Algab kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja olen siin stuudios koos Kairi loogiga. Kairi, kas ma võin sulle öelda lastekirjanik? Võid Kell pere. Palju õnne sulle uue raamatu ilmumise puhul, nimelt eelmise, 2019. aasta lõpul ilmus sul raamat Piia präänik ja bandiidid kuhu on pildid joonistanud Ulla Saar. Ja see on siis teine osa Piia prääniku lugudest. 2015. aastal ilmus esimene Piia, präänik kolib sisse. Kas sul on meeles, millal sa siin stuudios minuga koos viimati istusid? Päris täpselt ei ole, aga ma arvan, et küllap see millalgi varsti peale Piia esimeste lugude ilmumist oli. See oli noh, peaaegu täpselt mõnepäevase täpsusega viis aastat tagasi see oli 2016. aasta veebruari alguses Kas sa oled viis aastat lasteraamatut kirjutanud? Peaaegu nii tuleb välja. Räägi sellest tõesti, kui Piia präänik kolib sisse, see oli sinu siis neljas raamataks. Ja see võeti kohe väga hästi vastu ja jäädi kohe ootama järge. Mis sa siis tegid vahepeal, sest et need kaks raamatut on umbes võrdse paksusega, ei saa öelda, et nad liiga mahukad oleksid. Siin on kõvasti illustratsioone ka. Et ma ei taha küll alahinnata selle tööpanust, aga kuidagi väga kaua läks aega seal. Kolm on siin, eks ole, no ma kirjutasin vahepeal teisi raamatuid. Ma kirjutasin kaks lasteraamatut vahepeal veel ja kirjutasin tegelikult mõned novellid täiskasvanutele. Aga Piia lugusid? Küsiti tõesti need natuke publiku palaval soovil tekkinud projekt. Et ma hakkasin neid kirjutama kaks aastat tagasi vist ja siis panin vahepeal sahtlisse, siis võtsin jälle välja, et tegelikult see plaan, et Piia präänik, kust võiks tulla järg oli algusest peale, aga aga tõesti, vahepeal tegin muid asju. No seda, et sarjana planeeritud, võis tõesti aimata, et esimene raamat ongi justkui sissejuhatav, sa tegeled Zabeli tegelaste tutvustamisega ja ja mõned liinid jäävadki õhku rippuma. No kui ma esimest osa kirjutasin, siis ma juba ise ütlen ka osa, aga tegelikult sel hetkel ei mõelnud veel tingimata, et ma nüüd avan siin tegelaskujusid, kes jätkavad kümnetes raamatutes tulevikus. Aga see maailm oli minu enda jaoks nii tore, et ma tahtsin sellega veel tegeleda. Ja esimesest raamatust sündis ka vikerraadios kuuldemäng Ülle Kaljuste sisse loetuna, et ka see, ma arvan, ärgitas lapsi. Neid lugusid juurde küsima, et sealt see mõte tuli ja mulle Piia enda raamatutest on ilmselt ka kõige lähedasem, et ma tahtsin sinna maailma tagasi minna küll jaa. Kas siis oma teistele raamatutele sa ei ole mõelnud järgesid kirjutada, et need on kõik eraldi võetavad iseseisvad teosed. Noh ja küllaltki Piia prääniku lood on ka, aga, aga ma mõtlen, et siin on siiski selgelt seosed olemas. Samad tegelased ja. Jah, ma tõesti ei ole teistele mõelnud, et nad olid ikkagi eraldiseisvad lood ja Piia puhul, kuna selle esimese raamatu peatükke tegelikult esialgu hakkasin kirjutama tähekese ajakirja. Et siis ta on ka teistmoodi kirjutatud, et on nagu aeglasemalt kokku pandud küll. Bandiidiraamat on kirjutatud ühes tükis ühe loona, et seal peatükke tegelikult eraldi lugeda ei saa, sest ta on omamoodi nagu põnevusjutt. Jah, ja räägimegi siis sellest, millesse Piia präänik ja bandiidid on keset bandiidid. Seda ometi ei öelda. Selleks peab raamatut lugema, aga Piia uues raamatus tegutsevad kolm uut tegelaskuju küll need on Piia vennad, piiele sünnivad kolmikutest vennad ja hakkab juhtuma igasuguseid kahtlasi tegusid. Et algul, kui ma seda raamatut kirjutama hakkasin, siis esialgne mõte oligi tegeleda hästi palju selle teemaga, et õed ja vennad või üldse see peredünaamika, et kui te, mis tunne on, kui perre sünnib veel lapsi, mina ise olen ka vanem õde. Mäletan selgelt seda tunnet, kui tuli lisa. Et rääkida sellest, et mismoodi omavahel õed-vennad läbi saavad või väed või vennad ja et oleks põnevam, siis siin bandiidi raamatus on neid kolm, aga siis peagi ma mõistsin, et