Loetud ja kirjutatud. Algab kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ja tänase saate ligikaudne teema võiks olla ilukirjanduse lätted sumeri näite varal ja sel põhjusel olen kutsunud endaga täna siia saatesse oma vana sõbra, Tartu ülikooli vanemteaduri Peeter Espaki. Tere, Peeter. Tere, Peeter. Kuulasin just täna hommikul üle meie peaaegu täpselt neli aastat tagasi eetrisse läinud saate loetud ja kirjutatud, kus rääkisime ka sumeri kirjandusest ja kuulasin seda just selle mõttega, et mis on vahepeal muutunud ja et me siin teineteist kordama ei hakkaks. Ja tegelikult tänase saate ajend ongi ju mitte lihtsalt. Sumeri uuringud neli aastat hiljem, vaid siin pidi vahepeal juhtuma üks oluline sündmus, mille tulemusena peaks olema saanud näha ühte huvitavat asja. Aga kuhu ma selle jutuga tahan jõuda, on see, et olud on meil nagu nad on. Kuid siiski andis Austria nimekas uurija, professor Gerhard selts Tartu Ülikooli kollektsioonile üle ühe kiilkirja teksti mis asub siis Tartu Ülikooli peahoones Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus seda praegu näha ei saa. Aga ometigi on tegu väga olulise sündmusega ja Peeter, räägi sellest, palun ise lähemalt. Tõepoolest, et väga hea just praegusesse hetke satub selline raadiosaade sumeri kirjanduses, sest meil oli sellel nädalal esmaspäevast kuni kolmapäevani oli planeeritud iga päev mingisugune Lähis-Ida ja sumeritega seotud ettekande õhtu või konverentsipäev. Ja selle esmaspäeval Tartu Ülikooli kunstimuuseumis oleks meil pidanud Viini Ülikooli sumeri uurija, emeriitprofessor kebardselts esitlema enda poolt Tartu Ülikooli muuseumile kingitud ütleme siis 2150 enne Kristuse üle 4000 aasta vanad kiilkirjatahvlit, mis pärineb kuningas kudeajast. Ja meil oli plaansele uue kiilkirjas savikoonuse ütlus teha, tutvustada seda teksti avalikkusele. Professor selts oleks pidanud publikule pidama populaarteadusliku ettekande. Täna oleks mina pidanud rääkima õhtul kell kuus Tartu ülikoolist sumeri müütidest ja kõik jäi ära, et vähemalt saab nüüd raadios kõik need olulisemad asjad ära. No täpselt sellepärast me siin olemegi, et kuna neid üritusi ei toimu, aga samal ajal see kiilkirja tahvel ei kao ju kuskile. Ja seal ikkagi omamoodi ju väga oluline, sest ega see Tartu Ülikooli kiilkirjatahvlite kollektsioon just eriti esinduslik vist ei ole, võib nii öelda. Ei ole jah, väga esinduslik, et tänusõnad meie heale sõbrale ja kolleegile, kebart seltsile, kes muide mulle eraviisiliselt ütles, et tal on kavas tulevikus oma kogust Tartu ülikoolile veel esemeid kinkida. Ta ei täpsustanud küll, mida, aga et ta ütles, et tal on alati ülisoojad, tunded, kui ta Tartus neil külas käib ja saab meie uurijatega oma teadusala üle arutleda ja ka Tartu kohvikuid külastajad ütles lihtsalt, et tal on väga hakanud tark, siinne õhkkond ja meie teadlased meeldima ja siis ta ütleski, et ta tahab selle kiilkirja teksti just selle tunnustusena meile kinkida ja võib-olla tulevikus veel oma kogust midagi, et toetada siis meie, meie kohalike Lähis-Ida-uuringuid, et oleks tudengitel ka rohkem õppematerjali ja kultuurihuvilistele inimestel, rohk, jääme asju näha muuseumis, väljapanekul Tartu Ülikooli muuseumis on meil kaks kiilkirja teksti veel, et üks on umbes 2001 100 enne Kristust, 2050 enne Kristust, eks Ur kolmandaaegne administratiivtekst. Ja on üx Assüüria ligikaudu aastast 1000 enne Kristust üks väga oluline tekst, mis räägib orja vabaks ostmist seal selline juriidiline leping, kus ori ostab iseennast vabaks oma peremehe käest. Ja see on, see tekst on maailma ajalooliselt ka väga oluline, koos kolleeg Vladimir Sazonov, oleme selle nii eesti keelde tõlkinud kui nüüd ka eelmine aasta ilmus inglise keeles kost sumeri tekstiga ühes prantsuse teadusajakirjas, aga nüüd meil on kokku siis kolm originaalkiilkirja teksti, et osades ülikoolides ka mainekate ülikoolides pole üldse, et kollektsioon on hetkel küll kesine, aga Peame tunnistama, et palju parem kui kui paljudes teistes, et meil on ikkagi midagi ja need tekstid on olulised. No aga räägime sellest värskest eksemplarist, siis esiteks sa kasutasid selle füüsilise välimuse kirjeldamiseks mõistet Savikoonus. Me oleme küll raadios, kus on võib-olla natukene keeruline neid asju ette kujutada, aga sa suudad, palun kirjeldada, milline see ese siis välja näeb. Et seda võib Tartu Postimehes ja ka kunstimuuseum on Tartu Postimehes oli uudis koos fotoga, seal peaks olevat selektsioon, fotosid ja ka kunstimuuseumi kodulehel on, on, on üleval selle ekspositsiooni kirjeldus, kus on väga detailsed fotod. Et iga inimene, kes huvi tunneb, saab seda kohe kodulehelt vaadata, aga savikiilkirja kirjutamiseks kasutati väga erinevaid vorme, et see ei pidanud olema selline lehekujuline savitahvel, vaid võisimegi koonus alla, millel võis eri funktsioone olla, muidugi, et aga et see on koonusekujuline tekst, et ta on selline. Ei oskagi öelda, vahvlijäätisetopsi natukene meenutab sellist. Aga miks selline kuju, kas selleks, et seda omakorda nagu edasi trükkida mingi materjali peale, et näiteks seda veeretades teised tahvli peal