Nõnda saabusid jumalad van halli Wagneri ringi tsükli sissejuhatus tuses ligi veerand sajandit tagasi astusega Clevelandi orkestri dirigent George sell et kujundada sellest maailma tipporkestreid. See oli selli elutöö, millele ta pühendas viimase kolmandiku oma elust 24 aastat. Tänavu möödus tema sünnist 105 aastat. Legend George sellist räägib, kuidas ungarlastest isal ja slovakid temal oli Mozarti taoline imelaps, kes sirgus ja kasvas ning imes endasse miini, muusikalisest õhkkonnast kõik vajaliku selleks, et saada maailma kuulsaks Ameerika dirigendiks 20. sajandi üheks suuremaks sümfoonia ja ooperidirigendiks, kelle klassika ja romantismiajastu teoste tõlgitsused on eeskujuks veel 21. sajandi dirigentidele. Jah, seal pidas iseennast viinlaseks, kuigi see vastas vaid osaliselt tõele. Seitsmendal juunil 1897 Ungaris Budapestis. Kiiresti ilmnesid temas imelapsejooned. Kahe aastasena oli ta võimeline laulma 40 rahvalaulu erinevates keeltes ja parandama tema klaverimängu sellega, et iga kord, kui ema tegi vea, plaksutas laps käsi. Isa ei olnudki muusik, aga kirglik muusikaarmastaja vanemad siirdusid ilmselt ärilistel põhjustel viini kui nende ainus laps oli kolmeaastane. Kurikuulsa antisime nüüdse linnana tuntud Viinis vahetas perekond usku judaismis katoliku. Selle isa oli firma omanik. Noorssell neelas Viinis muusikat keskkonnas, kust olid võrsunud Mozart, Beethoven, raamse, pruukner. Ta kõndis samadelt tänavatel, kus mõned muusikageeniused oma rasketel ja parematel päevadel kaasa arvatud Gustav Mahler ja Arnold söönberg. Ta kuulis ja nägi maaklerit juhatamas Mozarti Don Giovanni novaatorliku lavastust, mille kunstnik oli Alfred roller. Õpetust mitmelt healt õpetajalt. Üks neist oli maks. Reegel laetigis. Seal hakkas varakult äratama tähelepanu oma nõiduslike võimetega heliloomingus kui klaverimängus. Pöördepunkt selli elus oli tema esitlemine klaveriõpetajale Richard Robertile. Kord kutsuti perekond last ravinud arsti juurde külla. Doktori tütar mängis klaveril valssi. Kui George läks koju, kirjutas ta valsid täpselt üles. Doktor tutvustas seejärel noort muusikut Robertile, kes võttis ta oma õpilaseks. Richard Robert oli ka näiteks Klara Haskeli ja Rudolf Sirkini klaveriõpetaja. Sellist sertinist said lähedased sõbrad ja kolleegid kogu eluks. Robertil oli oskust kohelda oma õpilasi kui individuaalne haalsusi ja sisendada seega armastust, muusika ning austust suurte heliloojate, eelkõige Mozarti vastu. Selli areng oli kiire. Aastal 1908 tegi ta 11 aastasena debüüdi miinimum muusikaühingu kuldses saalis nii pianistina kui heliloojana koos orkestriga Oscarnet pari juhatusel selsoleeris Mozarti A-duur klaverikontserdis. Kavas olid ka tema enda avamäng ja rondo klaverile ja orkestrile. Veel samal aastal läks ta reisima 10 kontserdil isele Euroopa turneele. Muude linnade hulgas oli ka London, kus Mozart oli publikut hämmastanud 1764. ja 65. aastal. Sell tegi siin sedasama ja daily meil nimetas teda uueks Mozartiks, kuna tema klaverimängus oli kergust, muusikalist mõistmist kaugeltki rohkem kui tema aastatest eeldanuks. Intervjuu ajal andis ajakirjanik talle teema ja palus improviseerida. Tulemuse kohta küsis intervjuu seeria, et kas see on vaid klaverile või orkestrile. Selle vastas, et orkestrile ta kuuleb kõiki instrumente. See oli võime, mis hiljem jahmatas ka Clevelandi muusikuid. Kas sa mäletad kõike, mida sa kuuled? Küsis reporter. Kõike, kui see on hea muusika saa seda alati mängida, kui ma tulen kontserdilt, aga ma saan selle kõik täpselt üles kirjutada noodi, mida