Tere, head klassikaraadio kuulajad, algab viimane suvine helikaja, mille põhiteemaks ongi suvefestivalid mis pakuvad ohtralt väärt muusikat tervel Eestimaal suurtest kontserdisaalidest, küla kirikuteni välja. Seda kõike on nii palju, et kõigest saates rääkida ei jõuagi. Suvesündmusi jääb edasi kajastama meie kultuuriprogramm. Delta algavas viimases helikajas tuleb juttu ois trahvifestivalist Pärnus 10.-st Haapsalu vanamuusika festivalist, Rapla kirikumuusika festivalist kontserdikavast Eesti mõisatest, Saaremaa suvemuusika festivalist Hiiumaa kammermuusika päevadest, Kuressaare kammermuusikapäevadest, festivalist seitsme linna muusika ja ooperist raekojas räägivad festivalide korraldajad ja kunstilised juhid Allar Kaasik mail Sildos, Toomas Siitan, Mati lukk, Andres Paas, Aare tammesalu ja Tarmo eespere. Ja saate lõpulõik on nagu ikka maailma muusikauudiste päralt, mida vahendab Priit Kuusk. Mõnusat kuulamist. 28.-st juunist kuni 20. juulini toimub Pärnus järjekordne Taavi Toistrahi festival. Palun seda tutvustada kunstilisel juhil Allar Kaasikul. Selle festivali eripära on selles, et tema traditsioonid, tema juured ulatuvad 50.-te aastateni, kui Taavi tohistrafalis oma suvise loomingulise puhkuselinnaks Pärnu siia kutsusid oma sõbrad ja oma õpilased. Tekkis eriline vaimsus, Pärnule omane musitseerimise õhkkond ja selles õhkkonnas toimus aasta seitsekümmet esimene muusikapidustus Eestis Beethoveni muusikapäevad, mis olid pühendatud ilve 200.-le juubelile ja sellest saigi alguse eesti muusikafestivalide traditsioon. Tänaseks on see festival arenenud Eesti kõige suuremaks ja võiksime öelda ainsaks laiapõhjaliselt festivaliks. Et sel aastal. Me tähistame Oyster 90 viiendat juubelit ja seetõttu meil aktsent keelpillimängijatele ja eriti viiulimängijatele. Meil on hea meel. Pärnusse tulevad sellised Oistrahhi õpilastest maailma tippmuusikud nagu liha lisakavatse Gidon Kremer. Pärnusse tuleb veel Dmitri Sid Covetski Keropanšiini Jon olukord tuleb veel Elizabethi konkursi võitja Mig Young lee rootsi viiuldaja Ulfaliin. Huvitav on, et tuleb üks vähemalt välja kasvanud maailmas karjääri tegede vioolamängija Daniel, riskin nende viiulimängijate kõrval, tahaksin märkida kaks kvarteti Ammati kvartett, aitäh Itaaliast ja Tallinna keelpillikvartett. Selline viiulimängijate plejaad annaks au igale festivalile maailmas. Teiseks tahaksin öelda, et meil on sel aastal väga tugev orkestrimuusikaliin. Nii palju orkestrid ei ole kunagi olnud hästi festivalil traditsioonilised Pärnu linnaorkestri kõrval ja juba tavakülaliseks muutunud Moskva kammerorkestri kõrval. Üle pika aja tuleb Eesti riiklik sümfoonia orkester ERSO. Esmakordselt tuleb Kremerata Baltica. Meile tuleb külla Edinburghi linna noorteorkester, mis osaleb Edinburghi festivalil, on sagedane külaline. Esmakordselt tuleb Pärnusse Kesk-Põhjamaa Kammerorkester Juha kangase juhatusel, mis on muutunud maailmas väga kõrgelt kodeeritud kammerorkestriga. Me jätkame seda liini kui me, et festivalil esineksid traditsiooniliselt ka mitmed esinejad aastast aastasse. Meil on hea meel märkida, et vanadest festivalil käijatest tulemas jällegi Neeme Järvi. Paavo Järvi tuleb Šveitsi flöödimängija, Konrad Stein man tuleb prantsuse klarnetimängija Michelle diak. Ja eriti hea meel on, et sel aastal kutsuda uuesti antiseeruvad, kes tuleb sel aastal juba seitsmendat korda, kes on ainuke interpreet, kes on käinud seitse aastat järjest võistrahhi festivalil ja seal ostelda tuleb erilise pagasiga. Olles võitnud äsja kolmanda suure rahvusvahelise konkursi, jätkame samuti koorimuusikaliini. Traditsiooniliselt esineb festivalil Eesti filharmoonia kammerkoor. Kahe kontserdiga. Jätkame läti koorimuusikaliini, tuleb jälle segakoor Latvija esitab meile kandscheli reegli. Meid sel aastal on ka eriliselt, kusjuures meil, heliloojad tahame tähistada Vivaldi jabuceriini juubeleid. Tähistame Prokofjevi Effhnitke surma-aastapäevi. Mõtleme sellist juubelit Reedale nagu Rahmaninovi kuid erilises fookuses on kaasaegsed eelmise sajandi juubeliloojad nagu pooleli love korretski läti helilooja Petris vasks pooleli loojaks istub Penderetski. Kohtumine on veel Kiyaganšeeliga. Jätkame hommiku kontserdite liini. Hommikukontsert on sel aastal vähem kui tavaliselt ja nad on väga nimeliselt soolokontserdid, kui julgen öelda, et nad on väga meeldivalt kuulatava ja väga huvitava kavaga. Esinevad Eesti muusikud Iris Oja, Martti raide, Kalev kuljus ja Marko Martin Iiri viiuldaja Maya hamburger. Huvitavaks on samuti vokaalsümfoonilise liini läbi minemine tervest festivalist alates Konshili reeglimist ja Coretski vokaalsümfoonilise teostest millest mitmed kõlavad Eestis esmakordselt ja lõpetades Moostet reeglimiga Neeme Järvi dirigeerimisel. Meil on hea meel Pärnu festivalil kohtunud mitmed tippmuusikud, kes on jätkunud koostööd teistel festivalidel ja teistel kontsertidel maailma muusikaelu mõjutanud ja ka nii on meie festivalil kohtunud Neeme Järvi antisiirola, kes sel aastal musitseerivad koos lõppkontserdil ja järgmine aasta sama teost esitavad juba Detroidis. Ja kõige lõpuks ma tahaksin öelda, et selle festival on nagu ma ütlesin, ühest küljest suunatud sellele, et tuua tõesti Pärnusse maailma muusikud uuesti tagasi. Aga teisest