siis? Ei, absoluutselt see võis näiteks võidi seina sisse paigutada või tekstide kirjutamises võis olla erikohti ja erikujusid ei pidanud olema tahvlikujuline, võis olla ka erinevaid, näiteks kude, templihümn, mille on Amar Annus tõlkinud eesti keelde on hoopis silindrikujuline. Et suured silindreid võis ümaratel saviobjektidele kirjutada. Ja nüüd see gepard seltsi annetatud kuningas kuude ja koonus, siis selle kohta võib vist öelda, et propagandatekst. Ei, ta on kasutaks võibolla terminid ajala krooni, seda kutsutakse kuninglikuks, raidkirjaks on, see on teaduselekter neil tegelikult me võime neid nimetada, ütlevad, kroonikatakse Vanas Lähis-Idas juba 2500, enne Kristust oli kombeks, et kui ükskõik milline valitseja kuningas midagi tegi, olgu see siis valdavalt taheti endast mälestust jätta, kui suur ehitaja, suurte objektide raja ja kanalite rajaja vahel lon tekstidel ka sõjakäigud ära toodud. Nendele kuningatele oli hästi oluline, et tekstiliselt säiliks mälestus sellest, mis nad teevad absoluutselt igale poole, isegi majada tellistele ja nii edasiõis. Vahel olla peal mingi tekst, mida see kuningas tegijad oli, täiesti selge, et sumeri valitsejad tahtsid ta endast maha märgi ja seetõttu ka võimalikult palju toppisid igale poole enda saavutustega või noh, enda poolt tehtu ja rajatuga, selliseid ütleme, kiilkirja tekste, vana Lähis-Ida valitsejatele kuningatele. Nende üheks põhiliseks selliseks unistuseks oli see, et nende nimi ja nende saabuda kütused jääksid tulevastele põlvedele nende mõistes igavesti rahva mällu. Et sellest on isegi üks hilisemaid sumeri kuningaid Schulgi ühes oma hümni kirjutanud. Sellest, kuidas tema nimi ei kustu mitte kunagi tulevaste põlvede huulilt ja ta veel ka kirjeldab seda, et hümnid ja tekstid, mis tema kohta on kirjutatud, on need, mis lasevad sest tema mälestusele tulevastele põlvedele edasi kanda. Ja ka professor seltsi poolt kingitud tekst on lihtsalt üks näide sellest, kuidas vana Lähis-Ida-kuningas üritas võimalikult igale poole igat enda tehtud sündmust jäädvustada. Ja loomulikult neid tekste on hästi, palju selliseid meieni on säilinud, sellest konkreetsest tekstist on üks duplikaat, on Louvre'is ja ühes erakollektsioonis peaks ka olema veel sama sündmuse jäädvustas, et siis, aga muuseumitest ongi nüüd üks on Tartus ja teine on Luuvres, kus on siis konkreed ajaloo ajaloosündmuse jäädvustas, aga ma nimetaks neid ajaloo kroonikaks lühikrooniga ka sündmuse jäädvustas ja ehka propagandast kuningas tahtis ka oma kaasaegsele põlvkonnale näidata, kui kõva mees ta on ja kuidas ta ainult ehitada ja kõike head teeb, aga et sellel oli ka väga suur eesmärk oli, et seesama kuningas kudea nagu kõik teised Mesopotaamia kuninga tõttu oli väga, muretsesid oma tulevase, keegi ei tahtnud nagu kadu viku vajuda, kõik tahtsid, et tulevased põlved mäletavad, mis nad teinud. No kes tahaks, kes tahaks, aga äkki loeks selle teksti ette ka see ei ole väga pikk ja siis võiks seda konteksti natukene veel lahata. Tekst ei ole väga pikk, et algabki tõdenguga, et kuningas, kudeaa ta on väga tuntud kuningas Ermitaažis, luu pris, igal pool on kude ja lasi erakordselt palju endast kujusid teha, et sest ta on üks kõige sumeri aja selliseid sümboleid. Kui keegi räägib sumerist teisigi, guugeldab siis tõenäoliselt see esimene asi mõni kudekujudest, mida maailma muuseumites hästi palju. Ja ma arvan, mida iga eestlane, kes on käinud kas Louvre'is või, või mõnes muus suures muuseumis on läinud. Aga kudeaa alustabki oma teksti sellega Ta jumal, nin Kirsule, kes oli siis kude, oli Lagaši riigi valitseja lagasse riik koosnes kolmest suuremast linnast ja põldudest ja väiksematest asulatest ja selle linnapea jumaluselises, viljakuse ja sõjajumalus ning Hirsu. Ja seal tekstis ongi jumal, len Kirsule võimsale pea jumaleenly sõdalasega kuningas, kudeaa, Lagaši valitseja, mees, kes enne oli ehit tanud jumala Kirsulee ninnu temp. Bly. See on siis kuulus tempel, suurim linn, Kirsu tempel, mille rajamise teksti on oma Rannus eesti keelde tõlkinud juba juba 17 aastat tagasi. Ja tekst jätkubki, et mees, kes siis sellele ümar nin Kirsule enne oli rajanud ühe suured kli ehitas jumala kirstule tema seitsmenurka templi tekst kirjeldabki seda, kuidas valitseja, kui teha, kes valitses ligikaudu 2140 kuni 2120 enne Kristust on siis kõvasti üle 4000 aasta tagasi. Fikseerinud ära ühe oma ühe oma templirajatise ehitamise seitsmenurka peale, et seal on kaks võimalust, et kas on mingit teise suurematel plii mingi torrrajatis näiteks sellesama ühe suure templises mess, mis selles riigis asus, võidan eraldi. Sellele jumalale loodud seitsmenurkne kultus rajates. Lets on ajala kroonik. Aga kas tekst originaalis on poeesia kas mõeldud luuletusena või on see lihtsalt selline? Pigem ikkagi hüüatus, see on selline 11 rida pikk, sest sumeri keeles noh, ma jutustasin ümber, tehniline tõlge oleks liiga keerukas. Et see sumeri keeles on natukene tegi, sättad teksti koostamise reegleid võib-olla kui kala ladina keeles ja meile tuntud ajalookroonikates. Aga jah, tan sündmuse konstanteering, hüüatus võib-olla nagu