Ragnar Viir, tere hommikust. Tere hommikut. Teiegi olete karantiinis, kui palju teil ruutmeetreid hetkel seal ühe või kahepeale kasutada on? Seda on ju päris heldelt antud. Ragnar, te rääkisite päris kenasti, et tegelikult kui inimestel liikumisvaegus, siis ei pea selleks tingimata lugema üldse ruutmeetreid, vaid piisab üsna vähesest. Rääkige salamõte siis ära. Ragnar, kuhu me selle jutuga nüüd jõuame? No see on nüüd sedasi, et et siis kui veel piirid lahti olid, siis on mul väga kombeks tulla Helsingist Tallinnasse jalg, teised kõndides tsirka 80 kilomeetrit, kas kahe tunniga või kahe poole tunniga, päris hea tulemus, eks ole. Taipad isegi kuidasmoodi. Laevareisil siis muudkui kõnnid teiega nite. Mitte alati pähe lööb, kui tuletus, rõõm, et ma tahan kõndida, no siis on see võimalus olemas ja ma olen seda korduvalt teinud. Ma mäletan, kui ma töötasin ühes suures toimetuses, olin seal peatoimetaja, siis ma kõndisin edasi-tagasi ja see oli kõige kurnavam viis, mis üldse sai kaastöötajatel olla. Nad vihkasid seda kogu südamest, seda saab vist teha hästi siis, kui olete üksi ja kedagi ei sega. Jah, või kui on tegemist mingi professori akadeemiku nahka, kes paneb kaks kätt selja peale otsib ideed, vahetevahel istub ja siis juhtub seal, eks ole, kaabu tald tagumiku all olemas. No teie saate seda endale lubada, kui te olete niimoodi rahulikult omapäi, aga rääkisite mulle ka sellisest võtmest, et ei pea üldse liiga kaugele kõndima, tegelikult ei pea üldse kuhugi kõndima, võib koha peal olla ja ometi väga kasulik ise endale, kuidas see käib? Noh, see käib niimoodi, et mulle väga meeldib, kui kell 11, null viis vikerraadios tulevad sõnad, Viive Ernesaks on klaveri taga ja mina olen Martin Kõrv ja siis liigutakse. Ja mulle tuleb muidugi meelde see kuidasmoodi minu kursuseõde saatis klaveril kui mindulist tiritud ka Tartu Ülikooli rahvatantsuansamblis. Eestlasel on suurepärane tants, kaerajaan, kui mina hüppan, hüplen, ma teen neid toredaid vertikaalsed liigutusi üles alla. Liikumisega kaasneb, see teeb asja rõõmsaks, aga muidugi kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis siin on see nõndanimetatud vertikaalne komponent liikumise sees, millest ma arvan, mõne aja pärast hakkab tervise liikumises palju rohkem juttu olema. Näiteks Meie lümfiringe on vahetult seotud immuunsüsteemiga, aga üpris homme kestel ei ole ta ka kuskil mingit. Noh aga visioonekestel on klapid samamoodi, klapid nagu vereringes veenidel. Ja kui siis toonikeste naabrid, lihas, niukesed, suuremad-väiksemad pumpavad, siis nad lükkavad seda seda lümfi kiiremini liikuma. Muide üks kui on veel olemas, kui heita pikali sihili nagu ning mina praegu teen selili vaibale pikali ja sõidad jalgratast jalgadega õhus, siis juhtub see, et mul lümfiringe innustub kaks korda kiiremini liikuma, kui et ma oleksin tavalise kombel jalgratast sõitnud, sest siis jookseb, voolab see lift ju aitäh Graskustungilemil. Ragnar, te olete oma 77. eluaastal praegusel toas pikali ja sõidate jalgratast, kas nii? Ma juba tõusin ülesse, aga selle pikali olekuga veelgi meelde, mul tuli meelde muidugi minu patsiendid Riho haiglas. Need, kelle liikumine on tõsiselt häiritud. Ja see oli veel see aeg 30 aastat tagasi, kui taevast palju palju tunde olid patsiendid oma palatites voodites siis real hetkel hõimule pähe ja mõtted, kellest eeskuju võtta. Et nad ei peaks olema passiivsed. Kui pidin tegema ühe kuu tööd sünnitust, siis märkasin, et muidugi, et vastsündinu on sireli, pilgutab jalgu ülespoole, kilkab, kui silmad lahti on. Noh, see on ju mudel kärki nendele patsientidele ja nõnda sündis beebi liku liikumise patsientide ühing. Beebiliku liikumise patsientide ühing Jah, lauavahelisel lõigul on pudilosüüdist uskumatu, sinna liitusid ka südamehaiged, sest ka neile liikumine väga palju head, mida sa tahad korduvalt teha, ei pea tingimata põrandale. Diivanil tiival on ka mõnus, kuid uudis ja saad ennast liigutada ka siis sinuga liikumisega väga kehvasti. Väga uhke asi on muidugi see, kui keegi võib raporteerida seda, et 91 aastane mees liikumisvõimetu sai pähe soovituse järgi selle, et hakkas iga 20 minuti tagant ennast püsti ajama voodiservalt püsti, siis mõned sammud, kui hakkas käima esimese toolini, sealt jälle tihti püsti. Tas tuli veel kõndija. See kõlab väga vahvalt ja julgustavalt. Meil ei ole praegu võtta kuskilt Viive Ernesaks, aga kujutame ette, et teie, Ragnar Viir, saate nüüd korraks olla Martin kõrva rollis. Tehke üks ilus harjutus meiega, püüame järele teha, mis sobiks just tänasesse hommikusse. Hästi. Laskuge siis. Sellele vastsündinud lapsed asemel selili maas. Ja hästi üks trikk on muidugi lihtsalt jalgratast sõitma. Väga tihti inimesed tahavad panna need rusikad siis niimodi nagu tagumiku alla, et siis on nagu mõnusalt lihtsam seda teha, kuiv lugeda 100-ni võib lugeda, kuidas tahtjat või kordamööda sõrmedega võtta 20 120 satsiledasi veidike matemaatikat harjutada. Siis kui alajäsemed liigutatud, siis on väga kasulik, sest minul turjad, kaelad ja cuplad tahavad sellest arvuti taga istumisest ja autoroolis istumise üleüldse istumisest natuke nagu kangeks jääda ja, ja vormisuundasid muuta. Aga selili olles vaiba peal põrand ja vaip, põrand ise kontrollib minu rühi heaks. Ja kui ma nüüd hakkan rahulikke õlaringe mõlemalt poolt, siis ma tunnen, kuidas üsna palju minust seal liigub, kuningast ragiseb ka natuke, see ei ole ohtlik. Ja kui juhtub olema täiteks parim õlg on nii-öelda noh, peaaegu nagu külmunud õlg või väga valus, siis on mõnus vastase parem käsi vedeleda, lendatad üle kõhu vasaku käega toetada paremat õlavart, siis keha külge sidunud paketti koos väikse amplituudiga hakata liigutama, murda, liigutada, liigutada sõbralikult, aga ikka jälle hästi, tihti hästihästi pikki päeva. Ja siis iga 20 minuti tagant püsti, see teeb meile ainult head suurepärast. Aitäh Ragnar Viir.