küljest, et Pärnusse tahaksid tulla inimesed, kes ka võib-olla iga päev ei tegele palju moodikaga. Nad tahaksid tulla suvel Pärnusse puhkama ja võiksid olla kindlad, et nad leiavad Pärnus ees vägakult kui suur see keskkonna, et nad leiavad ees väga kõrgeks kvaliteediga kõrgetasemelised kontserdid ja julgen öelda, et festivalikava on koostatud sellisena, et see rahuldab nii interpretatsiooni liselt kui muusikavaliku pooles, rahuldab kõige nõudlikumad vajadused. Aga samal ajal see on mõeldud kõige tavalisemad inimesele, kes tahab tulla kontserdile või see kaval, hästi kuulatav ja pakub kindlasti kauneid elamusi kõigile kuulajatele. Ja kõige viimaseks tahan öelda, et kogu programm ja kogu organisatsioon on ehitatud üles nii, et kõik, kes tahavad, tahaksid tulla ja eriti Pärnu ja Eesti pensionärid. Eesti pensionäridele on praegu juba käimas sooduspiletimüük ja kõik, kes soovivad saada praegu sooduspileteid pensionäridena võivad praegu võtta festivali korraldajatega kontakti, et raha pärast ei pea ma keegi kontsertidele tulema. Klassikaraadio vahendab Taavi Tois trahvifestivalilt üheksa kontserti. Esimene ülekanne on tuleval laupäeval avakontserdilt. Juba seitsmendat suve järjest toimub Tallinna raekojast kontserdisari ooper raekojas. Sarja kunstiline juht Tarmo Eespere, kas see sari on ennast õigustanud ja millised on olnud sellised säravamad hetked selle sarja ajaloo jooksul? Ma arvan siiski, et on õigustanud ja päris hästi sellest annab nagu märku, et meie saalid on tõesti olnud puupüsti täis kõik nende seitsme aasta jooksul ja järjest on suurenenud kogu aeg kohaliku muusika rahva huvi kontserdite vastu, selles mõttes, et sari on tõesti küllaltki ainulaadne, et selles mõttes, et saab järjest kuulata vokaal, Oll, kontserte iga nädal praktiliselt ühe ja, ja me oleme nagu keskendunud just noorema generatsiooni solistide peale, kes on ennast näidanud väga tublist juba ja kellel kindlasti säravam karjäär seisab ees. Millega rõõmustav üllatab sari ooper raekojas? Sel suvel? Sel suvel on tulemas külla meelesolistide Soome rahvusooperist, nad on jällegi Noorema põlvkonna tuntumad tegijad taina piiraja, Jürka, Anttila, siis on tulemas jällegi Peterburi Maria teatri noored solistid koos Larissa ker, Kiiev, aga suur rõõm on kuulda Hanna Saamueli, kes on Eesti publikule juba tuttav Ni Estonias kuuldud ooperis Traviata, kus ta laulis ju suurepäraselt Violetta osa samuti nüüd mõni nädal tagasi Pärnus lõppenud Reigo vetoetendustel kilda rolli ja kes on oma suhteliselt lühikese lauljakarjääri jooksul saavutanud juba mitmeid rahvusvaheliste konkursside võite ja on jõudnud suurtele ooperilavadele. Häid lauljaid kuuleb selles sarjas palju. Aga millal toimub esimene kontsert? Esimene kontsert on neljandal juulil algusega kell kaheksa traditsiooniliselt ja kuna on suveaeg, siis me oleme ka publikule üritanud pakkuda niisugune meele, olukamate lõbusamat muusikat ja me alustame oma sarja Rahvusooper Estonia operetisolistide galakontserdiga, kus esinevad Riina Irenne, Tiiu Laur, Väino Puura, Urmas Põldma ja klaveril Meie operetikontsertmeistrile. Ülla, millistele. Selles sarjas kuuleb veel teisigi Estonia soliste. Lisaks külalistele. Jah, igal aastal on esinenud Estonia rahvusooperi juhtivamad solistid ja see aasta on kord Nadia Kurem ja Mati kõrtsi käes ja tahaks kindlasti tähele panna, no veel pöörata ühele kontserdile Johannes Brahms 170, kuigi praam ei ole nüüd ooperihelilooja. Aga sellisest tähtpäevast ei saanud mööda minna ja Prampsil on ju kirjutatud hulgaliselt kammermuusikat laule. Ja üks väga huvitav laulude tsükkel, armastuslaulud Liibes liider, need on sellisele huvitavale koosseisule ja tänu sellele ei kõlanud, et väga tihti son vokaal kvartetile klaveriduo-le sealses esinevad esitavad seda tsüklit ja lisaks veel laule meie noorema põlvkonna solistid Heli Veskus, Helen Lokuta, Mati Turi, Uku Joller ja meie rahvusvaheliselt pärjatud klaveri tuua Matti Mikola ja Kai Ratasepp. Nii et kontserdisari algab neljandal juulil seal reedene päev, kontserdid algavad kell kaheksa õhtul. Kontserdid toimuvad läbi suve augusti lõpuni, igal reedel. Jah, praktiliselt üks väike auk on jäänud sisse kaheksanda augusti kontsert. Kahjuks tehnilistel põhjustel ei saanud toimuma aga põhimõtteliselt küll iga reede kell kaheksa ja ootame kõiki muusikahuvilisi ja vokaalmuusikahuvilisi, eriti meie kontserditel, et loodame, et nad ei pea pettuma. Tarmo Eespere kas selles sarjas nendel kontserditel kuulad ka mõnda lugu, esimest korda? Jah, me oleme juba mitmel aastal läinud seda teed, et kuna tõesti eesti heliloomingut ei ole viimastel aastatel väga palju tulnud häälele ja siis oleme üritanud tellida spetsiaalselt oper raekoja sarjaks teoseid ja seekord siis 18. juuli kontserdile, kus esinevad Katrin pintsar Saksamaalt ja Leandrofisketi Brasiiliast kõlavad kaks René eespere teost, tõsi küll, üks ole varem kõlanud, et ta ei ole esiettekandes, esiettekandes tuleb Katrina pint saare poolt esitatav epigramm number neli. Helgaja. Haapsalu vanamuusikafestival on jõudnud sel aastal 10. festivalini festivali kunstiline juht Toomas Siitan. Milliseks kujuneb tänavune festival? Ja me oleme üsna traditsioonilised oma festivali ülesehituses. Nii nagu ikka meil on ava- ja lõpukontsert