Tere alanud 2020. aasta on kuulutatud digikultuuriaastaks. Kultuuriministeeriumi põhjendus on aasta korraldatakse eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi. Ning digilahendused oleksid sellele toeks. Kas ja kuidas aitab sellele kaasa digitaalne kirjaoskus, selle üle mõtleme keele saata. Ja keelesaates on täna Tartu Ülikooli haridustehnoloogia dotsent Mario Mäeots. Tere. Tere. Mina olen saatejuht Piret Kriivan. Võib-olla peab kõigepealt rääkima, mida meie jaoks üldse digimaailm tähendab, milles me elame ja mis on digitaalne kirjaoskus selle juures? Digitaalne kirjaoskus on selline, ütleme siis viimase 10 aasta või natukese rohkem ajastu termin, mis iseloomustab siis neid oskusi, teadmisi, kuidas hakkama saada digimaailmas ja selles mõttes digimaailmas hakkama saamine tähendab siis enamasti seda, et kuidas me saame hakkama selle informatsiooni hulgaga, millal siis tänapäeval nii lihtsasti kättesaadav on. Ja teine pool on see, millest räägitakse, palju on siis suhtluse pool, digimaailm aitab meil nii-öelda siis toetab meie suhtlust erinevatel tasanditel. Ma just üliõpilaste käest küsisin viimases testis, et miks nad näiteks sotsiaalmeediat kasutavad, siis suur hulk ikkagi räägib sellest, et nad, et toetavad sotsiaalmeedia ka neid suhteid nende inimestega, keda nad igapäevast ei näe, aga samas suur hulk neid, kes toetab nagu nii-öelda igapäevast suhtlust näen teda koolis ja siis pärast räägime ikka edasi. Kirjaoskus mida tegelikult leidsin Ühe äraspidisel kombel tõlgendused, kirjaoskuse puudumine võib inimese ilma jätta teadmistest, kogemustest ja sotsiaalsest tegevusest. Nii on ka digitaalse kirjaoskusega ju tegelikult kõige otsesemalt vist. Nojah, selles mõttes, et see kirjaoskus on üldse selline sõna, mida seda ma ei oska täpselt öelda, miks see kirjaoskus on nagunii massidesse läinud, et kirjaoskus on väga palju erinevaid ja sama on ka selle digitaalse maailmaga. Et see kirjaoskus nii-öelda saab alguse sellest samast kirjaoskusest, mida me kõik teame kirjaoskuses isenesest tähendab seda, et see on mingisugune kokkulepe konkreetses ühiskonnas, et noh, näiteks kirjaoskuse puhul on see, et meil on selline tähestik, tähtedest moodustuvad sellised sõnadena, sõnadel on mingid tähendused ja kui mõned sõnad kokku paneme, saame laused. Ja, ja siis lausetest me saame mingisugused mõtted. Digitaalse kirjaoskuse mõte oleks ka nagu see, et digimaailma neile nii-öelda selle tähestiku käte, läbivahendite asjade ja siis me peame ise nagu mõtestama seda. Tegelikult see sai juba 70.-te alguse, kui hakati rääkima arvutialases kirjaoskusest. Kui tulid esimesed arvutid Ameerika Ühendriikides näiteks ja nii edasi, et kuidas me nende arvutitega hakkama saame, kuidas me neid kasutame. Et siis ikkagi 21. sajandioskus, on see digitaalne kirjastus Pigem küll, et ütleme siis 70.-test alates, kui hakkas nagu rohkem, siis kasutasid rohkem sellist terminit nagu IKT, mida ütleme siis tänapäeval ka enne seda digitaalset kirjaoskust, nagu siis laialdasemalt kasutati. Kui kirjaoskajad me oleme tänapäeval PISA testis ilmselt seda veel. Aitäh no seal uuritakse küll, aga seal uuritakse nagu seda rohkem kasutuse poolt ja aga üldiselt jah, selles mõttes, et minu meelest nagu kõige raskem on seda, seda oskuse asja niimoodi vaadata, et sellepärast et on keeruline, et me võib-olla praegu hetkel päris täpselt teagi seda, mis seal kirjas, kui taga on üldse. Et siin Euroopa liidus kehtib üks küll digipädevuste raamistik, mis kirjeldab nagu viite valdkonda, mida sa kirjaoskus siis tegelikult võiksid. Ta on informatsiooni andmekirjaoskus, siis kommunikatsioon, suhtlus, koostöö, siis digitaalne sisuloome ja siis digiohutus ja siis probleemide lahendamine, probleemide lahendamine siin tähendaks nagu mitte seda meetodit, mida näiteks