sa ütlesid, on õige. Ühesõnaga ikkagi jah, kuningas kui oma nimi teha tulevastele põlvedele kuulsaks ja sellepärast nad kõikjale ka oma tekste sokutasid. Tõenäoliselt sellest sündmusest võib-olla tuhandeid ja tuhandeid igasse külla võib-olla saadet, mida kuningas on jälle teinud. Aga et nagu me näeme kudeaal läks asi korda, et me praegu raadios 2001 150 aastat hiljem räägime sellest kuningast, et kui ta ei oleks selliseid tekste teinud, siis me põhimõtteliselt ei teaks, kes ta on võib-olla aimaks ligikaudu nende kujude järgi, mis on säilinud. Aga kuningate eesmärk olla igavesti kuulus, takis täida tänu nendele tekstidele. Aga kuidas seda teksti just konkreetselt siis seda Savikoonust nii-öelda tarvitati, et kas sa saadeti näiteks kuskile külla ja luges ette. Aitäh jah, see võis täiesti võimalik olla, et katellist tujus detailide peale, et neid võidi panna nagu meie mõistes nurgakive kuhugi seintesse edasi. Tundub, et see oli eesmärk selliste tekstide eri vormis tekstide koostamisel oligi, et see sõnum võimalikult kaua püsiks. Võimalikult paljudeni jõuaks aga konkreetse koonuse puhul, kes teab, mis temaga tehti või või kuhu ta täpselt mõeldud oli. Et võib-olla liiguks siit natuke edasi, sest tõesti siin on tegu ühe üsna napi tekstiga ja nagu sa ise ütlesid, et see on ikkagi selline dokumenteerib tekst ehk siis ega siit 11-st reastist need liiga palju välja ei ime, kui asi puudutab just seda, mida tänases saates tahaks natuke arutleda, nimelt ilukirjanduse algallikaid. Et lugesin siin ka saateks ette valmistades mõnesid sinu artikleid, Peeter ja mulle jäi silma, et kuidagi minu meeltes vähemalt lahutamatult hakkasid seotud olema loomismüüdid ja poeetiline eneseväljendus, sest nagu sa ise ka rõhutad. Nii mõneski oma tekstis, et vanadel sumeritel ei olnud nii kindlad, et sellist loogilist hierarhiat nagu meie oleme võib-olla harjunud sellises õhtumaises rooma kultuuri-mõjulises maailmas kõikide asjade puhul seda rakendama. Ja nemad väga rahulikult lasid erinevatel müütidel, erinevatel jutustamisviisidel ja erinevatel loogikatel kõrvuti eksisteerida nelil kaks erinevat allilma, neil oli väga mitu korda ja mitmel eri viisil oli ju lahti seletatud seda, kuidas loomad ja inimesed maailma tekkisid. Need müüdid olid erinevad, aga eksisteerisid rõõmsalt kõrvuti. Ja siit saan mina teha ainult sellise järeldused. Et nad mõistsid kuidagi intuitiivselt, et see tõde, mida nad kirjeldavad, see nii-öelda jumalik tõde on nii suur, et ühe korraga seda lahti ei seleta, mis omakorda sundis neid ju olema ka leidlikke sõnade leidmisel, mis minu jaoks tähendabki ilukirjanduse sündi. Absoluutselt, et kui me räägime ilukirjanduse sünnist et siis ilukirjandus sündiski läbi esimesed müüdid, mis meil on säilinud, ütleme ligikaudu 2600 pärinevalt on leitud nii vanast sumerist kui paralleelselt ka Vahemere rannikuriikidest, mis näitab, kuivõrd kõvasti ja tugevalt oli sumer kirjandus juba levinud. Et siis, kui 2600 enne Kristust on need tahvlid, kus on esimesed kirjandusteosed, et siis võib eeldada, et kuna leitud on hästi vähesed tahvleid, et siis võib arvata, et nad võivad juba noh, paarsada aastat, et varem võivad olla juba kujunenud sellised loomismüüdi sarnased kirjandustekstid, et siis kuskil Daneksele ütleme siis Euraasia mõistes ilukirjanduse ja kuhugi sinna kah 2800 enne Kristust näiteks et 2600 ligikaudu on meil meil juba olemas esimesed müüdid ja nagu sa ütlesid, on tõesti tõsi, et suveralased ei ütleme oma mütoloogiast, loomismüütidest ja ka maailmaehitusest, et see tundub, et see ei olnud neil üle liiaskemaatiline. Et aktsepteeriti erijutustusi. Et kui neil oli väga range bürokraatia, väga range arvepidamine, kõikide kaupade loomad üldse kõige sumerlased ja ka hiljem hakkad lased, oled väga bürokraatlik rahvas, kõik pidi kirjas olema. Meenutab natukene võib-olla sellist, mõnes mõttes totalitaarsed sellest bürokraatiasüsteemi, kus noh, riik tahab üldse kõike teada ja kõik peab kirjas olema, mis toimub. Aga et ilukirjanduse mütoloogia, religioossed kujutelmad puhul tundub, et ei ole ranget süsteemi, et aktsepteerisid eri lugude müüt ongi lugu nagu kreekakeelsest terminist. Võime öelda, et erilood eksisteerisid paralleelselt ja ja seda võeti tõenäoliselt jah paratamatusena, et loomismüüdid inimese maailma loomismüüdi tõtteks. Eks nendega tegelasidki omaaegset siis reaalteadlased, et nad üritasid kirjeldada füüsilist maailma, tahtsid aru saada, kuidas see tekkis, miks tekkis, kes tegi kuidas tegi ja, ja siis tekkis ka hästi palju eriloo vormis selliseid seletamist, katseid. Ja neid erilugusid oli mitmeid paralleelselt. Et ei olnud sellist asja pidi dogmaatilised, inimese loomine käis ainult ühtemoodi, paralleelselt võis olla kaks, kolm eri sellist arusaama, kuidas inimene tekkis. Aga see tähendabki, et nad pidid ju nende lugude arusaadavaks esitamiseks nägema ka vaeva sõnade leidmisel ehk siis olema poeetiliselt võimekas. Absoluutselt poeetiline võimekus on juba varasematest säilinud müütidest näha. Et kui nüüd üldse kirja adekest rääkida, siis kiri tekkis. Nüüd pakutakse umbes 3500 enne Kristust