Tere õdagust raadio kulla ja Olav Alpri Valdo tämbadule jututuust, et võroliinan tule pealava pääle võrokeelne koolimuusikal. Õigemate alguses küll muude heitiga kreemik kaupa putimeetifeeriga, Emeldandeidu rähkem, toimekas kiusama katsunud. Niimuudu kõlas Võru Kesklinna kooli latsi esitusel laul Uma firma vaktsest muusikalist päälkirjaga. Kolin oma Umbele mõnna. Mina tule püüne pääle, seo kuu lõpul mõtte. Vahtisime võro keeline muusikal, käbe vällja, Uma Pido projektijuht igasse Merike. Kuis mõtte sündi kõneles ta lähkambelt. Tegelikult käima päev on Võru Kesklinna kooli muusikali vaene lats, talutütar ja näi kui tublisti kooli Ladze saama hakkama saanud see suure ettevõtmisega ja lisas antse mulle mõtet ka laanetriinu kunagi ütelda, et mille mitte ei võis olla muusika algab ära keeline ja tolles naasis ta hargnema. Aitäh selle kooli muusikali kiratiiva teksti osana contra muusika Kirot Piret Rips-Laul. Proovisin ja käre ma juba veebruari Tõsel poolen Ladze olliva väega tubli ja see meeleolu ja tüümida Nazel Deive seali, uh Käia latseeliva lusti, tärv sopajaama, entusiastliku ja põnevil. See, mida Basel näi, on igal juhul tunde, see etendus tuleväega põnev võro keelega saava Ladze väega häste hakkama Ladza laulva nii Tansva kui lugeva suure rõõmuga ja mulle tundub küll, et platsil on lust ja rõõm seda kõkke deta. Et parem vale arvu saiatuust, mida kooli lase mõtlese ja kõnelase käbe muusikali teksti välja märkia contra hinne kiratamist Võru Kesklinna kooli latsiga juttu ajama on ka viie meistri Ripsi, Piret vei hinnast hinne muusikali Luumist kurssi, tähendab Aun uuri muusikaga näitises kullelda hinne Räpilu kiratamist hulga eesti räppi laule. Muusikaliproove, mida Kesklinna kooli huvijuht, koobi onu kui sopa eel jalatsil muusikali püüne pääle säädminelett kob, janu. Meil tüvi, Kaie pannud kõik tüüne pääle tab nagu lavastaja rollin, Jaansoni Marianne keha on meil ka kooli lopa, muidu vabastan meil matemaatikat. Tehke ka rahvatantsu ja tema siis kõik tantsu välja mõtelnud ja püüne pääle pandud laule seal vastu tas nirgi Maire mees, kujund on päris suur käänsel takka enam, et laulu oma valmitud madi ja tantsu oma valmi olen ja muu proovinud. Nii et katkenud kuus peate olema esimene päev, kui ta püüne pääl ommet saagil valmis olla, ihata Guyslatsil harjataminele näiliks lätt, veidukane mõne asja oma vaiba keerulisse võra keelega on ju niimoodi, et siis kui ma esiVeikolli siis muma vanepatiive niimuudu Muka kõneleb eesti keeles omavahel ja teesiga võro keele ja nüüd on niimoodi, et muu põlvkond on lähtsa mõistabki nagu kõneldab ja anname oma väega väega rõõmuga tegelen ja sõnab. Ma juba pääl mina hästi välja ta mändmine, ta rõõm, mida seal lava peal näed taadule neil kõige parem pole veel küllalt tsipake see pilt, tädi Maali, et mida siis lava peal nätassaa lava pääsen, hättajate kooli nimi on koolinum umbale minna, seal koolin on, eks segasuguseid mängiva neljanda klassi Lats üks tehtriksis täht virmat, et ta õige palju igasuguseid üts, tahtmistlev, täht, Allam, häda juba peris, suur kats poissi, omanikutapu kikka, ütlesime ilmad oma tark ja kõik maailma. Kui sa endale pähe rock ja mõned tahtma, siis maailma muuta nagu egan, klassil on igasuguseid, see kuul on kuskil võra maal ja tule uus poiss, poiskonna. Tule nõmmelt. Tallinnast ei mõista sõnagi kõnelda ja kummutada siis skan hakkama, saad, saad, näete, säänes jaga lõppes siks nagu rahvaste sõprusega, nagu pead kastada muusikalisaaga laiem rahvas. Ja 26. meil on nagu kinnitsempaised oma koolile kutsite kada kurbe kuupäeva 27. kella viie ajal, kui on võru kandlan peris olema, kõike tahta, võivad tulla kaema ja siis ma teiega, et juba veikukese sellise kiheluse kõhelused või olla ka lätsi festivali haigutan võra on või siis Võru linna päividel augustikuu, need siis on kah. Ja ongisi oska raske, kõik saate saatuse kokku. Harju Ille lugi Valtri Valdo vaht sõna võrokeelne saadetule jälle medali pärast. Neljapäeval kell 18 45.