Tere, head kuulajad, täna on teie ees filmirežissöör Tanel Toom, kellest me selle aasta alguses veel üsna vähe teadsime. Aga kes on jõudnud oma suurfilmi tõde ja õigusteemale anda nii palju intervjuusid, et justkui tundub, et me teame temast juba. Aga vaatame siis, kuidas see jutuajamine kulgeb ja kujuneb, tere tulemast saatesse, Tanel Toom. Tere. Mulla. Mina olen saatejuht Kaja Kärner ja meie produtsent on Marika Leetme, kellega koos me oleme käinud seda filmi vaatamas, siis vikerraadio ühisel filmiseansil ja me oleme mõlemad Tanel, sinu ande austajad. 240000 vaatamiskorda kuue linastumist nädalaga, see on iseseisva Eesti rekord. Vaatamisrekord, kas hämmastab sind või sa mõtled, et noh, normaalne, nii pidigi olema. Ei, loomulikult hammastel veel loomulikult selle üle on kohutavalt hea meel, et noh, et selleks me ju selleks on meil filme, teeme me ju teemegi neid vaatajale vaatajatele ja kui vaatajad kinos seda vaatamas käivad, siis seda mõttekam see tegevus nagu on. Ja mis teeb eriti rõõmu veel see, et ma olen siit-sealt kuulnud, et väga palju inimesi kinos, kes muidu regulaarselt kinos ei käi ehk siis, et osad, kes pole võib-olla isegi 25 aastat kinos käinud, et on nüüd kino üles otsinud seda filmi vaatama läinud, et see teeb südame eriti soojaks. Järva Teatajast lugesin, et raamatupoodidest on tõde ja õigus, esimene köide ära ostetud ja raamatukogudes ja pikad järjekorrad. Ja täpselt, et ja see on teine asi loomulikult, mis teeb väga-väga palju rõõmu, sest et see üks mu salaunistusi ka nagu selle filmiga seoses oli, et, et ehkki suunata see inimene selle algteose juurde tagasi. Et, et noh, et seest, kui palju on kuulnud, et et inimesed on imestunud, oi, selline lugu. Ja selline lugu ja see lugu on kogu aeg seal raamatusse tegelikult olemas olnud. Et tundub, et väga paljud avastavad selle, et selle tegelikku sisu enda jaoks nüüd uuesti Kas sa kujutad seda 240000 inimest publikuna ühe korraga ühes kohas ette, kas see mahub ära Tallinna lauluväljakule? Ma ei teagi, palju sinna või selle lauluväljakule ju kindlasti kastnud sinna kaare alla vist ei mahu, aga kaare alla küll ei mahu, aga, aga et ei tegelikult ei kujuta küll ette, ma, ega ma mingi, ma ei ole numbrites. Te ei kujuta, kas 300000 tuleb tänavu ära? No elame-näeme, seda väga-väga raske öelda, loodame, aga ühte ma ütlen küll siinkohal, et kui üldse kellelgil on plaanis seda filmi kunagi näha siis ta ei ole seda veel näinud, siis ma kindlasti soovitan seda teha kinos. Sest et see film on mõeldud tehtud suure ekraani jaoks, et nii operaator Rein Kotov, pilt kui helirežissöör, matis Rei helide maailm ja, ja hea helilooja Mihkel Zilmer muusikat, see on kõik kõik meeritud kino jaoks. Et see kõlab seal täpselt sellisena, nagu ta meil on mõeldud kõlama ja, ja eks kinos saab kindlasti selle kogemuse nagu maksimum siis sellest kätte, mida kõik need filmid, kõik, kes siis sellel filmil töötasid, oma panuse on andnud, et et kui üldse vaadata, siis siis ma soovitan seda kinostaja praegu veel seda jõuab, et praegu on juba väga palju uusi filme on peale ka nagunii tulnud, et et kes teab, kauaks seda nüüd veel kinodes näha saabuda. Vaat nüüd kui see esimene esilinastuse ärevus hakkab lahkuma ja, ja ma kujutan ette, et sa hakkad juba nagu sellest tööst lahti laskma, et sa tõesti iga hetk ei mõtle, et kas see, kas see kaader oli õige või kas see stseen oli õigesti lahendatud. Sa võid juba vaadata teatavalt distantsilt, siis me võiksime hakata just hindama mõningaid asju selle filmi loomise juures näiteks näitlejate valik, mis oli üllatav, aga väga õige. Mul tuleb meelde, et sa oled ühes oma varasemas intervjuus kirjeldanud oma emakeele ja kirjanduse õpetajat Tallinna prantsuse lütseumis, kes sulle hinnet bande pannes kirjutas sinna kõrvale, et sa suudad rohkem. Mis tähendab seda, et sul peab olema oskus näha näitlejas potentsiaali ja ressurssi, millest näitlejal endal võib-olla ei ole üldse aimu, kus oled seda. Ja. Vot näitlejatööd ma olen väga palju oma elus õppinud, aga seda ma olen just ma olen väga paljudel nagu lisaks kahele filmikoolile, mis mul õpetaja on, mul on väga paljudel koolitustel ja workshop idel käinud veel spetsiaalselt eraldi tööd näitlejaga õppimas, et viimati ma käisingi, me juba valmistasime tõde õigust ette ja 2016 maalin kolm kuud. 2016 sügist ja. Los Angeleses ja seal olin ühe maailma juhtivama