peamiselt meie jõududega ja siis on sinna vahele teise ja kuuenda juuli vahele kutsutud siis suurepäraseid külalisi jälle, kellega meil on võimalik siis ka pisut koostööd teha, mitte ainult nende kontserte tellida ja kuulata. See aastat on jah, ühe niisuguse selge festivali mudeli meie enda jaoks välja kujundanud ja see on siiamaani töötanud selles kenas linnas, me ei, ei ole plaaninud ennast eriliselt laiendada ja, ja sellepärast me hoiame seda mudelit praegu hea meelega. Need peakülalised, kes on tänavu tulemas, on igati rõõmustavad ja nendega saab tõepoolest tähistada seda, seda väikest ümmargust aastanumbrit. Selleks päris peakülaliseks ma peaksin sellel aastal maailma kõige hinnatumat oboevirtuoosi. Marsselbonzeeled. Ja tõesti, see on muusik, kelle peale ma olen palju aastaid mõelnud ja mul on tõeliselt hea meel, et ta on sellel aastal tulemas ja osaleb koguni kontserdil. Laupäeval, viiendal juulil on ta siin oma templiga, kus mängivad tõesti viis harukordselt muusikute ansambel, on Hilgardel Liino. Aga võib-olla jah, tuntum veel, kui ansambli nimi on, on seal musitseerivate muusikute nimed, Marcel Bonzeile ise ja Wynne Travers flöödisolist, nemad on siis nagu need kaks juhtivat virtuoosi seal. Eriti hea meel on mul, et olid nõus osalema ka pühapäevasel Me festivali lõpukontserdil, kus ma ise dirigeerinud siis stuudiovokaale ja meie solistide Teele Jõksi, Mati Turi, Uku Jolleri ja Tallinna barokkorkestriga Bachi kantaat. Ja seal on siis tõesti see kavaga valitud, nii et marssal bonsele soleerib seal õige ohtrasti. Ja samuti on meil orkestri kontsertmeister seekord Inglismaalt käedrymansson. Nii et ma loodan sellest tõesti tõelist sündmust. Ja samuti on siis siis meie kollektiividel seal festivalil ruumi antud ansambel Vox Clamantis, tähtis on oma tuntud headuses, neljapäeval. Aga võib-olla natukene omapärase ja tavatu kavaga, nad ei laula mitte ainult gregooriuse laulu mida me oleme harjunud kuulma nendelt vaid seekordne kava on ühendatud gregooriuse laulu ja eesti rahvapärase koraalilauluga. Ma kujutan, et see võiks leida eriti sobiva tausta seal Haapsalus kust ju need rahvalikud koraalilaulud enamasti kogutud on. Cyrillus Kreek on selle kõigega seotud. Ja teistpidi tähistab Saare-Lääne piiskopkond oma 770 viiendat aastapäeva just nendel samadel päevadel, kui meie festival toimub. Nii et see keskaeg kloostrilaulu ja eesti rahvaliku vaimuliku laulu kooslus, ma kujutan ette, et see võiks väga intrigeerivaid tausta seal kohas ja selles ajahetkes leida. Ja üks väga põnev keskajakava on meil veel, see on siis natukene teistlaadi žanrist on keskaegsest rüütlilaulust ja seda kava teevad tõesti oma ala absoluutsed tipud, jälle maailmaastmed on Paul Hillier, keda me tunneme ju tänu tema praegusele ametile rohkem dirigendina, aga kes on tegelikult võib-olla hoopis tahan veel äärmiselt hinnatud ana muusika, laulja ja samuti siis maailma kõige tuntum harfivirtuoos. Andri Loorents king, keda me oleme siin ka juba mitmes funktsioonis Eestimaal näinud, see kooslus ta on ja, ja keskaegne harf, see on suuteline, kui ma tõesti haruldaselt värvikad ja elamusliku kava keskaegsest rüütlilaulust. Me oleme nüüd tulnud kava tutvustusega kenasti lõpust alguse poole, aga millega te avate See on meie festivali vana traditsioon kutsuda kokku festivalikoor ja sedakorda on siis meil peaaegu puhas koori kava avakontserdil teisel juulil kolmapäeval kus on siis ainult orel ja, ja saate pass kaasas ilma orkestrite seekord. Ja me teeme ühe minu jaoks väga põneva ja väga nõudliku kava seitsmeteistkümnenda sajandi saksa muteti muusikast, õieti, seal on ka 16. sajandi lõpust juba landus lastusest alates. Kavas on põhiline koht Heinrich mütsil ja tema kogumikul kaslike koormus riik. Ja see on tõesti erakordselt põnev väljenduslik nüansirikas muusika, kus sõnal ja muusikal on, on täiesti ainulaadne kooseksistents kooslus. Ja ma loodan sellest kavast siis ka niisugust tõeliselt väärikad avaakordi meie festivalil. Niisiis, 10. Haapsalu vanamuusika festival traditsioonilisel ajal, juuli alguses, teisest kuuenda juulini traditsiooniliselt viie kontserdiga. Ahjaa, nagu ikka, kaunis ja hea akustikaga Haapsalu toomkirikus. Klassikaraadioülekannetest saab kuulata Haapsalu vanamuusika festivali ava- ja lõppkontserti. Rapla kirikumuusika festival tänavu juba 11. sündinud Rapla Maarja-Magdaleena kirikus Bachi Johannese passioon kaid täpselt 10 aastat tagasi festivalil Raplast väljunud tänavu kuude maakonda kokku seitsmeteistkümnesse kirikusse. Lisaks tohi sooja Kehtna Mõis 25 kontserti. Aga festivalil algus ja lõpp on alati Rapla Maarja-Magdaleenas. Tänavu on imposantne algus seal teisel augustil. Haydni oratooriumi Loomine. Solistid on Eestist ja Jaapanist oratooriumikoor Rapla Noorte ühiskollektiiv, kellelt võib eelproovide andmeil üllatavat head tulemust oodata ning festivaliorkester ja uhke esitus juubeli puhune, sest täpselt sajand tagasi aastal 1903 toimus Aleksander Läte juhatusel loomise kõige esimene ettekanne Eestis Eesti orkestri ja kooridega oma seitsmeteistkümne kirikuga. Rapla festival ulatus, et Eesti suurim igal aastal lisandub üks paar uut kirikut kus festivali kontserti järjekorras oodatud tänavu näiteks Paldiski Paldiski Nikolai kiriku 