esimeses vormis tekkis arvepidamise jaoks et juba ulukiriigis olid tekkinud mõõtühikud, noh, nad olid standardiseeritud mõõtühikud, vilja või õlle või ükskõik mille jaoks. Ja, ja omakorda oli tekkinud ühine vara väga suur kogus näiteks vilja ja kariloomi, mis kuulased templitele või valitseja paleedele, noh meie mõistes siis ühine vara või noh, nagu riigiettevõtted pähe kohe, see peaks nagu kuuluma meile kõigile. Sumer laseb muidugi võistlused, et kogu riigi omanik oli peajumal muidugi peajumalanna. Aga et põhimõtteliselt tekkisid väga suured majandid, mida haldas frii mitte enam nagu ühe pere omand, kus inimene võis väga lihtsalt oma omandil silma peal hoida, aga et kui tekkisid väga suured ütleme, majandid, kus oli väga palju erikaup alates viljast lõpetades ma tea kitsede või lammaste, kas tuli selle üle arvet pidada, oli ikkagi, kui ütleme, riiklik karjus või templi karjus, läks kitsadega kuhugi kuhugi karjamaale, et siis oli vaja ametivõimudel oli vaja teada, et kui ta näiteks 300 kitse kaasa võttis, et õhtul tuleb ka 300 tagasi. Ta karjus ei müü pooli kuhugi maha ja sellega tekkiski siis ütleme, joonistati Maida, lamba- või kitsepilti ja siis tekkis teatud numbrisüsteem ja arvepidamisest. Ja siis lõpuks, kui nad märgid numbrit, millega arvet peeti, et kui saadi lõpuks aru, et sellega annab inimkeelt ja inimese jutu samamoodi edasi anda, siis sisuliselt tõenäoliselt kohe tekkiski ilukirjandus. Aga samal ajal kui me räägime konkreetselt sumeri traditsioonist, siis sumeri tekstidest me vist sellist nii-öelda väikest inimest ei kohta, et kui vanasti Egiptusest on ju teada ka selliseid lugusid, kus nii-öelda tavaline inimene astub esile, et siis sumeri tekstides, jah, me kohtame seda inimest sellistes tarbetekstides, aga mitte nendest tekstidest, mida võiks liigitada kirjanduse alla. Noh, müütides tuleb ikka ette igasugu aednikke ja selliseid tavategelasi, et ei ei saa nüüd öelda. Jumalad ikka suhtlevad inimestega, esimesed inimesed tulevad ja jumalate isiklikud sõbrad nagu veeuputus, loosung suu. Tra, kes on noa prototüüp? Ei, mütoloogias tuleb inimesi ikka esile. Ehk siis, kas me saame midagi teada ka nende inimeste kohta noh, elu-olu kohta, inimeste igapäeva arusaamade müüd. Tiidest elu-olu kohta on, müüdid on ikkagi sellised action staarid, seal ei kirjeldata nüüd seda ütleme päris tavaelu, et tavaelu kohta me saame ikkagi juriidilistest dokumentidest ta hea näide on kasvõi see 3000 aastat vana orja vabaksostmise tekst, mis on Tartu Ülikoolis, meil on muide, kinkis kindral Laidoner aastal 1926 tar ülikoolile, kui ta oli rahvasteliidu delegatsiooni juhatanud Mosulist ostja sealt sellise teksti kohta, sellisest juriidilisest tekstist ja kaubanduslikest majanduslikest tekstidest saab hästi palju inimeste tavaelukoht, tagala, mida söödi, palju palk oli päevas või kuus või või mingil perioodil või palju, ori maksis või? Hästi, palju on detaile, aga müüdid on ikka sellised action, storidad täpselt nagu Hollywoodi filmid, kui nii võtta. Et loogika ei ole, ütleme, sumeri pikematel müütidel võivad seal olla noh, alates 200 rida lõpetades ma ei tea, 1000 reaga rohkemgi. Et võib täiesti vabalt võrrelda tänapäevaste tõsta Hollywood'i. Žanre selliseid ei olnud, umbes nagu praegu on vägivald, komöödia ja mingi armastuseks, kuidas me jagame need filmid siis, et sumer itele oli tihti? Noh, jah, selliseid määratlusi ei olnud nagu tänapäeva filmidele, aga action staarideks kõiki lugeda ja, ja mis on ka viimase aja aju. On aru saadud, et sumerite rööli noodikiri mingi oma spetsiifiline, millega üks USA väga kuulus teadlane, ämm kyll märgan pikalt tegelenud ja nüüd ta on ju ka suutnud dešifreerida, oletatavasti see on nii keeruline ala. Ta väidab, et ta on suutnud sumeri noodikirja esimesena ligikaudu lahtisele. Et kõik need esimesed müüdid oletatavasti neid kanti ette avalikkusele koos lauluga võib-olla et võime öelda, et äkki siis näitekunstist sai alguse ka, et müüdid ei olnud nagu algselt mitte oletatavasti mitte mingi personaalne looming, ütleme selline suur geniaalne kirjanik nagu sina näiteks, lähed koju ja siis istud kaks tundi laua taga ja siis tuleb vaim peale ja siis geniaalse romaani, et seal ikkagi tundub, et need esimesed müüdid olid, olid mõeldud võib-olla siis mingis mõttes teatrietenduseks või avalikuks ettekandmiseks ka. Et selline personaalne looming tekkimine võttis hästi palju aega. Et alguses oli ju ka kirjandus anonüümne, hiljem alles hakati, tulevad osadel tekstidel ka koostaja nimed juba alla ja, ja hakati omistame osasid teksti üksikisikutele. Aga algselt Ma võib-olla eksin, aga et see tundub nii, et nad olid ikkagi performance'i teatrietendused, nagu et avalikkus saaks sellest kõigest osa ja võib-olla keegi laulis või deklameeris neid ja siis keegi lüüra ja mingi muu erinevate pillidega andis sinna siis õhkkonda juurde. No aga sa otsidki selle saate jaoks välja ühe umbes üheminutilise katke, kus siis on proovitud selle sumeri noodikirja põhjal musitseerida, et kas sa soovid selle kohta ka veel midagi täpsustavat. Siin ongi, et see noodikirja dešifreerida