Kajalood alustab. Me esitleme teile täna meest, kes on keskkonnakaitsest raadios juba aastakümneid tagasi rääkinud aga keda elu on viinud ettevõtlusesse. Pealegi nii edukalt, et maailma juhtivamaid ärikonsultatsiooni ja tehinguid nõustava firma Ernst Jiang Eesti haru alista hiljuti aasta ettevõtjaks 2019. Tere tulemast saatesse Tõnis Kaasik. Ja see pole ainus hiljuti saadud tiitel. Mõni kuu tagasi pälvisite te aasta kultuurisõbra 2018 tiitli ja enne seda sai Teie ettevõte Ekomet tal aasta pereettevõtet mitte tiitli. Ja seegi pole veel kõik. Teie ärisid koondav Net Systems kasvatas mullu hüppeliselt nii käivet kui kasumit ja ikka miljonite eurode jagu. Öelge palun, kas Teie elu pole kunagi nii hästi ja edukalt läinud kui praegu? Kas praegu on parim aeg? No nüüd öelda, 70 aastaselt on elu parim aegs. Ei oska öelda, mis seal seal, millega mõõta, seda, eks ole, kui seda rahas mõõta ja rikkuses ja ma ei tea milles võimalustes, siis ta muidugi pole kunagi nii palju võimalusi olnud kõike seda teha ja see sattus minu 70. sünnipäeva ümbrusse mõni kuu enne, mõni kuu pärast, nii et selles mõttes on ta küll, olen sattunud nüüd niukses vanast peast see tähelepanu keskpunkti. No eks te olite terve elu selle nimel ka tööd teinud, et üks kortse pidi oma krooni saama. No ei, ma nüüd selle nimel tööd ei teinud kunagi ennast ettevõtjaks saada, aga eks ma oma vagu ajasin kogu oma elu eluaja pärast seda, kui ülikoolis lõpetasin selle looduskaitse eriala või ka sealt veel 10 aastat tagasi, kui ma isaga kahe mehe sae otsas metsa langetada tahtsin. Metsa langetamine looduskaitsetegevus on aga aga loodusega igati seotud. Et sa oled selles mõttes, kas tõesti ainult üks pikk-pikk-pikk vagu. Millal teie elus on olnud kõige tülikam aeg või niisugune aeg, kui asjad ei liigu või ei suju? Noh, ega nad ju ei liikunud, eks mul, selles nüüd nõukogude aja seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel üsna üsna seisakut aeg, eks mina tegelesin oma asjaga erinevates ametites, aga noh, tervikuna neid võimalusi asju ei olnud, need avanesid ikkagi selline 80.-te lõpus, kus ma nagu mõtetes ja kohati ka tegudes läksin kaasa nende muudatustega. Ja kui sel ajal siis moodustati see valitsus, mis hiljem osutus nagu ülemineku valitsus, eks ole, siis ma seal olin, olin rollis, et Eesti riik üles ehitada. Kui keegi räägib minust kui poliitik, kust siis ma noh, natuke alati vaidlen vastu, et ma ei ole kunagi nagu teadlikult poliitik olnud. Aga teisest küljest ma saan poliitika loogikast aduvat olla, minister tegi nii, et sa ei ole poliitik ja poliitikas Nasse praegus tundub üsna absuretsena, aga sel ajal tõepoolest oli ülesanne oli lihtsalt Eesti lahti keda nendest üleliidulistel skeemidest ja panna nad siis kus oli Eestis mingi osa panna need siis tööle kuidagi ja teiselt poolt siis võib-olla mõned päris tühjale kohale nulli, sest oli palju asju, mida Eestis üldse ei olnud, oli kas või need ookeanikalapüük või hüdrometeoroloogia või osaliselt geoloogiat, need olid väga selgelt ikkagi Moskvast otse juhitud. Ma arvasin, et hindate oma elu kõige raskemaks ajaks seda perioodi, kui Tiit Vähi kutsus teid Silmetis keskkonnajuhiks ja kui teil tuli hakata radioaktiivsete jäätmete hoidlat likvideerima, ma arvan, see oli see võis olla üks raskemaid perioode. Noh, sa oled, millega taskust mõõta, see oli minust huvid, see oli minu jaoks huvitav, et ma olin siis noh, värskelt nagu valitsusest lahkunud, siis ma olin viis aastat tegelenud rahvusvahelise keskkonna institutsiooni Stockholmi keskkonna tootmistallu plagiaadi-le sai nüüd hiljuti väga kuulsaks selle nagu loomisega ja selle filiaali siis loomisega Eestis viis aastat juhtimisega sõitsin mööda maailma, rääkisin säästvast arengust ja tahtsin midagi oma kätega ära teha, ma saan ikka praktiline soov. Ilmselt oli ammu sees siis see väljendus selles, et värskelt oli osta. Et või mis nime all ta iganes oli, oli siis privatiseeritud 35 protsenti Eesti riigile 65 protsenti läks siis Silmertupi ellasele. Ja noh siis