Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva teise aprilli olulisemad päeva sõnumid. Mina olen Uku toom. Valitsus võttis vastu andis riigikogule üle lisaeelarvepaketi, mille eesmärk on leevendada koroonakriisiga kaasnevaid majandusmõjusid. Opositsioon ei saa nõustuda kriisi eelarvesse juurde pandud valimislubaduste realiseerimisega. Me näeme kurvastusega, et valitsus üritab seda kriisi ära kasutada selleks, et suruda läbi ettepanekuid, millel ei ole käes olla kriisi lahendamisega, mitte mingisugust seost. Euroopa komisjon suurendas oma tänaste otsustega euroliidu eelarve reeglite paindlikkust. Seni kasutamata jäänud Euroopa Liidu fondide raha saab nüüd kasutada tervishoiusüsteemi ettevõtete ja töökohtade toetamiseks ilma kaasfinantseerimise nõudeta. Eestis on koroonaviiruse tõttu nüüd surnud 11 inimest, nakatunuid on üle 850 kas tekkis nädalaga juurde rekordilised 6,65 miljonit töötut. Eesti Energia peatas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks Estonia kaevanduse töö 800 töötajat on koju saadetud. Koroonaviirusest tekitud eriolukord mõjutab ka narkoturgu. Mõne mõnda ainet on tänaval keerulisem saada. Sama osa on vähenenud ka nõudlus. Need, kes ei olegi täna, sõltus need pigem tarvitavad alkoholi või üldse ei tarvitanud midagi. Ja ilm muutub sajuseks ning tuulisemaks öösel on temperatuur nullist pluss kolme, homme päeval pluss kahest kuni pluss viie kraadini. Alustame siis sellest, et peaminister Jüri Ratas andis täna keskpäeval riigikogule üle lisaeelarve, mille eesmärk on leevendada koroonakriisi mõjusid Eesti ühiskonnale ja Tõnu Karjatse räägib sellest teemast. Lisaeelarve maht on 2,6 miljardit eurot, see peaks aitama riigile üle saada majanduslangusest, mis rahandusministeeriumi värske prognoosi kohaselt tuleb aasta lõpuks vähemalt 10 protsenti. Peaminister Jüri Ratas. Meie lisaeelarvega lisame üle 200 miljoni meditsiinisüsteemi, et aidata haiglaid aidata arst aidata. Kiirabimajandus ja kommunikatsiooniministeerium pakub läbi sihtasutuse KredEx Eesti ettevõtetele majandusabi. KredEx hakkab pakkuma nii laenukäendust, käibelaenu kui ka investeerimislaenu. Oleme otsustanud täna, et KredExi käendusmaht, mis varasemalt on öeldud välja üks miljard, et see tõsta ühe koma viiele miljardile. EAS-i kaudu saavad lisaeelarvest abi väikeettevõtjad maaelu arendamise sihtasutuse kaudu põllumehed. Lisaeelarves on ka toetused meditsiinis ja hariduses ning ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste tulu kompenseerimine. Samuti lülitas valitsusliit lisaeelarvepaketi tiga valimistel lubatud aktsiisilangetus, et need tulevad diiselkütusele, maagaasile ja elektrile. Erakorralise meetmena peatatakse sissemaksed pensioni teise sambasse. Rahandusminister Martin Helme. Teise samba neljaprotsendine sotsiaalmakse inimeste sotsiaalmaksust peatatakse alates esimesest juulist sellel aastal. Peatamine kehtib 31. augustini järgmisel aastal. Miks niisugune kuupäev meie jätkuvalt töötame eeldusega, et pensioni teise samba reformi eelnõu, mis praegu on riigikohtus saab riigikohtust heakskiidu ja hakkab kehtima nii nagu seaduses ette nähtud, mis tähendab seda, et alates järgmise aasta septembrist käivitub siis teisest sambast lahkumine vabatahtlikult ja, ja siis on juba inimestel ise võimalik valida, kas nad jäävad sisse või lahkuvad. Võimuliidu kolmanda osapoole, Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri sõnutsi otsustasid riigikogu juhatuse ja vanematekogu taastada riigikogu tavapärase töö, sest seadusepaketid vajavad kiiret menetlemist. Suur saal peab Riigikogus kindlasti hakkama tööle selles tavapärases