on ju nii algusjärgus, et tõenäoliselt selleks, et sellised asjad kiiremini läheks, oleks ma ei tea, mitukümmend teadlast kogu aeg kombineerima ja eriseaduspära asetades noodikirjadest leidma, et praegu tegeleb sellega ainult mõni teadlane, et seal on hästi hüpoteetiline, aga kyll Maran, anraform, Kilvar, ta on väga tuntud mütoloogia, uurija ja ka muusikateaduses väga kogenud, vähemalt nagu USA-s on alati käiakse välja palju katsesensatsiooni, et vähemalt nad muidugi avalikkusele anti teada, et noodikiri on Tšifreeritud. Et ma arvan, et selliseks tõeliseks mõistmiseks läheb meil siin aastakümneid ja hästi palju muusikateadlasi, kes oskavad neid. Sest ühtegi paralleeli ei ole veel sellega, et alati on väga suur võimalus mööda panna, et see on noh, mõnes mõttes võib-olla nagu oli Briti teise maailmasõjakoodimurdjad üritasid end Nygma dešifreerida, et ma usun, et muusika kirjatessefreerimile on, mida tegi nagu sama põnevat välja arvatud, kui hiinlastel oli vist tuhanded inimesed, kes sellega tegid, et siis Lähis-Ida-uurijatel on kakskolm. Aga kuulame siis, kuidas võis kõlada vana sumeri muusika. Jätkub kirjandussaade, loetud ja kirjutatud, mina olen Peeter Helme ning vestlen täna siin Tartu ülikooli vanemteaduri, orientalist Peeter Espak iga ja selle saate ajendiks on tõsiasi, et Austria professor Gerhard selts annetas Tartu ülikoolile ühe kiilkirja teksti millest esimeses pooles ka rääkisime. Kiilkirja tekste nad tõepoolest Tartu Ülikooli peahoones Tartu Ülikooli kunstimuuseumis olemas. Aga nagu ilmselt raadiokuulajad kaimata hoiavad, vähemalt hetkel seda näha ei saa, ootame, et ajad lähevad paremaks ja küll siis on võimalik sellele pilk peale visata. Tõsi, kes internetist otsib, leiab näiteks Tartu postimehest sellekohase artikli ja seal on ka pildid olemas. Aga kuulasime nüüd vahele ühte võimalikku sumeri, muusika rekonstruktsiooni ja enne seda, Peeter, sa rääkisid sellest, et vana sumeri müüdid ilmselt olid omaette kannisiisilt lähemalt teatrile kui millelegi muule ja see on selles mõttes huvitav, et et võib-olla see viib meid veel rohkem lähemale sellele meie tänase saate teemale, milleks on siis ilukirjandusele, et vana sumeri näitel, et et sa ütlesid küll, et ilukirjanduse alguseks võib lugeda niimoodi umbes kaks ja pool 1000 aastat enne Kristust, noh võib-olla rohk võib-olla venitame natuke rohkem, aga tegelikult ju võib öelda, et ilukirjandus on olemas olnud sellest ajast alates, kui inimesed oskasid rääkida. Ehk siis enne veel, kui seda kirja osati panna ja, ja selles mõttes jällegi on see viide teatrile ilmselt väga oluline, et et eks müüdid ja religiooni on ikka käinud käsikäes, kuigi neid ei maksa nüüd päriselt samastada ka. Aga müütide jutustamise kaudu on inimesed katsunud seda maailma endale seletada ja, ja selge on see, et sõnadest jääb väheks, kui rääkida jumalikest asjadest. Ja sa jõudsid mulle ka öelda seda, et kui me nüüd räägime vana sumeri müütides, siis me räägime päris suurest tekstikorpusest. Alles paar päeva tagasi ütlesin ühele sõbrannale, et hakkame seda saadet tegema ja tema ütles kohe A Gilgamess, mispeale ma siis ohkasin ja ütlesin, et et noh, et kirja, mis on ainult üks lugu, et tegelikult neid lugusid on väga palju, teisi ka muidugi Elsa kylla massilugu oluline. Aga, aga me räägime võttes ühe, terve tsivilisatsiooni väga suurest tekstikorpusest. Ja et ainuüksi sumeri kui emakeelt rääkiva rahva kirjandust, see on ikka väga suur kogus ja tuleb ka arvestada, et see, mis on meile tänaseks teada või välja kaevatud, et see, see on ainult see osa, mida me teame. Õnneks ükski sõda Lähis-Idas ei ole suutnud kõike ära hävitada, et kogu aeg tuleb uusi asju. Uusi tekste leitakse pidevalt, muuseumid on täis läbi uurimata kiilkirja tekst, et rekonstrueerimise tõttu juba leitakse uusi tekste ja tõepoolest, Gilgaamersch on üks keskne kuju sumeri sellises action staaride või müütide või lugude, väga keeruline on neid kaasaegset termineid kasutada, et osad ütlevad eepos ka Gilgameši või atrahasiisi või enuma eelishi kohta, et võib-olla neid võiks ikkagi müütideks kutsuda seal noh, väga keeruline. Me oleme harjunud nii palju klassikalised maailmaterminites mõtlema, et see alati ei vasta sellele, mis Lähis-Idas oli, aga noh, sumeris oli Gilgameshist oli ainuüksi mingi kuus suuremat lugu mis olid kõik erinevad Gilgamaš lood, et alles hiljem pandi see suur Akkadikeelne eepos aluseks võttes osasid sumeri lugusid, pandi see suur nõnda nimetada Deepascop tegelikult sesse Gilgameš oli, ta oli üks, kes selline kangelastegelane, osalt vägivaldne osaltart kindlasti kujutatud kui väga suur sõjamees midagi sarnast, nagu meil, Lembit, et ma olen seda kunagi vist isegi Ekspressis. Kui sa palusid mul kirjutada Gilgaheshist, sellest on nüüd hästi palju aega möödas. Ma tõingi paralleeli meie Lembitu ja Gilga väshiga, nimelt Gilga lugusid hakati kirjutama ja kirja panema ja tõenäoliselt Ta kandma ligikaudu, ütleme 700 aastat pärast Gilgaheži enda oletatavasti televõimas kuningas Uruki riigipealik, ligikaudu siis võibki öelda, kuus 700 aastat pärast tilga mässaja surma hakati