Et intervjuuks paremini valmistuda, läks Renate juba järgmise päeva hommikul raamatukokku ja laenutas selt järgmised teosed. Toataimed, kaunid toataimed, toataimed, valik ja hooldamine, suur toataimeraamat, toataimede piibel, täielik toataimede käsiraamat ja toataimed roakse raviks. Raamatuid sirvides tugevnes temas veendumus, et emme juurde tuleb luua uus toataimi tutvustav rubriik. Õieti oli häbilugu, et 400 juba varem ei olnud. Suvekuudel võiks veel muidugi ka aiataimedest rääkida. Eks see piir oligi kohati hägune. Mõistil sobivad võrdselt hästi nii tuppa kui aeda ning näiteks Ella korteris olidki just sellised taimed ülekaalus. Ella intervjuu kontekstis kõik need raamatute ta paraku kuigivõrd ei aidanud. Ella puhul huvitas Renaatet miski muu tema emotsionaalne sidetaimedega. Ta oli pikalt mõelnud, et kus võisid peituda Ella ebahariliku kiindumuse alged. Hellal ei olnud lapsi. Kas olid ehk taimed talle justkui laste eest? Kindlasti olid. Ta toitis neide kastis ravis, rõõmustas lillede edenemise üle, tundis uhkust, kui need õide puhkesid. Täpselt nii, nagu hoolib. Üks ema oma tütardest oli ilmnet. Ella tõukab tagant sisemine sund hoida ja kasvatada naise kui sellise ürgne kihk elu kestmise eest hoolt kanda. See ürgne ema Ella sees tuli Kerenaatel nüüd lahti muukida. Sel korral teadis Ellarenaatet oodata ning oli teinud ka ettevalmistusi. Ta oli pisut tube koristanud ning ennast sättinud ja kipslahase ümber puhta sideme kerinud. Ta oli võtnud Renate kingitud munakarbist neli muna. Need hoolega vahtu kloppinud ja küpsetanud toreda keeksi. Ning siis otsinud välja oliivipuumustriga laudlina jooma kõige pidulikuma kohviserviisi. Kui uksekell helises, oli kõik valmis ja kena kohv vulksus kohvimasinas ning Hella ise tundis end oma sirge lõikelises linasest kleidis reipalt ja rõõmsalt. Siin on nagu väike paradiis, ütles Renate, kui oli tuppa astunud ja ta ei liialdanud. Aknast, tulvab ennelõunapäike, pani terve rohelise toa erksalt särama ning üksikute õite värviline ilu, mis hämaramatel hetkedel lehtede ja varte varjust välja ei paistnud pääses nüüd iseäranis hästi mõjule. Päikselisel kevadhommikutel oli see alati nii. Tulge vaadake, ütles Ella, juhatas Renate mööda kitsukesest lillepottide vahelist rada aknalaua juurde, kus seisid reastama kaktused. Ta osutas näpuga väikesele okkalisele pallile, mille küljes oli näha mitut lillakaspunast õit. Kummipuudel läheb samuti kenasti, näitas ta seejärel kahte potti, mis seisid aknast veidi kaugemal. Renate seisis mõtlikult puude ees ja ütles värinaga hääles. Ma olen väga tänulik juhusele, teiega tuttavaks sain Teie ja teie kummipuuga. Ella naeratas. Tal oli hea meel, et Renate oskas tema taimi hinnata. Nad läksid kööki, kus kohv oli vahepeal valmis saanud. Oma lilledega räägite ka? Küsis Renate. Kui nad olid laua taga istet võtnud ja panin diktofoni käima. Ella valas neile kohvi. Kuidas seda nüüd öelda, oli ta kergelt segaduses? Väga vist ei räägi. See ei ole mingi häbiasi, kui te räägite. Paljud räägivad. Ma olen kuulnud, et mõned lilleomanikud lasevad oma taimedele lausa muusikat. Noh, kui ma ise raadiot kuulan, siis võivad seda juga lilled kuulda, muigas Ella. Nii muusikate neile lasete. Raadiot kuulan ma küll peamiselt klassikalist muusikat ja ka sellest räägitakse, et just klassikaline muusika meeldib lilledel