režiimis, aga loomulikult me püüame seda teha nii, et vältida võimalikult füüsilisi kontakte ja et saadikud selles suures saalis üheskoos oleksid nii minimaalse aja, kui see vähegi võimalik on. Et saaksid toimuma need tavapärased istungid. Ja kui vajalik, siis ka täiendav istung jõuab istungi toimumisele igal hetkel, et vähemalt 51 riigikogu liiget on kohal Riigikogus, oligi erakorralisel istungil kohal 63 ja puudus 38 saadikut. Reformierakonna juht Kaja Kallas väljendas oma sõnavõtus opositsiooni peamist muret seoses lisaeelarvega. See kriis tuleb tõenäoliselt maraton, mitte sprint ja me ei tohi kriisi esimesel kahel kuul kogu finants ära kasutada. Kriisi järgmises etapis peavad toetusmeetmed olema sihitud näiteks mõne suurettevõtte osaluse ajutine omandamine või infrastruktuuri investeeringud. Kuigi eriolukorra väljakuulutamise päeval ütles peaminister, et kriis ei ole aeg poliitiliste lahingute pidamiseks, siis ometi me näeme kurvastusega, et valitsus üritab seda kriisi kasutada selleks, et suruda läbi ettepanekuid, millel ei ole käesoleva kriisi lahendamisega mitte mingisugust seost. Valitsuse soov kütuse ja muude energiakandjate aktsiisi langetamiseks ei ole praeguse kriisi kõige põletavam küsimus kergekäeliselt ära antud. Maksutulu aga tähendab seda, et riigil on vähem võimalusi inimesele kriisi ajal hädavajalike ravi sotsiaal ja muude teenuste pakkumiseks. Kriis eelarvet arutab riigikogu rahanduskomisjon. Suures saalis tuleb see esimesele lugemisele esmaspäeval. Siia võib lisada, et rahanduskomisjon alustas juba oma tänasel istungil lisaeelarve arutamist. Komisjoni liikme Aivar Sõerdi hinnangul on lisaeelarve kiire menetlemine vajalik, aga seda ei saa teha ilma põhjalikku arutelud. Vaja on analüüsida kõiki aspekte ja mõju, kas need täidavad oma eesmärki ja kas annavad soovitud tulemusi. Aga kultuuriminister Tõnis Lukas tutvustas täna kultuurivaldkonna abimeetmeid, mis on osa valitsuse lisaeelarvest. Sellest Reene Leas. Märtsi keskpaigast on eriolukorra tõttu olnud suletud kõik teatrid, kinod ja kontserdisaalid ning ära jäänud sadu rahvusvahelisi ja kohalikke kultuuriüritusi. Täna tutvustas kultuuriminister Tõnis Lukas lisaeelarve seda osa, mis lubab toetust kultuuri ja spordivaldkonnale. Toetuspaketi maht on 25 miljonit eurot ning see on mõeldud kriisist põhjustatud kahjude korvamiseks. Lukas rõhutas, et riigieelarvelised eraldised säilivad. Kui kellelgi on lepingud riigieelarvest toetuse saamiseks või kui on tegemist riiklike asutustega riigi sihtasutuste avalik-õiguslike ka kelle põhisissetulek, kui suur osa sellest on tulnud riigieelarvest, siis see konkurent igal juhul säilib. Valdkonnas tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate toetuseks on ette nähtud 5,2 miljonit eurot, millega tagatakse töötasu ja sotsiaalsete garantiide säilimine. Suurima osa abipaketist moodustab ära ei andnud sündmustega seoses tehtud kulude kompenseerimine. Ärajäänud sündmuste kogumike valdkondlike organisatsioonide tegevuste katkemisega kaasnenud juba tehtud kulude ees olevate möödapääsmatute püsikulude osaliseks kompenseerimiseks mille hulgas on ka seesama planeeritud, aga ära langenud omatulu osaline kompenseerimine, selle osa kogumaht oleks 19,8 miljonit eurot. Muusikaürituste ja kollektiivide toetuseks kulub neli miljonit festivalide toetuseks miljon eurot. Teatritele eraldatav summa on samuti neli miljonit. Nendest siis saavad ühe osa ja suurema osa avalik-õiguslikud teatrid riiklikud sihtasutused, omavalitsuste teatrid, kelle piletitulu on ära kukkunud. Teiseks saavad toetust Need erateatrid, kes on saanud ka seni riigi