õpetajad kasutavad loodusainete õpetamisel vaid pigem seda, et kuidas me saame Nende digivahendite kasutamisega hakkama. Et kuidas arvuti käima panna, näiteks niuksed taga, lihtsamad asjad. Kas sellest algabki siis digitaalne kirjaoskus, kuidas arvutit käima panna? Ma hakkasin kunagi niimoodi alguse saanud, sellepärast et arvutialane kirjaoskus nagu seda tähendaski sisuliselt seda, et kuidas nende nii-öelda tol hetkel uute lahendustega hakkama saada et nende arvutitega, mis tol hetkel olid, et kuidas nendega ümber käia. Ja noh, eks ma mäletan ise ka oma kooliajast seda kui arvuti, noh tol ajal arvutiõpetus, kuidas õpetati arvutit kasutama, kuidas sinna sisse logida, vanasti oli see teistsuguseid operatsioonisüsteemid, kus pidid mingisuguse salakoodi nii-öelda jutumärkides sisse kirjutama ja siis läks arvuti alles käima. Eks ta nii oli, nyyd algas. Aga mida mina pean oskama, et mind võiks lugeda digitaalselt kirja oskajaks inimeseks peale selle arvuti sisse lülitada. Isegi laenu, see on tänapäeval enam keegi ei räägi sellest, et see on nagu nii tavaline, see nagu iseenesest mõistetav on, sellised asjad pigem on nagu see, et kuhu poole me liigume, ongi see, et mida me peaksime tegema, tuleb järjest rohkem on see, et kuidas ohutult nagu käituda, kuidas kaitsta ennast ise, et see on nagu minu meelest põhiline asi, mis praegu tundub. Ja teine suur valdkond, kui me alguses viitasin sellele informatsioonile, et kuidas seal informatsiooni hulgaga hakkama saada ehk kuidas esiteks hinnata seda informatsiooni kui tõepärane son ja siis tegelikult ka see, et kuidas iseennast kaitsta ja see kaitsmine tähendab ka siin mitte ainult seda, et kuidas ma kaitsen oma näiteks sotsiaalmeedia kontot või meiliboksi või väike see, et kuidas ma enda tervisekaitse on. See tähendab ka seda, et kuidas ma istun arvuti taga näiteks kuidas ma et ei ole okei, et ma kõnnin, telefon käes näiteks üle tee või noh, sõidan rattaga täna hommikul, kes talle vikerraadio sai, vist oli see kokkuvõte, saale, kus politsei pressiesindaja, kes oli, ma täpselt ei mäletagi enam, ta rääkis seda, et on palju juhtumeid juba Eestis ka siin, et kus inimesed sõidavad jalgrattaga aasta posti telefon käes ja noh, selliseid juhtumeid on palju ja noh, sedasi kirjaoskus nagu selles võtmes tähendakski. Selle peale jäin tummaks, eks ole, aga ma ütlen, et siin on nii palju neid tahke selle asja juures, et nii vihaselt nagu võtta ei ole seda, et praegu tundub, et see ohutuse teema tuleb järjest rohkem esiplaanile. Ja see info kindlasti see, et kuidas me hakkama saame selle infohulgaga Aga inimesed ju ei sünnikirja oskajaks sünniga digitaalselt kirja oskaks või tänapäeval mõned sünnivad. Uued, ja ei ole neid ma ma oma koolitustel alati ütlen seda. Et kui räägitakse, et tahaksin võrdlused tänapäeva noored, need on kohe automaatkirjaoskajad ei näita seda uuringud, mida on tehtud ei näita seda ka need vastsündinud beebid, et neil ei ole mingisuguseid lisandus ja seal, et neil ei ole mingit USB liidest või midagi juures, sa oled täiesti tavalised beebit, nagu nad kogu aeg olnud on. No aga ikkagi, neil on millegipärast, kas nad haaravad siis kiiremini nad ikkagi kasvavad üles sellega koos. No see on kuidas, mina nagu selle nende no ütleme, nii väikestega tegeleb aga see, kuidas mina olen nagu enda jaoks lahti mõtestanud, nagu see siin tuleb mängu nüüd lastevanemate roll, eks on, lapsevanemad on eeskujuks ja nende jaoks on see tavaline mänguasi, esimene asi, seda ma näiteks, kui me võtame selle nutiseadmed või noh, ega nad ongi see, et nad puutuvad kokku esimesena nutiseadmetega. Sest see ongi see, et laps võtab selle mänguasja. Sest ta samamoodi nagu needsamad kõrrad või need haamrit minema oksjonile pihuks niukseks, Ena tegelikult samamoodi helendav ekraan ka