Läti armastus, minu sõber Marju teadis Lätist enam-vähem sedasama, mida eestlased ikka, et pealinn on Riia jäätis, salde jums ja nende helilooja on Raimonds Pauls. Ja Siguldas saab osta kepikesi. Aga mõnd muud lähemat kontakti läti või lätlastega marjul polnud. Ta ei teadnud isegi, kuidas tere läti keeles. Ja siis, 23. augustil, 30 aastat tagasi viidi ta bussiga balti ketti buss ajast bensiinivingu sisse, nii et Marju kartis, et kas ta jõuabki elusana balti ketti. Viimaks siiski sai ta eluga bussist välja seisma Läti piiri äärde, kahe Läti mehe vahele. Alguses oli veidi kõhe, kaks võõrast meest, kes rääkisid midagi omas keeles üle Marju pea. Aga siis midagi toimus. Marju sai teada, kuidas hüüda läti keeles vabadus. Ja nii nagu sai vabaks marju riiki, rahvas, kogu Baltikum. Nii tundis ta seda vabadus ka väga isiklikult enda sees. Hiljem, kui rahvas juba läks laiali, hoidis Marju ikka ühel läti mehel käest kinni ega lasknudki lahti. Koos sõitsid nad Läti poole, samasuguses jubedas bussis, mis ajas vingugaasi jälle sisse ja Marju tundis, et kohe-kohe ta lämbub. Aga nüüd juba tasuks surra. Nii õpiski Marju ära, läti keele töötab seniajani Riias giidi ja tõlgina. Neil on kaks poega, ühe nimeks Meelis.