ma kuulsin. Ja ma ei unusta kunagi seda, mida ma olen kord kuulnud. Siiski noor sell oli vanemate poolt kaitstud ja hoitud muusikaliste imelaste puhul nii tavalisest kahjulikust, eks pluateerimisest. Samas targa õpetaja Richard Roberti poolt juhituna andis sell normaalselt kontserte ja omandas nii muusikalise kui põhihariduse. Eraviisiliselt. Ooperiteatris jälgis ta Mahleri assistendi Bruno Walteri etendusi. Ta kuulis Viini Filharmoonikute Artur Nikisse juhatusel, kes oli nii Berliin, ini, Filharmoonikute kui lipsigi. Võtke vanud House orkestri dirigent nuttis, avaldas võimsat mõjus sellile, kelle jaoks Ungari dirigent oli iidol oma hüpnatiseeriva musitseerimise ja leegitseva isiksusega. On öelnud, et 12 aastasena oli ta valmis. Muusik valdas kontrapunkti harmooniat ja vormi. Tema õpetajaks olid ka suur Pramsi õpetlane, jõusyybius, mandissevski, Foresteri ja lühikest aega ka maks. Reegel. 14 aastasena kirjutas ta alla kümneaastase eksklusiivse kirjastus lepingu prestiižse universaal editsiooniga Viinis. Noodifirma avaldas noorest selli, Brahmsi stiilis osavalt komponeeritud teoseid. Tema varajasi orkestriteoseid esitasid juhtivad orkestrid kuulsate dirigentide käe all. Hilisemast loomingust on enim esitatud variatsioone orkestrile sümfooniat, Peeemmoll, lüürilist, avamängu ja mõningaid kammerteoseid. Sell orkestreerinud ka teiste heliloojate teoseid, sealhulgas Meetana keelpillikvarteti minu elust, mille ta on salvestunud Clevelandi orkestriga Kolumbia rekordsile. Salvestatud on kasselli orkestriseaded vorsaki slaavi tantsudest. Kuigi seal ei võtnud seda aspekti oma muusikaelus liiga tõsiselt. Et tervitada oma sõpra 16. sünnipäeval omandas pianist Rudolf Serkin, kes oli samuti Robert õpilane, mõned selli palad ja mängis Netallete selli Reim meeldinud see, mida ta kuulis ja märkis tõlkinile, et kuidas ta küll suudab taolist rämpsu mängida. Hiljem elus tegi ta kõik endast oleneva, et varjata ja maha vaikida oma muusikat. Nagunii ei olnud sellil määratud heliloojaks saada. 12-le 13 aastasena jõudis ta otsusele, et temast saab dirigent. Tema dirigendikarjääri algus on ähmane. Ajaloost on teada vaid kindel fakt, mida peetakse tema dirigendid. Müüdiks. 1913. aasta suvel oli George koos vanematega puhkusel Baieri tervisvetel Paad Kissingenis. Kuurordis esines Viini sümfooniaorkester Martins Peeerry juhatusel. Oletatavasti vigastas dirigent käe, kuigi liigub ka selline kuuldus, et ta sai tennise palliga löögi kubemesse. Igal juhul ei saanud ta enam juhatada. Raske oli talle asendajat leida ja siis tehti ettepanek 16 aastasele sellile, kes oli viibinud kõigis proovides. Debüütkontsert, mille kavas oli ka Rossini avamäng Wilhelm Tell oli püüdliku maestro võit, kelle tulevik oli seega otsustatud. Kuuldus selli grandioosse Nendest levis ja tõi talle järjest uusi pakkumisi. Järgmisel aastal esines ta Berliinis moonia orkestriga dirigendi, pianisti ja heliloojana. Seejärel suurenes selli muusikuteel järjest enam vastutus ooperi vallas Berliini ooperit, asustamata kontsertmeistrist Praha saksa ooperidirigendiks. Berliini kuninglikus ooperis kohtas ta tähtsat isikut, kes mõjutas tema karjääri Saksa heliloojat Richard Straussi. Mõnda aega olid Straussi sell lähedased kolleegid. Seal oli köitnud Straussi tähelepanu iseäralikku vägitükiga mängides kord mälu järgi, klaveril Straussi Dilloylensspeegelit jäljendades löökpillide kõla tine õppidega lõbistamisega mööda klaviatuuri. Helilooja usaldas peagi oma suurele rase jüngri hooleks tähtsaid muusikalisi küsimusi. Üks kuulsamaid episoode