Kunstiaeg on ajatu. Me oleme praegu Jüri-Jaani talu stuudios ja meie vestluskaaslane on keraamik, Marget tahvel, kes on meid toonud majja nimega loovuspesa ja see kuulub siia terve selle talukompleksi juurde. Pargetaferite hetk tagasi ütlesite, et see on teie unistuse täitumine. Kirjeldage palun kuulajale, kuidas nägi välja teie unistus ja kuidas näeb välja see, mis nüüd täitunud kujul meie ees on. Mina saan ennast lugeda renessansiaja kunstnikuks, sest meie keraamikute jaoks oli ühenessaans 1991 kui esimest korda saime osta endile masinaid, mis masinaid näiteks põletusahju kõige tavalisema treiratta. Meil oli kogu aeg kolhoosid, kombinaadid, ühised glasuurpotid, med saime esimest korda alustada oma lemmiksavimaterjalidega. Ja see oli selline algus. Et siis tahad ka edasi minna ja 2004, kui Eesti astus Euroopa liitu siis tekkisid uued projektid ja rahalised võimalused. Ka mina käisin tõesti õppimas, küll Olustveres ja meid viidi Soome ja kogemusi saada, kuidas Proy ette kirjutada ja kuidas luua. Nüüd on lihtsam seda seletada uut kogukonda, milles oleks endal hea elada ja kultuurielu edasi, nii et ma olen tõesti väga elevil, kuna meil toimus laupäeva nii uhke päev, mis haaras juba kogu meie Muhu saart. Aga minu unistus oli saada välja väikestes keldrites asuvates stuudiotes madalad külmadest. Ja olgugi et esimese katsega me ei saanud veel rahaga, teisel katsel juba saime ja läbi omaloodud MTÜ nii. Ja siis juba noh, ma isegi kirjutasin projekti, kuna kõik, mis oli hinge ja südamesse nende aastatega kogunenud ja mida ma olin näinud näiteks Stockholmis, kunstiakadeemias, kus väike söögisaal ühendas ka raamatu kogu üliõpilased ja professorid, kõik olid koos. Et siin esimene osa ongi siis saade mõtteid koguda, paberile panna, et kes tulevad meile õppima kas uut tehnoloogiat või lihtsalt saama uusi teadmisi, kas las uurimises või ka erinevates põletustes. Ja teine projekt oli, et saada õhksoojuspump, kuna talv läbi saaks tööd teha ja see oleks mõnus ja. Nii et see loovuspesa on teie tööruum aga see on ka koht, kus te korraldate väga mitmesuguseid kursusi ja sest Ta ikkagi, ta kuulub ka mittetulundusühingule ja mina nimetan veel, et kui seitsme tuule aed on eesaed, siis mina olen taga. Ja mis tagaaias toimuvas, sest seda me nägime väga huvitavad sündmuste-Inglismaal Bagdzumbäkkade ja seal olid tohutu huvitavad projektid, mida tagaaeda ka võib rajada. Ja nii ongi siis, kui 93 käisid rootslased õpetamas rakutehnikat ja põletust, vana jaapani tehnika. Rakuahi on minul ümber lapitud muhukeelne sõna, et kolmas kord sinna eemale välja ja mina teen endiselt puugi. Tal võib ka gaasiga, aga puid on ja see on nagu niisugune Raar ja ka samal ajal hingele. Ja see on selline põletusviise töö ei tee kui lastetööd, et nad saavad ise näha, kui läheb ahju ja välja tuleb, et minul on see umbes tunni aja jooksul. Aga. Räägime palun nendest kursustest, te juba nimetasite, et neid te teete lastele, aga ma olen kuulnud, et ka täiskasvanutele, kes on amatöörid ja samal ajal meistrikursusi keraamikutele, kes on professionaalid. Meil on Kuressaares väga huvitavad huvihariduse konverentsid olnud ja seal me leppisime kokku, et mis on huvitegevus, väga meeldib, et igal pool on, aga kui midagi tõesti juurde õppida või saada näiteks sellel alal Tip kultiks noored siis tuleb ikka tõsiselt midagi lõpule viia. Ja ega me ei saagi põletamata asjasse ennemgi raamikaks nimetada, kui on, ta põle tatud. Meie alal on see tsükkel väga pikk. Peab