lapsi võib-olla selline Pereloomise temaatika 200 lehekülje ulatuses ehk ei huvita, et, et siis sai sellest raamatust krimka põnevusjutt. Et seal on igasuguseid minule olulisi ja painavaid teemasid, et siis ma sidusin neid sinna kolmikute vahele. Mul on näitlejaid, sa oled üsna võrdsel määral mõelnud kahele erinevale lugejarühmale, üheksa on siis ilmselt need, kes peavad seda raamatut lugema ja teiseks on need, kes tahavad, et neile seda ette loetud. Ah, tegelikult ei, see ei ole nii, et ma nüüd mõtlen täiskasvanud lugejale ma ikkagi mõtlen lapsele, kellele ma seda raamatut kirjutan, aga vanemad ju loevad raamatuid ette oma lastele, siis on tore, kui nendel on seal ka midagi ja tegelikult see on lihtsalt minu kirjutamisstiil, et seal on ka midagi sellist suuremale lugejale, aga ma arvan, et ka laps mõistab seda ehk natuke teistmoodi, aga aga ma ei ole teadlikult loonud selliseid kihte või nalju lastele, siis täiskasvanutele, et muudmoodi lihtsalt kirjutada ei oska. Sa kasutad katse lugejaid enne, kui tekst jõuab laiema avalikkuse ette. Ei kasuta ma mitte kellelegi, mitte midagi ei näita, et nende Piia esimese raamatu lugudega need ilmusid tähekeses, et ma teadsin, et, et need lastele meeldivad ja ma aeg-ajalt lugesin neid, et koolides ette, kui paluti midagi. Aga üldiselt ma olen selline kade kirjutajad, ma jah, kellelegi midagi ei näita, enne kui valmis on. Seda hirmu ei ole, et sinu enda arusaam erineb väga sellest, mida lõpuks lugejad näevad. Noh, eks see on selline katse-eksituse meetod, et ma olen varem kirjutanud. Ja, ja ma arvan, et see tõesti on nii, et see on, see on minu kirjutamisviis, et ma teistmoodi ei oska, et ma arvan, et kui ma saaksin sest hävitavad tagasisidet, siis võib-olla ma ei kirjetakski lihtsalt enam. Kui me juba sinu kirjutamisviisist räägime, siis äkki olekski aeg, et sa loed meile ühe väikese näite ette ja võib-olla siis kohe siit raamatu algusest. Siis saavad ka kõik need kuulajad, kes ei ole ja präänikut ja bandiite lugenud aru, mis siin enam-vähem toimuma. Hea meelega ma loen siis pris esimese peatüki. Selle nimi on üllatus. See juhtus veebruaris, enne vastlapäeva oli nii külm, et isegi lumekakud läksid puuõõnde sooja maja taga Lüdises 60 lumememme. Ja ootas sula, et ujuda lõunasse. Õue minnes jäetasid silmamunad. Jääkarud saatsid kaastundeavalduse ja konserve. Ja Ameerika president ütles raadios, et näete, kõnnid, mingit kliima soojenemist pole. Isegi suusatajad ei teinud pakasega trenni, vaid mossitasid kodus jäätüütasid naist. Aga pyyatt ja vanaisa külm ei seganud. Nad istusid köögis ja värvisid mune. Ja üldsegi, kes ütles, et mune värvitakse ainult lihavõtete ajal kostis vanaisa. Kas president küsis Piia? Ei, tema valvab, et ministrit vemp ei teeks. 15 kelmi, kõik hauvad pahandusi. Vanaisa ajas keele suust välja ja maalis munale konna. See tuli natuke peaministri nägu. Kogu präänikute köök oli mune täis. Neid vedeles sahtlis lillepotis külmkapi all ja muidugi köögilaual, kus seisis terve munamägi. Laelambi otsas kõlkus, kass, nuustik. Teda huvitasid viinerid, mitte munad. Ta tegi just vorstikausi suunas hoogu, kui uks kolksates isikust sosistati. Piia hüppas püsti. Kuidas läks, mis nad ütlesid? Ema-isa olid rohelised nagu vanaisa konn. Mis need veel on? Jõllitas isa mune. Konnakesed. Hüüdis Piia. Nägu emal kõhus. Ema vajus toolile näost ära ja silitas hajameelselt nuustikut. Mida arst ütles. Kas kõik on ikka hästi? Küsis vanaisa. Isa neelates toetas käed ema õlule. Seda, et meil on uudiseid uudiseid, vajus vanaisa istuma. Ega ometi jälle? Jah, mis nad ütlesid, kas poiss või tüdruk, küsis Piia. Ema hõõrus murelikult kõhtu ja naeratas nõrgalt. Kolmikud ütlaste, siis kolmikud, ahetas Piia. Kolmikud noogut tõsisa. Ise tegin. Käis kõva kolks. See oli vanaisa, kes minestas. Ta oli siruli põrandal ega liigutanud üldse. Ja siis läheb natuke aega