mõlemad Jaak Leimann oli sel ajal majandusminister, Tiit Vähi oli siis teise poole nagu esindajad näevad, mõlemad kutsusid kuuldes, et ma nagu vaatan ringi, midagi teha, kutsusid mind siis sedasama probleemi, seda udan jäätmehoidla seonduvad lahendama, sellepärast see oli nullseisus, seal ei olnud raha, seal ei olnud ideed, sealt lähevad kontseptsiooni, seal ei olnud organisatsiooni ehk minu jaoks oli see huvitav välja, kus sellest alustades natukene võib-olla kasutasin isegi kuritarvitasin. Neid oma hiljutisi sidemeid siin Põhjamaade valitsustega, mis mul alles olid ja siis ma sain nii kaugele, et Põhjamaade mäletan, kolm-neli korda olid niinimetatud pandreising miiting raha küsimise kohta, mis seal laua taga istusime siis Põhjamaade kaheksa kuni ühel hetkel siis pühazette nendest juttudesse tõi Nola, kes ütles, et laual on kaks miljonit dollarit Ta vist mingitest Nõukogude Liidu, Murmanski või Venemaa Murmanski aatomi lahendamist seal mingi raha ülejäänud suudetud kasutan, see pandi siis lauale ja siis umbes nii, et kes paneb enam siis teised, kõik Põhjamaad panid siis sinna kõrvale, kes kaks miljonit dollarit, kes kaks miljonit eurot suurt vahet ei olnud, siis saadi see rahvusvaheline raha kokku, siis Eesti riigile jäi siis viis miljonit, tuli ka Euroopa komisjoni vahenditest ja siis need kokku olid umbes 60 protsenti ja 40 protsenti siis tuli Eestil võtta Ta vastutust, mis jagunes, eks ole siis uute omanike poolt põhise tehnoloogiate muudatuste ümber kodadus pandud aha siis riigi poolt, mis läks siis nende vanade ajalooliste jäätmetega katmiseks tasakaalustamist kõigiks selleks, nii et see sai kokku ja see projekt kestis 11 aastat. Algul oli jutt neljast viiest aastast, et ma nagu üksteist-aastasele pühendasin. Ja kui see 2008. aastal siis lõpuks valmis sai, lõpetasime suure rahvusvahelise konverentsiga. Tähendab, eeskujulik projekt, kallis projekt muidugi kogu Ida-Euroopal, sest selliseid Udani saarekese tuumasaarekese oli jaagu igasühes kus kaevandusrikastusvabrikus mingisugune tootmine, eks ole, Albaaniast Tšehhi ja Ungari, nii et siis ma hakkasin ringi vaatama päris edasi ettevõtlusaeg, ta hakkas võib-olla siis. Aga kirjeldage, palun, kuidas radioaktiivsete ainete jäätmehoidla, kuidas ta välja näeb? Käisin ju teavad või nad rääkisid mingist järvest, eks ole, noh, ta oli nagu mallide vahele, oli küll 12 miljonit kuupmeetrit oli siis neid jäätmeid segamini, olid Väliatiivsed jäätmeseadusetooriumi, uraani siis seal segamini põlevkivi tuhaga isem siis Koola poolsaarelt toodud Lopadiidi tootmisest üle jäävad, et asjadega, nii et see oli täielik segapuder seal vedelal kujul sinna pumbatud veega. Hiigelkahurid olid seal selle valliservas pumpasid, sessenna. Kas ta oli kuidagi isoleeritud põhi? Ei olnud, eks ta oli kunagi sel ajal oli ta hakatud tühja kohta panema juba siis 48. aasta hiljem tehti sinna nagu mingisugused vallid ümber sa paljus sellest samast materjalist sinna pallide vahel hakati, kuhjame tõsteti välja ja kasvaski kõrgemaks ja siis kuidas seda pumbati. Suurem osa ajast olin seal kes Udani suvel oli vastupidine probleem, et kui see mesilas haudus või läks läbi aluse välja, eks ole, siis oli kuiv ja siis pigem küsimus selles, et tuul kandis täitatiivset tolmu linna peale. Seal tuli kõigepealt tuli talle anda mingisugune normaalne kahe, viie protsendilise galakusega kuju. Kata keerukas süsteem, niisugune mitte nagu mitmekihiline pirukas, igal kihi oli oma oma funktsioon ja lõpus oli peal siis muld ja ja muidugi seal praegustki nagu näha ja sealt nagu vesi ei tohtinud sisse minna ei ülevalt ega külgedelt piirata ja siis nagu Ta on üks maa sisse ehitatud veekindla seinaga. Et kõik nii ülevalt kui kõrvalt, et midagi läheks ajaks kuivaks ja kuivanal ta ohtu. Kas te saite kusagilt maailmast eeskuju, kuidas niisugust uraanijärve isoleerida? Ja muidugi, ja kogu selle projektitööde järelevalvet tegi Saksa firma, mis muut, mis kunagi oli Saksa DV ja Nõukogude Liidu ühisvedama olnud kuni 40000 töötajaga, kes