Mis kõik on seotud aevastamisega, seda kohe kuuleme. Saates on külas usunditeadlane folklorist Reet Hiiemäe. Külmal perioodil tingivad põhjamaises kliimas nohu ja aevastamist enamasti nii-öelda külmetushaigused. Soojal perioodil avastatakse näiteks õietolmulõhnade või muude ärritajate pärast. Meditsiinis tuntakse isegi päikesevalgusest tingitud aevastamis reaktsiooni mida esineb kuni 35-l protsendil inimestel. Meditsiinilise seletuse kohaselt on avastamiseesmärk hingamisteede puhastamine ka siis teatud mõttes organismi kaitse. Kui aga vaadelda siis usundilisi seletusi paljudel rahvastel uskumus, et aevastamise ajal lendab inimese nina kaudu hoopis deemon välja ja on ka üldisemalt arvatud, et aevastamine nõrgestab inimest või viitab peatsele haigestumisele. Seega pole üllatav, et tänini on eesti keeles aga mitmes muus keeles kombeks öelda aevastajal terviseks. Või kui vaatame paralleele näiteks saksa kultuuriruumist. Et siis on seal ka öeldud, aita jumal. Või inglise kultuuriruumis, jumal õnnistagu sind. Näiteks kui teil võtta paralleel siis anglosaksi kultuuriruumist, et siis seal on tuntud ka sellist kujutelma, mille järgi aevastamine on märk sellest, et hing püüab lihast ära põgeneda. Seega aitas sisse vastav tervitusvormel terviseks, ei aita jumal hinge sellest mõttest loobuma panna. Või juhul, kui hing ikkagi tahtis ära minna, siis vähemalt tagada selle, et ta ei lähe mitte põrgusse, vaid ikka taevasse ka iseendast, seda lausumis vormelit tuntakse juba tuhandete aastate tagant, et seda on mainitud juba Plinius vanema looduslooraamatus mis on umbes 2000 aastat tagasi kirja pandud. Kui nüüd võtta lähemalt just eesti usundi avastamisega seotud kommete sisu, siis on siin samamoodi tihti räägitud, et need olid haigusohumärk, kõik need vaevastamised. Kuid mõningatel juhtudel vastupidi vihjasse hoopis tervenemisele. Järeldusi võidi teha ka selle põhjal, mitu korda inimene aevastas, et kas oli paaris või paaritu arv. Samuti see, et mis suunas taevastas kas toa või ukse poole vahel luges isegi see, mis kellaajal ja see inimene aevastades ja mis ajal ta ise sündinud oli. Aga lihtsamad uskumused on sellised, näiteks et kui kolm korda aevastada, saad raha. Et paistab selle järgi, et see raha saamine võiks hõlpsasti toimuda. Seevastu Saksamaalt on üles kirjutatud uskumus, et kolm korda järjest taevastaja saab õndsaks. Mujal Euroopas on tuntud ka sellised uskumused, mille järgi eriti just hommikul tühja kõhuga aevastamine võib tähendada midagi erilist. Näiteks teadsid kingituse saamist või head uudist. Aga vahel ka peatselt sõimu abikaasalt, nii et päris üheselt ei ole ikkagi kindel, mida aevastamine siis tähendab. Kui vaadata meile lähemale Liivialadele, Põhja-Lätis, et siin on öeldud, et eriti oluliselt eriti oluline oli järgida siis seda aevastamise kaitsevõtteid ristimata lapse puhul nagu paljudes teisteski kultuurides, ka eesti kultuuris, Peeti ristimata last eriti vastu võeti võtlikuks igasugustele nõrgestavatele mõjudele. Usundilise arusaama kohaselt tähendas Sis aevastamine teatavat organismi nõrgenemist. Tähendas see seda, et potentsiaalselt võib inimese sisse sattuda haigus. Või siis võib ta sattuda kas kuradi või lausa surma meelevalda. Saksa seletusmuistendi järgi on kuradil kõikide inimeste kohta pikk nimekiri. Ja aeg-ajalt loeb ta endale sealt neid nimesid valju häälega ette. Ja sel ajal, kui ta neid loeb, siis see inimene, kelle nimi parasjagu lausutakse, kipub aevastama. Ja selleks, et siis mitte selle kuradi mõjuvõimu alla langeda, ongi vaja siis seda päästvat kaitsevormelit. See on ka selline seletus, mille järgi need kaitsevormelid said alles tuntuks Neljateistkümnenda sajandi suurte katkuepideemiate ajal. Et siis suremine oli väga igapäevane ja püüti seda siis seostada mingisuguste muude kehareaktsioonidega, arvati, et aevastamine on esmane märk. Seega tuleb selle, selle puhul kaitsevormeliga kõik edasine halb peatada. Kuid siiski võib arvata, et need kaitsevormelid olid juba varem olemas, et võimalik, et neid lihtsalt katkuaegadel hakati rohkem kasutama oma ajaloos edasi tulles. Renessansiajast arvatakse pärinevat uskumus, mis kohati tänini levinud taevastamis ajal jätab inimese süda löögi vahele või jääb hetkeks seisma. Seega aitas jälle siia kaitse vormel siis inimese südame uuesti käima saada. Nüüdisaegne meditsiin ütleb siiski, et seda südame seisma jäämist ei ole karta vaja. Mitmes Euroopa kultuuris on tuntud ka komme aevastamis ajal suu ette ristimärk teha. Lausa aevastamine allasurumist ei ole aga soovitanud ei vanarahvas ega ka tänapäeva arstid. Vastupidi, kuna avastamise käigus vabanevad endorfiinid tõttu tekib ka teatav naudingutunne, on püütud seda ka vahel abivahendite, näiteks sulega küüditamise või nuusktubaka abil täiendavalt esile kutsuda. Seega kuulus siiski juba aristokraatlik tavade hulka. Nii et kui keegi aevastab, siis tuleks ikka öelda terviseks. Mõistlik oleks, aitäh Reet Hiiemäe täna.