Tere. Eetrisse tuleb maikuu pilk küünele ja stuudios nagu ikka, Sven Karja. Maikuu. On meie teatrites juba mõnda aega käibinud, teatava üleminekuajana toimuvad viimased etendused katusega teatrimajades. Ja esimesed mängukorrad metsa, jõekääru, vabaõhumuuseumide või laululavateatrites. Juba praegu, kui öelda, et tänavune Eesti teatrisuvi tuleb üsna maavillane ja kodune. Nii ei pakuta sel suvel kohtumisi Shakespeari või tümaa kangelastega vaid näeb ehedaid eestimaiseid tegelasi nagu Gailiti Nipernaadi või Smuuli Kihnu Jõnn, Eduard Bornhöhe tasuja Kalevipoeg või Kitzbergi näidendite tegelased ja niinimetatud uus klassikutest, Andrus Kivirähki või Jaan Tätte looming. Teine rõõmustav tendents on võõrsõnaga nimetatav kui detsentraliseerimine. Muul ajal enamasti majades mängivat teatrid sõidavad sellel suvel ringi ja liiguvad ka kõige väiksematesse maakohtadesse. Neisse paikadesse, kus teatrit pole nähtud kas väga kaua või siis mitte iialgi. Aga on veel rõõmustavam, et mitmed ärksamad väikelinnad, olevid on jõud kokku pannud ning ette valmistanud ise ühe Reaalse suveprojekti oma jõududega. Ja täna kutsusingi stuudiosse mehe, kes on selliseid projekte varemgi vedanud ja erandiks ei ole. Tere tulemast meie saatesse Vanemuise näitleja Raivo Adlas, tere. Küsin kõigepealt seda, et millised on üldse sinu mälestused suveteatrist mis puudutavad sinu enda näitleja praktikat, ma mõtlen just neid untsakaid, seitsmekümnendaid kui vabaõhuteater ka väga kindlalt kuulus veel Vanemuise traditsioonidesse. Ja mäletan Iga suvi oli, Vanemuine tegi midagi vabas õhus kuigi reeglina olid need lavalt kantud vabasse õhku kui etendused, nagu erilist niisugust spetsiaalselt vabaõhuetendust tol ajal ei tehtud, et nad olid ikkagi talvel olnud mängukavas Vanemuises sees ja siis suvel kanti nartsiss, noh kui efektselt või kanti siis kusagile vabasse õhku üle kaasa arvatud pärlid näiteks ma mäletan, kus terve draama tegi Moshowcas kaas oli meistrite linn kus meie siis pidime niukseid raskemaid asju tegema, mida solistid ei saanud seal teha puude otsa, ronimise ja kõiksugu muid asju. Või siis noh, rääkimata, oi, oi oi oi oina lugu, mida mängiti laululavadel küll ka Tallinna laululaval ja nii edasi. Jah, et miks seda tehti sellepärast et see tõi kõvasti raha sisse, sinna mahtus tuhandeid vaatama ja aga nii nagu praegu on, et võetakse üks koht, kus võib-olla enne pole kunagi teatrit tehtud ja siis selle koha järgi siis lavastatakse nii, nagu ma isegi olen teinud. Selliseid asju tol ajal nagu eriti ei olnud. Praegu kuulub jällegi vabaõhulavastuste traditsioon ka kindlalt Vanemuise ütleme siis kaubamärgi juurde ja sel suvel sul on ees lausa kaks rolli. Jah, näitlejanna kaks rolli ja lavastajana on mul ees ja kaks projekti, noh mis ei ole siin Tartus, aga näitlejana jah, lõngasa Kihnu Jennis, Tõnu Lensmendi lavastuses ja siis Mati Undi tehtavas Musica lisa Ida. Kui kaugele on aidas ma olen kaks korda proovis saanud käia, sellepärast et praegu nagu prioriteet Kihnu Jõnnil juba esietendub kohe ülehomme ja mis tundub, et, et tõotab kujuneda väga huvitavaks igati nii vormilt kui sisult. Tore tuleme kindlasti vaatama aga lähme siis nende Väikelinna projektide juurde. Sel suvel tuleb neid kaks, tähendab, sa oled pikemalt tegelenud Palamuses harrastajatega ja teinud nii sise- kui väliprojekte ja aga sel suvel mitte Palamusel, vaid liigud siis