tootis siis Saksimaale Tüüringi liidumaadel tootessis Udani ja kui siis Saksamaa ühenda siis koheselt see peatati. Ja siis kogu see firma spetsialiseerus ümber nende samade vanade probleemide lahendamise, seal oli nagu kümneid taolisi mägesid jäätmemägesid ja ka lahtiseid karjääre ja keerukuse taha oli muidugi edus, mis sinna pandi, selleks ajaks oli juba jõutud natuke seal midagi ära teha ja kogemus ja needsamad inimesed sama firma. Aga kas siis ka meile kõigepealt kontseptsiooni pärast siis tegija konkreetsed projektid ja pärast seda siis ka oli järelvalvaja rollis. Sinna tuli rajada kaks tehast, mis hakkas neid jäätmeid töötlema, nii et ühest tehasest sai jäätmetest põllumeestele, lämmastikväetist ja teisest tehasest muud keemiavahendit. Naftapuuraukude puhastamiseks. No siin on nüüd segamini aetud, kuidas oli, aga tõepoolest sealt juttu oli, et kuidas selline tehas suudab töötada ilma jäätmehoidlat, ta, see oli nagu Silmeti omanik. Meie jaoks on suur väljakutse, et nemad pidid tegema kõik kulutused oma tehnoloogia muutmiseks, et jäätmehoidla maailmas üldiselt on kõigi sellistel jäätmehoidlad, et kas natuke paremini ettevalmistus kõrgemate tammide paremad tammidega, need on nüansid. Aga põhimõtteliselt need jäägid pandi mingit sesse suurtesse jäätmehoidlatesse, mis lõpeb põhimõtteliselt lõpus, siis pidi kaetame tehtama ootuks. Aga noh, ei olnud mõeldav, et Sillamäe jäätmehoidla kõrvale tehas pidi Silmet pidi ümber korraldama või tootmise ümber, siis ta püüdis seda igat moodi teha, üks oli, et nad püüdsid tootma hakata oma varasemas mäele juhitud jäätmetest väetisi, müüme vedelväetisi, et need on niuksed, üksikud katsetused ja kogusid tuli ikka Viaga väga väikseks, mingil määral sai ka kasutada pärast kontrollimist ja lahjendamist. Sai kasutada ka olemasolevad tuha lihtsalt midagi seal ikka alles jääb. Null null jäätmetega tootmispole maailmas olemas, aga need sai siis ära lahendada, mis need osad jäätmete taaskasutamist ja puhastamist, mis siis veel üle jäi, et need siis sai nagu tuhahoidlas koos tuhaga, nagu seal ladustada. Aga selle Molycorpi jäätmed, mis sellest on saanud No see on nüüd nagu päevateema seal pärast mind, eks ole, tookord oli see radioaktiivne, mis seda aktiivne komponent, see võeti välja ja pakiti tünnides ja siis kõigi nõuete järgi nagu ehitan spetsiaalseid hoidla, jälgitavad hoidlad, et sinna nad hakkasid kogunema. Kui sealt nagu ära tulin, siis süsteemist, siis oli seal mingisugune kogus neid, olid mingid kokkulepped, Molycorpi ka, et mis nendest hiljem saab, eks ole, mingit kriitilist massi, et muidu ei ole mõtet ju tünnikaupa, keegi neid ei käitle, aga nüüd olen aru saanud, et mõnikord plakas nagu olemasse tuli uus firma ta natuke saatnud nagu segasele segasele väljale Se saatuseks, minagi loen seda praegust rohkem ajalehes kui mujalt. Kuidas see tegevus toimub? Jah? Aga võib-olla tal on siiski pisut mure, sellepärast et asjad keskkonnakaitses seal Sillamäel ei lähe, nii nagu oleksid võinud minna siis kui teie oleksite seal edasi. Ei, ma ju teade vahetades minu ära toodud kõik halvaks läks. Et seal on ikka objektiivsed asjad, eks ole, seal hiigelsuurettevõte siis ka oma töötajate sotsiaalsete taotlejevida turgudega oma tooraine siis saamise võimalustega, eks ole, noh, alati tuleb teha valikuid. Ja noh, ma saan aru, et niikaua kui saia oli seaduslike load olid, eks ole, Nad kogusid neid uskudes siis need mingid lahendused, nagu nende rahvusvaheliselt omanikud olid kinnitanud. Ja nüüd viimased uudised, saan aru, et nad on nukutoodang muuta ja et, aga noh, tegemist ma tahan natuke nagu rahustada või selles mõttes, et tegemist on rahvuskutsuda normjäätmetega, nad ei ole päris radioaktiivsed jäätmed, samal looduslik materjal pinnasest võetadele rikastatud Nad on lihtsalt kuskil kaevandatud, eks ole, kunagi oli selline diktüoneemakaja esimesed 53. aasta suveni kaevandajate kohab diktüoneemakilta, kus oli üliväike osa eksoluudaanises hiljemalt Ungarist Tšehhist sinna vedama, eks ole, kus