160. aastapäeval. Festivali juht Raimo Kivistik on aasta läbi kõvasti teinud, et 25 kontserti paika saada. Alati on debütant vastaseks, esinejaks on aga Tallinna barokksolistid kokku 16 festivalipäeva pakuvad kontserte eri paigus, mis hakkaks meeldima. Seda saaks vaadata juba praegu Rapla maavalitsuse koduleheküljel internetis aadressil www. Rapla LE. Tallinnast keelpillikvartett viies kirikus jaapani sopran poolest tuntud ja Savonlinna ooperikooli juhataja Chiegokaabee kes kaloomse solist esineb koos pianist Alexandra Juaalsete näite Eesmaaga tohisel ja terves lahti orelikonkursi võitja. Praegu Rootsis õppiv ja töötav Katrin Meriloo mängib Viljandis ja Raplas ning Valgas pärast ühist debüüti hiljuti Kadriorus esinevat ka festivalil koos ansamblid Rondellucia Tallinna barokksolistid, viies kirikus esmakordselt Baltimaadel jahi sarvedel ja pikule trumpetitel Jüri Leiten ja Aleksei Saks koos Leedu soprani, kintarskeri tega ja Keila organisti, Pille Metssoniga vahastuse Juurus Tuua Merle lom, Lembit Saarsalu orel, Saksa fonid, Raplas Saarsalu kodukandis, Türil juba neljandat korda täismõõdulise festivali esinejana, Eesti rahvusmeeskoor Viljandis ja Paides. Ja neilt ka lõppkontserdil seitsmeteistkümnendal augustil Rapla kirikus. Ning päev enne lõppu teeb oma debüüdi Rapla festivalil organist Aare-Paul Lattik. Kauni prantsuse eesti kavaga. Festivale on juba ammu valmis nägus festivaliraamat Saadaval plakatit kirikutes seintel ülevel reklaamlehed olemas. Teist aastat järjest annab Rapla maakonnaleht välja festivali puhul erilisa, tänavu on see 32 leheküljeline ja huvitavat materjali täis, küsige seda jube pärast jaanipäeva, Rapla nädalisest endast. 20.-st kuni 27. juulini toimub festival seitsme linna muusikaprodutsent ja kunstiline juht Aare Tammesalu. Mida see festival endast kujutab? See on selline suvine klassikalise muusikaüritus Ida-Virumaal, mis toimub siis jah, 20.-st 27. juulini ja hõlmab kogu Ida-Virumaad, nii et kõik suuremad keskused, kõik Ida-Virumaa linnad on sinna kaasatud, vaatad ja veel mõni väiksem koht ka igal õhtul on, on üks kontsertkavad, on sellised, suvised, aga päris mitmekülgsed. Esindatud on Eesti parimad artistid ja siis ühtlasi ka väga head muusikud kaugemale. Mis linnades see festival toimub ja kes on esinejad? Festival toimub Narvas üks kontsert siis Kohtla-Järvel, Sillamäel, Kiviõlis, Narva-Jõesuus, Jõhvis ja esinejateks on, no ma alustan välisesinejatest Ameerika sopran, vendi Moller, Venemaalt üks parimaid kitarristi Anastasia pardina ja siis on palju eesti esinejaid, näiteks viiuldaja monomänni või kitarrist Tiit Peterson, bariton, saal, akordionimängija Tiit kalluste. Päris huvitav kontsert on kolmapäeval, 23. juulil Narva Aleksandri kirikus. Selle kontserdi pealkiri olnud tantsu litaania, seal esinevad Kaie Kõrb, orelimängija Ines Maidre. Ma usun, et, et peale selle, et see on väga huvitav projekt tasuks sõita Narva ka seetõttu, et see kirik on väga vaatamisi. Seda on küll praegu renoveerimisel sa ei ole päris korras, aga tantsimine arhitektuuriline vaatamisväärsus, mida kindlasti, kes ei ole varem käinud, igal juhul tasub minna vaatama ja nautima seal ka kunsti ja huvitav kontsert. Neljapäeval 24. juulil Sillamäel. See on selline vabaõhukontsert, millel kõlab Igor Stravinski sõduri lugu ja see esitus toimub Sillamäe linnatreppidel. See on looduslikult väga ilus koht. Linna promenaad ja seal esinevad Eduard Tooman ja Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri solistid. Dirigeerib Toomas Vavilov, nii et selliseid suviseid toredaid kontserte on, on ette näha samuti Kohtla-Järve kaevandusmuuseum, mis on viimastel aastatel väga populaarne koht, kus, mida käiakse vaatamas, palju seal kõlab Valgre muusika, Raimond Valgre kava, sinilind? Neid laule esitab Biveta raid ja Lembit Saarsalu kvartett. Nii et tasub minna Ida-Virumaale nii kontsertide pärast kui ka vaatama. Ja mis koht see üldse on, paljud inimesed kindlasti ei ole käinud veel. Ja. Ka Saaremaal kõlab klassikaline muusika, nimelt toimub seal nüüd juba üheksandat korda Saaremaa suvemuusika. Festivali kunstiline juht Aare Tammesalu. Ta on senini põhiliselt paiknenud, must, elasid nüüd, sel aastal on ta laienenud üle Saaremaa ja Saaremaa on selline tore eksootiline koht, kus on väga hea oma suvepuhkust veeta. Ta on ka turistide hulgas erakordselt populaarne nii eesti turistide kui, kui siis välisturistide hulgas. Ja sel aastal on nädala pikkune festival, mis pakub erinevaid toredaid kavu. Põhiliselt on kontserdid vanades keskaegsetes kirikutes, millede poolest Saaremaa on erakordselt rikas ja need kirikud on selles mõttes väga olulised. Et nad on väga hästi säilinud ja nad on ka arhitektuuriliselt väga-väga huvitavad, nii et tasub minna kontsertidele, nii muusika kui vaatame neid kirikuid, mis on tõesti võib öelda erakordsed. Ja samuti on Saaremaa festivalil alati olnud üks või mitu kontserti, mis on viidud mõnda üllatavasse paiku ka ja eks neid tuleb selgi aastal mõnes mõttes Ida-Virumaafestival ja siis Saaremaa festival. Need esinejad on mõnes mõttes kattuvad või mõningad projektid on samad, aga kuna nad geograafiliselt jäävad siiski niivõrd kaugele, siis, siis ma arvan, et see on hästi tore, et kui me kutsume välismaalt mõne tõeliselt