Raha kindlasti Balti ketis võidi mõelda erinevaid asju, et miks see mees mu kätt nii kõvasti pigistab või et saaks juba süüa, mõni tahtis minna vetsu, aga ei saanud ja kannatas. Aga kas see kõik on köömes, peamine, millele inimesed mõtlesid või kas üldse väga mõtlesid, pigem tundsid, oli vabadus, et nüüd kohe juhtub midagi, kukub kokku, Nõukogude liit, kaob piir lääne eest. Või oli see tunne pigem abstraktne, Tuulsa siis juukseid, päike paitas nägu ja inimesed mõtlesid, et siin ma seisan ja teisiti ma ei saa. Ilmselt ei mõelnud seal seismise hetkel inimesed rahast. Nõukogude süsteemist tulnud inimestel polnud seda kommet ja polnud rahagi ja kui oli, siis ei olnud midagi selle eest osta. Siiski leidus ka siis praktilisi inimesi, kes tegid sel ajal sinimustvalgeid, rinnamärke ja muidugi vahvleid. Ma ei saa sinna mitte midagi parata, kui Alo Mattiiseni viie isamaalise lauluga lööb mulle instinktiivselt veel praegugi ninna vahvlite lõhn. Ja Ivo Linna hoiab käes mitte mikrofoni vaid üht rulli keeratud vahvlitoru. Jah, vabadus lõhnas minu jaoks väga magusalt. Peeter Simmi dokumentaalfilmis balti tee kaadrid ühest rahvariietes naisest, kes autoaknast ulatab ühe käega märke kus mustal taustal on kiri 23. august, MRP, 50 ja teise käega võtab vastu raha. Oleks küüniline ju öelda, et näe, ärikas tema ketis ei seisa, tema kogub meie vabaduse arvelt endale mammonat. Ilmselt oli sel juhul kaks ühes, meeldiv oli ühendatud kasulikuga. Inimestele oli vaja märke ja oli neid, kes oskasid neid märke teha ja kõik olid rahul. Keegi sai märgi, keegi teenis oma esimese miljoni. Kuigi vaevalt inimesed polnud kapitalismi piiritute võimalustega veel kokku puutunud. Kujutame ette, kui täna peaks aset leidnud balti kett ja on oodata pea kahte miljonit külastajat. Sellest saaks kogupereüritus. Leiaks aset mitu päeva kestev balti keti festival, erinevad bändid, töötoad lastele ja muidugi toitlustusveini, telgid, puhkealad, sest miks peaks balti kett olema väsitav seismine. Aga samas oleks mõeldud ka nende peale, kes soovivad end aktiivselt liigutada. Püsti on pandud Tallinnast Vilniuse nii kulgev Seikluspark, kus saab ronida ja sõita trossiga Eestist Lätti ja Lätist-Leedust. Tõsisematele ajaloo huvilistele on ehitatud põgenemistoad, kus nad peavad kujuteldavat Molotovi-Ribbentropi eest põgenema. Kõigil oleks selles ketis lõbus ja maksta saaks ka kaardiga.