Tere õda, kus ta raadio kulla ja oleval pri valdo ja kõnele tsipake sealkandi asjast. Viie aastasega ist kuulutati Põlva lõõtsa pääl Hiinas. Kuis Tull mõtte põlva Liinale sääne nimi külge panda. Viie aastaga ka Ärtett ja viil plaaninum, kõneles lõõtsa väelina Heing tartese Heino. Noh umbes niisama nagu ütelda, Põlvan momendil on nagu lõõtsa areng oli küllaltki ja siis mõtlema, et noot kõik käiva siia kokku üle Eesti. Algul, kui me lõõtsakooli alustasime siin Põlva muusikakoolile, siis mõtlesime, et hakkame siis ütleme et seal oli nagu kõik tulevad siia kokku ja nyyd haigida sellised humoorikad ütlemisest said päris tõsine fakt, kahe praegune kokkusaamiskoht Põlvan kõige lõõtsamees seal, nüüd oli meil pikem vahe haiget muusikalini kui remondid ja siis me ei saa ja siis oligi nüüd detsembri lõpuni olime jälle jubedaim, nagu ütelda kuus sätikuid inimesteks kokkade lobi haigupildist huvitatud, väga populaarne pill praegusel ajal viie aastaga väga palju õpetajad neid noori mängijaid ja vanem pidinemisi mängima ja siis too arenes ka välja ütelda lõõtspilli ehitamine, uus etapp. Vanameistri oli siin Kalju Sarnet, kes oli viimati meistrit ja Kornberg ja Tartumaal, aga nüüd siis ega siis ikka Pillel vähe ja siis sildigi medimetse nagu kursuse, noh, tulime kokku ja kes oli huvitatud pilli tegemisest, mina veidikene enne oli juba nagu proov käsideta, käigu ja mõte ja, ja välja tuulekest jää, aga siis tulime kokku sinulgi müügiminemist, palju meid kokku oli algul, kui hakkasime tegema, siit hakkaski arenema, sellepärast pidi hakanud tegema Pillesse pildil vähena. No minul on 130. käsil, aga siin öö nüüd eesti tollest ütleme viie aasta jooksul detu Võruna kolmas aasta kursus, eitajate kursus seal on kursuse käigus ütleme, umbes on ikkagi 20 pillidetas iga kursusega. Seal on nelja hooajaga me ütleme üle 100 pildistada kaitsnud pillim kõvatet, siis on neid meistreid, kes on meid hiljem nagu kah minu juhade järgi hakanud tegema ja neid on kallis seitse katesse istuma, kes teele pille ja võtta noodi abil ja siin on 30 ja üle 30 mõnike, nuttis 300 pilsi juba selle viie aastaga uusidetu manu vähemalt 300 ei olegi kokku võtnud, akna taga on mänginud ja meil on vähe pilvil vähe, uskumatult. Mineva riidi sai põlv on kokku maakonna kultuuri- ja spordirahvas jaati Abu mineva aasta kaitsi tegemisi-ist. Maakonna kultuuripärlist kuulutati Räpina valla kultuurijuht, trum simmarge imestall võrokeelse saatan pikemalt juttu mineva aastaga lõpul, kui Marge nimati Põlvama kibelas eesti keeli sädeinemises Aastaga kultuuri tegelasvaliti laanetriinu jää pidi minema suve Mooste kandis ettevõtmist ja üldse ütles hobus anna ja orkestri muusiga jäädvuoll ja mina, Temava plaaninum, kõneles Võro Instituudi projektijuht Laane Triinu. Lähkendalt. Mu minema aasta päevane töö Oil, suitsusaunasümfoonia kõrraldamine Moosteni ja samal ajal oli väga suitsu Sanna päeva visalt puhtana sääne oma kultuuri ettevõtmine, suitsusaunasümfoonia showski muusikaline etendus on siis Eesti või ütelda, et esindus, segakoor kutseossa ja väga profi muusiku ja näitleja Nietail pigem sääne etendus, projekt, kuis rahvale savus, anna ettevõtmise tundusiva, kas huvi on suur ja huvi on suur ja enemisele meeldusi ja ka suitsusaunasümfooniasaali oli juba täis ja rahvas üldiselt tulv rahulolevana ja oma arvamusega, mis on ka tähtsa, kas rahvale üle pääsen oma kultuuri ettevõtmisele väga kõrda, kas tomaaga muutunud pigem lähevad kõrda ja pigem muutanu positiivsem pas? Nii mulle tundus, et sa oled kostki, peri, manssegi asja või mõnegi kiil või maniaki kultuur on sulle rohkem Puma kui mõni Tõne tähtsainemis eas manse kultuuriplaani, sul on seos aastas plaani seaaastaga olla veidikese tagasihoidlikum balt human kabinetti ei või olla, et minu nii palju välene ei näegi ühtegi suuremat üritust mul plaanin kõrval, ta ei ole, aga tuisk Ma saa palju töötajate lindistamisega tekstega tuberest ehmi plaanimi täitma, naad kodulehte Helvi, et me juba luud, aga seal veel sisse palju ei ole, ei taha Mideta kolleldavas rahvale hulga võro keelist kirendust rahvajuta materjali Tänapäevase Inemise 200 omas ainsad ütles, et kas om võro kiilrasse Luke või mõista lugevajale haiguluuke ja hulga haigu, mida veedetas küll autoroolil vai tervise kõndida, ütlen või midagi muud ja siis tagasi hirmsa kullelda, nii et ma väga loodan, et auditoorium saa meele taas üsna pea, kui me ütleme kevaja poole talle kodulehe avaliku skeemi juba rohkema sisuga. Ja ongi Oskaras kõik saate saatuse kokku Harju Ülle lugi Valtri Valdo vahtusele võrokeelne saade. Tule järgnerali pärast neljapäeva kell katesse teist 45.