tegevustoetust. Ja lisaks on võimalik toetust taotleda ka nendel truppidele, kes ei ole heitlik. Kui iga-aastast tegevustoetust saanud. Lukase sõnul loodab ta, et peagi võetakse vastu seadusemuudatus, mis võimaldab loometoetusi taotleda teistel alustel. Seni on olnud kriteeriumiks, et sa saad taotleda toetust, kui sa ei ole viimasel kahel aastal saanud. Nüüd me muudame seda tingimust, sest operatiivne vajadus võib-olla just nüüd ja sinna loometoetuste suurendamisse oleme valmis suunama 4,2 miljonit eurot kokku täiendavalt 1200 loovisiku uue kuine toetus oleks võimalik saada. Valitsus hakkas uuesti kell kaks päeval arutama täiendavate piirangute kehtestamist eriolukorraks ja suure tõenäosusega kestab see istung ka praegu. Aga Eestis on koroonaviiruse tõttu tänase seisuga surnud 11 inimest, eilsest kuni tänaseni suri neist kuus ja eest dislaekus viimase ööpäevaga siis kuni täna hommikuni 1372 koroonaviiruse tuvastamise testi tulemust kuus protsenti ehk 79 analüüsi osutusid positiivseteks. Kokku on tehtud üle 15 ja poole 1000 testi. 858 ehk viis protsenti on olnud posid tiivsed. Haiglaravil on praegu 85 patsient ja välja on kirjutatud 45 inimest. Muuhulgas tuvastati koroonaviirus täna Kohtla-Järve linnavolikogu esimehel Riina Ivanova all. Pärast selle teatavaks saamist läks linnavalitsuse hoone kinni. Paarkümmend töötajat on kaks nädalat garantiis ja samal ajal jõudis ka Tallinna, Eesti ja Läti ühine isikukaitsevahendite tellimus ning lisaks pooleteise miljonile maskile jõudis kohale ka 30000 respiraatorit, 20000 kitlit 5000 paari kaitseprille, 500000 paari kindaid. Läti vabariik saab 500000 kirurgilist maski ja 30000 respiraatorit. Komisjon pakkus välja 100 miljardi euro suuruse laenuskeemi, millest Euroopa Liidu riigid saaksid maksta palgatoetusi ajutisele pausile sunnitud ettevõtetele. Samuti lubab Brüssel käesoleva aasta euroraha kasutada paindlikult nii nagu vaja ja ilma riikide kaasrahastuseta sellest EPehanud. Programmichuer ehk kindel eeskujuks on Saksamaal eelmise kriisi ajal edukaks osutunud Kurzzarbati mudel. Ettevõtted saavad praeguse seisaku ajal töötajad koju saata või rakendada neid vähemal määral. Palka maksaks teatud mahus riik. See võimaldaks päästa ettevõtteid ja töökohti ja aidata kaasa kriisijärgsele kiirele taastumisele. Programm eeldab, et riigid garanteeriksid vabatahtlikkuse alusel ühiselt 25 miljardi euro ulatuses laenu, mille arvel Euroopa Liit saaks hädalistele riikidele soodsatel tingimustel edasi laenata kuni 100 miljardit eurot. Täna plaani tutvustanud Euroopa komisjon usub, et sellel on piisav poliitiline toetus. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien tõuseb see. Auk on. Need valitsusjuhid, kellega ma rääkinud olen, olid huvitatud, avatud ja positiivsed. See on tähtis. Me oleme ettepanekuga välja tulnud, seda hakkab arutama eurorühm ja me usume selle kiiresse vastuvõtmisse. Kui kriisist enim räsitud lõunapoolsed riigid on soovinud Euroopa ühiseid niinimetatud koroona võlakirju, siis põrkusse rahanduslikult konservatiivsete Saksamaa ja Hollandi järsule vastuseisule. Konkreetselt töökohtade säilitamiseks suunatud ühiselt rahastatud meede leiab põhjas suuremat toetust, usub Ursula von der Laien Zoltan Holden seitsmeid selguriks veenduda. Lasva põhjapoolsetel riikidel on selle skeemiga väga hea kogemus, see aitas meil viimasest kriisist hästi taastuda. See programm on suurepärane, et aidata inimesi, ettevõtteid ja samuti hoida üleval tarbimist ning sotsiaalset turvalisust. Koroonavõlakirjatasemel kavatseb Euroopa Liit avada Euroopa stabiilsusmehhanismi krediidiliini. Prantsusmaa räägib päästefondist ja Holland on teinud ettepaneku lihtsalt abi korras hädas riike rahaliselt toetada. Euroopa komisjon pakub omalt poolt veel täiendavalt välja käesoleva aasta struktuurivahendite maksimaalselt paindliku kasutamise vastavalt riikide vajadustele. Samuti on võimalik euroraha kasutada ilma riikliku kaasrahastuseta. Majanduskriisi leevendamise meetmeid hakkavad rahandusministrid arutama järgmisel nädalal. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Pere jätkab välisuudistega. USA-s oli töötuks registreerunud inimeste arv järjekordse rekordi ning nädalane kasv ületas sisuliselt kõikide majandusanalüütikute prognoose. 28. märtsiga lõppenud töönädalal registreeris end töötuks ja taotles töötu abiraha kokku 6,65 miljonit ameeriklast, vahendab Bloomberg. Tulemus ületab majandusanalüütikute prognoose, mille kohaselt arvati, et selle ajaga tuleb töötuid juurde 3,76 miljonit. USA föderaalreservi Saint Louis haru varasema prognoosi kohaselt võib koroonaviirusest tingitud majanduskriisi tõttu kaduda umbes 47 miljonit töökohta. See tähendaks, et töötuse määr kerkiks Ameerika Ühendriikides üle 32 protsendi. Venemaa president Vladimir Putin teatas täna tehtud telepöördumises, et uue otsuse kohaselt on kõik päevad aprilli lõpuni sisuliselt tasustatud puhkepäevad. Putin lisas, et sõltuvalt sellest, kuidas areneb olukord koroonaviiruse ohjeldamisel, võidakse töövabade päevade perioodi pikkus veel üle vaadata. Samuti kinnitas Putin, et seni kasutusele võetud meetmed on aidanud koroonaviiruse levikut aeglustada. Putin kuulutas käesoleva nädala töövabaks eelmise nädala kolmapäeval tehtud sarnases telepöördumises. Natuke aega hiljem teatas Moskva juba olulistest liikumispiirangutest ning seda eeskuju järgisid ka mitmed teised linnade piirkonnad. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Laien väljendas täna muret seoses Ungari koroonaseadusega, millega anti peaminister Viktor Orbani. Ulatuslikud erivolitused Von der Laien möönis, et liikmesriigid võivad pandeemia ohjeldamiseks vajada erakorralisi meetmeid, ent väljendas samas sügavat muret võimupiiride laiendamisega seoses tekkida võiva uue olukorra üle. Läti valitsus toetas täna erakorralisel istungil eriolukorra seaduse muutmist selliselt, et valitsus saaks voli pikendada eriolukorda mitu korda. Senine seadus lubab valitsusel teha seda vaid ühe korra ja mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Seadusemuudatuse peaks kiitma heaks veel seim. Praegu on Covid 19 levikuga seoses eriolukord kuulutatud välja kuni 14. aprillini. Poola, Ungari tshehhi rikkusid Euroopa Liidu seadust, kui keeldusid vastu võtmast põgenike. Viis aastat tagasi aset leidnud põgenikekriisi ajal otsustas Euroopa kohus eirates Euroopa Liidu ühist jõupingutust jagada Kreekasse ja Itaaliasse saabuvad põgenikud ühenduse riikide vahel, ei suutnud nad täita oma kohustusi Euroopa Liidu seaduse ees, seisis kohtuotsuses. Otsus võib tõenäoliselt viia trahvide kehtestamiseni nimetatud riikidele. Kui välisuudistes oli juttu ameerika töötutest, siis meil on töötuse protsent praegu 6,4 protsenti ja töötute üldarv eilse õhtu seisuga üle 41600 aga koroonaviirus on levinud ka põlevkivi kaevandustes. Täna teatas Eesti Energia Estonia kaevanduse töö peatamisest ja sellest Jüri Nikolajev. Estonia kaevanduse töötajal tuvastati koroonaviirus eile. Kuna positiivse viiruse proovi andnud töötajal oli enne haigestumist kokkupuude vähemalt 16 kolleegiga, otsustati allmaakaevandamine teatada esialgu kaheks päevaks, et saada ülevaade, kui palju kaevanduse töötajatest on haigestunud, ettevõtte juhtkond ei välista. Seisak