mööda ja tegevus käivitub siis, kui need kolmikud juba olemas on. Just siis hakkavad Piia kodumajas, kus elab veel inimesi, toimuma hämarad teod, mis on seotud ühe teise raamatu peategelasega. Nii et sa oled tõesti siia katsunud, siis sisse tuua terve hulga tegelasi ja nende väga erinevaid probleeme ja, ja siis natuke ka sellist dünaamikat. Seda katkendit kuulates tuli mul meelde, mida miga keranen on siinsamas saates kunagi aastate eest öelnud, et tema Supilinna salaselts ei kasva kunagi suureks, nad jäävad alati samasugusteks, aga sinu tegelased muutuvad ajas juba kasvõi see kolmikutes hindamiseks. Suur muutus. Jah, see on tõesti suur muutus, aga tegelikult tegevus siin ei leia aset palju-palju hiljem kui esimeses raamatus, et see on justkui aasta hiljem. Et püüan aasta vanem, aga, aga muidu väga suuri või noh, selles selles suhteliselt mul ei ole plaanis kirjutada pyyas Tartu Ülikoolis ega. Ega töötukassas, et ma arvan, et ta jääb siiski lapseks. Aga vähemalt sinu maailmareeglid ei ole sedavõrd staatilised, seal laseb muutuseid kergemini ligi. Ja ei, seda küll ja midagi peab ka ometi ju toimuma. Aga see nii-öelda kriminaalne liin, et sa ütlesid, et see on sinu kirjutamisviis, aga teisest küljest noh, kas see on ka omamoodi selline? Ma ei tea, siis lõivu maksmine või vastupidi, teatav huumor selle üle, et tänapäeva maailmas tunduvat krimiraamatut kohati enam-vähem ainsad olevat, mida inimesed üldse lugeda viitsivad. Ei, ma nii pragmaatiliselt Tre strateegiliselt ei mõtle siiski, et aga nagu ütlevad kümneaastased klassikuid, siis hea lasteraamat peab olema natuke õudne, natuke põnev. Ja ma tegelikult olen sellega südamest nõus, et minu jaoks pea lasteraamat olema. Südamlekkidel seal peab olema mingi emotsionaalne sügavus, aga, aga natuke õudne ja põnev võiks ju ka olla. Ja võiks ka saada nalja, nii et Ma enda raamatuid püüan ka siiski nii kirjutada, et loodan, et bandiidi raamatus on ka need elemendid olemas. No aga kuidas kõiki neid asju saavutada ja veel niimoodi, et nad jõuaksid siis nende õigete lugejateni või noh, et kui sa oled, sa tead, mis vanuses inimesed nad tegelikult on, kes kes neid raamatuid loevad või mis vanuses on need inimesed, kes sinu ettekujutluses võiksid lugeda raamatut? Ma arvan, et need on algklassilapsed eelkõige, kes seda raamatut ise loevad ja siis nende pisut vanemad vanemad, kes seda raamatut ehk ette loevad, et üldiselt, kui ma lastega koolides koht on, siis seal on ikkagi algklassilapsed vanuses seitse kuni 10, seitse kuni 11. Aga ma olen kuulnud ka väga palju rõõmustavat tagasisidet selle raamatu osas inimestelt, kes on Piia prääniku ja tema sõprade arvates täiesti puruvanad. No mina ka sellepärast ma küsisingi Et selles osas nagu ka Piia siin raamatus peab tegelema ühe tegelase südame murega, kes on 35 aastat vana ja vallaline ja Piia meelest juba surmale siin mõned aastad võlgu, et et ma arvan, et need raamatud sobivad ka selles vanuses lugejale. No kui palju kohtumised lastega selle tagasiside mõttes annavad kas näiteks sellistel kohtumistel esitad mingisuguseid strateegiliselt olulisi küsimusi, et vajadusel arvestada, nende kirjutas protsessi juures sellega, mida nad vastavad või või, või kui tähelepanelikult jälgid nende reaktsioone, näiteks nende käitumist, seda, kuidas on midagi vastu, võtavad. Ah, ega ma eriti ei jälgi selles suhtes, et mis ma ikka teen seal mingit uurimistööd, et ma tean küll, millised on kümneaastased lapsed, et ma ise olen ka umbes minu sees elab laps, kes on enam-vähem samas vanuses, et muidugi on tore kuulda, kui nad ütlevad, et, et mida nad tahaksid rohkem teada kellegi kohta näiteks. Aga üldiselt me ikkagi koolides materjali kogumas ei käi, et selle ma võtan kuskilt mujalt, aga, aga tore on dialoogis näha, millised tegelased näiteks lastele meeldivad. Ja selles osas on mul rohkem tegelikult positiivsed kogemused, et