Head kuulajad ja täna saame kuulda, miks on kas nõialoom ja mida põnevat veel kassi kohta arvati. Saates kõlas usunditeadlane folklorist Reet Hiiemäe. Tänapäeva Euroopas ja ka Eestis on kassidel eelkõige lemmiklooma staatus. Kui varasemalt talukultuuris oli neil ka hiirepüüdja roll, siis Lindliku eluviisi puhul, kui see, kas murtud hiire ukse ette toob, või padjale, siis pigem reageeritakse selle sellele vastikkusega. Aga praegu selles usundi kommentaaris räägin ma just sellest, kuidas kas on kujunenud nõialoomaks, et kust see uskumus on tulnud. Selleks peame kõigepealt minema tuhandeid aastaid ajas tagasi. Ja tõdema, et juba siis märgati, et kassidel on visa hing. Et nad suudavad isegi kõrgustest alla kukkudes või hüpates vahelgi kastamatut pääseda. Või et kuhugi kitsasse kohta kinni jäädes suudavad nad ikka kuidagi vabadusse pääseda. Tõenäoliselt nende omadustega seoses kujuneski ajapikku uskumused. Kassidel on üheksa elu. Näiteks kui kirjandust vaadata, et siis üheksat elu mainitakse ka William Shakespeari kuulsas roomes ja Juulias sealgi kassidest juttu tehtud. Kasside võime pimeduses näha ja hääletult ringi hiilida tekitas täiendava assotsiatsiooni, et neil on side üleloomuliku maailmaga ja kuidagi sealt pärit ka eriline tarkus. Muistses Egiptuses sai kassidele osaks jumaluse laadne austamine ja neid Mommunifitseeriti vahel sarnaselt jumal valitsejateks peetud vaarao tele. Ka kasside üheksa elu sümboolika juured võivad olla just selles kultuuris nimelt siis selle vanaegiptuse pärimuse järgi sigitas jumala Otum raam v8 jumalat esindas siis sellega samaaegselt üheksat elu. Samuti oli tal väidetavalt tavaks külastada kassi kuju, võttes allilma. See number üheksa iseenesest ei ole kindlasti midagi ainult kassidega seotud, et see on tuntud väga paljudes kultuurides. Näiteks on nimetatud seda ka kolmainsust ja kolm aimsuseks, kuna see on kolmekorrutis. Et teisalt võib öelda, et kasside elude hulka on eri kultuurides arvestatud eri mõõduga. Näiteks Türgi Araabia pärimuses on kassil elusid hoopis kuus. Antiik-Kreekas usuti, et kasside heaolu on seotud majapidamise edenemisega, on seetõttu ei tohtinud kassi tappa ega talle muul moel halba teha. Samamoodi nagu egiptuse jumalale, Atumbraale omistati iga antiigijumalanna teleArtemisele ja tema rooma ekviValendile Dianale võimet ennast kaitsta, kassiks muuta kui vaadata Skandinaavia mütoloogiat. Siin olid jälle omakorda jumalanna Freya soosikud, needsamad kassid ja kassi kujutatakse ka Freya vankrit vedavana. Mõningate teadete järgi panid põllupidajad viljasaagi õnnestumist, lootes põldudele nõusid piimaga Freya kasside jaoks. Kui vaadata seda praktilist tausta, siis võimalik, et selle piimaga ka mõned kassid sinna põldudele suundusid ja aitasid hiirte arvukust reguleerida. Seega on kahtlemata oli lõpuks soodne mõju viljasaagile. Keskajal kandusid mõnedki vanade viljakusjumalanna tega seotud pärimusmotiivid üle neitsi Maarjale. Ja sestap võib kasse tähelepaneliku vaataja puhul leida isegi püha piltidelt. Itaalia folklooris on koguni uskumus, et samal hetkel, kui Maarja sünnitas Petlemmas Jeesuse nägi sealsamas hällis ilmavalgust ka üks kassipoeg. Ning katoliku usus on tuntud isegi kasside kaitsepühak. Paraku on kassidega seoses ka üks süngem pärimusliin. 