alles neid ilukirjanduslikke lugusid kirja panema. Ja ühe selle põhjusena ongi toodud see, et vahepeal käisid sumerist üle igasugu, hakkad lasedkes retseviidid, lõid seal oma impeeriumi, kuigi nad said sumerlast ka pigem hästi läbi. Ei olnud mingit teadaolevalt sumeri, kultuuri allasurumist, hakarlased võtsid hoopis sumeri kultuuri üle, sest nad pidasid seda kõrgemaks, kui enda kultuur siis tulid, muttilasedkes ajasid, hävitasid üldse kogu selle kultuuripiirkonna sellise. Noh, kas nüüd järjepidevuse, aga metsik rändhõim Puttilased, keda siis võrreldi rohutirtsude ahvidega koertega. Sumeri kirjanduses vallutasid seda suurema osa territooriumist ära ja siis järsku sumerid ühinesid. Oletatavasti siis vurri, kuningaurn, amma Lagaši kuningapuder. Ja, ja ulukikuninga Huttuhen, kalli ühisväed, kolme pool iseseisva sumeri riigi ühisväed ajasid ses Puttilased välja. Hiljem muidugi urnamma tappis oletatavasti kõik ülejäänud kuningad ära, lõi lõi suure tsentraliseeritud impeeriumi jagatses sumerid, tal oli vaja mingit rest oma pidepunkti sest järsku olid kõik võõrrahvad ära aetud, sumeri dünastia oli jälle võimul pärast mitu sadat aastat ja me kunagi ei tea, kas see oli nii äge Gilgaveshi kuju mõnes mõttes loodi kest, oli iidne Sumeri kuningas väga-väga ammusest ajast ja siis hakatigi seda Gilgamesest lugusid ja müüte kirja panema. Ma olen selle võrdluse just selles Ekspressi artiklis tõin ka selle välja mis on ammu ilmunud üle 10 aasta tagasi, et hakatigi mõnes mõttes sama loogikaga nagu meil muistse vabadusvõitluse seest. Narratiiv ühises loomad kilgates ütleme meil on, Lembitu on samasugune tegelane, selline muistne mütoloogiline tegelane, ka traagilise saatusega võimas mees ja Skilgavež on väga sarnane sellele. Aga samal ajal need Gilga messilood ei ole ju sugugi ainsad, nagu. Ei, see on üks selline oluline osa, et ma olen ise, muide eesti keeles on ilmunud minu tõlge Gilganež, surra seal üks sumeri keelseid Gilga mässi lugusid ajakirjas akadeemia aastal 2013, aga et üks on tõlgitud ja Akkadikeelse selle suure, siis müütide sumeri müütide baasil kirja pandud Akkadikeelse eepose Amar Annus, Amar Annus eesti keeles avaldanud, sellest on nüüd ka juba mitu aastat tagasi. Üks väga suur müüdi korpus, näiteks jumala Enkist. Jumalency on see, kellest ma olen raamatu kirjutada, inglise keeles peaks sellega eesti keeles välja andma. Ei ole veel. Ei ole veel aega olnud, et jumalenkjalises tarkuse viljakuse käsitööjumal üks, üks sumeri Pantani pea jumalatest, et tema on, ütleme selline sumeri jumalatest rääkiva müütide keskne tegelane, et Gilgameshbeeti pooleldi jumalaks Gilga mäss, sest teda määrata tegimegi tihti ja öeldi, et kaks kolmandikku jumal ja siis jälle no ütleme, pooljumal pool inimene. Aga tilga mäss oli siiski inimene, kes pidi samamoodi minema surnute riiki ei saanud igavest elu maa peal, nagu nagu jumalad. Kilgates oli siis inimkangelane, kuigi tal olid jumalikud esivanemad, osad ja ka võimed. Et aga jumala linki müüdi korpus valdavalt keskendub ikkagi jumala tegemistele ja see on väga suur, et seal on üks müüt nimega Enkija ning maht on inimese loomisest seal nüüd hiljem kirja pandud kuskil 1800 enne Kristust inimese loomisest, ka puuetega inimeste loomisest, sellest on hulga akadeemias pikk artikkel inimese loomisest, keda keda huvitab, leiab kogu materjali eesti keeles ka üles. Üks müütidest on jälle sellest, kuidas jumala hing, ehkki viljakuse maailma tõi, organiseeris kogu maailma kaasa arvatud, lõi tiigri siia Eufrati jõed ja määras kõikidele teistele jumalatele nende ülesanded ja ja üks oluline müüt, kus ka inimese loomisest on räägitud näiteks Pealkiri Agency reis porisse, seal kirjelda papis pilet ja selle võimsust. Hästi palju jumalalinkiga seotud mütoloogiat ja veeuputuse lugu vist isegi rääkisime eelmises saates neli aastat tagasi vist veeuputusest. Et ka selle veeuputuse loo võib osalt siis jumala linki mütoloogiasse viia, sest jumala Ency oli see, kes päästis inimkonna ära. Jumalate nõukogu otsustas. Seal on põhjuseid mitmed, miks ses jumalate nõukogu sumeri, et ette kujutada sedasi jumalatel oli oma parlament või nõukogu et sest seda juhatust taevajumala on, see on siis meie võistlus, Henn Põlluaas, tervitused talle. Ja jõudu jõudu viirusega võitlemisel, et, et siis seda taevajumalad on, jah, võib võrrelda meie mõistes siis riigikogu kogu esimehega ei saanud sekkuda aktiivselt ütleme, ei olnud mitte valitsus, vaid selline väärikas härrasmees, kes istus ja juhatas ja manitses, kui vaja oli. Aga miks see tas otsuseid. Aga miks sa jumala inki siis inimeste poole asus? Seal ongi huvitav, et kui siis jumalanna oli passiivne jumalus, kuigi tal oli nagu panteoni pealik ja vormiliselt kõige tähtsamad sesse jumala hinki ja jumala Een, Lil omakorda, kes hierarhias olid allpool, et neid võib siis nimetada jumalate süsteemist täidesaatvast võimuks. Et jumal, Eenlill oli siis riigivõimu kuningvõimu selline noh, ütleme võimuga riigistruktuuridega, nende garanteerimisega tegelev jumalus, ütleme mitte just kõige parema iseloomuga. Ency oli jälle see, kes parkus, teaduskirja