ma nüüd ei oskagi niimoodi öelda, et mis neile nagu ei oleks meeldinud või või mis on arusaamad olnud. Aga millised tegelased neile meeldivaks? Talle meeldivad põhiliselt naljakad tegelased, nagu siin Piia prääniku raamatus on näiteks Piia sõber Kanadast, kelle nimi on Jack ja siis neile meeldivad tegelased, kellega nad ise samastuvad. Et noh, see on üldse kirjanduses, ma arvan, oluline, et raamatut lugedes tekib mingi kontaktpunkt, et kõige lihtsam on see ju luua tegelasega. Et kapiia ise ja bandiidi raamatus on pyyal sõber, kes temaga samas koolis isegi klassistumine, Villem. Et mulle tundub, et tegelased on ka alati lastele südamelähedased. Tegelaskujusid on sul nendes raamatutes tõesti suhteliselt palju ja sa oled selles mõttes loonud hea mugava olustiku, et üks majatäis inimesi ja loomulikult mahub ühte majja väga erinevaid inimesi elama ja kui sa mainisid seda Jacki, siis ma ise julgeks ka väita, et ta on üks meeldejäävamaid tegelaskujusid, ta väga koomiline ja totter kuidagi, aga samal ajal hästi soe ja meeldiv ja ja kuidagi alati valmis ka lastega suhtlema näiteks ja, ja nii heas kui halvas nende tasemel suhtle. Jah, ta on üks minu lemmikuid ka, nii et ilmselt see on mõjutanud. Aga äkki sa võiksidki ette lugeda ühe koha, kus Jack ka meile esineb? Hea meelega, et ma loengi siis kohe siit raamatust teise peatüki, kus Jack, kes on olnud mõned kuud vahepeal Kanadas tagasi Eestisse. Selle peatüki nimi on uudised, levivad. Õumaigaad. Hüüdis Jack. Kanadas jäi põrutavat uudist kuuldes täitsa vait. Telefonist kostis ainult piiks ja katkendlik toon. Siis helistas ta tagasi. Vabandust, mina ehmatasin, mismoodi? Ei, üks laps. Kas Maial ikka kõik hästi? Pia noogutas hästi ja tal on neid kõhus lihtsalt kolm tükki. Superuudis. Lõpuks ometi, juubeldas tšak. Ei tea, kas tuleb kaks õde või vend või kolm venda. Üks õde, kaks vend. Me vedasime vanaisaga kihla, ütles Piia. Tuleb kolm õde, tark jakkaval sõnastšak kindlalt. Tüdrukud on mu lemmikud. Jack oli ülakorruse Mirjami peika ja Piia suur sõber. Ta oli pärit Kanadast, aga Mirjami juures meeldis talle rohkem. Kogu aeg tahaks kallistada, ütles ta ise ja käis külas nii tihti kui sai. Lisaks armastas Jack üle mõistuse karusid. See oli tal Kanadast külge jäänud. Tulevikus plaanis ta hakata neid loomaaedadest vabastama. Kõige rohkem armastas Jack aga mett, et tal oli oma purk alati kaasas. Ta jopel oli selle jaoks eraldi tasku. Jack köhatas toru otsas. Aga kuule, mul ka uudis on. Mis uudis, küsis Piia. Mina luba sain eluks Mirjami juures, mina varsti eesti tulen. Piia killus rõõmust. Siis killus, tšak, mina kohe kohal, kui odav lennuk lendab, lubas ta. Tõesti, Jack'i Luisanud saabus aprillis esimese soojaga. Nagu rändkurg, ütles ta ise. Mirjami Piia ootasid teda lennujaama väravas. See kestis kohutavalt kaua. Kõigepealt oli seinal kiri, lend hilineb. Siis maandus ja lõpuks saabunud. Ja siis tšak tuli kõige ees ja jooksuga juuksed sassis, kannul piirivalvur ja koer. Ta kargas üle võre ja haaras Mirjami kaissu džaumist teede kallistame tüdrukuid. Vabandage, kostis järsku range hääl. Ja Jack pööras pead. Need olid valvur ja koer. Dokumendid, palun, ja kus on teie pagas? Mina kõigepealt kallistama tulin, seletas tšak. Vabandage väga, mina igatsesin väga oma pruut. Koera nähes lõi Jack'i silmad särama. Ta kükitas ja kratsis koeraga kõvasti vile pealt. Koer viskas selili ja mumises mõnust. Ärge puutuge, ta teeb oma tööd, keelas valvur. Mis tööd ta teeb, küsis Jack huviga, kas temal palju töö, kas see raske töö? Minul on väga, väga raske töö, mina, IT-mees. Lõpetage naljad, ütles valvur ja heitis pilgu Jack'i passi. Tere tulemast Eestisse. Sõnaste lahkemalt. Teie kohver on tagasilindil. Myra täna on meeldiv tutvuda. Lehvitas Jack valvurile ja saad tervita oma naist ka. Kohver käes, sõidutas Miriam Jack'i abi autoga koju. Kogu linn juubeldas