Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku pühapäeva viienda aprilli olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Möödunud ööpäevaga lisandus 63 koroonaviirusega nakatunut. Positiivsete testide osakaal on sarnane, nagu eelnevalt viis protsenti Eestis kokku on siis tehtud ligikaudu 21000 testi Eestis. Tänase seisuga on 1097 Covid positiivset inimest. Eestisse saabus kolm miljonit kaitsemaski. Toomas Sildam leiab oma päevakommentaaris, et praegu vastuvõetavad erakorralised seadused ei peaks kalduma teemast kõrvale. Koroonakobareelnõu peaks lahendama siiski koroonaviiruse levikuga seotud probleeme, mitte aga olema tagauks viiruseväliste ja eriolukorra kaugete küsimuste klaarimiseks. Lääne-Nigula vald plaanib nõva sadama arendamisega edasi minna. Kulupõlengute hooaeg algas sel aastal varem kui tavaliselt. Aga ilm püsib pilves selgimistega, võib ka vähest vihma või lörtsi sadada. Öösel on temperatuur miinus kolmest pluss nelja, homme päeval pluss viiest kuni 13 kraadini. Esmalt seisust koroonarindel terviseameti erakorralise meditsiiniosakonna juhataja Martin Kadai. Viimase ööpäevaga on siis laekunud kokku ligikaudu 1100 uut testi, millest siis 63 on olnud positiivse tulemusega ehk et see testimise positiivsete testide osakaal on sarnane nagu eelnevalt teist protsenti Eestis kokku on siis tehtud ligikaudu 21000, et testi ja nendest on leidnud kinnitust 1097 need Eestis tänase seisuga on 1097 Covid positiivset inimest, pealmised lisanduvad siis uued haigusjuhud Saaremaalt, Harjumaalt ja ka Võrumaalt. Viimase ööpäevaga on lisandunud siis kaks surmajuhtu üks siis Põhja-Eesti regionaalhaiglas üks Kuressaare haiglas need kokku. Tänase seisuga on meil 15 surmajuhtu. Praegu vajab haiglaravi 130 inimest, nendest 17 on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 62 venelasest Martin Kadai arvab, et nakatunud nute arv võib muidugi olla palju suurem kui ametlikult registreeritud on. Aga Toomas Sildam arutleb, kui palju on koroonakobareelnõu seotud koroonaga. Riigikogu hakkab esmaspäeval, kuuendal aprillil arutama pika nimega seaduseelnõu, mida kutsutakse ka koroonakobareelnõuks. See on abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ehk Covid 19 haigust põhjustava viiruse, SARS kov kaks levikuga seotud meetmed, eelnev eriolukord, nõuabki erakorralisi ja kiireid lahendusi. Seekord ei pahanda ka opositsioon, et ühte eelnõusse on kokku pandud paljude seaduste muutmine, mida tavaliselt peetakse halvaks ebaõigeks õigusloomeks. Kuid Tartu Ülikooli õppejõud Paloma Krõõt Tupay küsib seda eelnõu lugedes, et kui see käsitleb piiranguid, mida peame kiiremas korras vastu võtma, selleks et võidelda efektiivselt koroonaviiruse vastu siis miks ei, arutame eelnõule Te lisamist, mis seaks neile seadusemuudatustele ajalise piirangu või näeks ette sätete ülevaatamise teatud aja järel. Eriolukord on ju ajutine, aga mitmed muudatused, mida valitsus tahab seadustesse kirjutada, on lõputa tähtajaga. Need jäävad kehtima ka pärast eriolukorrale. Näiteks haridus ja teadusministeeriumist pärit mõte, et edaspidigi kehtestab valitsus, millistel tingimustel lõpetavad meie noored põhikooli või gümnaasiumi, kas eksamitega või eksamiteta. Praegu on selle kehtestanud riigikogu põhikooli ja gümnaasiumiseaduses. Nüüd määras eriolukord õpilased koduõppele ja tõesti tekib küsimus, kas neilt on õige nõuda lõpueksamid või mitte. Aga järgmisel ja ülejärgmisel aastal, kui normaalne kooli rütm on taastunud. Millist probleemi haridusministeerium seadusemuudatusega lahendada tegelikult tahab, ei saa aru, või mida tahab saavutada siseministeerium, lõdvendades oluliselt abipolitseinikuks pürgija ettevalmistust ja laiendades abipolitseiniku volitusi. Need kaks asja kesisem väljaõpe ja suuremad õigused ei saaks käia käsikäes isegi mitte eriolukorra ajal. Ja siis see siseministeeriumi üleolev suhtumine põllumeestesse, mille võtab kokku siseministri lause, et Eesti toidujulgeolek ei sõltu 300-st põllumajanduses töötavast võõrtöölisest see on tema vastus, Talupidajate Keskliidu põllumajandus-kaubanduskoja tiitliga, aasta põllumees, pärjatud põllumajandusettevõtjate ja isegi maaeluministeeriumi ettepanekutele, et valitsus lubaks erandkorras Eestis edasi töötada siin hooajaliselt saabunud peamiselt Ukrainast. Koroonakobareelnõu peaks lahendama siiski koroonaviiruse levikuga seotud probleeme, mitte aga olema tagauks viiruseväliste ja eriolukorra kaugete küsimuste klaarimiseks. Täna saabus ettevõtete magnum ja semetron koostöös Hiinast erilennuga Eestisse kolm miljonit kirurgimaski. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud maskide tellimusest, miljoni ostab riik jaotamiseks erinevate asutuste vahel. Pool miljonit maski tarnib meditsiinitehnika müügiga tegelev senati oma klientidele. Poolteist miljonit maski lähevad uuest nädalast ravimite hulgimüüja Magnum vahendusel müüki. Apteekidesse magan vaes. Juhatuse esimehe Ahti Kallikorm sõnul ei tasu veel homme apteeki maskide järgi minna. Ja selleks, et maske jätkuks võimalikult paljudele soovijatele. Kuni järgmise koguse saabumiseni on ühel inimesel võimalik osta reaalselt üks pakk, mis sisaldab viitekümmet maski. Ühe maski soovituslik jaehind on selle partii puhul alla 70 sendi, aga otsustajaks on siiski iga apteek ise. Lääne-Nigula vald usub, et ähvardavalt majanduslangusest hoolimata õnnestub järgmisel aastal rajada Loode-Eestis asuvasse nõva sadamasse uus betoonkai. Sadama loodetakse välja ehitada etapi kaupa sellest Juhan Hepner. Lääne-Nigula vald ostis mullu 175000 euro eest lagunenud nõva sadama lootuses sellele elu sisse puhuda. Uue betoonkaiprojekt on liider programmi pingereas esikohal ja see tähendab lähitulevikus 116000 eurost toetust. Vallavanem Mikk Lõhmus tõdeb, et omavalitsusel tuleb omaosalusena juurde panna 98000 eurot, kuid investeering on plaanis. Majanduslangusest hoolimata jätkab Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Nagu aegsasti tegelikult arvestasime seda dokumentide menetlus võtab aega, siis me reaalselt saame seda realiseerima hakata 2021. aastal, see põhiehitustöö oligi ette nähtud 2020 esimesse aastasse ja see 100000 omafinantseering ei ole nüüd nii suur summa, mida eeldatavalt uutes oludes ei jõuaks vald kanda. Uue kai ääres oleks Lõhmuse sõnul kohti umbes viiele alusele. Järgmiste etappidega oleks tulevikus vaja rajada ka teine kai ja sadamahoone kuid selleks praegu vahendeid pole. Aga noh, need on niuksed, järk-järgult vastutavad sammud, et, et hakkame ühe asjaga peale ja, ja katsume baas baasi sinna alla luua, et, et siis on nagu lihtsam kui edasi minna. Kui laiemat pilti vaadata, siis sadama ümber on veel päris mitmed äri, äri ja tootmismaad ja elamumaad, et sadama areng võiks ka selle ümbruse nagu laiemalt käima panna, tekitada sinna mingi mingit väiketootmist ja teine asi, et tuua sinna uusi elanikke ja panna sinna nõva kanti ka seal selles plaanis elama. Sadama võimalike kasutajatena nähakse tulevikus nii kalureid, vabatahtlikke, merepäästjaid kui ka mereturiste rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Paidesse rajatava 19. sajandi muuseumi tegevuskeskuse ehitustööd pidid algama möödunud aasta lõpul, aga töödega ei ole veel algust tehtud. Ka praegu. Olev Kenk käsitleb seda teemat. Sihtasutuse ajakeskus Wittensteini juhatuse liige Ants Hiiemaa ütleb, et ehitaja, kelle nime veel ei avalikustata, on tõepoolest leitud ja leping saab allkirjad seitsmendal aprillil. Miks te loobusite kõige odavamast pakkujast? Et täita siis riigihangete seadust, me oleme ka oma otsuse teinud. Esialgu pidi kogu objekt maksma pisut üle 1,8 miljoni euro ja nüüd läheb oluliselt kallimaks, kui palju ja kust tuleb lisaraha? Kuna hange läks kallimaks 240000 siis selle tõttu ka see protsess natukene läks pikemaks ja meil on variant a, me tegime taotluse kultuuriministeeriumile etta, aitaks meid ja suurendaks omaosalus 240000, siis on meil olemas ka variant B. Kuna selle projekti kogumaksumus, mida siis Euroopa Liidu struktuurfondid rahastasid, oli ligi 1,5 miljonit ja ülejäänud osa oligi Kultuuriministeeriumi ja Paide linnaosa ja, ja ka ajakeskuse enda osa, siis tegelikult. Me otsisime ka uusi võimalusi, kuidas ekskursiooni teha, odavamaks. Teiseks on meil ka veel kinnisvara, mida me saame müüa ja kolmandaks Paide linn, kes siis tõenäoliselt 2021. aasta eelarve saaks ka mingi osa meie toetuseks veel juurde siis lisada, ehkki linn juba on toetanud meid. Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ütleb aga, et ajakeskus Wittensteini võib saada ehituseks lisaraha alles riigi järgmise aasta eelarvest. Me oleme esitanud rahandusministeeriumile lisataotluse, et saada see summa siis järgmise aasta eelarvesse. Aga hetkel valitsus ei ole üldse alustanud veel järgmise aasta eelarve menetlemisega. Kui suurest summast üldse jutt käib, mida muuseum taotleb juurde? See oli natuke üle 300000 euro. Kas see tähendab nüüd seda, et seitsmendal aprillil ei olegi võimalik ehitajaga sõlmida lepingut ja töid alustada? See on siis muuseumi nii-öelda risk otsustada, kas ta teeb seda või mitte. Riigieelarve seaduse üle metsa minna ja aasta ette lubadusi anda ei saa ka kahjuks. Ehitaja on lubanud Paide uue külastuskeskuse valmis ehitada 10 kuuga. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Kulupõlengud on igakevadine probleem. Kui möödunud aastatel on nad reeglina alanud aprillikuu keskel siis sel aastal on juba kuu alguseks toimunud üle 200 metsa- ja maastikupõlengu. Põhjuseks võib nimetada nii ilusaid ilmu kui ka seda, et inimestel on tavapärasemast rohkem Vaba aega. Jane Saluorg jätkab. Juba toimunud rohkete metsa- ja maastikupõlengute tõttu kuulutas päästeamet sel aastal varakult välja ka tuleohtliku aja Eestis tavapäratult märtsikuu lõpus. Sellele vaatamata tuleb päästjatel endiselt rinda pista suuremate ja väiksemate põlengutega nii metsas kui ka maastikul, räägib päästeameti vastutav korrapidaja Janar Kärner. Enamik juhtudel on tegelikult olnud isegi õnneks selliste väiksemate põlengutega Tege mist, kus siis kas mõni lõke ootamatult käest ära läinud või muude nõuete mittetäitmise tõttu on, siis tuli saanud lahti sinna kulu peale, aga tegelikult on olnud ka suuremaid juba ikka hektaritesse minevaid põlenguid kahjuks ka esimesel aprillil. Üks inimene hukkus kulutulekahju tõttu. Suurematest tragöödiat test, mis kulupõlengutega kaasneda võivad, neid on ehk siiani aidanud ära hoida päästeameti lõkke patrull. Sel aastal on tehtud üle 300 reidi erinevates Eestimaapiirkondades. Patrullide käigus on avastatud nii tuleohutusnõuete mittetäitmist kui ka järelvalveta lõkkeid. Kui tõesti on näha selliseid suuri rikkumisi, siis järelikult on kulupõletamise eest võimalik ka päästeametil või siis keskkonnainspektsioonil inimesi trahvida. Suuresti sõltuvad sellest, et kui suure rikkumisega tegemist on, kas tegemist tahtliku teoga on tegemist õnnetusjuhtumiga, et kõiki neid asju alati seal kohapeal kaalutakse, aga kulupõletamise eest näiteks siis maksimaalne, mida teha on võimalik, on 200 trahviühikut. Selleks aga, et punane kukk külla ei tuleks või ametnikud trahvikviitungeid välja kirjutada ei saaks, palub kärneri inimestel võimalusel tuld mitte teha. Kui teisiti aga ei saa, siis kinni tuleks pidada tuleohutusnõuetest. Tuleb jälgida, sest nii tuule suunda tuleb jälgida hoonete kaugust, et tulekustutusvahendid oleksid käepärast ja mis kõige tähtsam, et tulid, peab olema tehtud selleks ettenähtud kohta, suvalisse kohta ei tohi lõket teha. Loomulikult igasugust prahti põletada ei, ei tohi ja kulupõletamine täiesti keelatud meil aastaringselt. Tallinnas on praegu taevas selge ja kuus kraadi sooja üle Eesti neli kuni üheksa plusskraadi, aga mis saab edasi, sellest Helve Meitern Eeloleval ööl pilvisus tiheneb ja kohati sajab vähest vihma. Hommikul on sadu laialdasem ning Kirde-Eestis sajab lisaks vihmale ka lörtsi. Puhub edela ja läänetuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nulli pluss nelja kraadini, Kirde-Eestis miinus kahe kraadi peale. Homme päeval pilvisus hõreneb. Ennelõunal sajab Ida-Eestis mitmel pool vihma, kohati ka lörtsi. Päeva teine pool on sajuta, puhub lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, saartel, rannikul pärastlõunal iiliti kuni 12 meetrit sekundis ja sooja tuleb kaheksa kuni 13 kraadi, rannikul ja Kirde-Eestis viis kuni seitse kraadi. Ja see oli siis tänaõhtune Päevakaja aitäh kuulamast.