tundmine, kirjandus, käsitööviljakus, need olid siis jumala linki, ütleme selline valdkond. Ja jumala hing, ehkki oli alati, kuna ta oli ise ühe mütoloogia traditsiooni järgi tuli ise inimkonna looja. Aga jumala Eeellile oli, teda häiris see, et inimesi sai liiga palju ja siis nad hakkasid liiga palju kära tegema. Kuna jumalate põhitegevus oli ju magamine. Et kunagi Hardo Pajulaga saates arutlesime, miks sumeri jumalad põhilemmiktegevuseks oli magamine, siis jõudsime järeldusele, et see võis olla see, see oli selle lihtsa inimese unistused, kuidas kujutati, et mida see nagu kõige tähtsam inimene, mida ta võiks teha, ta ei tee üldse midagi. Et kui, kui nagu elu oli raskusi täis ja ka lapsed tere hommikust õhtuni tööd tegevad, siis võib-olla kujutate ette, et jumalad, et nendel on see kõige õnnelikum elu, et nad lihtsalt magavad mitte midagi tegema. Et siis inimkond hakkas segama jumala lilli ja teiste jumalate und ja siis jumalatele nõukogu otsustas, et kuna inimesi on liiga palju tulnud, seal võis muidu olla reaalne rahvastiku kasvust tulenev probleem, oligi väga ülerahvastatud, oli vana sumer. Et siis otsustasid, et saadavad veeuputuse inimkonda hävitama. Aga jumala hing, ehkki oli andnud vande, et ta ei tohi mitte kunagi inimkonda sellest ette hoiatada. Agedency leidis lihtsalt lahenduseta, läks ühe oma inimesest sõbra seina taha, kus sõber magastal Ta on siis noa. Meie teame teda noa nime all sumeri, stead'i teda kui suu, tra. Atrahasiisorieses Akkadikeelne nimi, summerissi, suudrad, jumalency läks tema onni või maja seina taha ja siis koputas ja ütles, et pereseina, et mul on sulle üks lugu rääkida. Ja siis ta teeskles, et ta räägiks seinaga. Ja see suu, tere, kes seal pikutas seina taga kuulis kõike pealt. Ja siis vormiliselt Ency ei olnud vande vastu eksinud, sest ta ei rääkinud otse suu traga, vaid rääkis selle seinaga ja andis seinale maja seinale hoiatused, et nüüd peavad laeva ehitama ja oma pere ja loomad kaasa võtma ja siis niimoodi inimkond pääseski. Aga nagu ma sinu jutust aru saan, on sellest loost erinevaid koopiaid nii sumeri kui Akkadi keeles. Jaa, hakarlased arendasid selle natukene suuremaks müüdiks nimega atracha, siis see jällegi eesti keelde tõlkimata. Väga palju tõlkeid leiab inglise keelest, et atrahasiisi eepos hakkad, lastel oli hea komme, et nad tegid sumeri lühematest lugudest kokku pikema, natukene ja süstematiseeritud sumeritele meilis palju, aga vähi väiksemaid lugusid mitte nii pikas aga palju ja, ja iga kangelase kohta ja iga sündmuse kohta võis mitu lugu olla, et siis hakkad, lastele meeldis kuidagi suureks teoseks kokku pannanelt sumeri varasemad lühemad lood, aga Ency on kindlasti jah, selline ütleme, esindab siis jumalate riigi teatud mõttes paremad või inimsõbralikumat poolt Rein Lill, kelle kohta on vähem müüte, mis on ka arusaadav, et teda küll kardeti. Ütleme, kunagised poeedid tõenäoliselt sellisele, noh riigivõimu esindava jumalale. Kirjutasid küll ülistushümne ja laule nagu Stalini või Lenini neile, aga need ei tulnud südamest, aga võib-olla ei tulnud väga südamest siis jumala Enkist kirjutati hästi pikki müüte. Tõsiselt pikas ikka tõlked, ma ei kujuta nüüd ette, kui pikad tõlked oleks, et ikka vot sellised 15 lehekülge paksu teksti või 20 ära tulla, et mõned ja kas need on siis ka lood, millel on mõnel juhul autor märgitud sumeri müütidest ei ole autoreid teada. Aga millal hakkate, sa ütlesid, et ühel hetkel siiski ei nimeta. Sarg on Akkadi impeeriumi looja Sargantses 2340 umbkaudu enne Kristust, kui sa noh, kokkuleppeliselt terve täpseid aastaarve ei ole võimalik välja selgitada. Aga tema tütar Enn edu Anna, kes oli siis preestrinna sellele naisterahvale diaomistanud hiljem hästi palju ta sumeri hümnid autorsust. Et kas imperaatori tütar, et kas ta reaalselt oli nende out notar või mitte, ei ole teada, aga ka vanad sumerlased hiljem sumeri impeeriumis nad omistasid hästi paljude sumerikeelsete ümneid autorluse, hoopis hakkatlase Akkadi impeeriumi kuningad, ütelda et siis esimene nimeliselt teadaolev kirjandus autor oli naine nimega Enn, edu, anna. Sellest on Vladimir Sazonov. On palju kirjutanud, üks artikkel oli ka akadeemias, mul tõesti ei tule number meelde, aga seal on eesti keeles ennedwannast. Ta on Sazonov, minu teada, Vladimir Sazonov vanemteadur orientalistikakeskuses on kirjutanud, et iga huviline leiab selle kohta ka eesti keeles. Infod. Sa mainisid siin mõne teksti puhul, et üht või teist asja ei ole eesti keeles olemas. Aga ma saan aru, et sa ise ka ikka pidevalt tõlgid ju neid vana sumeri tekste juurde, et mille kallal sa praegu töötad? Hetke hel, kuna nüüd on jälle teadusagentuuri Eesti Teadusagentuuri projektide kirjutamine, siis umbes nädal aega teadusprojekti kirjutanud, et kebardselts, seesama kuulus professor oli nõus liituma meie projektiga. Ta nüüd küll emeriittuuris, aga ta oli nõus meil konsultandina täitjana osalema, lubas lubas kõik meie tulevased publikatsioonid üle vaadata ja nõu anda ja ise autorina osaleda. Projekti kava ongi sumeri mütoloogia, tead sellistest loovateste normatiivsetest tendentsidest, et