hiirekõrvus, linnud vidistasid. Teet ulmasid. Tšak pistis pea aknast välja, lehvitas möödujaile ja hõikas kõigile. Tere. Kui papli puiestee paistma hakkas, ei jaksanud ta enam oodata. Ta kangutas ukse lahti ja kargas sõitvast autost välja. Hull peast, kuhu sa lähed? Hüüdis Mirjam, aga Jack'i ei peatanud. Ta lisas tempot ja kadus nurga taha. Kui Mirjam hoovi keeras, olid jakk juba seal ja kallistas kastanid. Eesti inimesed, Eesti puud, hõikas ta. Suur tervitas. Keegi ei tervitanud vastu vaid allkorruse kardinad. Kui sitta sa siis avanes, välisuks välja, Volksas kass, nuustik. Ta hõõrus end vastu Jacki karvaseid sääri, kui kostis haugatus. Mirjami kolmanda korruse aknale ilmus bernhardiin. Klopi erutunud klaasile. Parun hüüdis tšak. Mina sulle kanada kaneelirull tõin suur kott. Mina kohe tulen. Jack lehvitas saiadega ja parun lömastas klaasi rammides peaaegu nina. Nuustik sulges häbiga silmad. Nemad, kassid ei langenud mitte kunagi nii madalale. Väärikus enne ja viinerit pärast. Jack haaras kohvri kaenlasse ja võttis Mirjami käest. Kõik oli nagu vanasti, kollane välisuks kägiselt trepp. Lambi otsas pikutavad kärbsed ja trepi all magavad lestad. Teisel korrusel Piia ukse taga pani Jack kohvri maha ja limpsas ärevalt keelt. Noh, näeme sõnastanud olevalt. Me viime asjad üles, mina, parun, tere, ütlen, ja siis alla tulen. Millal ema-isa kodus? Tavaliselt poole alustas, Piia aga juba kihutasidki Jack ja Mirjam trepist üles, kolm astet korraga. Poole poole kuue paiku Lõpetas Piia. Uks üleval paukus. Piia lasi kassituppa ja asus ootama. Kõigepealt pistsid nad nahka õuna ja 12 lihapalli. Kuidas ühe kassi sisse küll nii palju liha mahub, mõtles viia, aga, aga võib-olla oli see treenimisasi. Näiteks isa sisse mahtus ka väga palju sööki. Ema imestas selle üle kogu aeg. Hommikuti pistis isa nahka terve koorma toitu. Putru, tomatisaiu pasteeti ja mune. Kõik kadus nagu musta auku. Ta isegi mälunud. Piia oli oma tubli isa üle väga uhke. Ta lihtsalt oli kõiges andekas. Pärast einet luges raamatut ja nuustik pikutes vanemate voodis. Aga Jackist polnud ikka jälgegi. Õhtuks mitte, kui ema isa tulid. Kui Piia järgmisel hommikul uksekellasi ei teinud ka keegi lahti. Jack ja Mirjam ei võtnud isegi telefoni. Nad olid kui õhku haihtunud. Äkki valvur võttis ta loa ära ja saatis Jack'i tagasi, sosistas Piia õhtul isale. Ära muretse, Jack seab end lihtsalt sisse. Isa puges Piia kõrvale ja voltis ajalehe lahti. Eesti-Soome kohtumine oli tasane ja lõppes rahumeelse viigiga. Lugest õhtujutaks. Ilm oli palav, väravaid ei löödud. Lisaaeg jäeti ära, et rutem koju saaks. Teisel poolajal tegid väravavahid uinaku, vahepeal käidi ujumas. Ründajad leidsid platsi servast tatikaid. Neist valmis maitsev kaste. Järgmine matš. Ajaleht pudenes põrandale, Piia ja isa magasid. Aitäh nende kahe loetud katkendi põhjal jääb muidugi raamatus selline rahulik mulje, aga peab vist ütlema, et jah, see on pigem selline lugeja tähelepanu uinutamine ja sellesse maailma sisseviimine. Sest et hiljem lähevad need asjad üsna dünaamiliseks. Pööraseks, võib-olla isegi jah. Sellega seoses valisite siia saatesse ka ühe muusikapala, mille kohta võib ka öelda, et seal võib-olla natuke pöörane, võib-olla lastekirjandusest rääkimise taustale natuke ootamatu. Räägi palun, mis palase valisid ja miks? Minu meelest on seal täiesti suurepärane muusikapala ja lisaks on see tervitus minu onule. Kes on selle Piia raamatu onu Rasmuse prototüüp. Minu onu on nagu onu Rasmuski bioloog ja ta armastab punki ja pungi ja nagu siin raamatus on öeldud, et onu Rasmusel kasvasid peast lokid ja lõuast kitsehabe ja aknalaual tomatite lihasööja taim siis see onu on umbes samasugune, tema suur lemmik oli samuti punkt. Ja kui ta mind lapsena vahel hoides, siis mäe sageli panime sellele muusikapala mängima. Ja siis me hüppasime nii et terve maja värises. Nii et süda, see lugu