näitlejakoolitus siis nagu acting kõutsi juures õpipoisiks. Et see on lihtsalt, see on see on mind alati väga, väga huvitanud, on selles mõttes see on filmis ju kõige olulisem osa ikkagi, et inimene läheb kinno testi inimest vaatama ja kui see inimene teda ei kütkestav või, või ta millegipärast ei ole huvitatud seda inimest vaatama, siis seal ei ole vahet, palju seal neid plahvatusi ei muid vilesid ja kellasid on, et sa, et see film ei tööta ja ei kalla. Et kuidas nüüd nagu näha inimeses ma ei tea, ega kas sellest, kas see on muidugi sa pead, ma arvan, piisavalt võib-olla seda inimestena tundma, aga võib-olla isegi mitte see on kuidagi see noh, see nagunii kõikidest kunstivaldkondades, eriti režissööride, et seal on ikka nii palju, nii suur osa on see tunnetuslik osa, et sa kuidagi pead selle ära tunnetama. Et ja nägema tai tegelikult selles inimeses on midagi veel ja muidugi see ei, see ei käi selles mõttes ainult režissööritöö puhul siis nagu näitlejate kohta, vaid ma pean ka kõikides teistes selle üles leidma, et, et noh, režissööritöö rongis tuua kõikides välja maksimum Kui me võtame priit loogi, siis ma vaatan teda teatrilaval. Ilus pikk poiss, esimese armastaja tüüp, aga ma ei näinud temas Vargamäe Andrest. Kuidas sina nägid? Ma nägin seda selles mõttes. Ta ütles, et ega, ega neid kohe neid asju näitlejaid otsides, et see on väga harva, kui sa nüüd kohe näedki, et oh, selles inimeses või selles näitajas on kõik täpselt see olemas, et ta tuleb astubki uksest sisse jääda, ongi see tunne, et ta ongi see Vargamäe Andres. Et väga tihti seda ei ole, seda olekski nagu rumal oodata või et aga siis peabki süvenema ja ma nägin, et temas on need jooned olemas, et seal vargad, Andres on kusagil seal sees peidus tegelikult et nüüd tuleb lihtsalt koos välja tuua ja tööd teha selle nimel, et jah ju ma sain aru ja uskusin sellesse, et et sa Andres seal on ja et me koos selle suudame välja tõhu. Kas Priit laagi kõrval oli veel teisi kandidaate sellele rollile? Kas need kandidaat, et ma proovisin ja Proovisin väga palju kõikide rollide peale, eriti Andres peale, aga selles mõttes, et ikkagi ikkagi ta oli. Ja et noh, ongi, mida nüüd kandidaadiks nimetada, et mu koht on alati võimalikult paljude näitlejatega proovinud midagi, mingit stseeni osa või et ma arvan, seal võis ka olla võib-olla mingi 15 või 20 Andrest. Roos. Ma tahan olla kindel, et ma valin, et mul on parim Andres, parim võimalik kaadretz, seega pigem proovin rohkem kui vähem. Tammsaare tõde ja õigust on varasematel aastakümnetel hästi palju dramatiseeritud, me oleme seda lavalt näinud ja suuremal osal inimestest, kes tulid filmi vaatama, on kas pikem või lühem teatrimälu. Mis tähendab seda, et me mäletame. Kõikvõimalikke lavastusi, igasuguseid rolli, jooniseid, rollilahendusi. Kas sa mõtlesid ka sellele, et kui inimene tuleb filmi vaatama, siis tal on teatav slepp kuidas, kuidas seal rolli lahendanud näiteks Kaarel Karm, kui me räägime oru pea arust või, või kuidas seda on teinud näiteks muuseas Jüri Krjukov. Et, et kas see moodustab mingi niisuguse Sarnase lähenemise või sa tahtsid, et täiesti valgelt lehelt sai seonnast mitte millegagi, mis on vaataja mälus varasemast ajast. Ja kindlasti see viimane osa, et ei, selle peale ma absoluutselt ei mõelnud, et noh, see oleks juba nagunii kuidagi liigselt koormav liigselt korvavega koormava ja ka see, et see ei oleks nagu õige tegemine, et kui ma nüüd, et võib-olla tõesti näen õnneks ma ei ole nende varasemat rolli lahendustega, on nii tuttav ise et et noh, et kui mulle tõesti tundub, et see lahendus võiks selline olla, et oot-oot, aga Krjukov on mingit tähis natukene oli sarnane ja kas ma nüüd hakkan nüüd meelega siis seda muutma kusagile suunas, mis minu jaoks ei ole tegelikult nagu seesmiselt nüüd kõige parem lahendus sellele, et noh, et siis juba ma teeksin valesti seda asja. Et nagunii kõik režissöörid on erinevad nagunii, kõik näitlejad on erinevad, et nüüd seda karta, et keegi mängiks täpselt samamoodi nagu 30 või 40 aastat tagasi keegi teine, et see tegelikult see on nagunii see ei ole võimalik või noh, mis siis küll jah, kui kui inimene üritaks seda koputada, kopeerima hakata. Aga et noh, seda me nagunii ei tee. Aga aga noh, et pigem me siin on see, et, et igal inimesel on igal eestlasel on nagunii oma ettekujutus tõest ja õigusest ja milline see ja milline see film olema