midagi ma viimasel ajal väga palju olen tegelenud, on sumeri mütoloogia kronoloogia. Et siis, kui sa küsisid, millega ma just hetkel tegelen, siis me tegeleme bürokraatlike asjadega, et saada teha jälle üha täiuslikum teadusprojekt, mida hindavad nagu alati juhuslikud hindajad. Et aga jah, hästi palju Lankronoloogiaga tegelenud loomis müütidega aga nagu teaduses ikka, valdav osa ju ilmub inglise keeles, aga ma kogu aeg paralleelselt üritan mitte kunagi vähem eesti keeles kirjutada. Ma et sel ajal, kui ma rahvusvahelise ütleme, teaduslike spetsiifiliste küsimustega tegelenud mul kogu aeg on töös midagi eesti keeles. Et ma pakun, et kui igasugu esseed, kus ma väga tihti armastan vanu suvereid ja isegi kui ma kunagi lastetusmaksu idee välja käisin, ma tõin seal ka sumeri mütoloogias põhjendused, miks see nii peab olema. Et kui ma selliseid, ütleme, ühiskondlikult sõna võtan, olen ju ka MTÜ ühiskonnauuringute instituudi juhataja ja ja kirjutatud palju igasugu esseesid, et eks ma üritan kogu aeg neid sumerid ka ära mainida, mis on ka loomulik kogu aeg teen loomulikult eesti keeles hästi palju tõlkeid pooleli, mida ma olen juba tudengina veel alustanud, aga sellise korraliku ja vettpidavat tõlki saamiseks ütleme, milleks on vaja, ütleme akadeemia mõistes läheks kuskilt 20 lehekülge artikleid, sest alati peab kommentaarium olema koos selgitustega, sest tänapäevane lugeja ei saa kahjuks aruneid, jumalate nimesid on juba nii palju, et kui neid ära. Ta ei saa lugeja aru. Aga et hea tõlkesaamine võtab märgatavalt rohkem aega kui näiteks inglise keeleteadusartikkel teadusartiklist sa ei pea mõtlema selle lugeja peale, seal sa kirjutad oma ütleme noh, kes minu alaga tegelevad, ütleme igat artiklit loevad tuhanded inimesed, kas tudengitega, ütleme spetsialistidena, kes siis konkreetselt sumeri mütoloogia tegelevad, ma ütlen, et ma ju kirjutan 100-le inimesele, ütleme siis, et ma võin seal ilma mingisuguse sellise selgituseta lihtsalt kasutada täielikku teaduskeelt, et iga tõlge, mida sa teed ütleme eesti lugejale, siis sa pead seal kaks päeva mõtlema, et kuidas selle, kuidas sa selle arusaadavaks teed, sest tegelikult populaarteaduslik kirjutamine on ikka kordades raskem ja tõlkimine, kui on ükskõik milline tehniline teadustajad. Et see võtab aega, aga mul on väga palju pooleli ja kogu aeg üritan. Üritan jälle mõne tõlke või analüüsiga eesti keeles, nagu ma sulle saatsin, et sa nägid, et ma eesti keeles ikka päris palju kirjutanud. No väga loodan siis, et on ka midagi head selles kõiges meid ümbritsevas halvas ja et seal on praegu siis selle võrra rohkem aega tõlkida ja kirjutada ja tõesti üha rohkem jõuab ka meie emakeeles lugeja kätte. Tõesti põnevat materjali ju on ja nagu sa ise ka just siin viitasid on sumeritel ka ka meile tänapäeval ikkagi üht-teist öelda, nad ei ole kadunud kuidagi ajatolmu, vaid nende probleemid on tihti hämmastavalt sarnased meie probleemidega. Ei no absoluutselt, ega siis inimese nõndanimetatud loomus ei ole väga oluliselt muutunud. Et seda ongi hästi raske, on tihti, sest meil ju ülikoolides kipub Brehalveerima selline moodne sotsiaalteadused nende inimeste jaoks ju maailmale prantsuse revolutsiooniga, et enne kõik, mis oli enne Robespierre ja seal on mingi hästi selline tume, väga pime keskaeg ja siis arvatakse keskaeg, et seal oli mingi hästi vana või meie muistne vabadusvõitlus, et siis minu jaoks on keskaeg ja sul on hästi uus või ma ei oskagi. Ma ei tegele mingite nii uute asjadega nagu keskaeg. Et siis aga loomulikult, et sumerid, et olgu need siis isiklikud probleemid või armastuse probleemid või või muu sõpruse või, või sõja või haiguste probleemid on täpselt samad, et et inimloomuses ei ole mitte mingisugust muutust, et on teadmisi, on rohkem juurde tulnud, et nüüd me teame, et on aatomeid ja planeedid ja päikest süsteem. Et teadmisi on juurde tulnud, aga inimese käidud suhtumine ja ellusuhtumine tihti on. Tihti on sarnale, et ei ole tegelikult muistne kultuur üldse nii erinev meie tänapäevast. Nii see on suur tänu Peeter Espak selle jutuajamise eest. Eks ma soovin sulle nüüd jõudu ja sellist võimalikult meeldivat kodus olemist, kus võimalikult palju rohkem jõuaksid siis tööd teha, aga muidugi, eelkõige soovin ma sulle seda, et sa ikka tervena püsiksid. Kui nüüd jumal annab ja bussis haigeid inimesi ei ole, siis jõuan tervena. Aga tahtsingi kõikidele inimestele südamele panna, et püsige kodus oma käe. Nii võimalikult vähe kontakte kui võimalik, ärge üldse kuhugi minge, kui võimalik on, et juba tõenäoliselt vanad sumerid teadsid haiguste ajal siis kui arvati, et haigusi deemonid, juba vanad sumerid teadsid deemonit, Kohavad haigusi toovad deemoneid, kolavad ikkagi tänaval ringi ja ja nendega kohtuda on võimalik kõige rohkem kodust väljas, et siis tasub vanadelt sumeritelt ka just seda õppida, et kui mingi haigus ringi liigub. Haiguse deemon kolab ringi välitingimustes ja koju tihti ei julge tulla, nii et seda sumerite vana tarkust soovitangi kõikidele kuulajatele. Aitäh. Mina olen Peeter Helme, sellega lõpeb loetud ja kirjutatud kuulmiseni.