Kaheportaal ja Kristjan Port Tere. Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Leidub neid, kes arvavad, et oleme teiste loomade kõrval erilised. Ühe argumendina kasutatakse tehnoloogiliste tööriistade kasutamist. Lihtsamaid tööriistu kasutavad ju paljud loomad. Järelikult peab erisust tulenema tehnoloogiast. Võimalik, et peetakse silmas tehnoloogilise võimekuse liitumist inimesega, kes erinevalt siis kõigist teistest elukatest. Peale vaba ise oma saatust kujundama. Ülejäänud metslased peavad alluma looduslikule valikule ehk olelusvõitlusele, milles kohtunikuks on loodusjõud. Aga meie ütleme, et kõik sõltub neist ja meil on võimalik elada nii, nagu tahame, see tähendab võrreldes loomadega oleme vabad. Kuna teeme kogu aeg midagi, siis ratsionaalsete indiviididena peaksime tegema asju, mis muudavad olukorda paremaks, viivad edasi, ehk on progressiivsed? Mitmes religioosses mõttes sellist suuremat pilti ette ei nähta ja maailmakorraldus liigub mööda ringiratast, see tähendab kõik, mis on olnud, tuleb jälle sünnitakse uuesti ja igavik on sama hetke või olemise lõpus. Tugordumine vahet pole, kas ollakse põrgus või paradiisis. Progressi mõte rajaneb aga lootusele, et inimesed saavad muuta maailma paremaks kui see, milles nad on sinielanud. Mõneti üllatavalt tuleneb pandud idee samuti religioossest kahetsuse ja eneseparanduse õpetusest. Sest mis mõte on kahetseda ja end parandada, kui täitsa oma rada uuesti. Järelikult peab igapäevane elu viima edasi parema poole. Usundi mõttes piirdub see enamasti moraalsete valikutega, mitte inimese teadlikumaks ja see ka sõnakuulmatu maks muutmisega. Koroonaviirus võib osutuda antud arusaamade eksamineerijaks. Eksamiruumi sisenedes. Hakkab ju kohe silma, et oleme väetimad kui enese sugessiooni loodud kuvand. Tehnoloogiliselt kõige edukamad riigid on sunnitud katkestama argielu ja pugema viirusest pakku kuni kehade bioloogiline kaitsesüsteem saab ise viirusega hakkama. Olgu siis haiguse läbi või viirustest tehtud vaktsiiniga keha bioloogilist kaitsesüsteemi tööle äratades. Tähelepanu väärivad veel kaks inimese omadust. Üks neist Hea ja teine halb mõlemad esinevad ka loomadel. Siin erisust pole. Tehnoloogilised tööriistad aitavad neid loomadega võrreldes võimendada. Võib ka öelda, et tööriistade võimekuse kasvuga võimendame oma ürgset olemust. Ei enamat, see tähendab ei muutu moraalsemataksega paremateks. Tegelikult teame ju isegi, millised oleme. Inimese kõige suuremaks vaenlaseks on olnud rõuged mis tappis 20. sajandil hinnanguliselt 300. Kuni 500 miljonit inimest ehk sõdadest suurusjärgu võrra rohkem. Rõugeviirus levib ainult inimestel. Vaktsiinide abil suudeti oht lõpuks vaigistada. Ja 1977. aastal registreeriti viimane ametlik haiguse juhtum ning 1980. aastal kuuldas ÜRO maailma. Rõuge vabaks kuid võidu asemel ei soovi rõugetest vabaneda. Viirust hoitakse alles suurte riikide laborites. Sisuliselt. Ei kaitseme end rõugetest vaid teiste inimeste eest, kuna kardame, et keegi kasutab seda bioloogilise relvana. Pole ju üllatus, kust ajusopist pärinesid biorelva kahtlused koroonaviiruse puhul. Sarnased agressiivsuse refleksid ilmutavad end muuhulgas relvadeks mõõdetavate robotitega. Unustada ei tohi füüsika alusteadmisteuuringute muutumist. Tuumarelvaks ja nii edasi. Koroonaviirus aktiveeris ka küberkurjategijate jõugud, kes püüavad need ära kasutada hätta sattunud inimeste haavatavust. Inimene on kõige Protaalsem. Ja tehnoloogia muudab tema üha südametumaks. Meie tehnoloogilised tippsaavutused on alati. Suunatud inimeste vastu. Aga õnneks leidub kriisi ajal palju inimlikku headust ja tehnoloogiat. Kasutatakse nii hea tegemiseks kui selle kättesaadavuse parandamiseks ja sõbralikkusele õhutavate sõnumite levitamiseks. Maailma ja kohaliku oma klassiga muusikuid ning näitlejad esitavad inforuumi vahendusel viiruse paus maailmale traditsioonilise mas või kuuenduslikumas formaadis kontserte, etendusi. Taolist erinevate liikumisvormide eksperdid juhendavad soovijaid jooga tantsuspordi ja terviseliikumiseks. Kust te juurde meedia ning filmitootjad jagavad tasuta oma töö vilju. Joonestada ei saa lugematuid kampaaniaid, milles kogutakse annetusi, õmmeldakse kaitsevahendeid ja isegi korraldatakse toitlustamist tervishoiutöötajatele. Paistab, et viirusekriis lihvib õhemaks vahepeal metsikult kasvanud individualismi koorikut. Indiviidid tajuvad varasemast rohkem ühiskonna vajadusi ja arvestavad selle huvidega. Kuna tabada kliendid. Millegi suurema liikmena kasvavad patriotism ning kodanikualgatus mis omakorda peaks kajastuma valimisaktiivsuse tõusuna, mille üheks tagajärjeks võib olla elektroonilise kaugvalimise populaarsuse arendamine. Kasv, mis oleks vaid üks, on elukorralduse sügavama ning reklaamiäri asemel hoopiski mõnele inimlikumalt väärtusele ja vajadusele orienteeruvalt mõõdikus eduna hinnatava digitaliseerimise teel. Ehk siis, kui viirus meid tapab, hoiame kokku. Aga vabal ajal? Lihvime relvi inimeste ja teiste loomade vastu. See kollane ikka küll ühed erilised loomad. Kuula varasemaid portaale. L2.