peab ka neil, kes ei ole raamatut kunagi lugenud. Et seda ma teadsin küll, aga see on paratamatus, mis ma ikka selle teadmisega siis nüüd väga peale hakkama, et ma silmas seda muuta. Kuidagi. Ma võitsin. Tuleks sellepärast, et Priit Võigemast ei lõhu seda joonist, mis on minu mälus ja kujutluses loodud Kaarel karmi ja Jüri Krakovi poolt ja, ja mulle tundub, et Priit loogi Vargamäe Andres on kuidagiviisi hingesugulane Valdeko Ratasseppa Vargamäe Andresega aastakümnete tagusest draamateatri lavastusest, ühesõnaga et on mingid väärtused ja tõekspidamised, mida sa oled samamoodi tabanud kui näiteks Voldemar Panso teatris või muud asjad, et, et sa ei ole lõhkunud või rikkunud seda pilti, mis meil varasemast on. Aga eks see tuleb ju ikkagi selles mõttes, et see nüüd ei ole ju kadunud pandud, vaid see on ikkagi sealt raamatust ehk siis see ongi Tammsaare. Et võib-olla siis me oleme sarnaselt. Ma ei tea, Tammsaarest aru saanud või et mingi mingisugused kohad ikkagi, et see raamat on ju ikkagi päris päris hästi kirjutatud. Nii et, et ega et see, et kuidas me sellest arusaam, muidugi iga inimene saab noh, seal on pooltoonid, et mismoodi, aga ikkagi see millesse võiks olla või et see on ikkagi pigem nagunii. Pigem sarnane vist, et kuidas me mõistame seda või miks miks see raamat siis meie jaoks oluline olla? Publik tunnustab sind, Tanel mitte ainult selle pärast, et sa oled meile uuesti justkui selle tõe ja õiguse esimese osa tagasi andnud vaid publik tunnustab sind väga ka selle eest, et sa oled seda kõike teinud oma eesti näitlejatega, oma võttegrupiga, režissöör siis operaatori helimehe, nii nagu sa ette lugesid, et sa ei ole pidanud laenama välismaalt võõrleegionäre. Kas kiusatus oli? Ei olnud, sest et me kuidagi me tegime kohe selle otsuse. Alguses mäletan, Ivoga rääkisime, mõtlesime käsi, et et sest võiks ikka olla täielikult ainult eesti film, et ainult Eesti tootjad ja et Me ei küsi kusagilt välismaalt raha juurde ega midagi, et me teemegi nagu puhtalt siinsel puhkudel ta ainult eestlastega, see oli väga lühike mõte ja nii jäigi, ei tekkinudki. Nagu rohkem seda. Mingit tunnet või vajadust, et see oli jah, mingil määral valgusest teadlik otsus ja aga noh, ei olnudki selles mõttes, et ei tekkinud ka mingisugust kiusatust, et tegelikult need kõik need filmiprofessionaalid olid ja on siin eestis olemas, kellega on võimalik aga hästi ja samal tasemel filmi teha nagu välismaal. Tõestasid, et me saame hakkama ja meil tuleb hästi välja. See on suur asi. Kui oluline on sinu jaoks põlvkonna kaaslus. Juhtoperaator Rein Kotov ja produtsent Ivo Felt on just nagu juba järgmisest põlvkonnast. Ei ole, see ei ole selles mõttes minu jaoks minu jaoks on oluline, on veregrupp et et, et need siis nii-öelda kattuksid meeskonnaga, et, et just põhipõhi siis loomingulise grupipeadega või et see, see on, see on kõige olulisem, et usaldaksin seda inimest, et meil oleks hea koos olla ja rääkida ka millestki, kui, kui me ei tee võib-olla filmi või noh, et seal sees ei ole küll alati ei pea niimoodi olema, aga aga tõesti kuidagi nende noh siis Reinuga, ma lähen koos väga palju nagunii teinud ka varem. Nii filmi kui reklaame. Et. Et see jah, ma ei olegi huvitav, et see nüüd küsinud kunagi niimoodi üldse mõelnudki, et oi, et aga peaks, äkki peaks nagu hoidma kuidagi mingi selles keskmist vanust kusagil sarnane nagu haridus ja. Ja oma põlvkonna tõekspidamised ja need on sageli väga olulised. Aga teine asi veel, mida sa tänu sellele filmile iseenda kohta teada said, on see, kuidas sa kriitikat talud kas hästi, keskmiselt kehvasti. Ma arvan, et pigem hästi. Et muidugi selles selles mõttes see on, et mis siin salata, alati nagu vahet ei ole, kui algaja või mitte algaja või kui väike või suur režissöör sa oled, et ikka ju kriitika kriitika on väga vajalik ja see loomulikult see võib haiget. Me oleme ikkagi ju inimesed. Et ka Martin Scorsese on inimene ja on öelnud, et võib-olla ta load mingi täiesti suvalise kommentaari kusagilt ja see painab teda päeva lõpuni, mis on täiesti anonüümse inimese poolt kirjutatud, kes võib olla kunagi ei näe ja ei saagi nägema seda inimest ja ei tunne ei tea midagi, aga see kuidagi ikkagi võib torgata mingile, kellel võib-olla või sa oled, ma ei tea, sellel hetkel kuidagi emotsionaalselt hapram või et aga ma usun, et ja talun küll ja see on selles mõttes on ju vajalik ja ma