siin käima ja teemasid annan tõesti mina, et ma lihtsalt praegu tahan jõuda selle kahe viimase aasta teemale, et miks Muhu vägilane must maas, aitäh. Et seda ka koolis põhikoolis õpetatakse või jutustatakse lastele. Ja mina jõudsin selleni vägilase looni. Olin Saaremaal ja saar naiselt tuletasid mulle meelde, et vaat, tat Suur Tõll ei ole kunagi käinud Muhus sest vastas oli mustmart, kes loopis mätaste ka aga see oli jälle see EV 100 ja sinimustvalgete sallide kaelasidumine, kas õuna puule või oma kangelastele ja siis ka naaberkülast. Üks noor naine kuidagi samal ajal uuris, kes ei olnud muhust tuuris seda teemat ja siis me leidsime teksti 91. aasta alguses kirjutatud ja väga huvitava raamatu veel saar naise poolt tõlgitud on siis müüdid ja legendid. Ja seda ühte viies ja mida ma nüüd veel kogesin, et noored veel arvutimängudest oma tasemed ja kangelased, et annan kõikidele ühe teema ja see on minu jaoks nii huvitav, mis välja tuleb, et teha oma kangelast, tüübistki kas või teha torso. Ja siis põleta, tame Nemad rakkuva jussesse, tehnoloogia annab ise juba loomuliku musta värvuse. Ja igaüks lisakla suurides siis tähendust, kas siis glasuuri, silmad või kõrvad või suu või kuidas ta on otsustanud. Mis on keraamika, sellist, mis avab inimese hinge ja olemuse, selle, kes on töö autor. Kõige õigemini on võib-olla sõnastanud selle meie emeriitprofessor Leo Rohtlin oma raamatus et kogu põletuse ja tegemist tsükli juures, et sinna lihtsalt liitu, midagi, mida on isegi raske seletada. Ja keraamikatehnoloogias. Ma pean silmas ka just seda ausust. Et sa ei valeta ja ei peta tehnoloogias noh, kas ta läheb katki või see pole ka nii tähtis veel. Aga see aus üles esituses sa ikkagi niivad, lased endast läbi ja ta on ka ainukene ala, mida saab sõrmedega teha, aga kõik muutme, taome rauda ja või puit, too lihvime. Aga tema on selline, et ikkagi hakkab kusagilt mõtetest isegi sõnast. Ja ma tahan seda väljendada, et see tuleb ka ju kõik läbi minu. Minus suur suur eeskuju just selles sõnastamises ja keraamikat nimetataksegi viimasel ajal materjali kunstiks, et me räägime enam mitte nii, kui me ei taha disainist rääkida ja ja tema on sõnastanud ka toni kraat nii ilusasti, et iga kord uue teose loomisel me alustame nagu otsast peale ja me peame iga kord ka ise targemaks saama. Et me ületame ka enda jaoks mingi huvitava tee või raja. Väga huvitavaid näitusi on praegult, mis on niivõrd selgelt lahti kirjutatud, et see kontseptsioon, et kui see haakub sinuga, siis sa kohe tahad sinna midagi teha. Need on meil Lätis, on seal ka minu töö pääses ette poisiks. No tahes-tahtmata sa vaatad tagasi ja, ja need on ka minikeraamikat, siis seab mõõdud. Ja sa tahad nagu siis välja astuda oma tööga ja selle oma materjaliga. Aga kui, kes tuleb siia tegema sellesama esimese laua juures me siis jõuame nagu mingile kokkuleppele või punkti, kust me siis läheme materjali savi juurde, sest meil on nüüd võimalus, kas savid vahel valida, kas võtame peenema jämedama ja missuguses põle tusesteemekas elektri põletuses tõest, raku põletuses. Et see on nüüd teinud selle maailma nii huvitavaks, selle 91.