võib kesta ka pikemat aega, isegi nädalaid kuid nagu kinnitab Enefit kaevanduste juhatuse esimees Andres Vainola ei sealse ohtu elektri ja õlitootmist. Kaevanduse allmaa protsesside tööga on seotud ligi 800 töötajat. Ettevõte otsib võimalusi nende sissetuleku säilitamiseks, jätkab Andres Vainola. Ära päris selge vahendus sellise lahus siis jätkamiseks. Joel, me töötame selle nimel nii töötukassaga ametnikuga kui tegelikult inimestega vahetult ja otse ise. Seniks teevad Enefit kaevandused plaane, kuidas jätkata tööd viiruse puhangu oludes sest kaevanduses pole võimalik töötajate lähikontakte vältida. Meil on ka sellised plaanid, et, et kui see olukord peaks eskaleeruma, kuidas me saame keskenduda ainult konkreetsele ühele piimale, näiteks idatiivale või meil, on vaja säilitada nii ida kui läänetiival tööd, et hajutada neid vahetusi, meil on mitu plaani need plaanide tahaksime läbi arutada nii ametiühingutega, aga tegelikult ka töötukassaga, sest siis me suudaksime osalise inimestele ka säilitada töö. Andres Vainola sõnul lähtutakse nende plaanide tegemisel eeskätt ohutusest ja inimeste tervisest Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Koroonaviirusest tingitud eriolukord on vähendanud ka narkootikumi turul nii nõudlust kui pakkumist. Need, kes pole sõltlased, istuvad pigem kodus, ei hangi narkootikumi, sõltlased proovivad leida pakkumisele asendust või vähenenud pakkumisele. Madis Hindre räägib sellest. Eesti narkoturg käib üsna ühte jalga ülejäänud majandusega, osad inimesed püüavad soetada varusid, et eriolukord nii-öelda üle elada. Enamus inimesi lihtsalt vähendab tarbimist, räägib põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. Need, kes ei ole, siis täna sõltub pigem kohvist, tarvitavad alkoholi või üldse ei tarvita midagi. Tamre ütleb, et oma varud on ka diileritel ja näiteks kanep meie turult otsa pole saanud. Mõned piiritaguse kaubad hakkavad siiski lõppema. Raskemini ostagi abee tehk, korgijooki ja viimasel ajal Eestisse hiilinud alfa BVP ehk UFO. Kiiresti sõltuvust tekitav ja väga mürgine ufo tuli meile üle idapiiri ja hakkas ringlema peamiselt juba kogenud narkomaanide seas. Need, kes on sõltuvuses nema, pigem otsivad praegu alternatiive ja hea meel on muidugi ka see, et nad pöörduvad kahjude vähendamise keskus poolest, siis otsivad kabi tegelikult riigilt, et see olekski kõige õigem suund. Meie süstivad narkomaanid tarvitavad praegu kõige enam amfetamiini, kuna amfetamiini toodetakse suuresti koha peal, Pole selle pakkumine oluliselt vähenenud. Ometi ütleb Tallinnas ja Maardus süstlavahetuspunkte pidava MTÜ Con Victus tegevjuht hinna Farber et neil on klient tavapärasest vähem. Põhjus võib olla ka selles, et ühing on pidanud viirusega kohanema ja päevakeskus, kus inimesed muidu kogunevad, on ajutiselt suletud süüa kliendid süstlavahetuspunktidest siiski saavad. Hiina farmer tõdeb, et kui inimene tahab midagi kasutada, siis leiab ta ka lahenduse. Tavapärane on see, et kui linnas jääb narkootikume vähemaks, pöörduvad inimesed arsti poole. Tervise arengu instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juht Aljona Kurbatova juhib tähelepanu veel teisele ohule. Inimesed võivad kriitikameeleta veel ohtlikumaid aineid manustada. Et kui on nii-öelda tarneraskused valdkonnas, mis on veel suurem tõenäosus, et ainetesse on segatud selliseid palaste ained, mis on lihtsalt kättesaadavad, mis on odavad, mis siis seda aine mahtu suurendavad, aga mis inimesele on äärmiselt kahjulikud. Siiski on kõik nõus, et pikas plaanis on kättesaadavuse vähendamine ja Urmet Tambre ütleb, et nüüd tuleb erilist tähelepanu