Kell on 20 minutit üheksa läbi Vikerhommikus. Tänane viimane intervjuu, meil on loodud Skype'i teel ühendus sellise inimesega nagu Kene Vernik, kes on siis psühholoog ja unenõustaja, tere hommikust. Tere hommikust. Ja miks me räägime täna hommikul, gene Vernikuga on sellepärast, et kes veel kuulnud ei ole, siis ööl vastu pühapäeva läksime üle suveajale, mis tähendab seda, öösel tuli üles ärgata kell kolm ja keerata kella tagasi. Ja, ja ehk siis õigemini kell neli, eks ju, pidi üles ärkama keerata kella kolme peale ja nüüd siis selle võrra on meil hommikud pimedad õhtud, valgemad ja, ja elame nüüd natukene teises elurütmis. Ja palju on räägitud sellest, et kellakeeramine tegelikult teatud inimestele mõjub ikkagi üsna kehvasti, aga mida teie nüüd gene unenõustajana ütleksite, et mis, mida see kellakeeramine siis võib inimestele tekitada? No kelle keerati nii-öelda ikka edasi selles mõttes, et kui praegu näeks 20, siis varem oli üheksa, 20 ja no see tähendab seda, et, et kõik kuidagi hilisemaks jäänud ja samas on väga raske hommikul ärgata. Tegelikult on igatpidi hea, kui saab ikka sellel samal kaheksal sel ajal näiteks üles ärgata, mis siis, et selline sotsiaalne kell ütleb, et kell on juba üheksa. Et selles mõttes. On on hea nagu jätkata oma unerütmis, et natukene aega, mõned päevad on selline nagu ebakindel tunne, väsimust ja kindlasti natuke rohkem. Aga üldiselt inimesed selle ühetunnise kellakeeramisega ka tulevad nagu hästi toime, et kui oleks juba kahetunnine kellakeeramine, siis, siis läheb juba natukene rohkem aega, et võib-olla siin nädal ja poolteist. Euroopa liidus on räägitud juba mitu aastat, ikka on see nihkunud, et võiks kellakeeramisest siiski loobuda, sellepärast et sellel ei ole majanduslikult sellist efekti, nagu tal oli võib-olla kunagi 100 aastat tagasi. Kuidas teie sellesse suhtute? Jah, et juba mõned aastad on aktiivselt sellest juttu olnud, et tõesti, et varasemalt siis sajandi alguses eriti tööstusrevolutsiooni ajal siis arvati noh, siin Eestis ka siis, et tuleks nagu suveajale minna, muidu olid inimesed ikkagi talveajal nii-öelda, et kus originaalaeg siis lõpuks on, on pigem siis tara mindi suveajale sellepärast, et see hiline. Et siis on valgust nii-öelda pigem õhtusel perioodil ja elektrit tarbitakse vähem tõesti-tõesti, et noh, tänapäeval enam see ei oma enam nii suurt tähtsust, et ja siis on jäänud kuidagi nagu sisse, et uneeksperdid arvavad, et see talveaeg on inimesele nagu loomulikum ja parem. Kuigi noh, ma ütlen, et see üks tund. Ta ei taha, inimene harjub et ideeni laastavat tööd. Et selles mõttes jah, et ta ei ole enam nii mõistlik, milleks, nagu keerata eriti raske on nüüd just noortel noorukitel kes käivad koolis näiteks noh, praegu on muidugi õpe natukene vabam, aga, aga üldiselt jah, et siis neile nagu arreteerida nagu väga keeruline. Kas ma sain nüüd õigesti aru, et kui peaks kellakeeramisest loovutama ja ühel hetkel see ilmselgelt juhtub, sellepärast et seal on heaks kiitnud Euroopa Liidu komisjon kui ka Euroopa parlament siis tekib valiku koht, et kas jääda püsivalt suveaega ja püsivalt talveaega teie uneeksperdina, olete nii-öelda minu parteis. Me oleme siin kadriga rääkinud sellel teemal varem ja mina olen see, kes võib-olla ka rohkem seda püsivat talveaega pooldab. Nojah