kõigepealt, kuhu Elvasse või Räpinasse. See noh, paralleelselt Elvas jõuab küll enne publiku ette ja Elvas on üks selline nähtus nagu roosad prillid, mis on spetsiaalselt kirjutatud Elvasse. Hugo Raudsep, Elva mees on kirjutanud Leopold Hansenist kahelva mehest, kes puhkab praegugi Elva surnuaial. Karakterkomöödia roosad prillid, mida vanalinnastuudio mängis siin sees, aga ma arvan, et see ei tohiks meie ettevõtta, mis segada, kuna meie mängime täpselt selles kohas, kuhu on Hugo Raudsepp seal tüki kirjutanud Sevilla pungerla Leopold Hanseni. No praegu on seal majamuuseum, aga Leopold Hanseni ehitas selle endale siis kunagi niisuguseks koduks ja, ja ühtlasi ka mälestusmärgiks, mida ta praegu jah, siniveel on. Ja seal me siis D mees neid roosasid prille, see tuleb siis õues maja õues publik istub õues, näitlejad mängivad nii maja ees kui sees, kui tänaval, kui rõdul ja kasutame selle maja, siis mänguplatsina nii palju kui vähegi võimalik, kasutame ta siis ära. Ja kaunis intiim nosi ilma võimendusetav. Kuna siin aeda mahub lahedalt 100 inimest, aga noh, heal juhul saame ka sinna 150 sisse toppida. Aga noh, 100 100 vaatajat oleks meie jaoks nagu paras. Lõdvestava naljalooga jah, kahtlemata naljalooga kahtlemata, aga samal ajal on ta natukene nii õpetlik ja, ja mõnes mõttes veidi kurb, et sellest peategelasest kurb, et kui üks inimene nii kaua õhutab oma südamedaami ja kui see lõpuks siis saabub ja siis teeb seal igasugu sigadusi, jätate kohe jälle maha, uuesti ootama, siis sa hakkad sellest, millist kahju, et ta niisugune võib-olla tragikomöödia rohkem isegi kes on siis ülejäänud osalise ülejäänud osalised. Un daamid on, on kõik kohalikud elva daamid, kes on seal enne teinud ja kes esimest korda noored ja vanad. Ja kahjuks Elvas on nende härrastega tegemist, neid lihtsalt ei jätku, kes tahaksid teatrit teha kuidagi ma ei tea, Elron, selline linn, et leitakse, et teatritegemine ikkagi meelesobiva need ja siis ma pidin siit tartust võtma. Abiks endisi Vilde teatri näitlejaid, kes on kohe olid väga nõus kaasa lööma, kuna tartus praegu täiskasvanutel harrastajatel puudub igasugune teatritegemise võimalus. No lihtsalt ei ole sellist kohta, kus no sellist organisatsiooni, kus saaks teha teatrit. Tudengitel on ja noortel on palju võimalusi, aga jah, täiskasvanutel ei ole, nad tulid hea meelega kohe sinna kaasa ja siis on veel, kuna sel suvel Palamusel mul ei tule suveprojekt ja siis on seal Palamusel selliseid meesterahvaid, kes oleksid kohe nõus, nii kui keegi ära langeb, kohe tulema, sinna asendama. Et siin ühel on juba kõikide meeste tekstid peas, et kui aga keegi peaks langema, välja arvatud muidugi Under ei saa asendada, aga et siis tema oleks kohe valmis tegema. Uskunud oleneb, raha eest, osta ei saa. Ei õnne, ei tervist, armastust siin maailmas. Mõni võib tänadi arvata, nii, mõni võib hommegi mõelda ju teisiti, nii koidik oli. Ma vastu ei vaidle, et raha on pagana hea. Saanud blogi ja natuke ringi käib. Heleri kahinat kuuleb kõrv külgedelt le kohvi, tõrv, see on mõrva. See on nii. Ja mis siis Räpinas sünnil, suvel Räpinas on juba selline traditsioon, eelmine suvi panime publiku jaoks päris kõva märgi maha, selle ööbik Võhandu kaldalt APU ilvese näidendiga mida taheti, et me võiksime seda sel suvel mängida. Eelmine suvi sai seda küll kuus korda mängitud, aga kõik näha, tahtjad ei jõudnud seda ikkagi