eriti hästi. Võib-olla tõesti, ütles Ella ja hammustas keeksi. Väga hea keeks oli välja tulnud õhuline. Aga kas teenile vahel laulate ka laulan? Küsis Ella täis suuga, õhtul enne magamaminekut unelaulu või nii. Kõik need ürgsed, esiemade unelaulud, meil on väga ilusad. On ilusad küll, nõustus Ella, olles enne keeksi suutäie alla neelanud. Keeruline oli samal ajal küsimustele vastata ja keeksi süüa. Ehk olete nõus praegu mõnda neist ette laulma? Uuris Renate. Võib-olla siiski mitte? Ma ei ole suurem asi viisipidaja. Arusaadav, noogutas Renate. Mina ka ei ole. Aga ega toataimed ei ole vist kuigi pirtsakad selles küsimuses. Ella kehitas õlgu. Aga kuidas te muidu oma lillede poole pöördute Mismõttes pöördun? Kuidas te neid kutsute? Kas nimepidi on teie lilledel üldse nimed? Muidugi on mõnel annuse mitu ladinakeelseid, ma ausalt öeldes kõik ei tea. Ei, ma ei mõelnud seda. Ma mõtlesin, et äkki olete pannud neile mingid hellitusnimed, et säng pooli võiks olla näiteks säntu? See on pool ja kohta ütlen ma Kaimikke. Kannike kõlab väga kaunilt. Tere hommikust, kullakannike, tere päevast. Hormas kannu. Ma ütlesin, et ma ei räägi nendega. Ja muidugi mitte, nõustus Renate Ella ärritust märgates. Aga lihtsalt niisama oma mõtetes või meid ju ikka mingite toredate nimedega kutsuda. Ella oli vait. Kodutute lillede varjupaik, Liiserenaate jutu nimedalt ära. Kuidas teil tuli selline mõte pakkuda kodu hüljatud taime lastele? Ma ei oskagi öelda, oli Ella kimbatuses. Nii tundus lihtsalt õige. Kahju on lilledest, mis ära visatakse. Kas te olete alati olnud lillesõber? Kas juba lapsena tundsite tõmmet taimemaailma poole või tekkis see huvi hiljem? Ma ei teagi ikka vist alati lilled meeldinud. Saadeti mulle äkki mingeid lapsepõlvepilte näidata. Fotoalbumeid oleksin äärmiselt tänulik. Midagi peaks vist olema. Ehk aitate mind elutoas, kummuti parempoolses alumises sahtlis on üks karp. Palun tooge see mulle. Renate, panin diktofoni kinni ja läks elutuppa. Varsti naasis ta pappkarbiga. Ta oli karbi juba lahti teinud ning hoidis nüüd käes vana fotot, mis paistis talle iseäranis hästi meeldivat. Kas seal ikka teie, küsis ta. Ella heitis pilgu fotole. Sealt vaatas talle vastu särava naeratusega õnnelik naine, kes istus laua taga, käed õrnalt ümber Alpiga imikorvi mis seisis lakitud lauaplaadil tema ees. Lill peegeldus siledat laua pinnalt justkui korve oleks kaks päris korvi ja teine äraspidine. Mustvalgelt pildilt õite punast värvi muidugi näha ei olnud. Kuid punased, need tookord olid. Nagu ka Ella hoolega värvitud suu. Ella noogutas. Vapustav foto sõnasele Nade diktofoni taas sisse lülitades. Tõeline lillenaine. Olin vist omal ajal päris kenakene, jah, nõustu selle. Kas te mäletate, millal pilt tehti? Muidugi Ella mäletas nagu ka pilditegijat, meest, kes talle lille oli kinkinud. Naistepäevaks. Alpikanni korv naistepäeval oli omamoodi ime arvestades, kui keeruline oli toona lilli poest saada. Aga ta ei uurinud, kuidas mehel õnnestunud oli. Ta oli tol korral lihtsalt pööraselt lausa meeletuseni rõõmus mehe külaskäigu üle muu ei omanud mingit tähtsust. Jah, ta mäletas hästi seda õnnetunnet, et mees on temaga, on tema peale mõelnud ja vaeva näinud, et tuua talle alpikanni korv. Väga hästi mäletas. Nagu ka seda, kuidas mees enne lahkumist palus luba lõigata alpikanni küljest kaasa mõned õied oma naisele. Mehel ei olnud naise jaoks alpikanni korvi, ent ka naine seaduslik, ootas naistepäeval lilli. Muidugi ootas kõik naised terves Nõukogude liidus ootasid ja mehe naine eriti, sest ta teadis, et mees teab, et ta ootab. 