temaga nagu annab talle mingisugust vastust. Aga ta ei võta seda loomulikult seda, et ma nüüd olen nutiseadmes midagi sihukest. Pigem on see tema jaoks nagu mänguasi, noh, nii nagu lugema õpitakse klotsidega absoluutselt. Ja võtabki, ja siis kui lapsel nagu alternatiiv ei ole, siis ta võtab omaks ja see on tõesti põnev, sest kogu aeg muutub. Ja kui lapsevanem nagu seal ise nagu näiteks kontrolli ei pane, siis, siis ongi niimoodi Nad istuvadki seal telefonis kogu aeg, sest see on ju põnev. Siin õues. Siin on vist üks erinevus, et kui laps õpib klotsidega lugema, siis ei pea piiri panema. Ei tea, ei pea, kindlasti mitte, aga see ongi see, et siin, millele mina tavaliselt rõhunegised, käsi pigem nagu tasakaalus, et me ei saa kuidagi ühte asja nagu üle üleliia nagu suruda peale. Et nüüd on need digiasjad ja siis on see, et peab leidma nagu nagu Eestis öeldakse, talupojamõistus peab olema selle koha pealt ikkagi olemas. Soengu. Kui me lastest räägime, siis on vanemate nii-öelda koht, kus nad peaksid nagu jälgima ja vaatama. Tegelikult on okei, kui nad ka veel loevad lastevanematele lapsed loevad oma lastele, tähendab, lapsevanemad lähevad lastele. Just niimoodi on. Aga munakanaga õpetajana peabki õpetama selles digivahel. Ja et need ei selles mõttes, et ei vaidle vastu, et need lapsed nagu haaravad kiiremini neid asju, mis on ja see on ka loogiline, et eks kui ma mõtlen näiteks oma lapsepõlvest, siis kõik need uued asjad, mis tulid, need oli lihtne, ma olin. Lapsel on lihtsam haarata neid uusi asju. Kui oled juba juba nagu natukese eluga vanemaid, siis on, võtab aega, natukese, aga saavad hakkama. Ikkagi aitäh. Palun. Digimaailmas on selle digimaailmakasutajad jagatud immigrantidega ja põliselanikeks. Mis see tähendab? No see on, see on jälle sihuke noh, see niux termin, mida 2001 avaldas Prinski nimeline teadlane teadurv kes rääkis sellest, et ta on tegelikult võimalik, et eristada ühiskonnas nagu kahte gruppi. No neid termineid tegelikult on erinevaid x-generatsiooni, AZ, generatsioone, mis iganes neid nimesid võid sinna panna, aga mõte on nagu see, et ta Prinski tõmbas joone 90-lt peale ja kes sündisid enne üheksakümnendaid, need olid siis nii-öelda immigrandid digimaailma mõttes loomulikult ja need, kes pärast sündisid, siis põliselanikud eristas sõda. See eristuse alus oli see, et pärast 90.-te oli digivahendite kättesaadavus kodus kasvutrendis. See tähendab seda, et lastel oli juba kodus mingisugused asjad minema, ühisnimetaja arvutatakse ja nii edasi. Sellepärast, aga enne kaheksakümnendaid oli arvutit pigem niisugune sõjaväeteema või siis ülikoolide teema. Ja noh, ütleme Eesti mõttes on see täiesti okei, sest kaheksakümnendatel väga ei mäleta, et oleks kodudes olnud meil pold telefoniga tol hetkel pidid järjekorras seisma jätta mulle lauatelefon number, saada seda ma võin küll öelda, et Eesti puhul on see 90. Aga noh, muidugi jälle tulles tagasi, et see ei tähenda veel mitte midagi, see on kunstlik käejoon, mis aitab eristada. Aga ikkagi on, mille põhjal eristada. Noh, jah, me võime teha seda, aga selles mõttes, et põliselanikud Nad on sellepärast põliselanikud, jah, me ei saa neist süüdistada selles või neid kuidagi sildistada võin ükskõik mida öelda nende kohta. Et nemad sündisid sel hetkel, kui kõik see oli olemas, lihtsalt see ongi ainuke selgitus, midagi muud siin ei ole, mingit muud südasid neil sündimisega kaasa ei tulnud. Et see tarkus tuleb neil ikkagi ise omandada, kas siis lastevanematelt endalt ja koolistajalt poolt. Pigem on murekoht see, et, et kui me räägime seda, et need, need põliselanike tuleb tegelikult õpetada, et nad võtavad nad hoobilt, nagu me enne rääkisime, et nad saavad lihtsamini selgeks selle asja hakkad ise valima, millised asjad meil rohkem meeldivad. Siis nad