-st aastast kui vabatuli ja et dollanid meeldaks. Mina, ma kõnnin market tahvlile järele, kes liikus raamaturiiuli juurde ennast käsitöölise lapselapseks, sest meie ühingu liikmed oli kolmanda mad põlve õpetaja ja minu vanaisa õppis meesteriiete juurde lõikajaks sai uhke diplomi 24. aastal. Ma loen diplom, mis on välja antud Haapsalus 30. novembril 1924. aastal ja sellega tunnistatakse. Too Lunden on internatsionaal meesterahvariiete juurdelõikuse kursuse tema täies ulatuses lõpetanud ja akadeemilise rätsepatöö kunsti edendamise seltsi eksamineeriva komissiooni otsusel juurdelõikuse kunsti kõrgusel leitud olema, mida tõendavad järgmised allkirjad ja siis tulevad allkirjad. Uhke. Töö järgi on pidanud alad tee liikuma läksid Paide ligidalt Haapsalu alla ja Kiltsi mõisa kaudu ja siis, kui tulid jälle tagasi vanaisa ja vanaema Paide alla. Need 38. aastal juba õppi pinud töölise kutsetunnistus. Ma loen siis sellega ette, mis on rahvuslikes mustrites ornamentides ja kolme lõvi riigivapiga kaunistatud õppinud töölise kutsetunnistus, mille omanik on otto Lunden, kes õiendas 1931. aasta 28. detsembrikorralduse põhjal Paide tööoskusi amet diees kutseeksami ja omandas õppinud töölise kutse rätsepatöö alal. Väga uhked templid peal, mitu allkirja all. Kuidas trid leidsite? Teie perekonna? Pärimus, ja, ja et ma olen alateadlikult vedanud, kaasas oma vanaisa õmblusmasinat läbi Eesti, nüüd on ta siia jõudnud, rääkimata neid mälestusi, mis aida seinad olid täisjõupaberist, lõikeid. Kui selle aja meeste mõõdus, no siit see oli eriline märkmik. Ja nende kaunid tunnistuse põhjal siis, et meil on ikkagi koolituse firma ja tellisime Marko Kekiševilt oma ühingule siis õpingutunnistuse, et kus me saame märkida, mida ta piss panna, muidugi, oma nimed, kelle juures ta käis, et see on, mida ma ka imestan, et ei mäleta, Ta kus õpitud ja mida isegi, et minu alusmüür on ikkagi olnud minu õpetajad, need olid ju kõik õppejõud, kes olid enne seda ka Euroopas õppinud. No kõigepealt juba ka lahkunud, aga Heleene kuuma ja siis väga kaunilt ütles, ma olen keskkoolis käinud koos siis Andres Ehin ikka lahkunud, kes ütles nii kaunilt, et vot kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel oli õppi Peemisse aristokraadid, klik suhtumine raamatud ja eks ole niisugune iidne edasi püüdlemine, aga noh, ka uudishimu ja mis mujal tehakse ja just selles tehnoloogia vallas. Facebook aitab kaasa ja siis sul tekib isu kohe ju ka järele proovida, seda ja siin tagaaias võimalus nüüd on. Et olen küll rajanud Kuressaare ametikooli keraamika osakonna ja kunstikooli klassi. Aga need on niisugused mööduvad nähud. Jäävad selja taha aga omada oma töökoda ja kui sa saad neid omi teadmisi ka veel jagada, et laste ja noorte töid. Ma olen alati saatnud ka savisellide konkursile, mis toimuvad Tallinnas ja üle Eesti kogutakse teed, et tänavu aastal me saime isegi ühe auhinna. Ja sa unustad isegi vahest omad töö. Aga sa näed, mida nad loovad ja teevad, et kui vaid koos seda teemat, et jutustada läbi ja kui veel joonistada lasta, ma olen ka kõik kogunud. Ja see on nii põnev vaadata, mis, vot see on ikka see, et kuidas mõtte läbis savi. Ja lõpuks siis siin näiteks need mustad laua peal, et saad katsuda. Mis mustmart, aga luua oma kätega ja andas näkku. Ma praegu kujust ei räägi, sest kõrgused ja ma annan isegi ühtemoodi suurused savitükid hakas. Ja kes siis paneb õla peale veel käelsest legendis olijad loopis mädastega sellest olla tekkinud isegi väina Tamme kõik teame, kuidas oli. Aga nad juba kujutavad ette, et see on nii põnev maailm. Keraamika, et 55 aastat sai täis. Me jätkame vestlust Muhus Jüri-Jaani talu stuudios Margetafeliga aga tuleme teie kunstniku mina juurde, me oleme siin intervjuus rääkinud sellest, et nüüd on võimalik kasutada väga mitut sorti dissavi ja mitmepõletusviisiga mitme