hea esineja, siis me saame teile pakkuda mitu kontserti erinevates regioonides. Ja Saaremaa festivali lõpetab Kuressaares väga meeleolukas kontsert 19. juulil Kuressaare lossipargis esineb Straussi orkester. See on selline hästi tore meeleolukas projekt, monomänni kehastab Johann Straussi. See legend on umbes niisugune, et orkester on teel Viinist Peterburi kolmesajaaastasele juubelile ning on teinud väikese vahepeatuse siis Eestis ja mängitakse kõige tuntumaid valsse. Pulkasid galoppe, seda meeleolukat, muusikat, mis erakordselt hästi suveõhtut sobib kaunistama ja kontserdil on ka solist Tiiu Laur. Ja Saaremaa suvemuusika festival, meil on see festival, toimub. See toimub samuti juulikuus ja kuupäevad on 12 kuni 19 juuli. Helgaja. Juulikuu teine nädalavahetus toob juba viiendat korda Hiiumaale kammermuusika päevad, kinnitab festivali tegevjuht Mati lukk. Toimuvad juba viiendat korda, eelmine aasta oli peaaegu kogu Hiiumaa kaetud, oleme üritanud ka sel aastal joont jätkata, erinevust võrreldes eelmise aastaga võib-olla on nii palju, et käin astmel, see aasta kontsert ei ole, kus meri on aastal väga vahva lastekontsert. Aga küll on meil Emmaste kirikus kontsert. Reedel, 11. juunil kell 19, null null. Tegelikult päris põnev kava mängitakse Johann Sebastian Bachi Siim liik kes on muide kohalike helilooja ja kelle keelpillikvartett tuleb ettekandele siis on veel Wolfgang Amadeus Mozarti flöödikvartett tuur ja Johann Mattias Bergeri kvartett Teedu, kus on ka üsnagi põnev ja intrigeeriv koosseis. Nimelt soolokontrabassflööt, joolajad tsellu, siis on meil laupäeval kell 19 null null 12. juulil suuremõisa lossis esinevad Mati Turi, Aet Ratassepp, Teet Järvi, Mart Ernesaks ja kaval Ludwig van Beethoveni ja Ralph Williamsi muusikast koostatud. Samal õhtul kell 10 on suuremõisa lossipargis öine kammerjazzkontsert, bosonova rütme pakuvad lauljanna Helin-Mari Arder, kitarrist Teet Raik ja kontrabassimängija haara ja Ralian. Ja pühapäeval, 13 juuli kell 19. Null null on Reigi kirikus siis festivali lõppkontsert, kuhu ootaks samuti palju rahvast, sest seal on kaks sellist muusikut esinemas, kes võib olla meie üldsusele, ei ole nii väga tuntud, küll aga on tuntud mujal Euroopas kaks viiuldajat myy kiungli Lõuna-Koreast ja Ulf valiin Rootsist. Mõlemad Berliinis, praegusel hetkel Miigi Hong Lei kohta ma võin öelda, on sündinud Lõuna-Koreas ja 75.-st aastast asus õppima Euroopasse Jaan õppinud Albert olisi, Igor Rosim sander Vegija Tšumatšenko juhendamisel 1000 985. aastal võitis, oli kuninganna Elizabethi-nimelisel konkursil Brüsselis hõbemedali ning kolm aastat hiljem esimese preemia Münchenis ARD konkursil. Ja ta on esinenud peaaegu kõigi tuntumate suurte, ütleme fonoorkestrit, aga, ja ja samas on ka alaline külaline väga paljudel kuulsatel, kammermuusikafestivalidel. Ja praegusel hetkel on Miki ung liigstaadi Menuhin akadeemias külalisprofessor ja üheksakümnendatel aastatel töötas ta külalisprofessorina Berliini muusikakõrgkoolis ja alates 99.-st aastast professorina Sibeliuse akadeemias ja Ulfaliini kohta võin rääkida, et on sündinud Rootsis. Hariduse on saanud Stockholmi wini muusikaakadeemias ja tema esineb samuti aktiivselt nii kammermuusikuna kui solistina ja teinud koostööd muuhulgas selliste dirigentidega nagu Esa-Pekka, Halonen ja Valter Veller. Kammermuusikapartneriteks on tal samuti olnud väga tuntud muusikuid kas või Heinz ja Ursula, holligeria Andreas siis ja, ja teised. Ja kontsert. Ta on teda viinud ka paljudesse Euroopa Ameerika maadesse ja samuti on osalenud sellistel muusikafestivalidel nagu internatsionaalne music, when, lutsernis music, tage Mont sees ja Berliini fest, Wochen ja nii edasi. Ja Holfan liin esitab väga palju kaasaegset muusikat ning on teinud koostööd mitmete heliloojate, sealhulgas Alfred snikega. Käesoleval ajal töötab Ulf Berliini Hannes haisler nimelises muusikakõrgkoolis tulevad väga niisuguse põneva tuua, aga välja tulevad ettekandele Ludexpory tuua kahele viiulile, Sheni Sai sonaat kahele viiulile ja Sergei Prokofjevi sonaat kahele viiulile hoopis 56 niisugustele inimestele matise iga aasta katsun seda ja kokku panna kastes Mart Ernesaksaga, kes on festivali kunstiline juht? No eelkõige tegelikult kogu see mõte on ikkagi läinud liikvele sellest, et pakkuda eelkõige hiidlastele hiidlastele seda, kuhu nemad tegelikult just iga päev ei satu, et mandrile sõit maksab ka midagi ja töö kiiret kiht tihtipeale hoiavad need kodus kinni, et viia neile see koju kätte. See, mida meie tegelikult siin iga päev saame. Aga muidugi aasta-aastalt turistide arv Hiiumaal kasvanud ja ma loodan, et ka sel aastal tuleb väga palju turiste meid kuulama. Nii et Hiiumaa kammermuusika päevad ootavad muusikahuvilisi, saab kindlasti. Heligaja. Kuuendast üheksanda augustini toimuvad Kuressaares kammermuusika päevad. Juba üheksandat aastat toimuva festivali kunstiline juht on algusest peale olnud Andres Paas. Pakume me kuus põnevat kontserti Kuressaarde on siis tulemas Ülle pärased muusikud Poolast, Norrast, Rootsist, Lätist ja muidugi ka siis meie Eesti paremik. Muusikavalik on sellel aastal eriti värvikas, kõlab muusika alates keskajast kuni tänapäevani välja, hõlmates siis ka džässmuusika. Improvisatsiooniline muusika on ka