on mulle väga südamelähedane, selle esitaja on propeller. Ja laulu nimi on loomulikult punker. Keset kevadõhtu Johutavati juubust pargis ühel oksal rippus õdu tavaline hallis mantlis mees, kõlkus kaelapidi, nööri sees suu või tuli veidi koera, Hirvel. Pilk näis seisvat ühel valgel pill veel. Aga jalad ilusasti sirgu. Justkui oleks. Profiimanalmiliale imeväike maja. Maja ees on kivist Ronny. No mis? See on ja ta On? Pärit. Kõigil meil on terved hambad. Tuitleb tajume sirgelt, seisame kui sambad. Riigina, halduspajumäe. Seee pole veel probleeme. Ühend on aniis. Matas tulbad ära, teeme. Neljapäeval. On välja toonud? See on meie. See on välja. Toodud r. See on välja Toonud. Pärijad. Seal. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja minu tänane vestluskaaslane on Kairi looke, kelle sulest ilmus möödunud aasta lõpul raamat Piia präänik ja bandiidid. Kuulasime siia vahele propellerite sellepärast et see on siin raamatus ka tegelase lemmikmuusika ja nendest tegelastest me oleme päris palju rääkinud ja ja neid on siin väga erinevaid. Aga kuidagi torkab ikkagi silma, et need meestegelased ei ole just eriti jõulised eeskujud, et nad mõjuvad selliste natuke naljakad täna kasvõi seesama isa, keda viia justkui imetleb või väga kergesti sattuda sellistesse olukordadesse, kus ta ise hakkama ei saa. Peeter, ma ei ole sinuga üldse nõus, minu meelest minu meestegelased väga jõulised eeskujud, aga teistmoodi, et. Nojah, nad ei ole tingimata eeskujud, heas jah. Nad on eeskätt heas ja, ja nad on eeskuju meie moodsas maailmas, sest tõesti ma tegelikult kirjutan. Kirjutan, mõeldes maailmale, mis on minu jaoks justkui ideaalmaailm. Nii et seal tegutsevad sellised inimesed, kes on minu meelest peaaegu täiuslikud liiga mehed. Et ma lihtsalt püüan murda võib-olla seda stereotüüpi, et mees peab olema selline musklites riiulite kokku panev mehhanism, kes viib prügikasti välja, teeb kõike, nagu justkui meier selliste vanaaegsete stereotüüpide alusele. Et minu raamatutest tõesti meestegelased on seisavad võib-olla pehmemate väärtuste poolt ja ma mõtlen seda täitsa tõsiselt, et nad mängivad oma lastega, käivad nendega jalutamas. Nad on emotsionaalsed ja nad on soojad, et minu meelest on see väga oluline, et siin bandiidi raamatus on ka üks peatükk sellest, kuidas isa läheb kolmikutega parki jalutama, et emaseks kodus magada ja siis ujuvad ligi sellised mutikesed, kes hakkavad talle kohe nõu andma, kuidas lapsi kasvatada, et pigem ma püüangi näidata. Tänapäeva isade ja meeste probleeme, Te ei saa võib-olla teha kõike rahulikult, ilma et kohe tullakse nõu andma ja tänapäeva isad onju teadlikud ja moodsat, et minu meelest on see oluline. Aga sa ise puudutasid sinu eest, võib-olla võiks öelda teravamat probleemi, et hea küll, kui need isade mehed on, nagu nad on, siis naised esinevad kas mutikestena kurjaraamatukogu, tädine või emana, kes kodus magab. Kui mõtlema jään, siis siit raamatust samadele ema kohta kindlasti palju vähem teada kui isa kohta. Jah, sest ema on kogu aeg rakkes. Tal on palju tööd? Ei, see ei ole üldse vale, et, et see on tõesti nii sattunud, et kuidagi isakuju on siin raamatus rohkem esile. Iial on ka oma isaga väga lähedane suhe, et emadega on ju lastele nagunii enamasti väga head suhted. Nii et ideaalmaailm on see, mida sa kirjeldad Jah, on tõesti, et või noh, selline maailm, milles ma ise tahaksin elada, et. Aga see on siis kuidagi vabanemine, sest sa oled ju tegelikult natukene kirjutanud täiskasvanutele ka. Ja seal ma julgen väita, say saani võib-olla jäi või soovi nii väga sellist ideaalmaailma kirjeldada. Nojah, ma olen kirjutanud täiskasvanutele mõned novellid ja nüüd püüan kirjutada midagi pikemat. Kunagi küsiti sarnast asja, siis ma ütlesin, et mul ei ole täiskasvanutele painovaid teemasid. Et kui tulevad, siis kirjutan. Vot nüüd tulid. Või noh, see on muidugi huumoriga