitut eri tüüpi, et ma ütleksin, et neid on kolme tüüpi, et kõigepealt on siis selline tüüp, kus kus maa nimi muutub eesti keeles ainult ja ja see tuleneb sellest, et meil on maanimede kirjutamise või kasutamise põhimõtted aegade jooksul muutunud. Ja need muutused, Ta ei ole hõlmavad eeskätt kirjapilti, ehk siis, kui me kuuekümnendatel aastatel uskusime seda, et kõik iseseisvad riigid tuleks kirjutada häälduspäraselt, siis me kirjutasime ka Lichtenstein häälduspäraselt kaheiga ja haaga. Aga tänapäeval me seda enam ei tee, me kirjutame seda saksapäraselt Jeega Tseehaaga või ka näiteks San Marino kirjutasime 60. aasta õigekeelsussõnaraamat seal kaheiga just sellel põhimõttel, et ta on iseseisev riik. Aga sellest siis hiljem loobuti ja seetõttu see on tänapäeval ikkagi itaaliapärases vormis. Ja neid muudatusi tehti eriti palju, 1908-ga kolmandal aastal, kui paljude nimede kirjapilti natukene muudeti lähemaks originaalile, ehk siis kirjutati Angola ühe hooga, mitte enam kahe hooga. Täna kirjutati siis inglispäraselt kehaga ja ühe, aga mitte kahe, aga nii, nagu ta varem oli ja neid muudatusi on siis terve hulk, et kõige viimane, mis nüüd on, sellesse sajandisse jääb, on kui me otsustasime, et Keenia võiks olla põhinimena eestipärasel kujul kui, kui, siis et seni on ta vahepeal olnud ka inglispärases vormis esikohal. Nii et need on seda tüüpi muutused on eesti keeles endas otsustanud ja need puudutavad tavaliselt kirjapilti. Kuidas see Keenia siis nüüd tänapäeval õige on? Häälduspäraselt nii nagu ta meil suulisest kasutus on geeniaga heega. Aga kinni on loomulikult ka võimalik, sellepärast et meil on see põhimõte, et originaalnimed on alati eesti keeles ka õige keelduslikus mõttes õiged. Aga siis, kui nüüd tulla nüüd teise kahe tüübi juurde, siis need on need, mis on Eestist väljaspool toimunud ja neid on siis tõesti kahte põhitüüpi. Üks on siis selline, mille puhul tegelikult see nimi kohalikus keeles ei ole muutunud, aga see nimi võetakse lihtsalt rahvusvaheliselt kasutusse. Ehk siis see oleks sama, kui me eesti nimega võtaksime kasutusele ka inglise keeles, ehk siis ütleksime, nii et meie maa nimi on nüüdsest eesti inglise keeles ka Eesti. Tõenäoliselt seda eestinimena ei osataks hääldada, aga. Ehk siis inglased peavad ütlema Peaksid, ütleme Eesti ja seda tüüpi on muutusid, on siis eesti keeles mitte eesti keeles, vaid rahvusvaheliselt päris palju, et et näiteks mida me tundsime asumaania joana, maa nime all, see on Botswana, see on selle kohaliku keelepärane nimekuju lihtsalt selle tsevana hõimu järgi. Või siis seesama Moldova on tegelikult siis Moldova, oleks ta pärase rõhuga, on siis selle moldova keelepärane nimekuju sellest Moldaaviast, mis on siis seni olnud meil latiniseeritud kujul. Mõned nimemuutused on jäänud küll ajutiseks näiteks Kambodža nime, me tundsime vahepeal kaak Marykeelse nime all võipärased grammeeripäraselt camputsiana. Ja see on siis tegelikult selle kurikuulsa punaste grimeerida võimu ajal, mistõttu see nimi on väga populaarne rahvusvaheliselt ja sellest loobuti siis, kui kuningavõim taastati. Aga Moldovale võib lisada aines Kõrgõstani. Võiks lisada ka selle muutuse, mida me tegelikult otsustasime eesti keele enda siseselt, ehk siis Turkmenistani asemel Turkmeenia asemel nüüd Türkmenistan, põhinime kujumel. Mis on siis lihtsalt lähen selles kohalikus keeles olevale kujule. Ja niisugune huvitav kaasus on Birma, mille, mille nime ümber käivad ka sellised poliitilised kemplused on olnud kaasas ja. Birma ajam ja Maria siis Birma ja siis Maria. Ja õigupoolest on see üks ja sama nimi, jällegi kui me hakkame seda keeleliselt analüüsima, sellepärast et kui vabandust, et ma ei oska Birma keelt, aga kui nüüd üritada seda Birma hääldust jäljendada, siis Myanmar tuleks tegelikult meie maa ja Birma nime aluseks on sellesama