võeti välja kõik on loodusliku loodusest võetud ja natuke lihtsalt mehaaniliselt rikastatud, mingis aga ei tulnud välja võetud, aga et nad ei, oled kunstlikult mingit radioaktiivsed isotoobid või sellised, mida me saame rääkida tuumajäätmete või, või niisuguste asjade peale nähtud see õige kergemat sorti jäätmed, looduslikud jäätmed, aga tõepoolest, neil on teatud efektiivne foonpõhised gammakiirguse näol. Kui Tiit Vähi Silmetist lahkus, siis siis tulitega Teie Tõnis Kaasik sealt ära, kas te kohe asutasite selle omaettevõte Ekomet oli, mis on ju ka keskkonnale ohtlike jäätmete käitleja või jäi sinna vahele veel mingi periood? Oma käikudele mina mäletan, täpselt, tean, aga ma ei julge nüüd öelda, kuidas keegi teine liik ei mäleta lihtsalt seda täpselt, aga ega mina ei olnud seotud nii väga Silmetiga, no ma teadsin seda asja, eks ole, minule ikka väga selge ülesanne see ajalooline jäätmehoidlas kõigele maailmanõuetele vastavalt ja seda ma tegin 2008. aastal valmis, sa teadsid, et ta saab valmistada ja hiljem, kui ma arvestanud olin, eks ole, eks ma olin siis natukene juba hakanud huvi tundma ka teiste võimaluste vastu. Ohtlike jäätmetega tööde kogemus oli. Ma teadsin, et ma seata, tulen ära, kui see valmis saab, siis järgmine valik oligi Sillamäel oli nagu palju võimalusi, oli tööstuslik infrastruktuurivabasid maid hooneid kasutada, teatud inimesi, kes olid harjunud rasketes tingimustes töötama, eks ole, vaatasid otsa ja otsis töökoht, Silmetis nagu hakkas järk-järgult vähemaks vähemaks minema neid töökohti. Nii sattuski, et selleks ajaks, kui kui see projekt lõppes, oli, siis olid ka käivitanud juba teine, teine poeg, see on sama Eco Metall, kus siis töödeldi ümber vanu vanu pliiakusid. Kuidas see täpselt käib, plii eraldatakse sellest akust ja edasi, mis saab? Tervikuna tuleb meile aku siis praegu viimased viis, kuus aastat püsivalt 20000 tonni onu pliiakuse, umbes miljon akut, mille me oleme kogunud siis oma lähiregioonist Skandinaaviast ja Baltikumist valdavalt ja siis nakkab siis nende töötlemine, kõigepealt esimene liin on nende Budustamine ja siis nende Budustatud materjali separeerimineri vastavalt nende kuuluvusele võimalustele ümbertöödeldud taaskasutusse võtta, ta sealt võetakse ära kõik praktiliselt välja arvata siis mingi viis, kuus protsenti, mida viime siis Vaivara ohtlike jäätmete lõppladustuspaika Slak, mis tekib siis sulatamiseni, nagu perenaine teab, et keda sülti keedab. Et ta vahukulbiga riisub peatajalasele vahuaeg-ajalt tõstab kõrvad sedasama nimetatud siis lakk või metalli katla kokku riisutud, eks seal see on siis mis, mida me nagu ei oska midagi teada, aga sisaldab natukene, eks ole, pliid ja natuke muid asju ja mis on nagu igatpidi ohtlike jäätmete kategooria tänu sellele, et see vaiba taha on olemas, mis ta kunagi taanlastele abi käisid, et eks ole, sinna teda siis ladustame, maksame selle eest nendes paljudes ladestamisõigusest. Ja siis teie tehases tehakse sellest kokku kogutud pliist kange, mida saab müüa järgmistele tehasest. Ei noh, siis ongi seal üks põhitoodang, on siis plii ja pliisulamid, seda umbes 12000 tonni pliid, plii, erinevaid sulameid, kuidas vajadus on, eks oleme nagu pärast seda, kui me kõik oleme, lase pareerinud, siis plii läheb nii pliipasta kui ka pliiplaadid, kui ka korgid, mis on pealne sageli nableesele ahju ahjus sulatatakse ta üles, siis viiakse ta eraldi nelja katlasse, kus ta siis puhastatakse, midagi, pannakse juurde, midagi võetakse, hädad tahaks nagu valmis sulameid või kui keegi soovib puhas pliid, siis me teeme ka seda puhtusastmega 99,985 protsenti pliid sellise puhtusega ja see ongi meie lõpptoodang, kas puhas plii või siis sulamid, kas seleeni või antimooniga kaltsiumiga või mida iganes, nagu nõutakse, mis seal kasutusel. Ja siis need lähevad, lähevad siis umbes 60 70 protsenti Euroopa Liidu turgudele uute akude valmistamiseks ja siis mingisugune 30 40 protsenti lähevad aastas Lääts kolmandatesse riikidesse saatnud Egiptusesse. Iisraeli, palju Türki