ära näha. Aga ei taha nagu korrata midagi ja sellepärast siis appub, kirjutas uue näidendi ja seekord tegevus ei toimu, mitte Räpinas. Ja me ei mängi seda Camiti Räpinas võid Räpina külje all või, või noh, Räpina lähedal Võõpsus mis omal ajal oli palju kuulsam koht kui Räpina, mis omal ajal oli nagu linn ja, ja kui taheti kedagi kuhugi saata siis söödiat mine Räpinasse oma jutuga tähendanud Räpina oli provints selle Võõpsu kõrval, noh, nüüd on vastupidi. Ja mispoolest see huvitav on, et sealt läheb läbi setu ja eestimaa piinl või et seal on see jõgi ja kui ühel pool on siis Setumaa, teisel pool on siis eestlased? No meie mängime seda küll Eestimaa poole peal, praegu. Tähendab, aga tükk on, on enamuses setukeelne, nii et mul on praegu natukene muret, kui tuleb üks põhjahistele. Palju te siis sellest aru saab, kuigi seal on ka kirjakeeles rääkijaid ja, ja väga püüdlikult kirjakeeles rääkijaid ja tegevus viib meid pritsimeeste sekka. Kuna võpsul üks selline koht, kus niuksed suured pritsimeesteseltside traditsioonid ja hapukätte sattusid selle kohaliku tuletõrje ühingu protokolliraamatud, mis on väga naljakad igasugused probleemid, mida siis seal koosolekutel arutanud ja noh, põhitegevus oli pidude pidamine, millest sai siis raha ja, ja mida keegi siis, mis otstarbeks kasutas, mis pritsimees, kes siis, et sealselt Latsukesi Kaida neiukese niimoodi ette võtta peale pidu või peo ajal ja kes siis kes siis olid niuksed löömamehed, seal sai kellelegi näo üles taguda ja ühesõnaga selline päris naljakas ja samal ajal atraktiivne sinna sisse paneme ühe pritsimeeste võistluse pendelteatejooksu, kus siis all Gabrietumisest ja kus siis iga vahetus peab mingisuguse operatsiooni läbi tegema ja lõpeb siis hüdropuldiga selle märklaua puruks laskmisega, noh, niisugune asi on seal sees ja kas siis on ka ikka, kuidas ilma tuleta saad. Esimene vaatus lõpeb sellega, et Võõpsu pannakse põlema ja nende pritsimeeste poolt sellepärast et üks kaupmees on kindlustanud oma mingisuguse tühja lugu puukuuris ära ühe kindlustusseltsi poolt ja kusjuures sealt puurist tõesti mitte midagi sees ei ole, aga tema on sinna mölinud kohutavad varandused. Kindlustusselts maksab selle kinni ja põlema panevad nüüd pritsimehed ise. No selliseid asju kusjuures suveteatrit nad üldse niimoodi üldiselt vaadata, siis on vist niimoodi, et vaataja poolelt kuidagi automaatselt ta sinna murumättale või lauluväljakule istudes kuidagi häälestab ennast sellest siis talveteatrist kuidagi lõdvemale ja sellisele lahedamale meeleolule. Et kuidas need teha neid suvetükk, kus on ikkagi samasugune tõsine töö nagu nagu ka ütleme siis sisetüki ettevalmistamine on ka see töö kuidagi natuke lõdvem, lõbusam. Noh teatritööga üldse rõõmus olema, et proovi tuleb teha hea tujuga mängida ka hea tuju, olgu ta siis tragöödia või komöödia. Aga mille poolest ta nüüd erineb, tähendab, minu praktikas on niimoodi, et me alustame neid suveprojekte harrastajatega kusagilt sügisel või, või, või äärmisel juhul siis juba aasta algul, jaanuaris teeme selle sisemise töö tubase töö teeme valmis. Et kui juba platsi peal, kuni ta siis oleks miinimumnäitlejate teksti, peaasi, et saaks juba asuda siis päris lavastamise kallale. Ja selles mõttes on ta niisugune pikemat ettevalmistust nõudev. Et teatris on kujunenud, et kahe kuuga tuleb lavastus välja ja ja siis noh, ütleme üks 40 