öeldud, aga ma kirjutan tegelikult täiskasvanutele natukene sarnases võtmes, et ka seal on selline huumor ja mängulisus omal kohal, aga noh, teemad on teised kindlasti jah. Aga kui sa ise enne ka ütlesid, et just Piia präänikut ja bandiite on väga paljuski kiitnud ka täiskasvanud lapsevanemad, inimesed siis võib-olla ei peakski tegema nii suurt vahet, kellele kirjutada. Jah, kindlasti lihtsalt kui ma arvan, et kui ma ütlen kirjastusele tänapäev, palun hakake turundama mu bandiidi raamatut nüüd vanusele 45 kuni 60 siis nad võib-olla arvaksid, et on olemas ka parim sihtgrupp või parem sihtgrupp, aga aga ei, üldiselt tõesti kirjutades ma ette ei mõtle nüüd sellele vanusele, nende vajadustele või soovidele, et ma kirjutan nii, nagu nagu süda ütleb, ja just eelmisel nädalal hakkasin kirjutama ühte jutukest ajakirjale täheke, mille lugeja on lasteaialaps valdavalt ja algklassilaps. Ja see lugu rääkis ühest vanemaealisest mehest, kes läheb Selverisse veedab seal pika pärastlõuna ja lõpuks ta ostab poest ühe redise. Et see oli nagu loo ideed. Et see üks redise selle reidi sõbrand kleepis, seisab pikas järjekorras ja, ja see oli nagu loo lugu alustav või algatav, käivitav naljakas seik minu jaoks, aga nii kui ma seda lugu kirjutama hakkasin, siis ma sain aru, et sellest sünnib hoopis midagi muud. Ja lõpuks toimuvad seal üsna räpased ja hämarad teod, nii et see sellest loost sai hoopis novell ja ma saatsin selle hoopis ühele täiskasvanute ajakirjale, et eks näis, et selles suhtes ma tõesti ette ei mõtle ja vahel võtavad need teemad ise üle. Noh, eks ilmselt natuke peab arvestama lihtsalt sõnakasutuse mingite keelenditega. Ja loomulikult ja lastele kirjutades ma ei kirjuta teadmis keeruliselt, aga ma ei kirjuta teadmis keeruliselt ka täiskasvanutele kirjutades. Aga mis plaanid sul edaspidiseks on? Püüab rannikust on nüüdseks ilmunud kaks raamatut, üldiselt reegel kipub olema kaks, kolmandat ei jää. Ja sageli on üldse sedalaadi. Lasteraamatute puhul ju nii, et kui juba nii-öelda minema hakkab, siis tasub jätkata. Ma arvan küll jah, et Piia lugudele tuleb lisa, et täna just keegi ütles mulle, et bandiidi raamatus üks oluline tegelane on üks noorpoliitik, kelle nimi on Siim Susi, kes esimeses raamatus esineb üsna vähe, aga teises raamatus endale kaunis kandev roll. Et kas Siim Susi leiab kolmandas raamatus oma lunastuse. Jah, võiks nagu, sest tõesti tema probleemid jäävad olulisel määral lahenduseta ja peamiselt tema enda süül. Jah, ärgem nüüd rääkigem välja raamatu bäntega, tõesti, ma arvan, et kuna need tegelased on minu, jääks endiselt värvikaid põnevaid, siis nende seiklused jätkuvad, et küllap tuleb lisa küll. Aga kas tuleb jälle viis aastat oodata? Kes seda teab? Ma arvan, et see on päris hea ajavahemik ju, et et ma kindlasti ei taha toota raamat aastased, et ma kirjutan siiski nii, nagu nagu see lugu minu peas sünnib, aga võib-olla läheb vähem kui viis aastat. Ma Piia kindlasti tuleb tagasi. Jah, nagu ütlevad inglased. Sa ei ole siis ka selline autor, kellel oleks mingi kirjutamisplaan või kes näiteks ka hea küll sa ütlesid, et Piia lugusid saaksid kirjutama eraldi lugudena, aga praeguseks on selge, et seda tasub raamatusarjana jätkata, seal ei ole siis näiteks ideid. Järgmine raamat räägib sellest ülejärgmine, sellest. Pisut on, aga mitte väga selgelt, aga, aga kindlasti tuleb Piiale järka juba sellepärast, et seda esimest raamatut on seal nüüd tõlgitud soome keelde ja teisele raamatule on juba küsitud mitmest riigist tõlk õigusi, et ka nemad ilmselt sooviksid Piia lugudega edaspidigi edasi tegeleda ja mis mul saaks selle vastu olla, et see mulle täiesti armastatud ja kallis tegelane, et ma kindlasti jätkan. See on hea, et sa mainisid praegu tõlkeid, sinu teisi raamatuid on tõlgitud võõrkeeltesse. Kuidas sulle tundub, kuidas sul välismaale läinud on, kuidas lugejad on su vastu võtmas