nende suhetes leidis aset 1900 seitsmeteistkümnendal aastal Straussi Don Juani esmasalvestusel. Seal rääkis, et Strauss oli usaldanud Berliini kuningliku ooperi orkestri proovi juhatamisega tema hoolde. Kuna Strauss vajanud enne varahommikust proovi rohkem uneaega kui salvestuspidi algama, ei olnud Straussi kusagil näha. Pütscheti teadlik plaadifirma Deutsche grammofon nõudis, et seal alustaks salvestust. Strauss saabus 10 minutit hiljem ja ütles. Nonii, praegusel juhul üks pühib hoolega tolmu samal ajal. Nojah, kui teine näeb, kuidas noor põlvkond peale tuleb ja instrueeris produtsente, kuidas seni salvestatud kasutada. Teise kirjelduse järgi olla helilooja öelnud, et nüüd võib ta õnnelikuna surra, kuna ta töö on üle võtnud selline noor järglane. Kuidas see ka oli, igatahes juhatas Strauss ise viimased kaheksa minut. Tita omad on Sonny esmasalvestusel. Selli osasel põneval skiso freeniliselt salvestusel on kirglik ja tundeküllane Straussi osa laiuv ja majesteetlik. Plaadi ümbriselt leiame agavaid Straussi nimel. Straussi kasutanud selli üksnes salvestustel, vaid ka etendustel 1900 seitsmeteistkümnenda aasta 28. üheksandal jaanuaril kui ta juhatas oma ooperi Ariadne naksaselt täiendatud versiooni Zürichi ooperis, mängis seal orkestrist tähtsat klaveripartiid. Publiku hulgas oli dirigent Otto Klemperer, kes oli kaheksa aastat varem Prahas kuulnud selli esituses Shapäeniteist klaverit kontserti. Klemper otsis parajasti dirigenti Strasbourgi munitsipaalooperisse, kus traus soovitas sellele kohale selli, andis Klemperertale võimaluse tulla külalisdirigendiks. Seal pidi oma vanust valetama, et seda kohta saada. 1929. aastal sai seal Prahas saksa ooperi muusikaliseks juhiks ja Praha Filharmoonikute dirigendiks. Varem olid neil ametipostidel Mahler, Klempererk, Liber, Aleksander kontsem linski aasta hiljem kogesdasamas elumuutvat elamust, kui ta viibis Artur autoscan Nonii ja New Yorgi Filharmoonikute kontserdil. Toskamiini ja tema orkestri kvaliteet olid sellisel tasemel kohus telgi püüdles, nagu selgus tema hilisemast seletusest New York Timesile. Nooditeksti selgus, ansambli täpsus, tasakaalus balanss, iga solisti, iga pillirühma virtu kooslus ja kõige tipus silmanähtav interpretatsioon, tehniline kontseptsioon, enesestmõistetav tervik, mis on saavutatud vastupandamatu tahtejõu lugematu innukusega, andes sõna tõsises mõttes üleöö uue ootamatus. Standardi. Sellil oli otsustav mõju Praha ettekandetavadele. 1965. aastal kirjutas Joseph veksberg New York keris, et muusikuid, keda seal dirigeeris, olid paljud tema sõbrad. Ta mõistis nende juttudest, et sellil olid kohutav iseloom. Ta rabanud muusikuid raevuka meeleolu ja entsüklopeediliste teadmistega muusikast, mis võimaldas tal võita kõik argumendid. Kahtlemata tegid orkestri kõla paremaks, kui see iganes varem oli olnud. Megsberg tunnistab, et pärast Mozarti Wagneri Straussi ettekandeid sai temast üks selli väsimatuid imetlejaid. Sellil oli ka rohkesti mahategijaid, kes tunnistasid küll tema ülimat artistlikust ja music reaalsust ent uskusid ta olevat külma ja lepitamatu inimese. Ka norra sopran Kirsten flakstad rääkinud, et kui ta kutsuti Metropolitan operasse, läks ta kõigepealt Prahasest selli juurde, et temaga koos töötada. Päeva harjutasid nad koos Wagneri osi sell lauljataride kontsertmeistriks. Nõnda sai mett ühe väga hästi ettevalmistatud soprani. Aga kui valija karm, oli ta minuga nende päevade jooksul, ahetab Flugstad oma mälestustes. Sel vihastas iga väiksemagi vea pärast. Aeg-ajalt olin üsna haavunud. Väär tegelesime ühe tunni minu Metropolitan osadega, aga ülejäänud aja veetsin oma hotellitoas ja nautisin pingevabu hetki, mil polnud psüühilise kokkuvarisemise oht. Lõpuks leidus Prahas siiski üks persoon, kes pidas selli ilmselt võluvaks inimeseks. See oli Helen Sults delt kahe väikese pojaga lahutatud naine. 