kütmisviisiga põletusahjusid. Kuidas see kõik need uued materjalid ja võimalused, mida nüüd piiride avardumise kaadrate saanud kasutada, kuidas see on kajastunud Teie kunstniku arengud ees või teie kunstniku minas? Isiklikult võttes ega niisugust ränka üleminekut ei saagi ütelda, sest nõuka ajal olid ja väga heade võimalused meil käia lähedal Lätimaale Sintaris loomingulises baasi läbi Moskva tasuta ja me saime kuu või kaks kuud töötada ja põletada nendes hotellides seal, kus talvel ei olnud kajaid. Need on väga uhked keskused tekkinud Daugavpilsi ja, ja veel kaugemale, Riiast rääkimata, kui uhke linn. Aga ma jälle arvan, et see, mis oli, näid Duste kutse, et me kogu aeg pingutasime, andsime parima, mida me olime õppinud teinud. Aga miks ma üldse keraamika alal, et ma ise nüüd tagantjärele mõtlen, et meil oli koolis keskkoolis valida neid tootmisõpetusi ja meie klassis oli raamatukogunduse ja keemia ja keemiavalemid pikad? Ega ma nüüd enam ei mäleta, aga need olid nii huvitavad, mis toimusid, kust tehastes. Me käisime. Et kas see 55 aastat ma saangi sellega kätte, et ma lihtsalt läksin peale keskkooli tööle imme armsas Paldiski maanteel tehasesse, kus oli 28 inimest, aga kolm puupõletusahju keset Tallinna. See oli oivaline. Mina ei soovinud laua taga istutamine Haulinki ahjupakk Kiia ahjubrigaadis. Et tassisin teiste töid. Ja mis nad siis põletusest tulid, et see on igal sammul süvendanud niisukust tungi olla, selle saviga tehas tõesti väsitas, aga oli näituste kaudu me saime ka Kunstnike Liidu liikmeks astuda ja otsida endale ateljeesid ja vormistada liidu kaudu, et see võimalus oli, et kaheksa kolmandas ma olen siis vabakutseline. Ja näitustel esinemine oli üks, mis ka julgustas. Ja me saime võõra öelda, sest alati olid ju väga head eeskujud ja kas ma üldse kunagi selle tasemeni küünin. Minu jaoks oli näiteks luule koormašova tööd, kellel ka masinaid ei olnud ju kellegil, aga tema, see teose üles esitused omane puudega ja nüüd olen näiteks juurde õppinud Taanis skulptuurid nagu mingi nõelumise tehnikas püüdnud seda edasi anda, aga see oli imetlusväärne, kui erinevad tööd olid sesse, eks oma käekiri kujuneb välja selleni, nagu vastu hakata ei saa. Minul on tunne, aga see, mis kõik käki materjalid, küllus tuli, ega see nüüd nagu oma loomingule nii kaasa ei aidanud, see oli suur tööd ja vaeva kohaneda ja kuidagi teha õigeid valikuid, et jääda oma liistude juurde kõige paremas mõttes, sest et ega ikka ennast mingis eas nii väga ei ületa. Ta aga need, mis ma olin kogu aeg nagu juba omandanud, kas siis töö mõtetki jaa, oskused ja nüüd siis ka näituste komplekteerimine, et ma saaks mingigi sõna nagu ka oma poolt ka ütelda. Et see läheb küll nüüd kogu aeg isegi raskemaks, et ja alati leiad mingi vabanduse, aga nagu mina ütlen, et vanasti ja see kehtib ikka edasi. Need olid kolm asja, halvad tingimused, väga head eeskujud ja Nossuts oma andekust või, või kasvuhuvis. Me jätkame vestlust Market tahveliga. Te nimetasite, et kursuste, aga võib olla ka oma tööde jaoks. Te saate tellida väga mitmesuguse erineva koostisega savis. Kas te tellite ja olge kena, kirjeldage seda materjali, millega te töötate? Tallinnast ja tulevad põhiliselt Saksamaalt läbi Soome ja siiski on säilinud siin majas niisugune iidne, see massitegemise sõlm ja, ja seda ei lammuta, Data meie õnneks ja tahame, räägin meie veel isegi tahame taastada gaasipõletuse. Aga kla suuride osas ma ei ole, kes teeb ise endale kla suure, vaid ma siiski