ongi, tegelevad selle suhtluse poolega ja mängivad, vaatavad videosid muusika, need on need põhilised asjad, mis uuringutest välja tulevad. Küsitakse, mida te teete olles internetis tüli õpilaste käest, nüüd viimane kord küsisin siis ütleme poolel umbes on kuskil kolm kuni neli kuni seitse tundi päevas internetis. Noh, see on selline tavaline tööpäev, põhimõtteliselt ta aga noh, õnneks vähemalt nad väitsid, et nad suure osa sellest tegeleda õppimisega. Noh, tõenäoliselt see nii on ka, sest noh, näiteks need õpilased, et üliõpilased, kes mul vastase osad ongi e-kursuse peale, et siis nad siis nad peavadki tegelikult internetis olemas, muidu nad ei saaks mainet tehtud. Ühesõnaga, need põliselanikud, kes tegelikult on nooremad, eks ole, nad on andekamad ja osavamad ja eelisseisundis tänu sellele, et nad selle on digimaailma sisse sündinud ja selles kasvanud, aga samas tuleb neid ikkagi harida ja õpetada. Absoluutselt, sest noh, ma olen järjest nagu siin viimasel ajal nagu mõelnud, noh, me ei saa valida, mida matemaatikast õppenne või mina ma eesti keeles õpin või midagi, et meil on ikkagi konkreetsed kokkulepped õppekava näol, et mida võiks õpetada ja sama asi on ka see digimaailma osas. Et ei saa niimoodi, et lapsed ise valivad, et ei saa öelda, et ah küll nemad teavad ja küll nad ise oskavad, need oskavad kõik asjad ära teha, aga nad oskavad seal kolme-nelja asja. Nii, kui me toome selle ohutus asja siis või selle terviseasja, siis kohe ei saa öelda, et nad neid asju nii hästi teavad. Kas pigem noh, aga kui ma siin liina Valgas ringi sõidan, eks siis näeb ikka lapsed kõnnivad telefon käes üle ülekäiguraja, et ta isegi ei näe selle, kas auto jäi seisma mitte kui me võtame nagu sellise valdkonna, sest noh, see on see üks osa sellest Ka lapsevanemad ja õpetajad koolis või lasteaias ka vist juba peab rääkima. Neil peab olema ikka piisavalt enesekindlust ja eneseusku, et neid noori, kes arvavad, et nad teavad kõik täpselt, kuidas digimaailmas elada ja olla. Kuidas neid õpetama? No just see on, see on keeruline protsess, aga kui alustada kohe alguses, siis on see võimalik seda teha. Siin on oluline roll lastevanematel kohe alguses nagu piirid või noh, reeglid paika panna ja siis koos nendega tegeleda. Just täna hommikul rääkisime mõdu juures. Ta loetakse nagu vähenaks on selline subjektiivne lapsenemide loe lastele enam, sest nutitelefon on kõige parem lapse kasvataja nagu kaelas, niisugune levinud müüt on, eks ole. Siin on lastevanemate roll tegelikult suur selle koha pealt ja siis kui lapsevanemad ka aitavad ja siis kuuelga toetab ja siis on nagu võimalik seda. Aga kui keegi tegeleda, siis ongi niimoodi, et tulevik, lapsed ise valivad, kuidas nad digimaailmas käituvad. Kui hästi või halvasti on meie õpetajad valmis digimaailma õpetama lastele. No ma ei tea, kui uuringuid uskuda, siis nad ei ole väga valmis, aga ma ei tea, ma ei usu, hästi seda mulle tunne, et pigem nad, nad ei usu iseendasse, nad tegelikult saavad hakkama nende asjadega, mida nad arvavad, nad ei saa hakkama. Sest noh, ma ei tea õpetajat, et kes ei ole suuteline rääkima lihtsalt mitte alati ei pea mingi vahendiga midagi asja tegema, vaid ka rääkima, et kas või sellest samast korduvalt juba rääkinud sellest nutiseadme kasutamisest ja kõndimisest või valesti istumisest, ergonoomikas ja neljast, et ma ei tea neid selja sirgu ja et, et ma ei tea seda, et, et ta oleks selliseid õpetajaid. Kõige hullem ongi see, et kui me üldse tegeleda sellega Aga mulle tundub ikkagi digimaailmakirjaoskus, see tähendab seda, et ma pean oskama mingitele teatud lehekülgedele minna, mingeid teatuid mänge mängima. Et ma pean näiteks õpetajana, et ma pean siis mingit osa oma ainest kuidagi seostama digimaailmaga viimasele digimaailma ja seda selle kaudu õpetama. Just