mitmed innovatiivsed uuendused sellel aastal. Nii on festivaliga ühendatud muusikateraapiaalased loengud ja vööksopit Eesti ja Rootsi spetsialistide eestvedamisel. Kavas on ka loeng kammermuusika arengust Skandinaaviamaades. Festivali eriürituste programmis on ka sellel aastal esmakordset kontsert lastele eesti heliloojat lastelauludega ja esinevad seal Villu Valdma, Alar Haak ja Siim Sellis. See on kostümeeritud kontserte, nagu ma ütlesin, siis kavas Eesti heliloojate laste muusika lastelaulud nagu koostest sanatooriumi ka, et kontserte piletiostjatel on võimalik siis pärast külastada veekeskust. Samuti olen avastanud uue huvitava kontserdipaiga Kuressaares seal Spaa rüütli Ritteri saal, mis on omapärane ilussaal vaatega merele. No te eelmine aasta tõite uue kontserdipaigana välja kultuurikeskuse saali, tänavu toimub seal ikka ka hulganisti kontserte, siis oli ju väga meeldiv paik. Ja põhikoht tegelikult ongi Kuressaare kultuurikeskus. Avakontsert toimub siis kuuendal astub seal üles festivaliansambel koosseisus Ma ise siis Leho Ugandi heliester Lõvi ja Mati lukk, kavas Schuberti ja Brahmsi teosed. Seitsmendal augustil esineb trio jakk Poolast, nende kavas on. Panin klaverit Riia Frank Marttani Trio Holger tuua ja Šostakovitši klaveritrio. Sama päeva õhtul esinevad Tuua Villu Veski ja Tiit kalluste öine kontsert ja see on siis selle eksootiliste promenaadile sarjas. Nad on siis täpselt spetsiaalselt festivali jaoks koostanud duo kava, mis sisaldab Edo ja maailma muusika kõrval ka tango muusikat. Improvisatsioonidel jazzmuusikaga niisugune väga huvitav ja eksootiline kava. Kaheksas augus esineb Läti noor pianist vestart Sim, kus, kes on siis väga andekas muusik ja pianist. Tõenäoliselt Eesti publik teda tap. Ta oli siin käesoleva aasta veebruaris soleerides Läti rahvusliku sümfooniaorkestri ees võitis kindlasti publiku südamed. Rahmaninovi pagan variatsioonide suurepärase esitusega. Seekordne kava on niisugune. Ülevaatekava esitab ta Bachi soprani, Rahmaninovi, Peterit, Stasksi, tema enda teos on kavas ja Šostakovitši teosed. Lisaks siia juurde veel seda, et Peterit kas on lubanud ise ka kohale tulla, kuna tema teos Spring Music kuvas Sonatan esiettekandena Eestis sama päeva õhtul ka jälle öömuusika. Lossimuusikasarjas esineb trio media val Norrast kolm sopranit. Nende kava koosneb keskaegsest muusikast ja kaasaegsest muusikast. Praegu Euroopa muusikafestivalidel väga kuum nimi, olgu lisatud 2002.-le hõivasid nad koha Billboardi edetabeli tipus ja püsisid seal päris pikka aega. Ja festivali lõpetab üheksandal augustil lissell kvartett Rootsist. Kas saadaval on festivalipassid? Passid on saadaval, festivali pileteid on võimalik Pirita juba Kuressaare telefonil null neli viis kaks neli kolm viis kolm või siis meiliaadressil kammerfest ät. Hot ee, mil avatakse ka kodulehekülg, õige varsti selle aadress www punkt kammervest punkt e-post on siis võimalik saada juba detailset informatsiooni käesoleva aasta festivali kohta. Kuressaare kammermuusika päevade raamest võite kuulata otseülekandeid ka klassikaraadio vahendusel. Sel suvel saavad juba viiendat korda kokku kaunid kunstid kaunis looduses kontserdisarjas Eesti mõisad, sarja produtsent mail sildas, kuhu seekord minnakse seekord meil on siis järjekordselt neli uut mõisa. Laupäeval, 16. augustil mängime alu mõisas Rapla lähedal, pühapäeval seitsmeteistkümnendal Harku mõisas ja laupäeval, 23. augustil Kalvi mõisas põhjarannikul. Ja 24. augustil lõpeb siis sari Inju mõis lastekodus, mis on Rakvere lähedal Lääne-Virumaal. Natukene lähemalt rääkida nendest mõisatest, siis millegipärast nad alati satuvad väga huvitavad. Kõigepealt siis alu mõis, mille ümber on üks haruldaselt kaunis park kõigi oma tiikide, suurte puudega, mis sinna juurde kuulub ja mõis ise on üsnagi hästi restaureeritud praegu ja selle seisavad kaitseliidu kool ja näiteks seal, mis seal huvitavat leidub, on põrandal on selline nato märk nagu paketis on nähtaval ja, ja näiteks kooli ülem kapten Teed kivisse naerakett, küllap nato tuli ja võttis selle sealt talu mõisast. Kindlasti mõis oli ammu enne olemas, kui nüüd üks nato järgmine mõis, Harku mõis kuulub praegu Eksperimentaalbioloogiainstituudile, aga mõis ise on muidugi vana juba mitusada aastat ja sellega seonduvalt võib mainida. Seal näiteks on alla kirjutatud niinimetatud Harku rahu Põhjasõja päevil, niiet nii arhitektuuriliselt kui ka muidu ajalooliselt on mõlemad jälle ääretult huvitavad mõisad ja nüüd siis Kalvi mõisaloss, mis on nüüd üsna hiljuti täielikult renoveeritud, restaureeritud ja see kuulub Eesti-Taani ühisomandisse, seal seisan praegu neljatärnihotell ja nagu keegi taha midagi eriti uhket ja kaunist näha, siis paluks külastada Kalvi hotelli, sest tõesti on fantastiline ja ka näiteks vaade, mis avaneb sealt rõdu pealt kõrge pankrannik pealt merele, see on juba üksi väärt sinna sõitmist ja noh, lisaks siis muidugi kontsert. Ja siis viimane mõis, millega see sari lõpeb, on in ja lastekodu seal nüüd üks väheseid neorenessanss loss, mis Eestis on tõesti ääretult huvitavalt säilinud ja seal samuti on näiteks ka laemaalinguid väga põnevaid asju näha. Lisaks sellele, mismoodi lapsed seal elavad. Tegemist on kontserdiagentuuri Concerto gross, aia