ju tahangi teada kuidas kuidas inimesed filmi loevad või mis nad sealt saavad, et see on selles mõttes on kindlasti väga vajalik osa selle kogu filmi tegemise protsessi juures, siis. Üks väheseid, kes oma nimega on sinu filmi kritiseerinud, on siis PÖFFi ellukutsuja elushoidja Tiina Lokk, kusjuures tuleb meelde tuletada ka seda, et PÖFF andis sulle noore filmitegija Bruno Oja nimelise preemia alles 2017. Jah, vot ma arvan, ma pean võib-olla sellele tagasi andma, et vaatame, Tiina, mul ei ole veel seda telefonikõnet teinud. Aga ehk siis vaat eks ta nüüd minus pettunud. Kui küsitakse tagasi, teeks mõisid avaldaga sipsik, et saad piitsa ja präänikut. Präänikuid. Koledam asi, mis tulevikus tõe ja õiguse filmiga võib juhtuda. Tanel mõtleb, kas pakun ühe variandi, no paku, eks ole. Et sinust järgmine põlvkond hakkab seda filmi telefonist vaatama. Oi jaa, see on kole-kole küll see nii koledat asja ei julenud isegi mõelda, aga näha küll ja ja selles mõttes, et mitte lihtsalt vaatama, vaid, et ta hakkab ju, vaatan bussipeatuses ühe jupikese siis ta räägib sõbrannaga või sõpradega juttu, siis ootab ristmikul jalgrattal oma teisi sõpru, vaatab jälle neli minutit. Selles mõttes, et seal küll muidugi valus jah, et kui keegi seda telefonist vaatama hakkab, et see ei ole küll. Sai filmitud ja tehtud sellisena telefon. Kas sa oled hakanud juba filmid sellest filmist lahti laskma? Ja Ma üritan või kuidagi? Ega mingi jõuliselt ka nüüd sellega ei tegele, aga õnneks noh, õnneks on loga kas või tänane praeguse saade, et see on ikkagi selline nagu pehme väljaminek sellest loost ja sellest ajas siis minu jaoks, et oleks nüüd siis niimoodi olnud, et on see esilinastus ära ja pärast seda ei ole enam ühtegi üritust ja intervjuud sellelt teemal, et noh, et siis saaks nagu väga valus mõõgaga lõikamine olnud, et nüüd ongi nüüd plõks ja nüüd on kõik läbi ja keegi enam ei räägi sellest jäägi enam ei taha nagu. Jah, et selles mõttes on see pigem täiesti Molockey nagu pehme väljaminek, mul juba tuleb uus projekt peale ka, et ma pean vaikselt sellega tegelema. Nii et midagi väga hullu ei olegi, et ma kartsin. Hullemat otseselt öeldes, et, et see pohmakas nagu tavaliselt on või et noh, see on eriti alati pärast võtteid. Et väga kan tervel grupil ja näitlejatel tihti jälle, no režissööril õnneks on see, et siis tuleb järgmine protsess, peale tuleb tulebki kiirem. Mida kiiremini sa montaažiruumi saad, seda parem see on, et sa ei ole nagu selle tühja tundega kuidagi. Aga jah, kui film täiesti valmis saab, siis muidugi siis enam ei ole midagi teha, enam midagi parandada. Et siis aitab, jah, sellised laupäevased saated aitavad sellest välja tulla. Ma saan muidugi aru, et sa oled lõpututest intervjuudest tüdinud ja väsinud, aga vaata, see on hing, mis sul tuleb maksta selle eest, et sind armastan. Kaja loodimisel on täna filmirežissöör Taani Tanel Toom või ma peaksin ütlema Thnjelt nii nagu kutsuti siin 2010. aastal Ameerika filmiakadeemia Oscari-galal auhind. Ma arvan, Tanel Toom on täitsa hea variant, et las ta praegu olla nii. Jutusta, mis tunne on olla 27 aastaselt saada parima tudengifilmi eest Oscar ja pidada tänukõne 1000 pealise auditooriumi ees, kes kõik on filmimaailma suured tegijad. See, ega ma sellest hetkest nüüd nagu seal laval seismisest neid väga palju küll ei mäleta. Muidugi see tavaliselt sellised hetkel minu, mis tavaliselt selliseid mul ongi üks nagu selline hetk olnud, aga aga, ja ei, ega see hirmus, aga ega see halb tunne ei olnud just. Et muidugi see oli suur au seal olla ja, ja, ja saada see auhind sellelt samalt Akadeemialt ja needsamad liikmed, kes siis annavad ka suuri Oscareid välja, et muidugi see oli päris huvitav hetk ja seesamamoodi, see tuli nii. Nii. Ootamatult, ega filmi seda filmi tehes kordagi ei julgenudki osanudki mingisuguse sellise asja peale üldse mõeldagi. Ja see oli ja see film, mille eest ma sain selle filmi sündimine oli väga raske, vaevaline. Me hakkame kohe sellest rääkima, ma lihtsalt tahan öelda kuulajale. Youtube'ist saab Tanel sinu tänukõnet vaadata, see on nii südamlik. Soovitan kõikidele. Maja ise teda ei julenud vaadata, miks, vot ma ei tea, või ei meeldi üldse Ennast kusagilt? Tagantjärgi vaadata, alati mõtlen, miks ma seda ütlesin, miks ma nii tegin, jube piinlik on kuidagi ennast kuulata ja vaadata. Tuleval aastal tuleb sul minna EFTA galal parima