1938. aastal nad abiellusid ja olid tõeliselt lahutamatud. Helen õppis hakkama saama abikaasad tujudega tainava perfektsionismiga ja buldooser rliku lähenemisega kulinaarsetel harrastustele köögis. Hõrgutavaid ja maitsvaid roogasid kokku keetes tekitas seal köögis totaalse segaduse. Ja loomulikult usaldas Helen täielikult ka abikaasa muusikalist kuulmist ja maitset. Samuti nägi ta sellist seda poolt, mida vaid vähesed tundsid sooja armastavat senti mentaalset, mis väljendus ka hellitusnimedest tulvil kirjades. Selli. Lane Praha periood langes ühte tema debüüdiga Ameerika Ühendriikides. Hooaegadel 1930 31 ja 31 32 esines ta mitmel korral külalisdirigendina Saint Louisi Sümfooniaorkestriga, kes otsis parajasti dirigenti. Selli peamine konkurent oli Vladimir Kolsman heatujuline prantslane, kes sai selle ametiposti endale kuuldavasti tänu kaunite leedide abile. Järgmistel aastatel rügassell Prahas tõsiselt ja produktiivselt tööd teha. Kuulakem fragmentis sel perioodil tehtud ajaloolisest salvestisest sell juhatamas tšehhi filharmoonia orkester trit vorsake tšellokontserdis soleerimas legendaarne Pablo kaasals. 1930.-te aastate lõpul tegi ähvardav natsismi oht elu Prahas ohtlikuks. Probleemi lahendasid kaks erinevat kutset aastal 1937 sotti orkester Glasgow's ja haagi. Orkester Hollandis kutsusid selli dirigendiks üks Hollandi orkestriga Realis. Dirigente olid Oscaniini, kes leidis nüüd eest tohutult paranenud ansambli, mis jättis talle sügava mulje. 1938. ja 39. aasta suvel juhatas seal Austraalias mitme kuu jooksul Austraalia raadiokutsel kuulsuste seeria kontserte. Maailmasõja alates 1939. aastal olist sell Austraalias. Ta ei tahtnud enam sõjamöllus Euroopasse naasta ning siirdus koos abikaasaga Ameerika ühendriikidesse. Sel aastal New Yorgis ei olnud tal dirigendina rakendust ning ta õpetas mitmes muusikakoolis. Lisaks õpetamisele tegi ta orkestrit, transkriptsioon, õppis tundma Ameerika orkestreid ja mängis koos sõpradega kammermuusikat. Seejärel dirigendikarjäär jätkus, kui nad oskan imelik kursis selli tööga. Haagis kutsus ta 1941. aastal selli juhatama Ma MPC orkestrit. Sell oli niivõrd edukas, et sai juhatada veel viis lisakontserti vaatamata sellele, et Oscaniini ei hinnanud alatist selli proovi metoodikat. Pianist Oscarlevaan räägib neist proovidest nõnda. Töötasime Beethoveni teise sümfoonia ka iga takt algusest lõpuni, analüüsiti läbi, lammutati laiali ja pandi jälle kokku. Toscaniini ägestus selle peale ja karjus sellile. See on minu orkester, minu orkestri ja minu intellektuaalne võimekus Beethoveni interpreteerimisel. See on minu jaoks solvang. Selli debüüt MPC orkestri ja Beethoveni äratas nõnda laialdast tähelepanu ja tema anne pidi olema nõnda silmnähtav, et nüüd järgnes terve rida pakkumisi teistelt Ameerika orkestritele sealhulgas Clevelandi orkestrilt, kus ta oli kaks aastat külalisdirigent. Ta sai kutseid Hollywood Bowli detroidi Los Angelesse sümfooniaorkestri juurde. Järgnesid Robinho uttel järavinja festival. 