või kriitikud? Eks seda on pisut raske hinnata, sellepärast et mina olen tagasisidet põhiliselt esinedes, põhiliselt olen ma esinenud raamatumessidel lastele ja seal on tagasiside olnud väga positiivne ja, ja ka üldiselt arvustused on olnud väga heakskiitvad, et ma tean, et Soomes on see Piia prääniku esimene osa on raamatukogudes järjekorrad, et see, see pakub mulle suurt rõõmu, aga aga loomulikult ei müü Nad mägedena raamatupoodides, et üldiselt siiski kirjastavad eesti kirjanduse tõlkeid, väiksemad kirjastused, kellel on teistsugused müügistrateegiad, aga aga nii palju, kui praegu on tõlgitud, olen saanud head tagasisidet ja ja ma arvan, et üks oluline asi, mida silmas pidada, on see, et tõlkeid tuleb kohti juurde, et see ka ilmselt näitab, et lugejaskond on olemas. Ja muidugi, ilmselt põhilugejad on sul ikka Eestis just paljude kultuuriliste vihjete pärast, olgu selleks siis kasvõi see kanada Jack, kellest ma usun nii paljudki eelkõige noorem, aga mitte ainult noorema põlvkonna inimesed tunnevad ära selliseid välismaalt Eestisse tulevaid inimesi, kelle jaoks absoluutselt kõik on siin vaimustav, ilma igasuguse kriitikameeleta. Õige sedasama Siim Susi, kelles on väga kerge näha mitte ühte ainsat, aga väga paljusid erinevaid eesti noorpoliitikuid mis omakorda viib mõtted sellele, et äkki oleks mõtet teha selliseid asju, mida telesarjanduses kutsutakse spinn-off ideks ehk siis sa võtad mõne tegelaskuju ja arendab tema lugu põhjalikumalt eraldi raamatus edasi. Jah, see on väga ahvatlev mõte. Sest siin tõesti on mõned tegelaskujud, mis nad pakuvad rõõmu ja lõbu lastele lugedes, aga ma arvan ka osaliselt täiskasvanutele üks neist on, kindlasti tehti see noorpoliitik siinsusi, kui ma temast kirjutama hakkasin, siis ma tegelikult ei mõelnud, et ma kirjutan prohvetlike peatükke peatsest Eesti poliitikast, aga noh, nii juhtus, oleks teadnud, poleks teinud. See on nali, aga ei, ma arvan, et spinn-off ei tule Siim Susi seiklustest aga küll ehk ta tegutseb ka järgmistes lugudes ja rääkides nendest kultuurilistest erinevustest, noh, ma teen siin natukene tõesti naljapoliitika või noh, Eesti või üldse poliitikute üle, aga kelmidest poliitikud esinevad mõistagi igas riigis, et ma arvan, et see on küll selline kultuuriülene teema. Mina soovin sulle palju jõudu ja ma väga loodan, et järgmine Piia prääniku lugu ilmub rutem kui viie aasta pärast. Aitäh annan endast parima. Suur tänu selle jutuajamise eest Kairi Look ja mina olen Peeter Helme ning meie saadet jääb lõpetama luuletus ja loomulikult on selleks lasteluuletus ja selle esitab Ilmar trull oma uuest raamatust porikärbes ja tori. Tere, mina olen siis Ilmar trulli mass, tutvustan natukene õige pisut mullu ilmunud raamatut pealkirjaga porikärbes tori Kobu. Ja pealkiri ilmselt reedab ära, et tegemist on lasteraamatuga ja ma neid lasteluuletuse kirjutangi. Aga on ka väidetud, et suur osa neist on nagu kogupereluuletused mida mina kergeusklikult kunagi uskuma jäänud. Aga jama, vest, loeksin temast mõned stiilinäited. Puukooli kord. Põhjuseta koolitunnist. Kunagi ei puudu puu. Siin ei ole juttu sunnist, siin on põhjus hoopis muu. Olgu väiksed puud või suured, koolis kordab, jäävad juured. Vool kipub palju loodus looduses tähelepanekuid olema, siis loeme luuletuse pealkirjaga hüüpe. Tüüphämaruses hüüab tüüp õhtul üle järve. Hüp on jube tüütu tüüp. Meeletult sööb närv. Nagu puhuks pudelisse. Väga õudne hääl, ajab hirmu naha sisse. Ise looduskaitse. Niimoodi selline tähelepanek. Ja siis näiteks toreado. Küll on tore, see torea toorhäälitseb härdasti Härkade koor. Nii nägus ja noor. Nii nägusa noor, nii tore on toreadu. Vast ühe veel või? Aitab ka midagi luuletamisest. Pegasuse eine. Luuletaja ärkab tärklis. Aknast kumab taevakumm. Täna toiduks on tal tärklis, kleepuv kartulite tumm. Jagab seda hobusega, kellel tiivad küljes hobust viletsas toitis.