filmi režissööri auhinda vastu võtma. Kas kõne on valmis? Sa oled seal žüriis? Manen, vaataja, vaatajad ei, kõne ei ole mitte kuidagimoodi valmis. Et vaatame, kes seal, kes seal, kes seal nomineeritud saavad olema, kas me üldse sinna nominentide võib-olla on, Tiina Lokk seal žüriis ja, ja üldse otsustab, kes sinna nomineeritud saadi. Mul ei ole üldse sinna asja, ei tea, hakkab, kui on asja, kas sa esined poliitilise avaldusega ei? Kinni, ma ei usu seda, vaatan muidugi Mil milline see olu oleneb, milline see olukord Eestis aasta pärast on. Aga ma olen ennast alati väga poliitiliseks inimeseks pidanud ja minu ma tea, arvamused või teadmised sellest valdkonnast ei ole mitte kuidagi, ei pea neid nii pädevaks ja huvitava, kas ja teistsuguseks, et ma, et keegi, et ma peaksin neid kellegile vaid kuulutama, et ma lihtsalt lihtsalt tol ajal-sugune inimene, et et jään oma oma liistude juurde, teen filme, üritan, noh, minu, minu minu keel ongi filmikeel. Et mis ma seal, et et see, et ma siin praegu üritan ennast eesti keeles selgelt väljendada väga tihti, see ei ole minu jaoks lihtne. Pigem teen oma asja ja ja üritan rääkides läbi filmida. Räägime sellest pihtimuse filmist, see oli sinu magistritöö inglise rahvusliku filmi- ja telekooli lõpetamisel kus õppisid mängufilmirežiid. Selle tegevus toimub Inglismaal ühes katoliiklus koolis. Peategelasteks on poisid. Pakun, et alla kümneaastased ja see oli suur risk hakata lastega filmi tegema. Oli eriti lõpufilmina, et seal oli jah, et seda ma teadsin oma, aga noh see lugu, mida ma tahtsin ju töötada ja noh, kogu see kandev asi seal oligi see, et noh, et need tegelased peavad olema nii noored ja ja ma teadsin, et see on väga suur risk ja, ja ma olen jah ka mõne teise filmi puhul nagu ikkagi võtnud neid riske too kordist risk tasus ära, aga jama väga teadlik sellest, et kui see ei tööta või et kui ma ei saa neid poisse hästi ja usutavalt mängima siis kukub kõik kokku. Et sellest ma olin väga teadlik Kas sa oled kusagil öelnud, et sul oli eelnevalt kogemus filmitööks tööst lastega? Selleks hetkeks ma selles mõttes, et see oli ikkagi esimene nagu suurim kogemus nagu see selle lõpufilmi jaoks, et ma muidugi enne seda olin teinud ka mingisuguseid väikseid klippe või asjad, aga mul ikkagi filmis ei olnud. Ma polnud nagu lapsi on nii, nii kandvamates rollides mitte kunagi kasutanud. Et, et ma arvan, et see oli mu esimene nagu suurim kogemus, et ma seda, kui ma olen seda öelnud, siis see ongi, see oli vist mõtlesin seda vist tõeõiguse kohta, et noh, siis oligi, et enne seda olingi teinud selle professioni ja siis on kaalu paljudes reklaamides on, kus on olnud peategelased lapsed ja või laps, et et jah, väga teist teistsugune, teistmoodi peab nendega tööd tegema ja neile lähenema, et see et sa pead veel rohkem sedasama nendega koos siis tegema või näid sellesse psühholoogilis seisundisse viima või emotsionaalsed hetked, mis selle stseeni jaoks on vaja, et sa, et saab. Tead ikkagi vaid sa ei saa anda neile mingisugust lihtsalt mingisugust juhendit või, ja siis, et nüüd ma lasen näitlejale, et ma räägin temaga ja siis ma nüüd lasen tal viis müüdi tol ajada, viib ennast ise täpselt sellesse emotsionaalsest seisundisse, mis siis võiks vaja olla. Ja siis ma veel muidugi stseeni jooksul võib-olla lükkan seda ühele või teisele poole kallutada lasta, aga seda ei saa teha, sa pead nagu kuidagi ise koos nendega sinna minema või. Laste puhul on palju ka niisugust administratiivset koormust, et sa pidid kindlasti läbi rääkima nende poiste vanematega sõlmima lepinguid. Seal olid kindlasti mingid pauside nõuded. Kui palju. Ja lastu Inglismaal on vägagi see, et seal on väga keeruline, et juba see, et, et seal on täpselt, et seal ongi, mis, kuni seitsmeaastaseni ühed reeglid siis on seal kuni ma ei tea, 10 on järgmised, et mitu tundi järjest võib üldse platsil olla, iga mitme minuti tagant peab tegema mingisuguse pausi, kui see on kooli ajal, siis peab olema õpetaja seal platsil veel peab lapsehoidjad igale lapsele nagu üks lapsehoidja, et seal väga väga-väga keeruline, et juba ka juba ka selles mõttes, et et koolist, seal Inglismaalt öeldi, et seod ennast kogu sellise, selliste asjadega paned lukku, et et oled sa kindel, et see tasub seda ära või et on seda väärt. Aga õnneks nendel lastel olid väga toredad vanemad mõlemal poisil. Ja et me, Eesti me ühtegi