proovini ning viis, 50 kui palju jõutakse sellega teha. Aga seal on muidugi üks, üks asi ka see, et kuna tegemist harrastajatega, siis nõuab teatud määral rohkem tööd või rohkem energiat lavastajast. Et siinse erinevus jah, on, aga noh, ja muidugi vabas õhus tulevad igasugused, kuid probleemid veel juurde. Kuna enamuses projektid tekitavad huvi kohaliku rahva seas, et siis kõigepealt kõige aktiivsem seltskond on niisugused kohalikud viinaninad, need tulevad platsi peale, hakkavad kommenteerima. Ja, ja lapsed muidugi lapsed on jälle väga hea seltskond. Lapsesuu on selline, kui laps räägib, oi, sellest tuleb vägev asi, siis on teada, et noh, siis on publikut täis, et lapsed on need naguniisugused, keele kandjad või esimesed märgid, et kas neile meeldib või ei siis tead juba, et kuidas ülejäänud publiku huvi olnud. Et noh, niisugused probleemid, jahja, külakoerad ja ja igasugused saagimised ja need nagu natukene segavat seda ilm ka. Ja muidugi põhiline Unill mingi kihnu Jõnniga meil kahjenikum, paar proovi ära jäänud, pidin võtma puhkepäevad appi selle pärast lihtsalt tulin oavarrest ja kuidas sa mängid troopikakuumust, kun need kõik lõdisesid ja ja siis pead rääkima, et sul on janu ja vihma sajab ülevalt alla. Et jah, kindlasti ilm on võib-olla kõige tähtsam selle asja juures. Sa ütlesid, et, et harrastajatega töö nõuab rohkem energiat, jõudu lavastajalt. Aga või on siin mingi mingi pluss ka või, või mingi eelis on siin lavastajatega mingi oma niisugune väike rõõm mida näiteks proffidega tehes ei, ei teki. Kindlasti on, sest noh, palju inimesi on selliseid või kes tahaksid teha, aga kellel on tohutu hirm, et oi, ma olen nii tagasihoidlik ja ja Maiud, noh, kuidas ma nüüd lähen ja aga kui nad saavad selle tunde kätte, mis tähendab mingis kellelegi mingisuguses rollis olla ja ja kui, kui teles hakkab see meeldima, et ta saab olla keegi teine ja siis Ta unustab selle iseenda ära noh siis siis mina seal sellest kahekordset rõõmud, ma olen suutnud ühest inimesest, kes elus võib-olla tal pole mingisuguseid rõõme, aga siis, kui teda käiakse vaatamas ja siis ta naudib seda, tal hakkavad naised järgi käima, kui see on niisugune tagasihoidlik häbelik meesterahvas olnud või, või vastupidi, yks neiu saab äkki kohalike noormeestes populaarseks tänu sellele, et ta teeb seal teatrit. Et siis noh, inimene nagu kuidagi nagu tiivad saanud või ja see on üks põhilisi rõõm, mis nende harrastajatega tehes on, tähendab minule kui lavastajale. Ja kas selline laiem tasand ka võib-olla et et niisuguses väikelinnas või alevis üks noh, õnnestunud ja menukas teatriprojekt on võib-olla ka ülimalt oluline niisuguse üldise maine või või sellise märgi kujundamise mõttes kahtlemata. Ta jah, kuidas ma sinna Räpinasse sattusin, oligi just niimoodi, et linnapeaga juhtusime ühte seltskonda ja siis mine suvi, ma olin teinud kallastel projekti, kus ka polnud, mitte mingisugust teatritegemist siin ei olnud ja siis Räpina vallavanem härra Mälberg ütles, et kuule, et sa teed igal pool mujal, et aga Räpinas ometigi selline kohtadel täiesti mahajäetud keegi tast midagi tead, et tule meile tegema parem ja noh, ja siis me lõime käed ja. Noh, ja nüüd algul oli muidugi seal see küsimus, et kes keda teatritegemisel Räpinas huvitab, hea küll, teeme üks, maksimum 100 inimest, tuleb seda asja vaatama, et ühe korra teeme ära ja aga siis hapu, selline