nagu selles mõttes, et jah, see on, see on ka üks põhjus, miks ma arvan lihtsalt miks näiteks seal viimane talis uuring ütles, et õpetajate enesehinnang on madal, et nad ei ole suutelised. Kuigi 20 aastat on peaaegu 20 aastat, on möödas Tiigrihüppe algusest, eks ole. Et nagu võiks paremad asjad olla. Aga pigem on nagu see, et õpetajad. Ma ei ütleks, kardavad, aga nad ei taha. Nad ei leia sobivaid viise, kuidas eesmärgipäraselt see tehnoloogia sinna tunni tuua ja siis nad pigem loobuvad. Ja noh, see ongi see koht, millega peaksime rohkem tegelema, see, et kuidas õpetajaid toetada, et nad oma metoodikat desse tooksid siis eesmärgipärased lahendused ja kuidas seda teha, selles on tehtud ka see, et koolides on võimalik haridustehnoloogiline tugi, näiteks et on inimene, kes aitab ja nõustab, jõustab õpetajaid ja on ka koolis, siis on need kokkulepped, näiteks mida võiks teha, et kes mida õpetab, mida võiks eesti keele õpetaja rääkida, mida võiks inimeseõpetuse rääkida, mida võiks kehaline kasvatus rääkida, kõik ained saaksid nagu panustada sellesse. Selles mõttes, et kuidas neid, et nii-öelda digioskuse digitaalset kirjaoskust toetada. Õpilastel. Aga kas seda tehakse kooli tasandil või on ka mingid suuremad programmid ette nähtud? No seda on nii koolitasandeid kõige programmide, noh kui ma võin siin näitused, Hizza näiteks teeb erinevaid lahendusi koolidele pakub veel näiteks progetiiger ja sellised robootikalahendused, mis kõik nagu toetab seda, tegelikult on, võimalusel loodad ja seda, seda enam mulle tundub nagu naljakas see, et õpetajad, et oskas, on madalad, et nagu võimalus on nii paljude ohtude, et midagi kuskil midagi on valesti läinud. Kui me ütleme, et kui ma olen eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja ma olen täiesti valmis digimaailma ise sukelduma ja oma aine lastele viimise nimel midagi tegema, et kus ma siis pean pöörduma kust ma leian selle toe või, või selle selle materjali? Kui me nüüd läheme selle materjali juurde, nüüd räägime õpetaja digitaalsest kirjaoskusest, et digitaalne kirjaoskus ongi see, et ma üks osa ongi see, et ma oskan õigeid märksõnu kasutades leida digimaailmast endale sobivad materjalid ja endale sobiv materjal tähendab seda, et ma olen suuteline leitud asja nagu hindama ja siis vaatame, kas ma olen suuteline seda kasutama. Ja kas aitab mul eesmärke saavutada, et see on üks viisat, et õpetajad võiks ise olema valmis nii-öelda otsima neid ja siis hindama nende sobivust oma tunde. Ja siis teine oleks haridustehnoloogiline tugi. Ja kolmas on loomulikult see, et mida pakuvad meie ülikoolid näiteks koolituste näol või siis mõned teised koolituste pakkujad, kes aitavad neid ideid. Vaat siin ongi see asi, et õpetajatel oleks vaja ideid, kuidas näha, et asjad on olemas. Ülikoolis Me õpetame keeli, Nad kuuli läheksid, neil oleks juba need see idee pagas, mis praegusel hetkel olemas on, et mida nad saaksid koolis kasutama hakata. Kaasa arvatud eesti keele õpetaja, kes peaks leidma sobiva viisi. Kas õpetaja peaks olema internetis nendes keskkondades, kus õpilased ise liiguvad kas see tõstaks tema usaldusväärsust õpilaste silmis või ei ole seda vaja? Ma arvan, et seda ei ole otseselt vaja, vaja oleks siis, kui oleks õpilastega nagu kokku lepitud, et nii, et ma olen ka seal näiteks kuskil foorumis või kus iganes kus see võiks toimuda näiteks, kus eesti keele õpetaja näiteks hindab nende kirjaoskust või, või nende keelt või lauseid või midagi sellist, et see oleks nagu siis mõistlik. Aga see oleks igal juhul kokkulepe, siis ta töötaks, muidu on see, et sõiduda Missugused vahendid ja missugused võimalused on koolides õpetada seda digitaalset kirjaoskust digimaailmas käitumist? No ma ütleks, et ta Eesti koolis on seis suhteliselt hea, kui välja, et