barokkansambli, Corelli konsort, kontserdisarjaga, millist muusikat te seekord mängite? Corelli hasart nagu ikka, mängib barokkmuusikat barokiaegsete pillidega, aga seekord võiks mainida ära, et me oleme teinud nagu kava osas sellise väikese kokkuvõtte sellest viiest aastast, mis me oleme mänginud ja mis meile endile on nagu kõige rohkem meeldinud. Nii et saab kuulda nii Bachi Telemanni hindeid ja lisaks kabeliste pruunzi soolagantaati solistidena osalevad meil seekord kahe esimese kontserdil siis 16 17 Risto Joost, kontratenor, kes on väga põnev, kuidas tema laulab näiteks Telemanni kahte kantaati. Viimasel kahel kontserdil tuleb külalisena Soomest Helja puuk, kes on bassilaulja ja tema esitab samuti kaks Telemannigandaatia Nicolás pruunzi. Vaimuliku, kirikukontserdi ja põnev, võib-olla veel ütleme lauluhuvilistele see kuulda, et üks neist elemanni kontaatidest tuleb esitusele mõlemis nädala lõpus, nagu kord laulab seda kontratenor ja kord laulab seda bass. Sest määratlus on kantaat madalale häälele. Nii et see võib olla põnev kuulata, kuidas ta nagu erinevates esitustes kõlab. Ja no lisaks muidugi hulgaliselt viiulimuusikat, Riiasanate viiulisonaate, samuti K2, Bachi obligato sonaadi viiulile, mis noh, pisut ju erinevad nendest tavalistest kantinoa Sanaatilist ja huvitavat teavet kõige selle juurde jagab, nagu ikka Jüri Kuuskemaa hoo ja tema on, meil juba ei tahaks öelda, maskott, aga siiski yks haruldaselt hea koostööpartner. Ja tema jutus on alati huvitavad ja, ja noh, kuna mõisad on tõesti sellised kohad, kus seda juttu täiesti jätkuda tundide ja tundide viisi. Inimesed on väga tänulikud, nad saavad väga palju huvitavat teada, nüüd käivad ümber mõisate kolavad kuskil treeningutel keldrites, kus vähegi huvitavat vaadata näidata on, ja nüüd nagu ka selle sarjaga on tavaks saanud, on meil selline Metzeenlase momendil Ta alati asja juures. Mõisates on elanud selline seltskond kunagi, kes on väga kultuurilembene olnud, kes on ise olnud jõukamal järjel nagu mõisnikud ja samas on ka tellinud endale kunst ja on tegelenud ise sellise Metzeenlasega. Eks needsamad mõisahooned isegi on tõelised kunstiväärtused. Ja meie ajendama selle siis nüüd taas, et me toetame seda inimlastekodu, nagu me varem oleme toetanud, siis Roosna-Alliku koolja, Anijal kooli, Porkuni, puuetega laste kooli ja viimane aasta Maidla lastekodu ja seekord oleks vaja lõpetada saali remont, et aga noh, paraku näiteks võeti värv seintelt maha, värvi alt tulid välja seinamaalingud. See jälle nõuab omakorda summasid. Aga noh, eks aeg näitab, kuidas see kõik läheb ja seda me anname täpsemalt teada, kuidas need toetusvõimalused meie sarjaga kaasa tulla on üks kohta kindlasti kontserte, kuidas see kodulehekülg? Concerto Kressaaee, aga samuti on kindlasti veel variante igasuguseid, kus hakkame andma infot suve jooksul inimestele, kes siis oleksid huvid. Sest kui üks inimene vajab 100 krooni, teine paneb 100 krooni ja miljon inimest paneb 100 krooni eest, oleks ma kokku 100 miljonit. Päris päris lihtne on igaühel tulla selle asjaga kaasa. Sarja Eesti mõisad 2000 kolm-neli kontserti leiavad aset augustikuu teisel poolel. Eelmisel nädalavahetusel jõudsid lõpule Kesk-Euroopa suurimad kevadised kunstipidustusele viiner fest ohven 63 kontserti ning kirev rida igat masti etendusi. Paljud sellest peatuda, jõudmata toogem esile siiski paari uudisürituste uut tulijat. Pidunädalad ja seekord viinertasse Nooper. Mainekas nüüdiskaameroopi trupp olid helilooja Wolfgang mittereril tellinud uue tüki, mille aluseks Christopher Marlowe massaaceril. Helilooja nimetas selle muusikateatriks. Massacre peategelaste hulgas on Christopher Marlowe, krahvinna Katariin, Henry ja nende edasi kaamer ansamblis klaver, klavessiin, tromboon ja löökpillid muuseas. Peter Rõngel dirigeerimas Klang foorum Viini ees, Joachim lööneri lavastust. Lugu must religioonist, katolikest protestantidesse, emadest, poegadest, kuningast ja lihtinimestest, prantsuse 16. sajandi lõpu hugenotid ajast, poliitilisest segadusest ja kriisist Pariisis. Maailma esiettekandel vestlus publikuga, helilooja, dirigent, lavastaja, publiku kui ees ja veel iga järgnenud nelja etenduse keel tutvustas transintervjuuga heliloojaga. Muidugi on väärt, et Viinis nüüd ka oma heliloojatele ruumi antakse. Eelmiselgi aastal oli siin uus ooperi Christoph ohvenbowerilt entisi Lea kus ka meie Annely Peebo solistina kaasa tegi. Liinipidunädalad algasid Jufüroorikalt Viini raeplatsil juba üheksandal mail. Ja eelviimasel päeval, 15. juulil. Tunnil sai siin peaaegu et autoriõhtul noor Leedu helilooja viikintas Waltakas meil peaaegu et tundmatu, aga selgub, et mitte Saksamaal. Viinis Pariisis pikendas Baltacasse on olnud juba essil ansambli moderni Karlsruhe Tseegaaemm i Pariisis siteedile kiirg, Cami brüsseli ars muusikaprogrammides tants saanud juba kahel korral tellimise Müncheni uue muusikateatri biennaalil teisena kammerooperile tulevaks aastaks ja Müncheni kaastaigisse on tal samuti olnud autorikontsert 1972. aastal Vilniuses sündinud viiking palk. Ta kas on õppinud arsruues taramistatis Pariisi konservatooriumis õppinud dirigeerimist, saanud mainekaid, stipendiume, Petteri Instituudi kasvandikuna olnud tema assistent Kölni raadios ansambli juht Strasbourgis Rainsbergi lossi festivali juht ning kasson Tetskisse Leedu kammerorkestrit juhatanud. Nüüd on ta värskelt saanud Claudio Abado rahvusvahelise noore helilooja preemia Viinist ning sai selle eest Viini kontserdimajas publiku nelja oma teosega ansamblit. Foorum viin. Selle kõrval oli vaid üks oopus. Vints, sekvensson tema professorit dressilt. Lahkume Viinist põgusalt Hollandi festivalile, mis oma alustusega juba 1947.