julge mees ütles, et ei, kuus etenduste. Ja lõpuks oligi niimoodi, et see kuus etendust meil oli algul planeeritud, et 600 inimest mahu platsi peal, aga aga igal etendusel oli vähemalt tuvad seal platsi peal. Ja ja jõudnudki kõiki rahuldada. Et muidugi see on selle kohalikule kandile väga tähtis teadvustada seda, et meil siin toimub suvel ja siis sõideti üle Eesti kokku vaatama, et mis seal siis tehakse. Meelde, et kohalikus lehes vist ilmus artikkel pealkirjaga või sissejuhatusega, et pärast seda teatriprojekti ei ole olnud. Jah, oli selline oli muidugi ka kohutavalt sõimamisi, et, et kuidas me smaltsi näitasime, et see polnud ikas malts ja malts oli ikka teine. Aga noh, see tuli ainult reklaamiks, sellepärast et ega me ei tahtnud nüüd dokumentaalselt hakata siis moodsi taastama. Agas smaltsi teadvustamine, see oli juba ise oma, et paljud inimesed mingiteks minagi teadsin ainult, et et sauna taga tiigi ääres ja et keegi mõtlesin, selle kirjutanud, katkes malts tegelikult oli, mis asju ta veel ajas seal. Et juba see on omaette väärtus. Ütle veel, kas selle üsna tiheda tööperioodi sekka on sul olnud aega ka süveneda, mis mujal vabariigis suveteatrižanris tehakse. Et mis projektid sulle endale näiteks vaatajana huvi pakuksid või, või kuhu oled mõelnud minna? Vot, siin ongi see kurb asi, et kuna ise oled nii kinni, siis siis väga vähe jääb aega, et üldse midagi kõrval vaatamas käia. Alati mulle see suvi, noh, seda ma pean kindlasti minema vaatama ka siis ikka juhtub, et ma ei saa kuidagi ikka vabaõhuõhtu leidmine, et sõita kuhugi noh, lihtsalt ei ole füüsiliselt ei ole vaba aega, et seda teha, aga midagi ikka saab ja, ja võib-olla. Ja kui sa küsid, mis mulje on jätnud, siis mitte eelmine aasta, aga võib-olla kõige suurem elamus siin suveteatritest on olnud mul Raivo trassi lavastatud Reiu jõe ääres milleeniumi projekt. Seal oli küll absoluutselt ära kasutatud kõik, mis vähegi võimalik, kaasa arvatud õhk, kus lendasid siis need lennukid ja noh, ja teisel pool jõge, võib-olla teisel pool jõge oli veel kõige huvitavam tegevus, mammutid ja kõiksugused, muud, nii et nojah, siiamaani siin Eestis nähtust on see võib-olla jah, tõesti kõige elamuslikum suveprojekt, mida ma olen näinud. Aga muidugi siis igasuguseid väiksemaid ma siin alles üleeile õhtul Palamusel sain päris huvitava elamuse kus noore tegija lavastuses mängiti küüni täitmist, mida esmakordselt julges Kihnu Jeni lavastaja Tõnu Lensment teha. Päris teatris mängiti jõe peal ja kusjuures vihma 100. kohutavalt külm aga kusjuures vihm ja see külmus tuli lisaväärtuseks sellel etendusel ja ma sain tõesti täiesti elamuse, selle lavastas Liisi tegelema kohalik neiu, kes õpib Viljandi kultuurikolledžis. Ja Ma soovitan igalühel, kui ta veel kindlasti suve jooksul tuleb neid etendusi veel. Ma ei hakka seda ümber jutustama, sest siin ta oli niivõrd teatrikeeles tehtud et seda ei saagi mõistusega võtta, ta mõjus kuidagi kusagile mujale. Tänane pilk püünele uuris järele, mida kujutavad endast tänavusuvised teatriprojektid Tartus, Elvas, Räpinas ja Palamusel rääkis Vanemuise näitleja ja lavastaja Raivo Adlas. Küsis Sven Karja vahele, kuulasime Elmar Liitmaa loodud muusikat Ühele pealinna suvelavastusele nukuteatri noorte muusikalile risk, mille viimased mängukorrad on nukuteatri suveõuel kohe-kohe käivitumas. Kevadsuviseid, teatrihetki ja jäägem kuulmiseni.