Kõik algas umbes 13,8 miljardi aasta eest suure pauguga. Meie Päikesesüsteem kujunes välja umbes 4,5 miljardi aasta eest. Esimesed elusolendid tekkisid Päikesest kauguselt kolmandale planeedile umbes 3,8 miljardit aastat tagasi. Suured organismid hakkasid mandritel ja vetes ringi liikuma umbes 600 miljonit aastat tagasi. Inimlased, meie kaugemad esivanemad eraldusid teistest liikidest umbes kaks ja pool miljonit aastat tagasi. Meie liik homo sapiens kujunes välja umbes 200 kuni 300000 aastat tagasi. Kõik selle pika aja jooksul elanud ja hetkel elavad loomulikud liigid on loodusliku valiku ja geenitriivi poolt põhjustatud evolutsiooni saadused. Kui inimliik ennast ära ei hävita või mõne katastroofi tõttu välja ei sure, siis milliseks võiksid kujuneda meie evolutsiooniliselt järglased? Mõningad turistid on väitnud, et nendeks saavad olema robotid ja teised tehislikud olendid. Homo sapiens on teiste liikidega võrreldes nüüdseks biosfääris niivõrd mõjukaks kujunenud, et mõningad teadlased on hakanud praegust geoloogilist perioodi nimetama antropotseeniks. Teekond selle domineeriva positsiooni toetub mitmele revolutsioonilisel muutusele. Nii algselt küttide ja korilastena elanud eellaste eluviisides. Näiteks poliitiline revolutsioon, mis tõi endaga kaasa põllumajanduse leviku varasemast vaiksema eluviisi muutused toitumises ja tänu kasvavatele toiduvarudele nii populatsiooni kasvu kui ka klassideks kihistunud ühiskondade ning riikide teke. Tööstusrevolutsiooni tagajärjeks on masstootmine, süvenenud sõltuvus masinatest ja mitmel pool maailmas eksponentsiaalselt kasvav populatsioon. Informatsiooni regulatsioon, mille eeltingimusteks olid kirja- ja trüki leiutamine on hüppeliselt kasvatanud loodava informatsiooni hulk ka kiirendanud selle levikut ja tekitanud olukorra, kus teadmistel on toorainete ning tootmisvahendite kõrval üha kasvav majanduslik väärtus sest nende abil on võimalik ümber vormida nii inimeste ennast kui ka tema elukeskkonda. Tänu neile muutustele on loodusliku valiku geenitriivi kõrval kultuur kujunemas üheks evolutsiooni suunamaks teguriks. Pikemas perspektiivis võib teaduslike teadmiste tehnoloogilise võimekuse kasv tekitada olukorra, kus meie liik saaks soovi korral sihipäraselt iseenda evolutsiooni suunata. Hansmoraalek on väitnud, et sellises olukorras peaks inimkond bioloogilise elu parendamise asemel panustama tehiselu loomisse. Selleks on mitmeid põhjuseid. Esiteks kõrgtehnoloogiline ja automatiseeritud ühiskond jääb suurema tõenäosusega ellu, sest suudab paremini oma keskkonnas leiduvaid ressursse ära kasutada ning võimalike katastroofiliste kriisiolukordadega toime tulla. Teiseks robotite abil teiste planeetide koloniseerimine on odavam ja hõlpsam, sest pikalt kosmoselennud ning keerulistes keskkondlikes tingimustes töötamine on neile inimestega võrreldes kergem. Kolmandaks. Robotid võimaldaksid meile teatud tüüpi suremust Tartust, sest nad on meist vastupidavamad pikaajalisemad ning neid saab kahjustuste korral parandada või uutega asendada. Erinevalt bioloogilisest kehast ei hävineks robotisse üles laetud teadvus täielikult emuleeritud ajuroboti hävinemisel vaid selle saaks lihtsalt uude robotisse paigutada. Teine variant oleks simuleeritud ajude hoidmine piisavalt võimsaid tõetruudus virtuaalreaalsuses, mille käigushoidmise eest vastutaksid autonoomsed robotid. Neljandaks õppimisvõimelised ja järk-järgult täiuslikumaid masinaid loovad robotid võiksid lõpuks jõuda superintellekti loomiseni. Sellises postbioloogilises tulevikus oleksid nii meie planeedi kui pikemas perspektiivis võib-olla ka terve universumi kõige intelligentsemad olenditeks robotid, kelle primitiivseks eelkäijaks oli homo sapiens. Bospioloogilise tulevikustsenaariumi tõenäosus ihaldusväärsus sõltub aga mitmest küsitavast asjaolust. Esiteks peaks siiani paika pidanud Moore'i seadus ennustused mikrokiipidel olevate transistorite arv kahekordistub iga kahe aasta järel paika pidama ka tulevikus, et tagada piisava arvutusvõimsusega riistvara nii intelligentsete masinate loomiseks. Hetkel näib, et selleks tarvilik arvutusvõimsusel puudub ning Moore'i seadus näitab viimastel aastatel aeglustumise märke. Aeg näitab, kas tegemist on püsiva trendi või ajutise nähtusega. Teiseks, kui tuleviku robotite intelligentsus tuleb hoopis sellest, et neid juhivad täielikult emuleeritud ajud ei ole selliste robotitega jõudmine kindel, sest siiani ei ole selge, kas täielik aju evolutsioon on tehnoloogiliselt võimalik. Rääkimata sellest, kas see tagaks mingisuguse surematuse, sest pole kindel, Temuleerimisel isikuidentsus säiliks. Lõpetuseks, kui Bospioloogilise tuleviku poole püüdlemise peamiseks motivatsiooniks on surematus, ei pruugi see kuigi ihaldusväärne olla, sest on võimalik, et surematu elu oleks mõttetu ja igav. Tulevikku vaatab Oliver.