Lapsele, mis maksab ka päris palju, et nüüd aga, aga need vanemad olid ise nõus siis seal kohal käima või vähemalt ühe need poisid said omavahel ka kohe sõpradeks, need vanemad said ka omavahel tuttavaks ja hakkasid 11 usaldama, nii et seal sellega läks kuidagi hästi. Et ongi oluline toredad inimesed leida, kellega filmi teha, mis tähendab, et sa ei ole inimene, kes otsiks kergeid lahendusi. Kindlasti mitte, pigem pigem on see tundub niimoodi, et see on väga vastupidi olnud, et, et ei ole küll Jarhitigi otsust oma elus nagu, kus selle asja teinud, et oi, aga nii on lihtsam või teeme nii, et siis ei pea selle või sellega tegelema. Et kuidagi üldse mitte. Aga noh, eks see ongi see, et ega siis on ju selge, et ka see Et seda, ma arvan, on mul vaja tunda, et, et sa ei saa kunagi olla 100 protsenti kindel, kas asi tuleb välja, kas asi õnnestub või mitte. Et see paneb sind ikkagi, paneb mingisuguse adrenaliini kusagil liikuma ja, ja seda paremini ja kirglikumalt võib-olla seda tööd teed. Ja ka see, et, Noh, mis mulle meeldib tuua selle, see Näide, et kas sa nüüd, et mis et, et see need on kaks justkui sarnast tunnet, aga, aga erinevad tunnet, et kui sa nüüd Lähed Haanja kõrgustiku ja ronid sinna Lasnamäe otsa, ma ei teagi, mitu minutit see täpselt võtab, et sinna ülesse olen mina treenituses. No oleneb treenitusest igal juhul, noh selles mõttes, et sa jõuad kindlasti samal päeval sinna ülesse. Siis sa vaatad ja see on väga mõnus on sinna üles jõuda. Et see oli päris väsinud olla, kui sa sinna ülesse jõuad. Aga see on hea tunne, et oh, et tore ronisin ja milline vaade siit on ja millegagi hakkama saanud. Või. Viis päeva, rohkem sul seal aklimatiseerumise probleemid. Ühel hetkel sa pead hapnikuballoonid kasutusele võtma, sul on külm, sul on tuuline, sul on raske, see on igatpidi väga raske ettevõtmine ja nüüd, kui seal lõpuks jõuad sinna tippu, mis tunne see siis on. Et kas sa saad neid kahte tunnete omavahel võrrelda. Et noh, et muidugi me tahame teha raskeid asju, mis selgitavad väljakutsetesse see tunne, kui, kui äkki õnnestub, siis on ju. Ei ole üldse halb tunne. Saleti baasilt eneseületaja. Jah, seda kindlasti, et ma jah, nõuan väga seda endalt ja ma arvan teistelt ka, kellega ma koos asju teen, et ma ei tea, mu muidu ju ei ole ju kuidagi, ma ei näe sellel asjal väga mõtet, kui ma ei. Paremini kui ma suudaksin ja just see, et, et kõik koos tehes, et filmi puhul ongi see, et see üks pluss üks pluss üks, et noh, et see summa all palju suurem kui lihtsalt nende üksikindiviidide summa, siis vaid see, mida, mida on võimalik nagu koos teha või selle asja väärtus On sa armastad riski? Riski võtta. Vaat ma ei, ma ei julge öelda, et kas me nüüd armastan, aga kogu aeg alati kukub niimoodi välja, et ma nagu võtan või või pean võtma või. Aga ma ei kuskile, c5 ma küll ei julgeks kirjutatud, et ma armastan riske, aga, aga jah, ma millegipärast millegipärast võtan või kuidagi nagu panen ja nagu olin või et kõik kõik panused ühte kohta küll ühel hetkel seda vägagi nõus tegema, et ja ei kahetse kunagi. Ei kahetse kunagi, vastupidi väga kahetseksin, kui ma ei teeks seda. Vot seda ma kahetseksin küll seda, ma kardan küll, et, et kui see on kõige hullem tunne, kui kui on võimalik tagasi vaadata ja mõelda, et vaat siin oleks pidanud ikkagi veel rohkem, oleks pidanud veel rohkem tunde sellele või tollele asjale pühendama. Et ma seda tunnet kardan väga, see on kõige jubedam tunne. Ehk siis seda tunnet ei oleks, ma panen juba kõik kohe kõik energia panused sellele mingile asjale, mis tundub õiget. Et ma ei peaks pärast kahetsema, et see kahetsemine on kõige Jah, võrdub peaaegu et enesesüüdistamisega ja, aga see ongi enesesüüdistamine see enam, mis sellega peale hakata, et see ei aita kuidagi nagu. Et pigem Pigem peabki see tähelepanu kuidagi olema tulevikus, et oh ma nüüd tahan, ma tahan, ma tean nii suure või, või sellise või olla suguse asjaga hakkama saada mitte sellega, et vot eelmine kord ma nüüd ju ei andnud endast ja nüüd ma seal seetõttu siis üritan paremini teha või ta on nagunii alati igat asja paremini teha, aga aga kuidagi tähelepanu oleks tulevikus, et kas või seesama, mis sa teed siin välja, et, et minu kallis emakeeleõpetaja, lemme, siirded, mis tal tööde juurde kirjutas, et suudate paremini, et et hea, aga, aga teis on miskit veel või et, et see kõik on kuidagi ju, see suunab selle