nime kõnekeelne teisend maa. Ehk siis Birma keeles on need nimekujud olnud üks sedasama algupäraselt. Aga inglased, kui nad Birmasse tulid, nad laenasid selle maa nimekuju ja siis tekitas millest eesti keeles on saanud Birma millegipärast tõenäoliselt vene keele vahendusel sesse ei, muidu muidu ei tule välja kuskilt teistest keeltest. Aga siis, kui Birma sõjaväeline valitsus otsustas, et tema nimeks on nüüd Myanmar, siis nad lisasid sellele veel olematu Harry sellele nimele lõppu. Lihtsalt selleks, et inglastele anda märku, et see pikk ka seal lõpus. Nii et siin ei olegi, siis ei saanud tegelikult sama nähtus kui nüüd Kõrgõstan ja mul moldova. Et me peaksime seda nime siis kasutama sellel Birma kirjakeelsel kujul, nii nagu ta selle keeles on olnud pikka aega. Aga mõnel juhul nime küll ei ole katse aktsepteerinud, näiteks Valgevene on soovinud. Ta võiks olla teistes keeltes Belarus. Kuna Valgevene on meile nii lähedane riik ja peaaegu et üle naaber siis Üladne naabreid, siis on selle nime puhul ikkagi jäänud selle traditsioonilise variandi juurde, et me oleme Valgevene nime kasutanud ja kasutame ka edasi ja seda Valgevene riik tegelikult ka tunnistab. Ehk nad ei ole nii jäigad, selles osas. Et siis, kui riik on meile lähedane, siis me oleme nad nii omaks võtnud, et meil on nende jaoks ka oma nimi. Jah, ja see on üks argument tegelikult, miks me tegelikult iga kord teeme eraldi otsusega eesti keele seisukohalt, et me ei hakka seda, seda riigi enda otsust ka väga pimesi kohe järgima, vaid mõtlema ka selle läbi eesti keel enda traditsioonide seisukohalt. Ma toon veel need kolm näidet ka, mis on tegelikult, et selle sellesama nähtuse nisukesed alaliigid, et me, meil on mõned nimed, mida tõlgitakse üldiselt nende sama elevandiluurannik mis on prantsuse keeles khati vuaar ja ühel hetkel see riik soovis ta tunneks oma riigi nime teistes keeltes ära, et kui elevandiluurannikust räägitakse, et nad saaksid aru neist räägitakse teistes keeltes ja soovisid, et nende nimede teistesse keeltesse tõlgitakse. Ja siis tekkis ka eesti keelde Segotivuaar, mida me tänapäeval kasutame ametlikus kontekstis. Kui me räägime kotivaari vabariigist suhtlemisel riigiga ja kirjutame eestikeelseid dokumente, siis me võiksime seda kotivaari varianti kasutada. Aga üldkasutuseks sobib ikkagi elevandiluurannik, see on eesti keeles ka juurdunud ja olgu küll, et ta ei ole esialgne tõlge sellest nimest, aga ta on ikkagi päris pika traditsiooniga nimi. See on sama lugu nagu on Svaasi maagagi, millest eelmises saates harjutas. Jah, seda küll ainult Svaasimaa nime puhul, võib-olla see tõlge, tõlge, see on natuke nagu teistsugune, et aga jah. Ja siis kolmas tüüp, kus tegelikult täiesti maa võtab endale uue nime, on, on siis see, mis mis palju tähelepanu, palju ei pea, seda teevad riigid sageli iseseisvumise käigus. Ja need Ladina-Ameerika näited Colombia ja Boliivia on toodud, aga näiteks siis selline nimi nagu Pakistan on ka uus, täiesti näologism, et selle väidetavasti mõtlesid välja Cambridge'i ülikoolis õpivad muslimi tudengeid Indiast kes moodustasid selle Pakistani nime sellest, et võtsid kolme nime, algustähed, bandžaab Afganistan ja kašmiir. Ja siis selle i panid selle side vokaaliks juurde ja Stan oli siis juba varasemast ajast tuntud maanimede moodustamise lõpp. Nii et Pakistan on ka täiesti tühjale kohale tekkinud nimi ja selles nimes siis tegelikult kajastub pretensioon kaks Gazmirile, et et see on ikka puhas poliitika ja. Aga neid näiteid on võimalik tuua ka Aafrikast kui Aafrikas endised asumaad said iseseisva iseseisvus ja siis nad ütlesid ka endale sageli uusi nimesid. Nii sai prantsuse Sudaanist Mali kulla rannikusegana. Samas sai Malawi ja põhjalu, täitjast sai Sambia, ehk siis need on ka näiteid selle kohta, kuidas, kusjuures mali näiteks ja Ghana ei ole üldse