Kahe orkaan ja Kristjan Port tere. Dresen portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Järgnev lugu seostab häkkimise tualettpaberipaanikaga sünnilt pime, kuid saatuse poolt kaasa saanud muusikalise andega Chouen Kress ja suutis suhteliselt täpselt vilistada kolmanda oktaavi neljanda noodikõrguselt. Juhul kui ta vilistas antud noodil telefoni kuuldetorusse, toimus telefoni keskjaamas tehniline muutus vilistades teatud arv kordi. Õnnestus sekkuda keskjaama, töökorraldusse keskjaama, juhtseadmed suhtlesid omavahel helisignaalidega. Oli vaja teada õiget helisagedust ja signaalide mustrit. Aasta oli siis 1957. Telefon oli domineeriv info- ja andmevahetuse tehnoloogia kodudes puudusid arvutid, kuna esimese personaalarvuti valmimiseni oli jäänud veel umbes tosin aastat ja keegi ei teadnud midagi internetist mistõttu suheldi omavahel füüsilisemalt ja üheskoos otsiti huvitavaid tegevusi. Youengressijal oli sõber keegidžanreiper ajas ette rutates oli John omakorda Steve Wozniacki sõber. Kellega koos töötas mõnda aega Apple'i esimeste personaalarvutite valmistamise juures? John Reid pärit, tuntakse arvutiajaloos legendaarse Krina käte Granž nimi pärineb hommikueine maisihelveste pakilt. Helveste müüke edendati paki külge lisatud mängu asjakestega ja üheks selliseks oli kile. Selgus, et see vile tegi samal kõrgusel heli, mida vilistas Chouen Kressija ja telefoni keskjaama juhtimise süsteemid. Läbis õigel noodil vilistamise võime häkkerite kommuunis ning üheskoos õpiti kiiremini telefonisüsteemi juhtimises. Tõsi. Telefoniäri rahatordis oli kõige magusamaks viluks kaugega Nederi. Jon Freiberg õpetas häkkeri kommuunile, kuidas õigel moel helveste pakki vilega vilistades sai imiteerida keski omapära. Ta oli käske, sealhulgas kõnetasu arvestit vältides ehk rääkida tasuta. Tänu millele hakati Jonglaipelit nimetama kapteniks. Tati klantsiks. Kapten arendas või lähebki edasi ja valmistas elektroonilise seadme, mis oskas. Seda keerulisemate telefonikeskjaamade tööd juhtivaid signaale John Gray nimetas side innovatsiooniseadet siniseks karbiks ehk bluubaks. Karbi sisuks olnud elektrooniline skeem levis kulutulena häkkerite seas ja peagi nõudsid isegi julgemad tavakodanikud endale sellist, et tasuta helistada. Tärkamas oli omalaadne põrandaalune ettevõtlusmillest võtsid osa nii Steve Wozniacki, Steve Jobs. Aastaarv oli selleks ajaks jõudnud juba 70.-te algusesse ja mõlemad stiilid. Tõsid ning müüsid enne esimest Apple'i arvutid bluubokse. Jobs tunnistas aastaid hiljem antud intervjuus, et ilma bluuboxi etapita poleks tõenäoliselt Apple'i arvutid sündinud. See oli oluline sotsiaalse võrgustiku koostöö ja elektroonikaoskuste arendamiseks. Aastaid hiljem tunnistas Timboosniakked kasutas seadeldist üpris sagedasti kaugel elavate lähedastega suhtlemiseks või niisama pullitegemiseks. Viimaste hulka. Ka kuulus kõne paavstile Vatikani poisina kvalis sinise karbikese abiga ühendused püha tooli sekretärile, keda kõnetas kerge saksa aktsendiga, väitis end olevat USA välisminister Henry Kissinger. Pole teada, kas tal õnnestus katoliku kiriku pea ka rääkida, sest kõne leidis aset ajal, kui Euroopas juba magati. Jon raiper alias Kätlin Crash. Läks väidetavalt kaugemale koos sõbraga vilistlaste üle mitme käsk jama kõne valgesse majja, kust vastati krüptiliselt üheksa, kolm, kolm, seitse. Ja nad vastasid häkkerite kommuunis levinud info põhjal presidendi tähelepanu koodsana olümpus mille peale hääl telefonis Palusid oodata ja umbes minuti pärast kõlas kuuldetorust televiisorist ja raadiost tuttav president Nixoni bassihääl ning küsis. Mis lahti? Võimalik, et üllatus oli suur ja häkkerite ei tulnud paremat ideed kui öelda, et neil Los Angeleses on kriis. Kriis olevat seotud WC-paberi otsasaamisega. Kui president küsis, kellega ta räägib, katkestasid häkkerid. Kõne neli nädalat hiljem astus president Nixon ametist tagasi. Põhjuseks ei olnud Los Angelest tabanud. Paberikriis vaid vooder, kleidi skandaal ja loo moraal ei ole seotud Nixon'iga vaid põhjuseks, miks häkkerit tülitasid presidenti. WC-paberiteemal. Oleksid võinud mõtelda välja midagi originaalset. Kuid umbes pool aastat varem oli USA senaator Haroldi Froli kirjutanud pressiteate, milles hoiatas, et seoses paberimassi nappusega võib USA tabada WC-paberipuudus ja see polevat üldsegi naljateema. Samal ajal oli nafta hind tõusnud pööraselt kõrgele ehk umbes samale tasemele nagu tänane viirusekriis on nafta hinna langetanud kuid toona tähendas selline hind pikki, autokütusejärjekordi ja mõnede kaupade nappust. Tuntud telesaatejuht Johnny Carson naljatas õhtusel tippajal 20-le miljonile televaatajale et ta on kuulnud küll igasugustest nappustest, aga WC-paberipuudus olevat tallegi üllatus, mille peale ründasid ameeriklased poodidesse ja ostsid ära kogu WC-paberi. Paberirullide hinnad tõusid lakke ja käes oli reaalne neli kuud kestnud kriis, mille kohta öeldi täielik. Hullumaja põhjus kriisiks puudus, sest paberimassist jätkunuks kõigi vajaduste katmiseks. Kui vaid poleks tarbimine kunstlikult lakke tõusnud. Kriis hakkas hääbuma 1974.. Taasta varakevadeks häkkerid, provotseerisid president Nixonit mõned kuud hiljem kuue potentsiaalse WC-paberinakkusega. Kas sina oled täna naljakindel? Kuula varasemaid portaale R2 L2.