tellin väga Häida, Sigla suur, mul on seal üks sinine Ancooklas vormida oma igale mujalt maalt tulnud inimesele ütlen, et seda ei saa isegi Saksamaalt tellida, et sõnaersi omaaegsete tehnoloogide poolt koostatud. Aga teisi glasuur küll, kust vaid võimalik on tellida ja proovida. Ja väga kui kolleeg ja sõber on mul veel Lätimaal, kes teeb küll Crystalgla suuride põletusi. No ma lihtsalt tunnen, et see ei ole minu jaoks, aga ma imetlen teda. Ja võib-olla kunagi ma saan midagi sellist proovida. Ja olen ka siis masinaid saanud, kingituseks savimass segada, erinevad natukenegi vabastada käsikoormusest ja õlga, sest et püüda ennast hoida sellises noh, tervena ja õpetan ka teistele just püsti seistes töötada ja kuidas siis jõud jaguneb ja aga mul on sellel aastal väga hea meel, et ma leidsin assistendi nimed tähendab teda kes suure huviga käib siis minu juures endale tegemas ja aitab mind minu töödes. Et see oli küll selline leid. Ja töölauad on kõika, kui vanasti, siis oli see tohutu erastamine ja saime osta. Ja ma tahan ütelda, kui kunstiakadeemia lammutati, kutsuti meid kõiki kokku, kes seal õppinud olid. Me võisime osta vanu masinaid ja meie oma ühinguga ostsime IZ jalaga lükatavad treirattad kaks tükki. Et, et seal peal on hea pida minul seaviimistlustöid teha, et las nad siis olla, aga veel üks lisamine, et kuna minu ajal oli õpetused kõik läbi, kipsvormist ei olnud treiratast, siis modelleerid võtad kipsvormi ja paljundada ja arst siis andma, tellid aga valu, massin, et võib-olla ma olen ainukene, kes näitab savivalu. Kas on tõepõhjaga sellel jutul, et te olete siit oma talu lähedalt leidnud looduslikus abis? Head koostööd ja kursused ja kui on hea projekt, et rootslased, kes tulid rakupõletust õpetama ja tehnoloogiat ja et nemad soovisid, et me uurime, savisid ka ma olin juba ennem naabrinaiselt kuulnud, et mismoodi telliste jaoks hobused tampisid, savi. Nüüd ma leidsin veel naaberküla spetsiaalsed tellist toppimise vormid ja kuna teati, et ma olengi raamiksist, mulle näidati, et tule vaata telliste põletamise ahju, see oli alles. Aga jälle oli ka see liikumine, see pärandkultuur ja vanad tootmisettevõtted ja ja see oli nii õnnelik leid, et maja taga olid need savitankid, kus savi tee, kus tehakse keraamikat, on vaja alati ka puid ja metsa lähedal, seal oli puudega, põletati ja miks on see ahi põletusahi, alles, seda kasutatakse keldrina siiamaani. Et liigume nüüd Margetile järele, ta toob fotod. Nii, mida me siin näeme, palun? Siin on siis põletusneed, kolded, ahjukolded on selles pikasoones on foto peal siin näha ja siis siit paketi tellised sisse pannakse alati kahekordne tellismüür ette, siin on, eks ole, keldri, kas aga kivi peal on siis aastaarv 1000 et 897 ja need inimesed, kes seal elavad, ta tõesti ei mäleta, kes täpselt selle ehitas. Aga meil on fantastiline Muhumaa Raamat Ago, rullingugi Juta ja siis selgus, et muhu, selline soo on meie küla ligidal või külas peaaegu. Ja seal on seitsmemeetrine savikiht, see jooksebki meie talust mööda hüppab Soondas üle maanteejäävat, jõuabki sinna Mäla külla. Nii et poleks suutnud leida paremat talu kohta Muhumaal kui just siin selle soo lähedal, kus ongi see savi leiukoht. Jah, uhkustunne natukene tõesti, ja siis me uurisime kõik sinisavid, see on ikkagi väljaspoole ehitus panna kivide vahele. Et ta vajab muidugi masinaid, et puhastada metalliühendid välja, noh, mida meiega tegime tol korral nii palju, kui suutsime ja mul on see plaat kõik alles, mida