tähele pannud tulevikku, mitte ma ei istu nüüd selle, ma ei tea, kolme plussi või nelja miinuse otsas ja vot nüüd saingi ja nüüd siis mõtlen ja mõlgutan. Aga et seal on mingisugune asi, mis viib selle tähelepanu tulevikku, mis, mis aitab mul nagu edasi minna või et kuidagi see tagasiside ka, et see oleks nagu tulevikku suunatud, mitte nüüd sellele, et vaat nüüd tegi istugaksjavad, mõtle nüüd selle peale. Et miks see kaks rulli ja, ja vot et ma ei tea Tanel räägi palun, mis on olnud sinu filmitöö juures kõige pingelisem olukord, mille puhul sa oled mõelnud, et vaat siit nüüd enam edasi ei saa. Inimesed armastavad põnevaid. Filmimaailmaski jutuste, palun, oh, sa oleks pidanud selle küsimuse siis ma ei tea pikalt ette, Saarto, eks ma siis oleks pingelised selles mõttes, et see Eks nagu sellel vast igas päevas on midagi sellist või igas igas igas võtte päevas on on selliseid olukordi, et ega nad nüüd ei olegi mingisugust ühte tol päeval ma küll mõtlesin, et ma a, kusjuures selles mõttes küll, et näiteks kui me kõige esimest filmi üldse tegin, lühifilm teine inimene, ei, ma enne seda olin juba teinud mingi kolm või neli filmi, et see oli mingi 2004 või kakstuhatkolm aastal, Mait Malmsten mängis peaosa olla. Kaks 68 oli filmi nimi ja ja seal oli küll see tunne, et mingi esimesel võttepäeval, et et noh, kuna ma ei osanud, lihtsalt sa näed või et tunned, et see no samas me oleme kõik tudengid, seal kõik tegime oma esimest asja, aga kuidagi see tunne, et issand jumal, et maid, tea või see oli just näitlejatööga seotud. Et ma, ma ei olnud mingis stseenis seal Maidu rahul või, või no mis rahul. Ma tahtsin seda muuta, aga ma ei osanud talle midagi öelda, ma ei osanud seda verbaliseerida nagu noh mis ma siis nagu ütlen. Ja kogu see tunne või see abituse tunne, et ma ei oska ennast väljendada ja, ja ja issand jumal, kõik, nüüd mu kursakaaslased ka kindlasti mind vaatavad ja ja nad näevad, et ma mõtlen ja ma ei oska midagi teha ja nad ju kõik tahavad mult vastuseid ja et see oli küll päris jube tunne, siis mõtlesin, et nüüd see esimene film jääbki viimaseks, et rohkem vist küll ei ole ikkagi see nagu minu ala aga rohkem mida rohkem teed, seda rohkem ta armastama veel rohkem hakkasin ja ja ma ei teagi, et selles mõttes. Et pigem on see, et sa pidid valmis olema, et sa ei tea kunagi, kust see pauk või kus löök nagu tol päeval tuleb. Et kui sul ongi justkui sul on lapsnäitlejad. Et ka tões ja õiguses seal oli muidugi neid hetki, et sellel lapsel on lihtsalt ühes mingist kellaaastal on väga halb tuju taevas ja see ongi, see ei ole mitte kuidagi ei pruugi nagu sinuga seotud olla talongid nüüd lihtsalt jonnituju. Jaa, ta karjub, trambib jalgadega. Aga sul on veel filmimata või see pooleli, et mis, kuidas nüüd seda siis ma ei tea lahendada või et siis peabki. Noh, aga siis, aga samas ongi ka see, et seda ma tean ka, et et see ei aita, kui ma lihtsalt hoian mingi peast kinni ja, ja ma ei tea, kõnnin minema või hakkan kellelegi peale karjuma, mis sa teed, viskad hundiratast siis selles mõttes kasvõi viskan hundiratast vägagi, olen nõus hundiratast viskama, kui see aitab, et ma teen kõike, mis, mis aitab ja mõtlen ka filmitehniliselt, et kas seda on võimalik kuidagi teistmoodi meil nüüd ümber mõelda, et filmida või siis et ma filmin seda kuidagi jälle mingi mingi filmi trikinet, ahah, selle kaadri osa. Ma arvan, et kui staatiline kaader oma selle kaadri osa filmil, ma panen selle kasvõi lapse sinna istuma niimoodi, et tal on ema seal lähedal või ma lähen ise sinna lähedale sinna kaadrisse tegelikult sisse. Ma räägin temaga lihtsalt ja siis admin nagu kuulama, ühel hetkel. Siis meil on see kaadri osa filmid ja siis nüüd filmime selle teise kaadri osas, võib-olla selles stseenis ta lihtsalt pidigi istuma vaikselt ja kuulama, vaatama, mis toimub ja enne alla see nagu lahendus on leitud, aga lihtsalt ongilised. Et, et sa pead väga tihti ümber leiutama, et kuidas seda, kuidas seda stseeni filmides, et on need, kui, kui sellised ettekirjutamata probleemid või või situatsioonid tekivad. Sa oled öelnud ühes intervjuus, et sa vaatad nädalas umbes kolm-neli filmi vähemalt, et mida sa oma profi pilguga otsid nendest filmidest, kas sa otsid huvitavaid paare seda, kuidas lugu ennast jutustab ja kiri või, või mida? Tead. Ma selles mõttes, et ma ei teagi, kas ma nüüd midagi nagu sealt konkreetselt otsin, aga