1942. aastal kutsus Metropolitan Opera mänedžer Edwards Johnson tammuti saksa toary juhatama. Debüüt toimus 1942. aasta üheksandal detsembril Richard Straussi Saalomeega. New York Herald Trebionis kirjutas viitšilt homson Virtoosne töö raske ja problemaatilise teosega. New York irning, postikriitik Oskar Thomson lisab etendus, kus ja tuikas sell ja neljaks aastaks Meti alaliseks dirigendiks ning juhatas lisaks Saalomeele ka roosikavaleri tan Hoiserit, Nürnbergi meister, lauljaid, ringi tsüklit Don Giovanni totellot Jamussarstki, Boriss Kodonoomi. Pane juhatamine Metropolitan Opera soli 1954. aastal. Tan Hoiser. Wagneri tõlgitsused rajasid olulise samba sellid maailmakuulsusele. 1943. aastal nädal algas ka selli koostöö New Yorgi file hunnikutega, mis kestis praktiliselt kogu elu. Samal kuul, kui sell tegi metist debüüdi, pidas Artur Rodzinski läbirääkimisi New Yorgi Filharmoonikute kunstiliseks juhiks. Sel kandideeris samal ajal ka Clevelandi orkestri juhiks. Seekord sai iiris investor selle koha Agasselli kontserdid. 1944. aasta novell ümbris ja 45. aasta detsembris juhtisid Laans tordi karjäärid täiesti rööbastelt välja. Sealt peale sai alguses ajalooline partnerlus Clevelandi orkestriga. 1946. aastal sai ta Ameerika kodakondsuse ning Clevelandi orkestri dirigendiks muusikaliseks juhiks ning oli sel ametipostil kuni surmani. Tema juhtimisel kujunes orkester maailma üheks paremaks. Selle juhtimisel algas orkestri jaoks uus dramaatiline ja pideva kasvamise ajajärk. Clevelandi muusikutel ja patroon suunidel võttis aega mõistmaks uue dirigendi teadmiste sügavust ja mõju. Limised MPC sümfoniga ja Metropolitan ooperas Talle andnud ehtsa artisti pitseri, mis järjest lisas kiiret kasvu Clevelandi orkestrile. 40 üheksaaastasest selli töö Clevelandi orkestriga polnud üleöö edukas triumf triumfi järel vaid ka mõningate tagasilöökidega. Seal tegi muusikat kordse intensiivsusega. Tema juhtimisstiil oli autokraatlik, ta soovis kontrollida iga pisiasjaorkester randid, olid kurnatud, jäigast distsipliinist ja igatsesid tsiviliseeritult kohtlemist. Seal saavutas suurepärase muusikalise tulemuse kõrgendatud muusikaliste nõudmiste harukordse energia täieliku demokraatia puudumisega. Orkestri koosseis kasvas 104 mängijani. Hooaeg pikenes 32-lt nädalalt 52-le. Selliga tegi orkester oma esimesed Euroopa ja Kaug-Ida-turneed ja sai laialt tuntuks mitte üksnes Ameerika, vaid ühe maailma hinnatu markestrina. Publikut võideti uute kavadega, sealhulgas populaarsete kontsertide ja suvekontsertidega. Lisaks tegi orkester koos selliga arvukalt salvestusi nii klassikalise kaasaegse repertuaariga. Väike näide Brahmsi interpretatsioonis Clevelandi orkestriga. Selli interpretatsioonis hinnatakse selgust ja objektiivset poolehoidu helilooja püüdlustele neid respekteerides ja toetades samal ajal ka partituuri pisut täiendades, kuidas seda lõpptulemuse huvides vajalikuks pidas. Clevelandi orkestrit trompetis Bernard aadel. Stein räägib, kuidas sell tihendas Prokofjevi viienda sümfoonia lõpus orkestripart Tiid, lastes trumpetitel dubleerida metsa, sarvi ja puuvill. Trompetis Athelstan väsi imetlemas selli väga peent pillitundmist, mistõttu ta saavutas eriliselt tasakaalustatud balansi kus iganes nuut ja dünaamika täpselt paigas. New Yorkis trandid kriitikud kui kuulajad kinnitavad, et telli orkestrist, kuuldus igas seesmine partii selgelt välja. Selle perfektsionismi taotlusest räägib üks seik seoses partoki orkestri kontserdi esitamisega paanigi hoolis 1965. aastal. New Yorgi kontsertideks valmistunud orkester alati erilise hoole ja vastutustundega. Seekord olnud õhkkond eriti pingeline, kuna sel lasknud proovi Spartaki kontserdi teise osa alguses trummisoolot igal pillimehel eraldi mängida, et siis parim tulemus välja valida. Pillimehed läksid