me siis ahjus põletada tasime. Kauni kollaka, pruunika, vääruvuseni ja muidu madalkuumus savi on ju Põlval Joosuga ja, ja sellest ka nimetus Joso savi, et ma lisan veel uhkelt alati, kui ma just headel momentidel, et ma olen vahetanud ühiskondlikke kordi ja tehnoloogiaid madal kuumuselt. Napoli Siimusti tehases, kus ma siis alustasin peale instituuti läinud üle kuumusele. Ja veel töötan. Ma arvan, et see tööelu kestab teil nii kaua, kuni kuni te jaksate seda tööd teha ja ja annaks taevas kätele Palju palju assistent, et saaks ideid ja mõtteid sööta teistele. Me oleme praegu siin loovuspesas, mis on iseenesest uusehitis, aga see ei ole ainus, mida te olete oma stuudio talu juures ise kas oma pere kätte või, või renditööjõuga ehitanud. Kohe talu väravas on näituse galerii, seegi on ju nüüd rajatud. Jah, see on taaskasutusmaterjalist, Hebdo oli vaja maja soojustada, aknad välja vahetada ja kuna ikka olime mõelnud, et inimesed võivad tulla kohe hommikul aeda ja aiaajakirju vaadata ja siis lisaks kaunid et nii olen kutsunud või tellinud ka oma väga headelt sõpradelt kunstnikelt töid ja on seal siis müügis, et seda ma õppisin ka Gotlandil kui käisime tutvumas, et oi, minge nüüd palun ise sinna, aga kas paarikaupa, et et meie galerii ja pood on nii väikene, et see on esitatud endisest kemmerkust. Mäe otsas kaunis väikene ehitis, et nii nagu hiljuti kohalikus lehes oli kokk, kutsus, et teeme igasse külla ühe talu kohviku, et saada seda julgust, et mia just oma töökojas omatehtud asju, omaloomingut, et see on nii fantastilised hetked, mida ma ka seal kogen. Ja nüüd on, kas kolmas aasta meile ja üha põnevamaks läheb? Marget, tahvel, mis teile annab inspiratsiooni, kus on inspiratsiooniallikas Minu ja nüüd nii ausalt räägin, meenub kogu aeg, endine, missugust elu ma olen elanud? Ma olen niisugune kahepaikne olnud maa-ala ja vanaema ja vanaisa juures ja sellepärast me tahtsime ka tulla aiast maale, kas Sulev on ju maal elanud, et neid töid me oskasime? Aga et loodud sellest võib midagi sellist leida, Ta need päikeseloojangut, varajased hommikutunnid, neid loomi, mida sa näed, kui ma veel elumajas tööruum oli, siis lihtsalt kuidas tulidki. Tulija sõi viinapuu, need lehed siis Mäeletsest sügas ennast vastu seda teed, läks teisele poole maja lõunauinakut tegema, seal, kus mina tegin, savisid. See oli nii fantastiline, on siiani jätkunud, ainult. Mis minu hinge ärevaks ka teeb, et kui palju on linde vähemaks jäänud, need teated ja need on lihtsalt näha, mees kõrval, põldude peal ja aias toimub. Et see mind küll puudutab, ma püüan siis oma ka keraamika peal meelde tuletada, võib tahes-tahtmata sa oled sellest puudutatud, et ei saa midagi ülevat kogu aeg luua. Aga lihtsalt astud kas seitsme tuule äärde. Ja sealt see inspiratsioon tuleb ja sa pead nagu sellest osa saama ükskõik millal viisil, et kui ma esimest korda sain, siis aiasõitudele Inglismaale kaasa, seal oli väga väike aed ja mees, kes selle oli rajanud tema kohes, seletas meile, et ärge rapsiga käega ega neid köhelisi eemale. Las nad puudutavad. See on mulle nii meelde jäänud. Ma ei lähe nüüd nii peensusteni, et kuidas ma selle puuga või taimega suhtlen. Sest iga kevad on isemoodi, üks taim vajab ühtemoodi kevadet, teine taim jälle õitseb ja õilmitseb teistsugusel kevadel. Aga tahes ta mata. Sa saad miljakest enamat osa ja ikka viib mind tagasi lapsepõlve sellesse taluaeda ja kes assiblisid ja jooksid ja peaaegu häälteni välja. Inimese mälu on imeline. Kas