jah, et me oleme siin ka nagu uneringkonnas sellest rääkinud, et siis ikkagi arvatakse, et seda aeg on ikkagi nagu meile loomulikum ja selle Tsirka reaalsele bioloogilisele rütmile, mis siis, et õhtud on, lähevad kiiremini pimedaks, aga noh, nagu me teame ka siis pimedaks ta läheb nii või teisiti, et kuu aega võib-olla siukene valgem, et tal ei ole üldse mingit sellist pikaajalist efekti. Ja, ja, ja nüüd need inimesed, kes siis arvavad, et noh, et õhtul võiks ikkagi valgem olla, siis seda õhtuvalgust ju kestab meil kuni jaanipäevani ega siis hakkab pimedaks jälle minema ja need, kes on jällegi nagu noh, väärt nii-öelda seda edasi-tagasi tõukamist kui, kui kui süda on ainult mõned kuud. No aga kui nüüd tagasi tulla veel kellakeeramise mõjude juurde, et siis kui on ikkagi ju teada, et on inimesi, kellele see mõjub kuidagi eriti raskelt, et missi, milliseid soovitusi teil oleks anda neile, kes tunnevad, et neil on kuidagi keerulisem, kas magada või päevaseid, toimub oletusi teha, et mis aitaks nende mõjudega toime tulla. Noh, selles mõttes, et ikkagi selline kindla kella rütmi, kindla rütmi hoidmine, et kui ikkagi ollakse harjunud kell seitse üles tulema, siis tuled seitse üles, i7 on alguses raske, kindlasti läheb see kergemaks nagu seal kolme-nelja päeva lõikes. Et lihtsalt, mida nad teevad, on see, et nad venitavad hommikust aega, et nad ei suuda üles tulla nii-öelda nagu sellel kellaajal, mis peab tulema nii-öelda. Ja siis hakkab see nagu nihkesse minema, õhtune periood, täpselt sama moodi, et minnakse väga hilja voodis, et jah, et muidu oli, olin nagu 10 ajal olin väsinud, et nüüd tuleb väsimus kriks Eestis kõik lähebki sellisesse tunnisesse nihkesse, et võib minna nagu kahe tunni sisse kolme tunni sisse niiskesse. Kui sa ei hoia nii-öelda seda hommikust ärkamisaeg on nagu väga rangelt paigas ja siis võibki uni hilisemaks hakata minema, kui sa seda ei tee, nii-öelda, nii et kõige olulisem on hoida seda hommikust aega hästi kindlas paigas, isegi kui need esimesed päevad võib-olla isegi esimene nädal on raske. Ja nüüd, kui sa oled saanud nagu paika jah, et ma pean ikkagi väga vara ärkama, siis siis päevasel ajal, kui on võimalik teha uinakuid, et inimesed on praegu kodus tööl et saab teha uinakuid on 20 minutit päeval väike uinak jälle värskendab ja, ja siis on, see tuleks sealt välja nagu palju kiirem kofeiini võiks tarbida näiteks sellel perioodil. Et milleks siis rubiini tarbida, kui, kui, kui nagunii hilisemaks nihkunud säsi. Nii et noh, see on selline väike nipp, mida võiks teha. Mida te soovitate nendele noorukitele siis või, või ütleme, et Eesti haridussüsteemile, mis peab silmitsi seisma nende noorukite, kel niigi on teatud vanusest alates täiesti objektiivselt raskem üles tõusta sellel kellaajal, millal paljud Eesti koolid algavad? Jah, ega nendel on täpselt sama asi täpselt sama kui täiskasvanud Tal lihtsalt nad kalduvad nagu kergemini minema sinna hilises hilises nii-öelda rütmihäiresse, nagu me nimetame, et hakkab ja hakkab ja hakkab minema, et ikkagi see kindel aeg hommikul ülesse õhtusel ajal varem lõpetada need toimetused ära ikkagi selliseid aktiivseid toimetuse kindlasti, miks mitte olla füüsiliselt aktiivsem, väsitada ennast rohkem? Kindlasti päevavalguses tuleb ka kasuks, et praegu muidugi on kõik