oleme isegi saatnud Tuneesias. Maailmas toodetakse umbes kell 12 13 miljonit tonni pliid sellest sekundaarne plii tähendamisse, nakkudest 10 töötavad valdavalt seal umbes 65 protsenti 35 protsenti on see, mis siis kaevandatakse kaevandustes, niux, truktiimaakiale olemas, tavaliselt on ta siis koos singiga võid singi maagi kaasanne. Ja nüüd me saadame siis nii, nagu maailmas on seal põhiliselt kuut akude tegemiseks kokkuma pliitoodangust kuludele kulub 85 protsenti 15 protsenti, kõik teised kokku pliikaablid, pliitorud, siis mängid litsidadavad tellised, millest peaks siis tuumatõkkeid allikatele, elektrijaamades kuskil. Nii me oleme, mis on plii väga suur eelis teiste metallide üldse materjali tee, seda saab lõpmata tookord taaskasutada. Võtame paberi algul kodanikele pabedaks jalgne ajale, Pavel, seal tualettpaber ja sellest täna kuskile pole minna, seda ei kogud pedede. Aga pliid või seda ümber kruttida sadu ja tuhandeid kordi tema kvaliteeti. Kuidas sest autoakude, see ei ole talle asendust leitud kõigi nende aastakümnete sadade jooksul meil nagu on plist paremat paremat materjali akude energia säilitamiseks olemas ei ole. Kõik meie sadardas seente pliiats läheb vut akude tootmiseks. Mis tähendab, et toormaterjali või seda käidel tavamaterjali puudust ei tule teie tehasel mitte kunagi. No on sellepärast selliseid sulatusvõimsusi tervikuna maailmas ja Euroopas on rohkem kui toorained tegelikult ta on tulus asi seal väga positiivse väärtusega, tood aina neid akude hinnad on läinud sel ajal, kui meie töötama läinud noh, kahekordseks umbes kui algul oli, hakkasime peale, 2003. aastal tuli esimene plii välja tehasest sügis, siis oli kuskil akusid, ostsime 24 protsenti. Elle Me Bly hinnastele me Londoni metallibörs saadab, nagu ma minna selles maksime akude eest. Maksab üle 40. Nii et nii palju on ja me siin regioonis on Põhja-Euroopas on nagu kaks sellist tehast. Mis siis kuulub Pulideni kontsernile ja siis me selle tehasega siis natukene tooraine akude pärast, seesama väel võistlev ostan üksteise eest ära ja paremaid hindu nagu seal, noh seal põllumajanduses ikkagi on minust toime saanud tuttavad ja saame kokku, ajame juttu. Turuda suhteliselt head, nii et müügis väga suur konkurents ei ole, turg võtab kvaliteetse toodangu alati ära. Ajut ongi nagu toorainepuudustest. Ja selles eco-metal'i ettevõttes toodetakse veel karpe, plastkorpusi ja valguskiude kaablitele. Ühesõnaga, seal on toodang peale selle pliiabi Soamisem, põhiline on siis seal akud on ise plastkarpides Poludoppoleenes kastides. Needsamad kastid ka eraldame, kui me lõhume need akud ära ja siis me peseme ja meil on eraldi nagu liin nende reklanuleerimiseks peseme Budustavategranuleerimi saadame uuesti tagasi uute akukastide tegemiseks, nüüd meil üks plastiliin on ka nii, et meil selles mõttes ongi täiuslik ja siis happe osas on meil ka liin olemas nende kristalliseerimise naatriumsulfaadi tootmiseks, mis on vajalikud siis pagaritööstuses, naftakeemiatööstuses, aga noh, selle omahind on niivõrd kallis Hännivad energiamahukas, et üldiselt mereäärsed ettevõtted ei, ei auruta selles tohutus koguses sedasama sulfaati, võta välja, mida meres piisavalt tohutult ei oska nagu mereveest välja nägid, soolasid. Et me tegime seda tehnoloogia olemas, aga me oleme tagasi tõmbunud, ehitasime välja teise puhastustehnoloogia, mis annab sama efekti. Ütleme lihtsalt, et ta majanduslikult oli nii palju energiat, kusjuures seisukohad niivõrd halb ja kui ma ütlesin poliitinimestele, meile toodetakse akvahappest sulfaadset hakkasid naerma ja ütles, kuidas selle vastu peate. Siis nemad on ka mereäärse medes sulfaate tohutu. Ja noh, siis keskkonnaministeerium sai aru ka, et sellega oli liiale mindud ja siis tegime teise suure investeeringu siis selle raskemetallide puhastuseks ja nüüd on meil tegelikult taltunud tiiv, kas toota siis seda naatriumsulfaati akvaatest või siis hakkavate puhastada suunata pärast koos Silmet jaotusetega näen, et hetkel kasutame seda Siis on teil, Tõnis