teie stuudio siin Jüri Jaani talus on nüüd valmis? Ei väljaspool ootab mitu katusealust. Mul on isegi kivid olemas, et ahi ehitada. Ja on nii huvitavad, mis maailmas sünnib ja mida ka eesti keraamikud mujal loomas käima. Proovida võõraks, ka oma jõudu ja ja kuidas hakkama saada, et mõtteid on tohutult just nüüd väljaspool. Ma olen selles sarjas iga küsitletava käest küsinud veel niisuguse küsimuse, et kui te mõtlete või lasete silma eest läbi kunstinäitused, kus ta elu jooksul olete käinud ja teil oleks vaja välja valida üks kunstiteos, mis on teid sügavalt puudutanud siis markettafer, mis see teie jaoks oleks? Üks hetk mõtlemiseks. Ma nägin Moskvas ootamatult Monki näitust ja piski maalinäitus niikuinii, aga see oli niivõrd niisukese sappa rellilikus tehnikas, et otse näha, ma olin palju õppinud mustvalgete fotode pead. Et see niiviisi mind lummas kui õhulised pärmikihid. Ja kogu näit. Näitus, mis mind täiesti teisele teele keeras, oli siis kuulsa inglise skulptori toni krägi näit tus. Sain kataloogi koos intervjuuga osta, aga kõigepealt ma nägin tema töid keraamika seminarile Soomes. Ja tema üks lause, et kui koputad metallskulptuur-ile ja see kõmisev tühjalt vastu, et ta ei suuda niisuguseid töid ette kujutada mida ma tahan väljendada, siis tõesti see ongi paksu metalli täis. Et äkki mina olen ka niisugune. Panen proovile, kui paksusid asju ma saan teha, aga savist jah, hetkel on vot sellised mõjutajad. Tänapäeval küll leiab igalt poolt uusi või nagu graafikas. Et see foto kaudu ja saad trükkida. See võib nii hingepõhja puudutada. Erinevate tehnikate miksimine, jah, ka seda ja noh, jäädes iseendaks, et niisama lihtsalt ei hüppa, huvib ühast, teisele tehnikale, noh, minul enam ei ole nii palju aegagi eaka mingi tehnika. Too siis jätkata oma teed, et kui ma ei saanud veel savisid tellida ja materjale, siis ma alustasingi akva hellimist. Ka paberit ei olnud siis alati võimalik saada, aga ikkagi keerad rulli ja toodi, hakkasid hoolitsema, et ta oleks alati kodus. Need tingimused ikka, mis vanasti olid, meil ongi üritanud Jutta Matvei fantastilise raamatu tõukeraamika, mu arm. Aga me peaksime, kolleegid ikka kõik ka meenutama ja üles kirjutama. Et keraamika ajalugu ei läheks kaduma. Jah, ma olen kogunud õnneks ka siin majas hakatakse koguma, aga väikene muuseumi alge on olemas, tahan jätkata igale ühele, kuulutan, et mitte ära visata, siis ka tuua juba siia olen ka saanud just nimelt sealt Paldiski maanteetsehhi asju ja asjatundja ja tal on ääretult huvitav vaadata, mis savi, mis põletus. Ja lõpuks, kes tegi ja kelle näidised. Et sealgi riiulis on kõik tolleaegsed tööd veel. Ja väga põnev aeg oli meile, kui me alustasime ja saime mujale liikuda. Euroopas keraamikalaadad. Ja see on ka minu unistus, veel tuleks ühe alalaadad Eestis muidugi, et kõige rohkem ma kujutan, et väina tammi Tekstiil on ju lihtsam transportida ja liigutada ja aga Euroopasse ei ole ju mingi küsimus, et need kuskil ikka igalühel on auto ja. Marget tahvel, osa teie unistustest on teoks saanud ja siis jääb soovida, ainult et pöidlad pihku ja ka ülejäänud unistused saaksid teoks. Usun nendesse ja loodan ja tekiks ka väikesi ettevõtmisi tehaseid, Lätit, diis minust palju noorem mees, asutaski lõiki portselantehase. Miks ei võiks siin Muhus olla selline, kus igasugused need praamid mahasõitvate autode rütmi ja kiirused? Köik asenduks sellis selles viimases raamatus, et Uta algoritmid, Freid, glasuur, õled tahad ja juss ise meedmine.