internetiühendused, mis on üks põhilisi takistusi. Ma ütleks just nagu ka pisi näol, näiteks seal nagu põhil, üks niuke õpetaja tööd toetav kaasa arvatud siinsamas Tartu linnas, kui vihja nõrk, siis mul ei ole mingit isu, ma ei tea, näiteks tahvlariti tunnis kasutada see. Mu läheb lisaaega selle peale, et ma tahaks kogu aeg põhjendama neile, et näed, miks asi nii aeglane on, sest põliselanike üks tunnusjoon ongi see, et kõik asjad käivad klõpsti ja on valmis, et ei ole see nagu võtame ootama, kui nad ei ole kannatlikud, selles mõttes. Et aga ütleme nii, et seks on paljuski kooli koolipidaja, siis ka kinni, et kuidas ta leidnud võimalusi kooli nii-öelda varustada. Ma ei tea, siuke lihtsamate asjadega projektorid, wifi ühenduse tagamisega tahvelarvutid ja sülearvutid ja kõik need need asjad sinna juurde. Et need nende osas ma ei näe, et siin oleks nagu väga suuri takistusi. Kuidas siis seal Tartu Hansa koolis elu käib, ma sain aru, et seal on selles mõttes asi paigas. Ei, no eks seal ma ei ütleks, et asi paigas on, alati saab paremini praegusel hetkel, kui ma õpetan seal avatud alal nii-öelda avatud ruum, on sihuke keskkond, kus on tegelikult tehnoloogiast nagu väga palju abi. Sest avatud ruumis on see, et meil on neli paralleeli korraga klassiruumis, see tähendab seda, et on 92 õpilast korraga, õpib loodusõpetust siin saalis D-klassiruumis, no ta on sihuke mitmest klassiruumist nii-öelda koosnev kompleks, kus on nii-öelda loodud tingimuseks selleks, et saksa õpetaja toimuda ja õpetaja nii-öelda metoodiliselt toimuks. Rühmatööna eelis on see, et korraga on klassis neli õpilast õpetajat, vabandust kes siis lastega tegelevad ja noh, seal on igal juhul tehnoloogiast, aga väga palju abi. Ma nimetaks siis tehnoloogia aitab meil peamiselt õppimine nähtavaks teha nii kaasõpilastele kui ka meile, õpetajatele. Aga siis õpetajategi digimaailma või digikirjaoskust või? Ainuüksi ei ikka õpetaja maine aineõpetaja mingi aineta loodusõpetus. Selle loodusõpetuse käigus me tegelikult toetab digioskuse. Nii palju, kui see võimalik on. Et selles mõttes. Et loomulikult põhiline ikkagi aine, aga digioskused on sellega integreeritud ja nii nagu see peakski olema tegelikult, sest noh, väga keeruline oleks lihtsalt digioskuste peale seda asja ehitada nagu iga tund. Ka mulle tundub, et see on nii uus asi paljudele kuulajatele, et kes nüüd kõik need 90 õpilast õpivad loodusteaduses ja ühte sedasama peatüki või. Jah, et meil on niimoodi, et see tund on ikka nii, nagu tavaliselt on alistatud keskkonna teine nad ei istu pingi taga, vaid nad töötavad rühmades ja nad saavad valida, kus kohas nad nagu töötavad selles mõttes, et see ruum võimaldab valida endale sobiva koha, kus siis oma rühmaga töölt ära spetsiaalselt ehitatud ru ja see on spetsiaalselt tehtud selle jaoks. Kui ma ei eksi, siis on see nüüd viies aastake. Ja kõik õpilased usinasti töötavad, lärmi ei ole. Ei lärmi ikka on selles mõttes, et seal kui 100 inimest on, isegi kui nad on väga viisakad ja vaiksed tavaliselt siis mingi hetk ikka mingisugune mürafoon tekib. Aga eks me peame tegelema sellega, et seda mürafooni võimalikult madalal hoida. Ja siis õpetaja roll on neli tükki sealsete korraga ju rääkida, aga isa, teie roll ongi siis suunata õpilased seal digimaailmas õige koha peale. Just jah, täpselt nii ongi, saad sa, digimaailm on tegelikult ma võin ka öelda seda, et õpetajad ise valmistavad tunnid ette enamasti digimaailma võimalusi kasutades. Kuule ma täiskohaga Hansa koolis ja töötas ma enam ei ülikoolis Tartu Ülikoolis, siis siis see ongi ainuke viis, kuidas me saaksime nagu tunde ette valmistada, ongi läbi digimaailma. Ja siis õpilasteni me viime ka oma materjalid v teemad ülesannet keikla kasutades diivaneid. Kas nad on siis riistvara, tarkvaralised lahendused, kõik