Jätkame taas kommete ja uskumustega ning täna räägib meile usunditeadlane folklorist Reet Hiiemäe ehmatamisest. Ehmatamist peeti usundilise maailmanägemuse kohaselt väga ohtlikuks ja eematamise kui maagilise terviseriski kohta, aga ka muidugi selle riski maandamise kohta. On olemas sadu arhiivitekste järeldati, et ehmatamisega seotud reaktsioonid näiteks äkilised, hirmusööstud ärevus, igasugused vaimset tasakaalu pärssivad mõjud muudavad inimese vastuvõtlikuks üleloomulikele mõjudele ja arvati, et selliste aistingute tagajärjel nõrgenevad inimese kaitsvad piirid. Seetõttu pääseb igasugune selline ebasoovitav paremini sisse. Kui vaadata juba selliseid ammuseid ürikuid juba 1000 aasta taguseid sündmusi kirjeldavad islandi saagat räägivad meile samamoodi ehmatamisest ja ka sellest, kuidas ainult vaimselt tugevad inimesed suudavad säilitada oma keha kaitsevõime ja panna vastu sellistele ootamatutele välismõjudele ja lisaks sellele siis, kes korra niimoodi vaimult tugev et see saab siis ilma kahjustusteta üldse suhelda, siis ka muude üleloomuliku maailma esindajatega. Pärimusliku tõekspidamise kohaselt on mõnel inimesel üldse elujõud juba sünnipäraselt tugevam kui teistel. Aga sellegipoolest siis arvati, et seda on mingis ulatuses võimalik omalt poolt nii-öelda treenida. Mõnes pärimustekstis on inimese elujõudu kujutatud lausa isikuna või isikustatud olendina. Näiteks Oskar Loorits vahendab meile Virumaalt sellise üleskirjutuse, kus öeldakse, et igal inimesel on oma kaitsev haldjas, kelle haldjas nõrk see näeb kummitusi ja on vastuvõtlik siis võõrale väele, jaga füüsilistele haigustele. Kuid tagasi mine eematamise juurde. Tihmatamine põhimõtteliselt oli ohuks siis nii nendele vaimselt tugevatele kui ka nõrgematele ja seega tulise ehmatamise mõju, kui tundus, et on saabunud selline ehmatamine, vaimse tasakaalu muutumine sellele kiiresti vastu astuda. Ja arvati, et kui seda ei tee, siis võib halvemal juhul isegi saabuda surm või muud füüsilised hädad. Samuti on mainitud näiteks valupisteid rinnus või mujal kehas siis ka villija roosinimelisi tervisehädasid. Ja veel on üks huvitav haigusseisund nimega lemm, mille siis pärimustekstide järgi põhjustas just ehmatus või siis ka tugev ärritumine Se lemm väljendusi säkilises palavikus keha kuumuses, nõrkuses võis esineda oksendamine. Tekstides on ka vihjeid sellele, et vahel võis lemm siis vallanduda inimestevahelise konflikti kahjustava mõju tõttu. Näiteks kui keegi su peale väga vägevasti vihastas, et siis võiski tulemuseks olla see lemm. Nüüd katsume jõuda sellise seletusviisidega, tänapäeva meditsiini. Tänapäeva meditsiinis on üks haiguse liik näiteks omatoformsed haigused mille puhul inimesel avalduvad füüsilised vaevused kuid nende ajendid on eelkõige psühholoogilised. Samuti võivad mitmete psüühikahäirete puhul avalduda kaasuvad füüsilised sümptomid. Ühiskondades, kus maagia, uskumused on ülekaalus, seletatakse selliseid häireid just nõidusega või siis selliste ehmatus haigustega. Tänapäeva perearstid on samamoodi hädas inimestega, kellel muudkui esinevad mingid sümptomid, mis ei kao kuid ja aastaid. Aga haiguspilt ei ole seostatav ühegi teadaoleva füüsilise haigusega. Ehk siis selline seletamatu tervisehäda. Küll aga toob ka moodne meditsiin välja ühe märksõna üsna läbivalt ja see on siis stress. Meditsiinilise