pöörata postipakkidele. Et oleme koos Maksu-Tolliametiga arutanud juba neid ja mõelnud selle peale, et kuidas suurendada kontrolle, siis eri, eelkõige posti saadetakse. Kui Eesti elanikud tunnevad end käesolevas kriisis veel suhteliselt kindlalt, siis ettevõtete ebakindlus tuleviku suhtes on kõrgem. Uuringufirma Kantar Emori eelmisel nädalal läbi viidud küsitlusest selgub, et küsitletud ettevõtete juhtidest 79 protsenti tajub ettevõttes juba kriisi mõjusid. Pooled prognoosivad, et kriis kestab kauem kui kaks kuud, tunnistada tegevuse käigushoidmiseks üle kahe kuu. Neid võimalusi ka ei ole. Kantar Emori konsultandi Karin preegeli sõnul on küsitluse tulemused murettekitavad. 14 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtetest peab vastu mõned nädalad kuni kuu, mis tähendab, et neid juba õige pea Ongi ootamas nii-öelda tegevuse lõpetamine siin 31 protsenti peaks vastu kuni kaks kuud, mis tähendab ka, et juba kahe kuu pärast, kui arvestada ka neid, kes juba kuu pärast peavadki oma tegevuse lõpetama. Juba 45 protsenti ettevõtetest ütleb, et, et neil ei ole nii suuri varusid, neil ei ole võimalust sellistes eriolukorras oma tegevust käigus hoida. Pikema vastupidavusega on siis kuni pool aastat, hindab selleks 21 protsenti ja kauem kui aasta 18 protsenti. Üks oluline sõnum on see, et kestis, hindab oma vastupidavust pikemalt ja lühemalt siin vaatame seda näiteks kapitali järgi. Need, kes on öelnud, et nad peaksid vastu kauem kui aasta noh, neid on 46 protsenti, aga, aga suurem osa neist on ka välismaa kapitalil põhinevad ettevõtted. Kui vaadata töötajate arvu järgi sedasama, siis me näeme ka, et need on valdavalt suured ettevõtted. Ja ettevõtted siis püüavad tööjõukulude vähendamise ja tegevuse peatamise näol abi leida. Enim on eriolukorrast tingitud liikumise tegevuspiirangud kahju teinud majutus ja toitlustusettevõtetele veel kord Karimp reegel. 63 protsenti on öelnud, et praegustes tingimustes number üks asi, mida teha, on leida võimalusi kulude kokkuhoidmiseks, samuti 63 protsenti on selle esimese tegevusena. Töötajate palga vähendamine ligi pooled plaanivad vähendada töötajate arvu, juba kuulda koondamistest ja saatega töötajaid sundpuhkusele. Ja, ja nii ta ongi siin see murettekitav tulemus, kus 28 protsenti ütleb et lähiaja plaanid, tegevus on ettevõtte tegevuse ajutine peatamine. See on peaaegu iga kolmas ettevõte ja meil ei ole teadmist, mis saab nendest ettevõtetest, kes praegu plaanivad ajutist peatamist, kui paljud suudavad oma tegevuse taastada. See kõik oleneb sellest, kui kaua eriolukord lõpuks kokku kestab. Kui sügavad on selle mõjud, kuidas aastat kliendibaas, kuidas mõjuvad toetusmeetmed, et siin Nende paljude tegurite koosmõju Terve näitan, räägib, milline tuleb ilm. Tsüklon liigub Skandinaaviast üle Soome keskosa jõuab homme päeval valge mere lähistele juba edelatuul tugevnenud puhanguti üle 20 meetri sekundis ning tuule tugevnemine jätkub. Hilisõhtul jõuab ka Loode-Eestisse tihedam sajuala, mis liigub kiiresti kagu suunas. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, sajab lörtsi ja vihma, hommikul paiguti ka lund. Edela ja lõunatuul tugevneb üheksa kuni 15, puhanguti 18 kuni 25 saartel kuni 28 meetrini sekundis ja õhutemperatuur on null kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Sajab nii lund, lörtsi kui vihma. Puhub edela ja läänetuul 10 kuni 15, puhanguti 20 kuni 25 meetrit sekundis. Pärastlõunal lääne poolt alates tuul järk-järgult nõrgeneb ja pöördub saartel loodesse. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss viis kraadi. See oli tänaõhtune päevaga aitäh kuulamast.