16. sajandil, kui nõiajahid ja nõiahirm olid Euroopas juba tuurid üles võtnud said kassiga seotud uskumused edasiarenduse, mille kohaselt nõid võib üheksa korda kassi kehasse minna. Ja siis hakkaski vähehaaval kujunema paralleelset deemonliku kassi stereotüüp. Ja siis neid samu teemallike. Kas see võib samuti leida sellistel sakraalsetel piltidel näiteks püha õhtusöömaaja maalidel eelkõige äraandja juuda lähedusest. Must kass sai oma halva kuulsuse just nõiaga seoses. Näiteks väideti demonoloogilistes kirjutistes. Nõidasid varustas kassidega saatan ise sellega seoses Lewiski kassikartus mitmel pool seostus just nimelt mustade kassidega. Siinse must värvitoon omakorda lõi seose deemonliku maailmaga. Ja kui vaadata ühte uskumust, mis on tänini tuntud ka näiteks Eesti kooliõpilaste seas et seda musta kassi üle tee jooksmist on tuntud kogu Euroopas halva endale, ei ole ta kadunud ka tänapäevalgi. Aga siiski ei ole musta kassi peetud nõialoomaks või selliseks halba ennustavaks loomaks kõikjal Euroopas vaid mõnel pool või võidi teda peida taga õnnetoojaks. Näiteks Inglismaal ja Inglismaalt on ka teada uskumus, et musta kassi sisenemine majja või laeva on hoopis hea märk. Tseega On väga palju erinevaid tõlgendusi ka Euroopa raames. Selle kassiteemaga seoses. Eesti pärimuses on kas Mitmekülgne endeloom ja kindlasti mitte üheselt negatiivne. Arvati, et kui kass nägu peseb, tuleb külalisi. Aga vahel võis see tähendada ka vihmasadu. Näiteks võidi lisaks veel vaadata, et kui kass ennast peseb, et kuhu poole ta sabaots näitab et siis selle sabaotsa suuna järgi sai teada kustpoolt, siis võõras või külaline tuleb. Samuti on arvatud, et kui kas ahju peale magama läheb, siis läheb ilm külmaks, mis kõlab üsna loogiliselt. Seevastu uskumus, et kui kas naisterahva voodisse poeb, saad naine varsti lapse ei tarvitse päris nii üheselt täituda. Kassi käitumist võidi jälgida ka uude kohta kolimisel. Mitme pärimusteksti järgi usuti, et kui kas uues kohas kohe ahju otsa ronib, siis jääb pere sinna pikemaks ajaks pidama. Kui ta ringi luusib või üldse majast välja läheb, siis ei ole ka perel seal pikka pidamist. Varsti on oodata mujale kolimist. Eesti pärimuses on tuntud ka uskumus, et kuigi Teele asujale tuleb esimesena vastu, kas et siis see head ei tähenda, pigem on targem tagasi minna. Küll aga eelistati vastutulija rassiga, mis tänapäevalinlikus kontekstis vist üsna harva juhtuv. Laevale kaasa võetud mustale kassile omistati kaitseomadusi. Seda uskumast võib leida ka inglisepärimuses. Üks pärimustekst mainib koguni sellist uskumust, et kui must kukk ja must kass mõlemad majas on siis ei tee teise inimese viha midagi. Ajas arusaamad loomade rollist muutuvad. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi arvasid paljud inimesed, et eks loom on loom ja tema kohta on pigem õues siis nüüdisajal räägivad juba mõnedki psühholoogid hoopis kassi rollist, läheduse pakkujana ja nurrumise rahustavastia teraapilist mõjust. Eks kõla ju seegi oskus meie kiirustamise ajal peaaegu et üleloomulikuna. Aitäh. Reet Hiiemäe täna.