10 õit, oli olnud alpikanni korvis. Ja Ellale jäi üks. Ja jäi korv ka. Nii oli mehe meelest aus. Ta tundis ometi süüd oma naise ees, et ta oli viibinud nii mitu tundi Ella juures, Ellaga koos. Renaatele ütles ta. See võis olla äkki 60.-te lõpus. Ta torkas foto tagasi karpi teiste piltide juurde ning jutustas Renaatele, kuidas hoolitseda alpikannid eest nõnda, et nad õitseksid võimalikult kaua. Renate küsis veel üht ja teist tema lapsepõlve ja noorusaastate kohta kui teil ei osanud talle suurt midagi rääkida. Talle paistis, et Renate küsimuste taga ei olnud mitte siiras huvi, vaid soov saada hellalt kinnitust millelegi, mille kohta tal endal oli juba varem arvamus välja kujundatud. Renate lahkudes tundis ta suurt väsimust. Renate reibas elujõud, millest oli lootnud osa saada oli osutunud liiga intensiivseks. Kella ei hakanud isegi kohvitassi pesema, vaid puges kleiti seljast võtmata voodisse ning magas õhtuni välja. Eks see karkudega liikumine oli ikka paras pingutus küll. Õnneks oli majas, kus pildistamine toimuma pidi. Lift ja Ellal ei tulnud trepist ronimisega vaeva näha. Nad jõudsid hõlpsalt kolmandale korrusele, Järnate juhatas ta kitsukese ruumi, kus muud mööblit peale mõne tooli ja riidepuudega stanged ei olnudki. Muist riidepuid olid tühjad, kuid enamikul rippusid eri värvitoonides ja tegu mass, kleidid, pluusid ja seelikud. Renate aitas hellal mantli seljast ja riputas selle teiste riiete kõrvale. Ella võttis istet ja sättis kargud seljatoe najale seisma. Ta tundis ärevust. See võis olla neli aastat tagasi, kui ta endi viimati pildistada lasi. Fotot oli vaja ID-kaardi jaoks. Ka viimasele korrale eelnenud pildistamine ja sellele omakorda eelnenud käik. Fotopoodi olid seotud ID-kaardi või passi hankimisega. Säärast mõtet, et lihtsalt niisama ja ilma põhjuseta endast pilti lasta teha ei olnud talle paarikümne möödunud aasta jooksul pähegi tulnud. Hella kohendas ennast toolil ning üks karkudest kukkus kogemata põrandale pikali. Samal hetkel avanes uks ja sisse astusid kaks nägusat noort neidu. Age Janida, tutvustas Renate talate drukuid. Agel oli kaasas kohver. Mina olen siin, et teid veelgi kaunimaks teha, kui te juba olete, ütles neiu sõbralikult ja asetas kohvri Ella kõrval seisvale tühjale toolile. Ta tegi selle ettevaatlikult lahti ning Ella nägi, et see oli täidetud kosmeetikaga. Renate võttis Ella kargud ja panime toolidest veidi eemale seina najale püsti. Jätame mõneks ajaks oma vahele, ütles ta ja toome anidega kübarad ära. Age oli asjalik. Ta laotas Ella ümber juuksuri lina ning asustama nägu niiske vati tuksuga hõõruma samal ajal tühjast-tähjast lobiseda. Kes teil on kaunid väljendusrikkad, silmad, ütles ta. Üllatavalt tihedad ripsmed. Ma pole ammu nii ilusaid pikki ripsmeid näinud. Nooruses olid pikemad ja tihedamad, tunnistas Ella. Pole viga, me panime teile tutikud tutikud ja ripsmete külge, need lisavad volüümi. Ahaa. Ütles Ella. Ehkki ta väga täpselt aru ei saanud, paneme suured kohevad kütikud. Ma vaatan, et teil prill ei ole, muidu prillid lasid, võiksid segada ja ette jääda. Ei, ainult