UUS Baltisiidide Balti kett koosnes teest, maanteest asfalteeritud teest. Ilma teeta oleks pidanud see keti jooksma üle põldude, läbi kraavide, ojade, metsade ja jumal teab, kuhu see kõik oleks välja jõudnud. Ja see balti kett. Ta oli tegelikult sama asi, mis on Rail Baltic paljude vastuseisu ja pahameele kiuste seda Rail Balticut muutkui arendatakse. Vahepeal on kolm balti riiki isegi tülli läinud, sest üks tegi seda, teine ei teinud jälle toda vana vaen, et keegi on kolmest balti riigist parem ja edukam kui teised lõi lõkkele. Aga Balti kett vastupidiselt oli midagi üllast ja väga positiivset. Kas Balti kett oleks tänapäeval võimalik, kas tööandja telliks omast eelarvest bussi, et sõidutada sind kuhugi Karksi ja oti vahele? Jah, ilmselt oleks Rail Baltic'u poolt seisjaid väga raske leida, kui vaid välja arvata Eesti majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajad. Aga nendest inimestest saaks kettivaid Ülemiste parklast heal juhul Tallinna lennujaamani. Meil on kaks balti keti üks õilis ja ilus veel 30 aastat hiljemgi, teine juba enne valmimist arusaamatu ja rahvas paksu pahameelt tekitav. Seega oleks rail Balticu visionäärid pidanud lihtsalt oma uueks siiditeeks taaslooma balti keti. Esiteks saaks seda teha puhtast patriotismist. Jalajäljed loodusele oleks sama suured kui inimeste kinganumbrid. Paljud, kes tunnevad end õnnetute üksikutena ja neid ikka on, saaks jälle koos midagi teha, ronge ega raudteed poleks vajagi, samas transiit toimuks, kõik kaovad, antakse käest kätte, see oleks üks väga isiklik kaubavahetus.