Kaasik, ka osalus elektroonikaromu ja plastjäätmete käitlusettevõttes veerek ja osaluskaablite paigaldamiseks kaitseks mõeldud mikrotorude tootmisfirmas tööle. Ühesõnaga see jäätmekäit plus, näen ma teie elutööst on majandusharu, mis enam ei kao meie elust mitte kunagi. Noh, et ma ei oska, never ei näe. Aga praeguses nähtavas tulevikus ei ole sa seal pigem anda suure probleemi, mis kasvab tõepoolest, meil on midagi, kust oleme moodustanud kontserni, kuhu kuuluvad siis kolm ettevõtet, kõik need on seotud uuema nimes Ading majandusega. Üks on siis aku, millest me pikalt rääkisime, teine on siis Kiiul Kuusalus asuv asuv ettevõte veerek, millel on siis kaks valdkonda, üks on nagu pikka aega juba olnud elektroonikatomolammutamine ja taaskasutusse võtmine siis kõik televiisorid, arvutid, telefonid ja kõik, millel on kas juhe küljes või patarei sees, on meie kaugel väljadus, külmutuskapp, külmutuskappe, meid ees olema tehnoloogiaprobleemid ja kõik see on, et me oleme Eestis nagu selles osas ka suurim ja püsivama eksale tootja lammuta ja siis kolm aastat tagasi tegime Sloveereke juurde siis ka plastide töötamise liini nagu teise tegevusvaldkonna, kui üks selline on, rääkisime anud Sillamäe lükka metallis, mis töötab ümber ainult ainult akuplaste. Tõsi küll, et tal oleks kolmes vahetuses töö, siis me omad toormega saame ühe vahetuse kindlustusel ostame siis post ja käiseid kaugemalt veel sisse teise vahetuse jaoks siis meilt Kuusalus on liin, mis valdavalt töötab ümber siis Põlvajatuleeni. Seda me ostame turult, Meid võimele tuuakse, jäätmekogujad toovad, eks ole, seal peseme kodustamale tanuleerimine, saadame siis tagasi, eks ole. Milleks iganes, mis sellest siis tehakse, tagusid valdavalt Eesti klientide kui teistele ja kolmas ettevõte on siis vööle ja see on kõige uuem ja see ei ole nüüd otseselt seotud jäätmekäitlusega, küll tema kasutab osaliselt veereckis toodetud sekundaalseid plaste, tema töö on siis toota mikrotorusid täpsemalt mikroprodudekki. Neli kuni 12 torukimbus, jämedad torud, kuhu sisse puhutakse valguskaabel, et me oleme nagu siin sperteegiaanis pole teist sellist ettevõtet, me toodame siis. Valguskaabli paigaldamiseks ühe siis puhkumisega saab panna kuni kolm kilomeetrit, siis et me ei pea siis kolduvat maad üles kaevama, üks kord pannakse siis maa sissekimp ja sinna sisse saab siis panna kuni 12 kaks valguskaablid, kui on vaja veel 13. 11.-ks või midagi puruneb, siis asendatakse, aga see on selline tehnoloogia, et teda ei pea nagu jäänuks uuesti kogu aeg kaevama ja vaev. Igal riigil oma tehnoloogia, meil on küllalt palju ka seda põhiosa lähebki välja. Eks ole seal igal pool värvikombinatsioonis, kuidas nad peavad olema oma spetsiifika, eks ole, Rootsi, Norra, Soome, Hispaaniat, Saksamaa turgudele, kuhu me oleme müünud. Ja muidugi see, mis Eestis on see, see valguskaablite paigaldamise liik, programm Elaza sale lasega kasutab nüüd. Ma saan aru, et vist 100 protsenti meie torust Inimesed mõtlevad nutikaid asju välja ja samal ajal ei suudeta välja mõelda, mida peale hakata nende plastsaartega, mis ujuvad vaikses ookeanis. Noh, see plastiprobleem ja probleem saadeteerimises, et kui sa paned, eks ole, lihtsalt mingi suvalise aine koguse segu, mida nimetatakse plastiks sinna sisse, siis ongi seal oma efekt inglise keeles sõnade kärbitšill käbisaun. Seda ei ole kellelegi vaja, eks ole, ei saa segada täiesti erinevaid seal mingit sadakond erinevat plasti liike, eks ole, kui need kõik kokku koguda. Seda ei saa, küsimus hakkab kõik sorteerimisest, meil on kaks liini, üks on Polulopule, saan ainult Poludopule, tänan ka veel paari-kolme erinevate näitajate ja sellega saan hakkama, eks ole, ja teine liin töötab ümber meil polüetüleenist, kanistreid, kõik, kus need on viie seitsmeliitrised, kus on siis vedelikud sees, eks ole, see on see suure osa ja teine on siis torud seal plastiktorud, mida me siis ka purustame, peseme reklannuleerime, et see on see, mis on meie võimuses kolm asja teha, noh, prügikastid ka