oma algse, need on kunagised Aafrika kuningriigid olnud, need ka selles täpselt samas kohas olnud, kus need tänapäeva riigid, nii et seal on ka natukene sellist nihkumist olnud. Aga mõned nimekujudele püsima, et näiteks Kongo kaks, meil on kaks kontot, üks on tänapäeval Kongo vabariik, Kongo Demokraatlik Vabariik ja demokraatlik vabariik oli vahepeal sai-le, ehk siis muutis oma nime siis autentsemaks väidetavasti, aga pärast loobuti sellest käepoliitilistel põhjustel. Ja üks huvitav kaasus, kui me räägime maanimedest, on ka täiesti väljamõeldud nimi, on Burkina Faso ET Burkina Faso nimes tegelikult esineb kahe keelesõnasid. Kõigepealt Burkina on pärit kohalikust moore, keelest või massikeelest kuidagi nagu teda veel nimetatud mis tähendab sirgeseljalised ja ausat ning see fassaa pärit Thla keelest tähendusega siis Isamaa. Nii et siis on väärikate maa kui otse tõlkida. Ja et asi oleks veel keerulisem, siis selle Burkina Faso elanik on kohalikus pruugis Burkina bee. Ja selles bee silbis on seal kolmandas keeles päris Fula keelest ja see tähendab elanikku. Nii et üks maa on enda identiteeti tahtnud toonitada selle, selle niisuguse keelte segamisega ka muuhulgas Ta on mitmekeelne maa ja ja eriti just sendi nimi Ülem-Volta ilmselt ei sobinud ka poliitilistel põhjustel. Ja seda nime me muutma ei hakka. Sellega me oleme rahul ja kasutame seda. See on nii kaugel semaga meist muidugi mitte tänapäeval, sellepärast et ma leian seal kõrval otse ja manniga meile küll pistmist. Aga jah, niisuguseid asju tuleb maailmas ette. Ja kui ikkagi olla lõpuni täpne, siis ega ka Eesti nime puhul ei ole seda iseenesestmõistetavaks peetud, et me oleme teistes keeltes nii nagu me tänapäeval oleme Estonia ja ja Estland ja nii edasi, sest siis, kui Eesti sai iseseisvaks, siis arutati seda muuhulgas mitte küll väga, aga et kas saksa keeles näiteks Eestit peaks nimetama Eestiks eesti n või Estland, et see arutelu oli täiesti olemas. Ja me võime ka meenutada siin hilisemast ajast 2001.-st aastast ettepanekut, et me võiksime Eestit inglise keeles nimetada, aga Estland, eks, et seda tüüpi niisuguseid arutelusid tuleb ka meile ja minu arvates me oleme küllaltki soliidsed olnud, et oleme pika ajalooga nime võtnud kasutusele, mis millel ei ole midagi häbenemisväärset ja seetõttu on selle nime muutmine natukene nagu poliitilise ebakindluse näitamine minu jaoks. Kas siis riigid mõtlevad selle peale, kuidas neid teistes keeltes nimetatakse? Mõtlevad ja mõtlevad natuke erinevalt, et kui nüüd tõin näiteid Regotivaari kohta ehk keelevad ranniku kohta, siis Hollandi valitsust üldse ei häiri, et nende tegelik ametlik nimi Madalmaad. Et see on ka üks keeruline nimepundar ehk siis Madalmaad on meil ajalooliselt tähendanud ühte teatud piirkonda Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Aga tänapäeva Madalmaad on siis seesama, mis on Holland ehk Hollandi kuningriik ja Hollandi ja nime kohta tuleb öelda seda, et see on tegelikult kaks provintsi lõuna ja põhja Holland mis on ainult väike osa sellest Hollandi kuningriigist ja ja seetõttu nad ise eelistavad, et nende nimi on Madalmaad siis ükskõik, miskeelses tõlkes nädalans päi paanidel lande, nii et see on see, neid ei häiri, et. Kas on mõni riik, kes raiub nagu rauda, et teised ütlete meie riigi nime valesti, aga peab ütlema, niimoodi. No ega nad päriselt ei saa seda vist ka peale sundida, see on rohkem diplomaatia ja viisakuse küsimus ja nad saavad ikkagi avaldada soovi, et nende maad nimetatakse selles keeles nii ja naa. Aga et selle otsuse teevad ikkagi riigid iseseisvalt, see puudutab eeskätt keelt ja ja keeleküsimus, et see ei ole ka nii väga poliitiliselt, loodetavasti. Maailma maade nimedest rääkis Eesti keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Saate toimetaja on Piret Kriivan Kuulmiseni nädala pärast.