need need on kasutusel nii. Ja kuidas te kontrollite õpilast, et ta on teadmised omandanud? Noh, seal kontrollis me ikkagi kasutame mõlemat, on nii tavaline kontrolltöö, nii nagu kõik ette kujutavad paberi peal mingisugune test või siis on arvutis mingisugune testikeskkond, mida me siis jagama õpilastele miljarditesse ära täidavad vastavalt siis sealt need tulemast niimoodi kätte, õpilased on rahul? No selles mõttes, et Harju maapäevad, see võtab aega. Aga üldiselt, ega, eks, eks osadele osadele võib-olla see ei meeldi, aga noh, see on iga asjaga niimoodi. Et kas on võimalik, et nendele põliselanikele ka ei meeldi kogu aeg arvutis olla? Ja selles mõttes, et nad ei ole niikuinii kogu aeg arvutis, seal me selles mõttes, et see tund iseenesest näeb selline välja, et seal mingi üks osa on seal, kus nad teevad mingit asja, mingit ülesannet, milleks nad kasutavad, näiks tahvlarvitud, mõnikord on see tund on üldse õues, mis siis, et me oleme seal, peaksime, töötame seal, aga kui on ilus ilm, näiteks on kevadeti on meil alati need meil kooli kõrval tiikeksena kõiksugused, traditsioonid, asjad ka toimuvad, et lihtsalt digivahendid aitavad meil mingeid asju lihtsamaks, õpilaste tulemusi kiiremini kätte saada ja nende tulemused nii-öelda nähtavaks teha neile endale ka koheselt või et see on nagu see eelis, mis tehnoloogia seal sisse toob. Sellise meetodi juures. Aga need õpetajad, need neli õpetajat siis, kas nemad on kõik? Kõik immigrandid digimaailmas? No nii ja naa, et nagu. Ta pidanud õpetajaid ka koolitama, enne kui, Eks me õpime koos, seal oli nagu kaks asja, üks on see, et kuidas see metoodika nagu niimoodi paika saada, et ta on meil endal ka nagu nii-öelda käepärast. Lihtne. Teine pool on siis see, kuidas need tehnoloogilised asjad, aga õnneks ma arvan, et meie meeskond on seal, kes õpetab, on väga hästi nagu komplekteeritud, et me saame väga hästi hakkama sellega. Lasteaiad kas peaks digimaailma tutvustama digitaalset kirjaoskust õpetama juba lasteaias? No see on huvitav küsimus selles mõttes, et varasemalt oli üks aine, kus ma laste õpetaja käest küsinud, et mis on uudist siis mänguasjade päeval ja minu meelest viimane viimane grupp, kes seda ainet sai siis seal üks üks õpetaja ütles, et tahvelarvuti toodi, et noh, see oli nagu märk sellest, et seesama, mis me enne rääkisime seal mänguasja teemat, nemad võtaks seda mänguasjana mida lasteaias, nagu tegelikult teha saab, on õpetaja, saab palju teha just nagu õpetamisel kasutada, et kasutades liitreaalsust näiteks tuues mingit võõrama loomi, näiteks läbi liitreaalsuse sinna rühmaruumi, mis asi on liitreaalsus? Liitreaalsus on selline nagu virtuaalreaalsuse selline teistsugune vorm, et see tähendab seda, et kui sul on liitreaalsus, see tähendab, et sul on nutiseadet spetsiaal täpiva, mis muudab selle kujutise, teeb nagu kolm teeks, siis on võimalik seal hääli ja egas asjada juurde. Et neid lahendusi on hästi-hästi palliva tekkinud. Et kus lapsed saavad näiteks tavalise pildi ära värvida oma käega ja siis äpi abil on võimalik see pilt nagu ellu äratada. See pilt ongi täpselt see, kes ellu ärkab, ongi täpselt seda sama värvi, millele laps värvis. Aga ikkagi, ma võtan nagu seda, et mida lapselapsel vaja on, ongi see, et mina tarvitavad mingis vanuses, et kuidas piirjoonest kinni pidada näiteks värvimis asjad, kõik need asjad, mis lapsele õpetatakse, aga nüüd on see, et et on kaks asja koos, et see digima olen natuke, see motiveerib teda. Kui müüd seal harjunud selle pildi ära, siis on võimalik see lumememm näiteks ellu äratada. Ma peaks ka lasteaeda minema õpiks ka värvima siin täpselt, miks mitte kasvõi sinna töövarjuna kaasaegne. Aga ma ütlen seda, et lasteaiaõpetajad on need, kes võiksid nagu, või saaksid seda kasutada jällegi eesmärgipäraselt, et