-st aastast Euroopa vanimaid teater, muusika, draama, ballett, ooperfilm 25 erinevat mahukat projekti viiendast juunist kuni 29. juunini. Kesksete kunstnike hulgas heliloojad Petteri ööd Ves aineringöbels, Johnsorn koreograafid, Trish Braun piinapaus, Anne Teresa De Keersmaekeri dirigent, ränber, lavastaja Christian Marta. Just sama ungari päritolu helilooja ja dirigent. Äsja räägitud noore leedulase professor Peter ETV-s on Viini kõrval kassiin Hollandi festivalil päris keskpunktis koguni kaks tema uut ooperit on uudistena mängud kavas möödunud suvel eksam, progajanssi, festivalil maailma esiettekandele tulnud per Palcoon rõdu ning neli aastat vanem Oper, kolm õde Prantsusmaal, Londonis, Pariisis, Saksamaal on ütles väga populaarne ja harukordne üldse, et üks helilooja suudab praegu avalikkuse tähelepanu köita oma kahe järjestikuse uus ooperiga Hollandisse. Ka helilooja ise elab praegu ja nüüd oli ta Amsterdami muusikateatris rõdu kolm etendust Gazas, Sansambel anter, Content, koraan, suur koosseis Pariisist helilooja enda dirigeerimisel. Rõdu on ooper prantslase Jean ženee näidendile aastast 1955 ja teises paigas naabruses Amsterdamis Dašov purgis. Laval viis etendust päris kolm õde. Tšehhovi ooperist nüüdisooperi trupilt tunnel, grupp Amsterdam. See etendus läheb kahe dirigendi iga. Kuue päeva jooksul toimus kahel naaberlaval siis kokku kaheksa ooperietendust, päris uutest kahest ooperis samat heliloojad. Ja ärgem siis unustagem ka, et just Peeter ETV-s on see, kes asub ühena jätkama Neeme Järvi tööd idioote Boris orkestri muusikalise nõuandjana kaasaegse muusika alal alates järgmisest aastast. Pisut mujale. 30. juunil algab Vilniuses järjekordne ülemaailmne Leedu üldlaulupidu. Pidustused kestavad nädal kuuenda juulini. Ülemaailmne seepärast, et laulupeost võtab osa ka üle 1000 tegelase leedulase teistest riikidest. Laulupeoinfost selgub huvitav fakt, et viiendal juulil 1843 leidis Šveitsis Zürichis aset esimene taoline laulupidu pass, millest kõik kolm balti riiki eeskuju võtnud, niisiis väikese hilinemisega euroopalikku laulupeotraditsiooni. 160. aastapäev oli äsja leedu pidu. Nädal sisaldab endast peale suurte laulupeo kontsertide ka mitmesuguseid folklooriprogramme. Kuni kahe uue muusikali kuradisild ja meie leeduma esietendus steni. Soomes algavad ülehomme kors muusikapidustused, mis tavapärases Scamberlikus plaanis kokku pannud sellist mark kui Ilonen, kes meilgi Erkki-Sven Tüürilt silla kontserti mängimas käinud. Ja viie päeva pärast alustatakse Porvos Avanti suvemuusikaga, mis mõnetigi pidulikum Soome uue muusika kammerorkestri Avanti 20. aastapäeva puhul. Selle aasta festivali kunstiliseks juhiks on helilooja Magnus Lindneri tuntumat külaliselt britid, helilooja, dirigent Oliver klasson ja helilooja Colin Matjus. Soomlastest Essabekas salonen ja sagari Oramu. Vähem kui kuu aja pärast, 18. juulil alustatakse Londoni kuninglikus Albert roolis tänavuste prominaadi kontsertidega kus augustikuu esimesel päeval kõlada esimest korda proomsil ka Erkki-Sven Tüüri teos viiulikontserdi Isabel Fan kövlenud, solistiks Paavo Järvi, vaatamas BBC filharmoonia orkestrit. Tõnu Kaljuste keeris süles Saarimaa suvefestivalil Saksamaal tõlklingeni suures festivali telgis Luxembourgi filharmoonia orkestrit külas, ülenis kirjadeni kava samal päeval tegemas solisti debüüdi Jaapanis Fletist Maarika Järvi Tokyo kuulses Santori hoolis Jaapani filharmoonia orkestriga, dirigeeris Neeme Järvi. Eile õhtul oli sama kavaga korduskontsert, Jaapani esiettekandes kõlas mõlemal Peeter Vähi flöödikontsert taevasse järve laul. Õhtu teiseks teoseks Gustav Mahleri Laul maast. Enne tulekut Pärnusse Ostrake festivalile ja oma suve kurjustele juhatab Neeme Järvi täpselt nädala pärast veel ühe kontserdi Yokohamas. Wagneri Nibelungide orkestrimuusikaga kompositsioon ter Ringhoone parte ja paganiini esimene viiulikontsert. Maarika Järvi Kosovoga dist Martin kuuskmanniga duo Martiinika tõid eelmisel pühapäeval esiettekandele ameeriklase Daniel Sniiderid teos Romeo ja Julia. See oli Palmse mõisas. Enne seda oli Martin Kuuskmann toonud Riias maailma esiettekandele teise ameeriklase, mõlemad heliloojad ja meie muusikute tuttavad koostööpartnerid kontrabassivirtuoosi, džässi, legendid, Jon pätid, tutsi uusteose priis number üks fagotile ja keelpillikvartetile. Täna lõpetab heliga ja festivalide kaugelt jälgimise ja läheb suvefestivalidele ise kohale ja nüüd Eestisse, kus sisukaid suviseid muusika pidustusi lausa küllaga. Tänasele heligaja saatele tegid kaastööd Kerstin Marge-Ly Rookäär ja Priit Kuusk. Saate toimetas Tiina kuningas, operaator oli Katrin maadik. Järgmine helikaja saade on 23. augustil, seni aga vahendab suvesündmusi kultuuriprogramm delta, mis algab reede pärastlõunal kell kolm. Helikaja tegijad soovivad teile kaunist suve.