lugemisprillid on lugemisprillid ei loe ühte sage. Mida neil plussideks. Jah, miinus on kaugele vaatamiseks. Ma tean, mul on elukaaslasel tugevad miinusprillid, seletas tüdruk. Ja plussprillid on ka, ta ei näe ilma prillideta üldse mitte midagi. Ahaa, mõnele ei meeldi, kui on prillid, ütles neiu rõõmsalt, arvavad, et see on justkui vähem mehine, aga mulle just sobib. Eriti seksimise ajal, jätkas tüdruk usalduslikud, siis ma võtan tal prillid eest ära. Nii ei näe ta, et mul on kortsud ja Bekke vahele mõni vistrik ka. Ma ei kujuta ettegi, mismoodi oleks, kui mul oleks selline mees, kes näe, õudne, ela, ei öelnud midagi. Ta poleks saanudki, sest age kiskus parajasti pintsettidega välja, karvamis kasvas tema ülahuule kohal. Teil ei ole ühtegi vistriku, kiitis tüdruk. Selles mõttes on neil tohutult vedanud. Age pintselda siia puuderdas, rääkis pikemaid pause tegemata, kiitis Ella ilu ja ülistas tema sära. Kuni hellale hakkas tunduma, et ta on tõepoolest kaunitar. Meigitoolis istudes tundus korraga tähtis ilus olla. Lõpuks saime ikk valmis agedestis Ella näo juurde suure peegli. Kuidas tundub? Ella suunas pilgu uudishimulikult peegelpildile ja kangestus. Peeglist vaatas vastu keegi tundmatu naine. Naeruväärselt ülesmukitud, vanad tola, dramaatiliselt pärani silmade ning totakad suure ja punase suuga. Ma näen välja nagu kloun, ei suutnud Ella oma kohkumist varjata. Age naeratas. Kas tihe kunagi kosmeetikat ei kasuta? Mitte sellistes kogustes? See on fotomeik. Kui ei ole harjunud, siis võibki võõras tunduda, aga pildi peal ja taga kaunis, uskuge mind. See kõik olekski ehk täitsa kena, kui mul oleks noorema inimese nägu heietnodella. Aga teie ei ole ju ometi vana, hüüatas nüüd tüdruk, minu meelest olete te väga noor? Ella tundis, kuidas ärritus temas iga hetkega aina suuremaks kasvab. Ta oleks hea meelega lihtsalt püsti tõusnud ja minema jalutanud. Ma olen 88 aastane, ütles ta vihaselt. Olgu, ma võin alumistelt ripsmetele natuke värvi maha võtta. Võtke igalt poolt, võtke kogu see värv maha, eritises suu. Samal hetkel astus ruumi Renate. Oo milline daam, hüüatas ta hellalt, nähes vaimustunult. Tõeline diiva Hage, sa oled ennast ületanud. Talle endale ei meeldi, kurtis tüdruk. Ei ole võimalik, ütles Renate. Väga ilus on eritise suut täielik, kes juuksed ainult vajavad veel veidi sättimist. See suu. Ei saa öelda, et omaaegsetes parfümeeriapoodides midagi saada polnud. Kuid säärane poola huulepulk oli tookord siiski haruldus. Kingitus mehelt. Eksmees teadis niisuguse asja väärtust. Küllap mehe naine oli talle juba selgitanud. Huulepulgal olid kuldse mustriga plastmasskork ja huulepulk oli pakitud tillukesse papist karbikesse, millel ilutses punane roos. Roosiõite karboliga pulgavärv, mis oli hulga maitsekamat ja mahedamat tooni kui need, mida igapäevaselt harjutud nägema. Ei olnud. Odav lipupunane. Vaida õli, roosipunane, euroopalik, hella võttis pulgakarbist välja ja pani selle tagasi ja võttis jälle välja. Tõmbas korgi pealt ja nuusutas. Eriti hästi sai lõhnanud, mis ometi ei vähendanud kingituse väärtust. Ta ei visanudki huulepulga papist karpi ära vaid hoidis pulka seal sees. Hea tunne oli huulepulk aina uuesti ja uuesti välja võttes vaadata karbile trükitud roosioksa. Kolm õit oli seal ja üks puhkeb pung. IGA PÄEV Ella Roosi punasega oma huuli ei värvinud. Värvis