ma näen selles mõttes kindlasti, et filmitegija vaatab filmi väga teistsuguse pilguga. Et see, et ka et ka hal ka halvast filmist on midagi õppida, et sa näed, et miks, miks see asi ei tööta või taha, ma teeksin selle küll teistmoodi, et ahaa, et, et siin tundub, et on. Ta on jube halvasti kirjutatud, dialoog kaotatud, tegelikult see ei ole halvasti kirjutatud dialoog tegelikult on lihtsalt siin on nagu näitleja või režissööri tegemata töö näitlejaga, et tegelikult selle dialoogi saaks väga hästi kõlama, et et see et ma näen ju kõiki neid elemente Donson, helidisain või muusika või montaaž või, või, või pilt või kaamera liikumine või, või näitlejatöö või või üldse, kuidas seen on kirjutatud ja üles ehitatud, et et kõike seda, et see, et selles mõttes ongi, et kui on hea film, siis ta on nagu seda parem või seda rohkem pakub minu jaoks, sest ma näen kõiki neid elemente, issand, vot nii hea, sellepärast et see ja see ja need asjad on juba hästi kõik tehtud, et see, et sa näed neid nagu neid pusletükke või neid neid koostisosasid, siis seal kogu aeg, et see on väga jube põnev, on see Kas sa oled nüüd filmirežissöörina valmis jätk? Ma ei tea, filmirežissöör ei ole kunagi valmis küps, et, et on, on kindlasti mingisugused lood, mida mida ma ei oska veel jutustada. Ja, või ei, mil, milleks ei ole valmis või noh, ja on, aga, ja see käib ka vastupidi. Et see on nii, inimene on ju ka ju arenev organism kõge, et ja nagu ka filmitöö ja, ja loo. Et noh, need lood, mida sa tahad jutustatud üks üks minu õpetajatest Kes on üks väga suur ja tunnustatud režissöör ja temaga oma ükskord rääkisin sellest, et et arutasime ühte lühifilmi stsenaariumit ja siis ma rääkisin ka sellest, et, et noh, et vaat, et et mida ma kõike tahaksin kindlasti, mis ma, mis ma tunnen, et ma pean elus nagu inimesena tegema või kogema, et, et, et ma saaksin nagu päriselt või ausalt mingisuguseid lugusid jutustada. Ja siis ta ütles selle peale, et ja, aga aga see on täpselt vastupidi, on see ka, et tema oli tol ajal, siis ei tea 60-le lähenev. Ja mina siis olin mingi 25 midagi niimoodi, et ütles, et jah, aga, aga mina ei oska praegu niimoodi filmi teha nagu sina praegu tööd nagu enam või et, et ma ei saa, et me seda ka ei saa kunagi nagu tagasi või et. Teha samasugust filmi või samamoodi jutustada, nagu sa 25 sõna tegid. Ja see 25 sõna tehtud mingisugune film jumala äge film olla ja nagu väga hingeminev ja, ja mida iganes, et see, et see See, et kuidas sa seda lugu jutustada on? Kõigi muidugi, nagu paljuski seda nägu, milline sa inimesena sest tol hetkel oled või? Kus sa siis oled, sellel hetkel ma ei tea. Kas aeg ja elukogemus seavad oma piirangud? Ma tahaksin saate lõpetuseks lugeda ette ühe tsitaadi veebruarikuu õpetajatele Hest, kuhu solid andnud pikema intervjuu. Ja sinna intervjuu juurde on ära trükitud üks ainukene kommentaar paljude hulgast. Loen selle ette. 40 aastat tagasi sõitsin kolikoormaga Tallinnast kolkakülla elama, ütlesin enda kohta, et olen kaasaegne Krõõt. Eile sõitsime läbi tuisu ja libeduse kinno. Tagasiteel veidi vaikisime ja siis tuli paisu tagant sügav tänutunne. Armastus oma maa ja rahva vastu. Mõtlemapanev ja samas arusaadav film, oleme midagi sellist, kaua igatsenud. Tanel oma meeskonnaga on end ajalukku ja mis peaasi meie südametesse kirjutanud. Niisugune kommentaar. Minu küsimus on, et kui sa oled 30 kuueaastaselt ennast meie südametesse kirjutanud, mida sa ülejäänud 60 aastat? Kavatseb teha? Noh ma loodan, et praegu on selline tunne, et tahaks filme teha järgmised 60 aastat. Et ma ei tea, eks. Et kõige olulisem ongi minu kui režissööri heaks kindlasti see, et ma saaksin jutustada neid lugusid, mis mulle endale korda lähevad, et siis on ka väike võimalus või noh, siis on ka võimalus, et sealt kellelegi teisele korda läheb. Et ma lihtsalt, et ma jääksin endale ausaks ja ja teeksin seda, millesse ma jätkaksin, siis filmide tegemist niimoodi, et ma teen ainult seda, milles ise siiralt usun. Et siis on ka võimalus, et kirjutatakse selliseid kommentaare, mis on väga-väga armas kommentaar. Jaanus lugejale toob pisara silma. Tänasesse saatesse meil rohkem ei mahu, aga kui on põhjust Jelemanni, Oskar või või mõni muu punasele vaibale minek, siis kohtume ehk selles saates jälle aitäh. Tanel Toom, aitäh. Ja järgmine saatekülaline ootab meid kaja loodimisel juba tuleval laupäeval kuulmiseni.