tulevad veel sinna juurde Kuusalus, eks ole, aga me ei saa tegeleda maailmaprobleemidega. Me idee kilesid meid, kilekotid, eks ole, me ei tee mingeid pudeleid või mida iganes on, eks selleks peavad olema teisend, sorteeritud, eraldatud ja siis on mingi tehnoloogia võimalik välja mõelda, kuidas neid nagu siis korda teha ja müüa seal toormele, seal kaubal on siis ka mingi väetus satas teha. On veel üks terve suur valdkond, millega te selle praegu kirjeldatu kõrval veel tegelete ja see on teie osalus majutusettevõtluses, et teil on kõigepealt Saka või sa või siis on teil osalus Pärnu Koidula park-hotellis. Ja teil on arendused veel Saka oja ja vaatetorni kinnistul Ida-Virumaal. No see on jah, niukene, täpne, aga tegelikult kaks asja, üks on Saka mõis. Ta võib ka nimetada majutusasutuseks, eks ole, aga tema nagu teine on missioon, siiski oli see 100 või mõisakompleks, seal on mitmeid erinevaid niukesi, väiksemaid kinnistuid mitmetel põhjustel, eks ole. Kõik oli üks kompleks, ükski neist on siis Park teine kinnistu on, kus on see vana Vene piirivalvetorn, kolmas kinnist on, kus on see hotellihoone, neljas kinnist on see, kus on siis mõis, et need on lihtsalt puht niuksed tehnilisa. Jah, tegelikult on üks mõisakompleks, millesse kuulub siis 2003. aastal Duda Saka Cliff hotelli nime all, majutusasutus tahtnud nimetada seda Saka mõisaks, kui mõis oli kõrval täiesti varemetes ja lõhutud. Pärast seda, kui me saime selle korda 2010 tegime mõisa peahoone, vanadel näevad ennast šanssi. 150 aas kordasime, nimetasime kogu selle ettevõtte ümber Saka mõis metena Saka Cliff Hotell ja sinna kulla siis kase mede toodang, piirivalvetoodangust neli ja konverentsi ja seminariruumiga niukene konverentsikeskus. Et nimelt saan Saka mõis palju seal, et selle minu, minu armastuse ja missiooniga, eks ole, et arendada seda Põhja-Eesti pankrannikut, minu arust on väetusliku ahi, püüdsin Unesco maailmapärandi nimekirja panna, mis ei õnnestunud geopargi ideed liiguvad kogu silmas pidanud, et Saka kompleksile on peale selle ta majutab ja toitlustame natukene kannitab inimesi, on siiski seal väljas kõik ekspositsioonis selleks, et tutvustada seda põhjaeesti pankrannikut või tegelikult seda hiigelgeoloogilist struktuuri, mis algab Ölandi saarelt, lõpeb Laadoga järve kuskil 2000 kilomeetrit kõige efektsem osalises Toilaja Saka vahel. Et seal on vaatetornis on üsna üsna ülevaatlik kogu sellest suudest geoloogilisel struktuuris. No eks ole siis me pargis, avasime kivi ekspositsiooni paar aastat tagasi näidata Eesti geoloogilist läbilõiget Väike-niukene. Natuke nagu vaidle, selle sõna leht, majutusasutus käib sinna juurde, kui inimene tuleb kuskilt maailma nurgast vaatama seda pankrannikut või seda balti klienti seal, siis ta peab kuskile jätma oma auto, kuskilt peab süüa saama, kuskil peab aga siis magama, ta tahab kaheks päevaks jääda. Et selles mõttes ma olen näinud seda Saka mõisakompleksi, samal ajal ka selle balti klindi külastuskeskusena jälle selle nimetada arendanud kunagi lootsin isegi natukene koostöös mõne struktuurifondiga vä. Aga see kuidagi ei õnnestunud mul mingi hindamisel jäi siis 0,25 protsenti vajalikust hinde muudest keskmisest hindepunkti täpset puud natukene puudutada. Hauale panna sildi nõu Pablikmani juust nagu Inglismaal kombeks, aga ma ei kujutagi ette, kuidas aliste mingist ajaloolist hoonete väärtust võimalik vähempakkumisega taastada. Ei praegust ma olin vabama eksale, ostsin sääres vaja, sõitsime abikaasaga eksperdi Inglismaale, tegime seal valikuni res hiigelsuurtes antiikmööbliladudes, me ostame selle selle, selle selle enam-vähem arvates, mis sinna läheb. Kuidas ma oleks seda saanud teha? Ei saa, kui ma ostan mingid ajaloolised kristall-lühtrit, Allacetada algupäras. Ma ajan, pakkusin, paneme küünla, sest see on kõige odavam nii-öelda selles mõttes, et näete praegused hankevormi kuidagi sellise asja ja et ma olen tagant nagu rõõmus ja õnnelik, et ma ei läinud sellega. Ma läksin lõpuks lehest lugenud, kuidas ma nüüd