mitte nagu seda vinti üle keerata, et nüüd on kõik asjad peavad olema Digisad, see on üks üks asi, mille tahaks nagu millega, pigem ollakse ettevaatlik olema. Digitaalne kirjaoskus lasteaias lasteaialapsed ei tähenda ka seda, et ta õpib arvuti klaviatuuril tähti toksida. Ei, kindlasti mitte, siin ongi nüüd see koht, vaata kus on lastevanematega koostöö kohta, et rääkinud nendest asjadest, et kui tänapäeval nendel väiksematel lasteaias käivad, kellel nutitelefoni sa oled, sa ei ole okei, kui sa kõnnid, telefon käes ringi näiteks seesama et ei jälgi ümbruskonda ja nii edasi. Ohutusinfo hulka, kuidas sellest infost leida see õige info ja kuidas, kuidas õpetada neid põliselanikke õiget infot leidma, terasid sõkaldest eraldama? Põhiline on see, et, et sa pead oskama suunama neid nii-öelda hindama seda algallikat, kui usaldusväärne on. Vanasti räägiti sellest, et ta oli põhirõhk kui allikast pärineb kuskilt ülikooli veebilehelt või midagi, et siis ta on usaldusväärne. Et noh, mingid sedapidi vaikselt nagu viidata sellele, et Ta suunata neid näidata ja suunata neid just neid allikaid hindama, minna lõpuni välja. Mitte ma ei tea, toetuda ainult sellele, kui keegi Facebookis kirjutab mingeid asju kus nad oma info enamasti ammutavad regutsid foorumitest. Või et ka vikipeedias tuleb suhtuda mitte ettevaatlikult, vaika Vikipeediat tuleb osata lugeda. Et kui ei ole viiteid, siis, siis tuleb kahelda. Just pigem küll jah, selles mõttes, et ega Vikipeedia Wikipedia üks kolleeg ütleb, Vikipeedia on läinud järjest paremaks, sest inglisekeelsed lugeda lihtsalt nii palju või et see on nagu see iseenesekontrolli nii-öelda seal on parandusi nii palju tehtud, et esmase infoallikana Vikipeedia täitsa okei ja vaadata ja sealt edasi liikuda, otsida neid algallikaid, kus täpselt keegi ütles, mida nägija. Siis digitaalne kirjaoskus on suuresti ohtude ülesleidmise ja eiramise oskus. Ma pigem ütleks, et ta on pigem suht ohutusasi on seal sees, et ta võib-olla natukese algusest teinud seal liiga palju ette, aga selles mõttes, et see on see, mis on viimasel ajal, mida ma ise laulnud, viima lähikuudel, nagu järjest rohkem näinud seda. Aga põhimõtteliselt on see, et infooskus on see põhiline informatsioonialane kirjaoskus mis on see, et, et kuidas ma seda infot leian ja kuidas ma tean, et see on nagu tõepärane, et see on nagu see, mis on saanud minu meelest määravaks võtmeteguriks. Ühiskonnal on tegelikult vaja digitaalselt kirjaoskajaid liikmeid. Absoluutselt täiesti nõus, sellega sellepärast ongi vaja neid põliselanikke ka suunata, õpetada ja toetada neid, et nad ei ammutaks kõikas YouTube'ist foorumitest ja tegelikult vaataks ka mujal ringi ja leiaks teiega raamatu, nii et raamatutest ei saa mööda vaadata. No aga lõpetuseks, kuidas te neid immigrante julgustaksite põliselanikke suunama? Immigrantide osas on see, et mina näen, see põhiline takistus nende endal selline barjäär, et nad arvavad, et nad ei saa hakkama, et sellest tuleb üle saada ja mina ei ole näinud ühtegi nii-öelda selle jaotuse järgi immigrante, kes ei ole hakkama saanud. Neid tuleb julgustada sellega, et nad tahavad ennast uskuma. Sest need on need teemad, mis tegelikult on nüüd saanud kesta ümber, mis on, nimetame digimaailmaks, aga need probleemid on ikka samad. Sest info hoidsimisesse sellest hindamisest on kogu aeg räägitud. Isegi siis, kui aint info raamatust leide, ohutuse teemat, samamoodi kõik need asjad, nojah, raamat, teos ka ei maksa autoteele minna absoluutselt, aga ma arvan, et lapselt absoluutselt nõus. Tartu Ülikooli õppejõud ja Tartu Hansa kooli õpetaja Mario Mäeots rääkis digitaalsest kirjaoskusest. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Julget pealehakkamist digitaalse kirjaoskuse arendamisel ja kasutamisel. Kõike head kuulmiseni.