seal kodudes, et see on hästi oluline, päeval oleks hästi palju valgust, et nii-öelda see bioloogiline rütm saaks kenasti nagu reguleerida, et et muidu melatoniin ehk siis unehormooni aktiviseerun nii hästi ei tule kaasa selle aga nii-öelda nii, et on hästi oluline valgus. Ja füüsiline aktiivsus sel perioodil, noh nagu ikka tegelikult sellised klassikalised, normaalsed asjad, mida igapäevaselt peabki tegema saama. Aga nagu ma ütlen, ega sellest ei saa üle ega ümber, et meil need mõned hommikud on rasked, lihtsalt mõnel läheb neli päeva, mõnel kolm, mõnel x nädal aega, mõnel isegi kaks nädalat minna. Lihtsalt, kui sa hoiad ka kindad hommikuse ärkamise aega alles. Praegu meil. Minu teada kõigile, et Eestis kehtib eriolukord, mis tähendab, et inimesed on palju kodudes ja tegelikult maailmas see viiruse möllamine on, põhjustab ikkagi ka inimestes sellist ärevust ja hirmu. Nagu me siin oleme rääkinud ka hommiku, kes talle, et helistatakse ka siis endale abiliinidele, et, et oma siis seda ärevust ja muret kurta. Ja ilmselt võib arvata, et selline muretsemine hakkab ka seda magamist häirima. Et kas teil on ka selle kohta inimestele anda soovitusi, et kuidas toime tulla, et kui on selline ärevus, millega tegelikult ei olegi midagi ette võtta, sest ega see olukord praegu paremaks ei lähe, et kuidas ikkagi rahuneda ja tagada see, et vähemalt uni oleks kvaliteetne. Nojah, et seda ärevust aktivisti Kiiev ikkagi väga palju sellised mõtted, mis meil sel õhtul keerlevad ja need mõtted tekivad erinevatest erinevatest infoallikatest, näiteks inimesed ikkagi guugeldatavad ja vaatavad uudiseid väga palju praegu. Ja, ja sealt tekivad neile igasuguseid, selliseid noh, nimetame nagu automaatsed mõtted, mis ei pruugi olla tõesed, võivad muutuda, eks meie peas. Ja siis inimene keerutab neid mõtteid ja kui jube seal õhtul hilja neid mõtteid voodis keerutab, siis see kindlasti nagu ma ütlesin, ka unele ei aita kaasa, tekitab ärevust ja hakkab tekkima siis unetuse, unetuse häire, nii et mis on oluline, kui on ärevus, kui mõtted peas, siis tuleb sealt voodist välja tulla, minna siis diivanile või tugitoolile teha mingeid rahulikke toimetusi või soovitada telekat vaadata ega raadiot kuulata. Igalt poolt lugeda võib, aga ka tugitoolilt diivanilt, mitte voodist, et voodis voodil, ainult magamiseks, et kindlasti mitte seal toimetada ja tööd teha kindlasti ei tohiks voodis. Nii et noh, see on täiesti eraldi teema, millest võib rääkida, et kui inimene on isolatsioonis ja, ja kuidas siis kuidas siis toimetada nii et meie selline kaasvajadused oleks nagu täidetud ja eriti siis kui unevajadus. Nii et igal juhul tuleb väga palju nagu askeldada selles ühes ruumis ringi ja, ja anda endale nagu eelnevad asukohad. Diivanid ja tugitoolid ja toolid ja põrand ja kõik on nagu teretulnud, aga mitte voodi, voodi on ainult magamiseks. Nii et selles mõttes jah, et sinu küsimus oligi. Et kui on ärevus, tuleb mõist välja tulla ja tegutseda mingi rahulikult, toimetused väga hea koristamine näiteks öösiti natuke koristada, miks mitte siin automaatne tegevus ja hoiab nutiteema. Aga palun mitte tolmuimejaga seda kõigi naabrite heaolu nimel. Igatahes suur tänu psühholoog ja unenõustaja Kene Vernik, et täna hommikul siis jagasite neid häid nõuandeid ja palju edu. Teile.