käsitluse järgi on stress emotsionaalne pingeseisund, mis tuleneb kassi välis- või sisekeskkonnamuutuste. Reaktsioonina. Vallandub ka selline stressihormoonide tulv. Ja siis juba omakorda on halb mõju elundkondadele. Üldiselt võib mõõdukas, selline lühiajaline stress ka omakorda parandada toimetulekut, sest nagu piitsutab inimest, siis kiiremini reageerima, efektiivsemalt tegutsema. Kuid kui see reaktsioon on liiga jõuline, siis pigem tähendab sellist toimetulekut. Ja ka tänapäeva stressikirjeldustes mainitakse näiteks selja- ja kaelalihaslihaste pingeid, seljavalupisteid ja valu ehk siis samu sümptomeid, mida kirjeldatakse ka maagiliste ehmatamist kirjeldavates pärimustekstides. Mõningates pärimustekstides tuleb ka esile, et mõned inimesed kasutasid tahtlikult ehmatamist teistele halba teha. Ja sellise ehmatamis ohvrid võisid tõesti siis teada-tuntud maagilist kahjustamist, kartes hakata teravdatult oma keha aistinguid jälgima. Näiteks märgata, et oi mul kus või nahalööve või mingi selline ebatavaline tervisehäda. Ja kui nüüd tuua selline pisut meelevaldne paralleel meie tänapäeva ühiskonnaeluga, siis vahel võib ka mõningaid poliitilisi sõna võtta, et võrrelda selliste ehmatamise võtetega mida vanematest pärimustekstidest kirjeldatakse maagilise kahjustamisega. Tänapäeval on ainult erinev see, et need reaktsioonid kanduvad lisaks veel edasi ajalehtede ja sotsiaalmeedia kaudu. Aga kui minna siis nendesamade pärimustekstide juurde, et mida uskumus teated siis selle ehmatamise vastu teha soovitavad? Kõige sagedamini mainitakse palderjani juurtest tehtud teed või ka viinaleotist. Aga muidugi nagu ikka, maagilise taustaga uskumuste puhul on olulisel kohal rahustav kaitsemaagia. Paljude üleskirjutuste järgi pead ehmatanu ruttu midagi jooma. Soovitavalt kas külma vett, suhkruvett, mõnda haput jooki või sooja piima. Et ehmatuse mõju ruttu härra lahtuks. Ja võib öelda, et nendel jookidel on ka tõepoolest teatav kergelt rahustav mõju. Ja see oligi selle sekkumise põhiline mõte, et esmaaline ehmatus reaktsioon siis ära leevendada. Lisaks aitasid siis millegi joomine või muud vastu tegevused suunata tähelepanuga sellelt ehmatuselt mujale. Näiteks võis kuuluda selliste tegevuste juurde mõni selline sisendusjõuline loitsu tekst näiteks üks selline 1938. aastal üles kirjutatud kõlab Niilsin õhtul hilja hommikul vara, ehmatus eemale, mingu kartus kaugele, jäägu süda kõvaks kui kivi ja vait, kui ma. Ks veel korduvaid võtteid, mida kirjeldatakse ehmatusega seoses on sellest nii-öelda füüsiliselt vabanemine. Näiteks soovitatakse pärast ehmatamis kiiresti urineerida, Õiga sülitada. Ja mõned sellised maagilised kaitsevõtted sarnanevad üsnagi tänapäeva psühholoogilised vihiaatriaski kasutatutega. Põhinedes järkjärgulisele hirmutekitajaga kokkuviimisel. Näiteks kui inimene ehmatab äikeselöögist, siis on peetud tõhusaks seda, kui ta võtab äikesevihma ajal kogunenud sajuvett, teda natuke rüüpab. Kui inimene kardab surnuid või on ehmatanud mõne surnunägemisest, siis soovitavad pärimustekstid ravida, seda samuti kontrollitud kontakti abil. Ehk siis kas mõnda tuttavat surnud puudutades või teda isegi pestes. Lõpetuseks võib öelda, et muiste, kui ka tänapäeval on stressis endast väljas inimese aitamisel omal kohal toetava ärakuulamine lihtsalt lohutamine. Aitäh reedeeemmedena.