ainult erilistel päevadel mehega kohtumise päevadel. Ent hoolimata sellest pulk aina kahanes. Kuni lõpuks tuli väike sõrm appi võtta, et põhjast viimased riismed kätte saada. Roosisuu oli mees talle öelnud ja siis kogu hoolega huultele kantud värvi laiali ajanud. Joonatan istus koosolekul, kuid ei kuulnud sõnagi, mida seal räägiti. Jonathani mõtted olid mujal. Elina juures, veri hurmade aias. Elina oli ka varem luuletusi kirjutanud, aga mitte selliseid. See siin ei olnud mingi juhuslik katsetamine, vaid tõeline päris luule. Joonatan oli selles veendunud. Luulekogu läbivaks kujundiks õlid, taimed, puud ja lilled, nende viljad, erinevad taimeosad kõiksugu kõdraadia, kuprad, tolmukad, lehe roodia, rootsud juured, juurikad, sibulad ja idud pungad ja Astlad. See oli vaade ühe inimese sisse. Elina sisse. Elina oli aed, kuhu mahtus palju koht, kus korraga valitsevad kõik aastaajad ning kus alandlik ja leebe teeleht ning kurilihasööja huulhein võrdset elu õigustavamad. Elina luule oli temperatuuride kõikumine eri värvimullad, mis ulatuvad savist ja liivast puhta huumuseni. See oli poeetiline botaanika ühtaegu romantiline ja karge, tulvil veidrat võõristust inimlikku lähedust. Elina ei võinud teada, et Joonatan oli viimased poolteist aastat taimi pildistanud. Just nimelt neid samu detaile, mis tüdruku luules tähenduse olid leidnud mitmesugustes valgustes, eri nurkade alt eri aegadel. Tal oli taimedega oma asi ajada. Jonathani pildid ülistasid looduse väikeseid vigu, tillukesi disharmooniaid. Tema kangelasteks olid lehe Roo murdumiskoht kuivanud Kauna prügiks budisenud vars ja putke puntrasse kasvanud sarikas. Ta otsis kõikjalt ebatäiuslikkust lihtsat ja ausat viltust olekut, mis ei kriibi, vaid on lähedane, et leida seeläbi lepitust omaenda isikliku hädise olekuga. Joonatan oli veidrast kokkusattumisest jahmunud. Rid täiesti müstiline, tema ja Elina mõtted edasi samu voolusäng mööda voolasid, ehkki nad polnud enam koos. Ta tundis, kui tugevalt ta on endistviisi Elina külge seotud. Kõigi juurte ja vartega kõigi takjanuppudega. Paariaastane eemalolek ei lugenud. Nad olid jätkuvalt koos enda jaoks olulisi asju, pildistas ta alati analoogkaameraga ja mustvalgele negatiiv filmile sest nii tundus õige. Viimase aasta jooksul tehtud töö taimedega oli Jonathani jaoks kahtlemata oluline väga oluline. Ta suhtus pildistatud taimedesse justkui sugulashingedesse. Kaadrisse püütud vildakustes ja vigades oli midagi liigutavat ja ehtsat. Joonatan neile tundus, et kõiki neid taimi, mida ta oli igalt poolt hoolega otsinud ja paljude omasuguste seast välja valinud tuli kohelda erilise tähelepanu ja taktitundega et mitte riivata nende habrast eneseusku. Sest vastasel juhul lagunesid nad koost ja muutuksid pajumatuks eimiskiks. Joonatan ei tahtnud nendega kontakti kaotada, ta vajas nende vildakusi, et ise püsti püsida. Vähemalt nii ta uskus. Ta lappas Megatiive. Muist olid veel rullides, ent enamus oli ta korralikult lahti lõiganud ja kiletaskutesse pannud. Siit leiab ta Elina raamatu jaoks kindla peale midagi sobivat. Jonathani silmad libisesid üle kaadrite, otsides seda õiget. Tillukesed valged varred ja valged lehed. Valge muld, must lumivalged, varjud ning mustad päikeselaigud. Mitukümmend meetrit fotofilmi, mitukümmend ruutmeetrit lahti lõigatud, negatiive täis sadu taimi.