sest nõnda närvi, et keegi suutnud soovitut diminuendos mängida. Siis pöördunud sell Timpani mängija Kloytafi poole ja palunud temal soolo esitada harukordsemat mäluga sellile, meenus, et olid tema esituses seda 20 aastat varem kuulnud ja see oli talle meeldinud vaatamata Timpani lüüa protestile, et see näeb tobe välja, kui ta vahepealt impani tagant kõnnib trummi mängima sai dirigent oma tahtmise. Just enne kõne all olnud Khanigi hooli kontserti oli orkestrile olnud 11 ja poole nädalane turnee nõukogude liitu ja Lääne-Euroopasse. Sel turneel esitati muu hulgas kõik Beethoveni klaverikontserdid. Soleerimas kuulus vene pianist Emil kiiles. Selli kunstniku töö võti on klassikalise ja romantilise repertuaari Mozarti, Haydni, Beethoveni, Brahmsi, Suumanijad, vorsake muusika sügav tundmine ja mõistmine ning see avaldub ka tema salvestust pärandis. Kuid seal on esitanud ka palju 20. sajandi muusikat ja kas siin on rohkesti säravaid pitsusi? Lisaksin demiti partokivooltoni loomingule kastravinskit, selleni juhatanud paljude nende teoste esiettekandeid Ameerika Ühendriikides, samuti maailma esiettekandeid. Üsna mitmed neist teostest olid valminud sellija Clevelandi orkestri tellimusel. On Gold Lucas Fospitermennin, Harald Shapiro, Aaron koplan, Howard Hansson, George Rosberg, Barber, Kotworit fon aine anryydütjöö, Alvin etler, Ernst vene Keernstoch on need 20. sajandi heliloojad, kelle teoseid sell on juhatanud. Salzburgi festivalil juhatas ta Rolf Lieberman ooperite skool For vaes ja Penelope maailma esietendusi ning vaagnerecki Iiri legendid. Seal on juhatanud praktiliselt kõiki maailma tähtsamaid sümfooniaorkestreid külalisdirigendina ka Euroopa juhtivaid suvemuusikafestivale, sealhulgas Viini Salzburgi, Milano, Pariisi ferentset, Süürichi, Hollandi ja lutserni festivale. Paralleelselt Clive orkestriga käis sageli juhatamas ka Bostonis, Chicagos, Philadelphiast, San Franciscos ja Vashingtonis. Pärast teist maailmasõda käis juhatamas Amsterdami kontsert Keba orkestrit ning sageli dirigeeris Salzburgi festivalil. Ojal 1957 58 oli ka Viini ooperidirigent ning 1958. ja 60. aastal juhatas La Scala hooaja avakontserte bändi orkestri esimene Euroopa turnee leidis aset 1957. aastal. Ennist mainisin, toimus 1965. aastal pea kolmekuune turneed nõukogude liitu ja Lääne-Euroopas. 67. aastal käis orkester selliga Edinburghi, Salzburgi ja lutserni festivalidel. Seitsmendad Nendel aastal toimus Clevelandi orkestri turnee Ameerika Ühendriikide läänekaldale Koreasse Alaskale Jaapanisse. EXPO 70 raames. George seal on pälvinud rohkesti autasusid ja aunimetusi, mida siinkohal läheks liiale üles loetleda. Suurim autasu dirigendile on see, kui tema tööst räägitakse legende ka veel palju aastaid pärast surma ning salvestusi tahetakse ikka ja jälle kuulata. Ja kui tema elutööd hindavad ja väärtustavad ning peavad eeskujuks ka järeltulevate põlvkondade dirigendid. Just nõnda on lugu George selliga. George null suri 30. juulil 1907 kümmend kliiv landis. Tema plaanid ulatusid aga järgmistessegi hooaegadesse kuni aastasse 1973. Esimesel augustil, kaks päeva pärast selli surma alustas orkester Blossani muusikakeskuses kontserti ilma dirigendita Maarjaga Bachi kolmandast orkestri süüdist. Edasi juhatas orkestrit selli vana sõber Aaron kopland. Nõnda sai ajalooks legend George sellist. Saate koostas Kersti Inno ja salvestas Katrin maadik. George selli dirigeerimisel kõlas Mozarti Richard Straussi partaki Prokofjevi Rossini maaleri Brahmsi Beethoveni. Nõnda nagu saate alguses, nii ka lõpus paakleri muusik.