ikka seadust rikkunud politsei kutsuda. Et ta praegust sõda. Te ostsite peaaegu et varemetesse langenud mõisahoone. Miks peale kommiks peaaegu oligi valem, et ta oli? Ta oli, ta oligi lademetes, ta oli 15 üle 10 aasta olnud täiesti valveta Ta tühi, tal see kõik oli lõhutud, mis oli võimalik vandaalide poolt uksed, Akto täiesti hädatuul ja lumi oli 10 aastat Ta läbi puhunud. Need seal ei olnud mitte midagi, ta oligi täiesti varemetes ja see oli juba kolmas enam pakkunud. Tagantjärele kuulsin, kus riik pakkus siis avaliku enampakkumise, siis mõisa varemeid, pakkuski, mõisa varemeid vallasvarana lehel, Te koos maaga maoli nagu ümberringi kõik juba erastatud seal kellelegi kuidagi. Ja siis oli nagu saarekene mõisa varemed koos pargiga. Võiks nagu oli siis pakkumises enampakkumises võitsin, võitsin õiguse siis maksta vallasvara, eestlased hakkasin hiljem taotlema siis selle juurde maad, mis on põhimõtteliselt just mis oli park, muinsuskaitsealune, looduskaitsealune park, mida ei olnud võimalik kasutada, see oli nagu edastamata, selle omanikuks sain siis mina. Kas mõisaga? Nüüd on see kompleks üles ehitatud ajaloolises võtmes. Pargis on aednikud, kes pügavad muru hooldavad puid. Nii on seal kuskil 30 inimese ringis, on alaliselt tööle, hotell on avatud 24, seitse restoran avatud seitse päeva nädalas. Nii et ma olen nagu põhimõtteks võtnudki, et kui sa hakkad mängima seal taamal pole inimene täna kinni ja siis noh, inimesed kaotavad usalduse. Nii ongi. Tänavdavatud tulijale. Aasta kultuurisõbra tiitli 2018 pälvisite selle eest, et te sealsamas Saka mõisakompleksis avasite mälestusmärgi 1939. aastal Eestist lahkunud baltisakslastele ja seda ajaloolist sündmust Me tunne, Me Homsid Longi nime all. Miks on teile oluline? Kuidagi kui ma selle baltisaksa kultuuriga pärandiga ja siis ma olin ka kuus aastat Eesti mõisate ühenduse president, mul oli pilt ka teistest Eesti mõisatest parkides, ajaloolistest hoonetest, eks ole üha rohkem ja rohkem hakanud kummitama see mõte, et kuhu need inimesed, kes selle, kes seal kõik olid loonud need väärtused, midagi natuke uhkustada praegust muinsuskaitse alla, võtnudki meistri kultuuripärandist, eks ole. Mis nende inimestega saia, kuhu nad läksid ja mis asjaoludel rohkem hakkas kummitama. Nad on selle ajalooline ülekohus nende inimeste vastu, kes olid siin elanud ligi 800 aastat, olid selle kõik kõik üles ehitanud, jätnud mitmed-mitmed-mitmed, inimpõlved, kes pidid siis mõnekuulise ette peamise kõik selle maha jätma, võtma vanad ja asuma laevadega teele siis oma niinimetatud ajaloolisele kodumaale, kus nad eemaldatakse 10 inimpõlve dohc kunagi elanud, eks ole. Aga ilmselt see sündmus leidis aset, aga ta hiljem tulid peale suured vapustused, eks ole. Teine maailmasõda, tulid küüditamised, siis tuli see kommunismiperiood, eks ole, see lihtsalt selle rahvakillu ajalugu ja traagikana ununes ära ja hakkasin uurima, et kuskil ei ole siin regioonis Eestis, Lätis, Leedus isegi mitte mälestuskivi. Kuule, saaksid tulla, mis, nagu meenutaks seda sündmust. Ja kui siis eesti riik kutsus üles 100.-ks aastapäevaks tegema siis kingitusi, nagu tekkiski mõte, et võib-olla see võiks olla meie kingitus meie perekonna kingitus, mälestusmärk baltisakslastele, sest ta paljus nende kultuurilise, natuke varanduslikul baasil ehitati üles esimene Eesti vabariik 200 vahel kui ka nüüd 25 aastat tagasi ma nagu mõtlesin selle peale, kohtusin saksa saadikuga esimest saadikaga, praegust saadikuga kasutasin seda, et ega ma kuidagi ei sekku sellega mingisse poliitikasse või mingi ta vahime välja ei lase. Ei, me leppisime kokku, leidsime arusaam, et see ei ole, et see on lihtsalt inimgrupi subetnose nagu traagika, mälestamine ja 18. oktoobril eelmine aasta siis oligi avamani, kus kõnelesid Saksa suursaadik, nii see esimene suursaadik, kui see praegune suursaadik, kui ka kaheaastasena sakad lahkunud lööviisoragmenaaride esindaja Aimar Lewisegmenaar siis riigi esindajad. Ja miks 18. Oktoober, sellel päeval, 39. aastal lahkus esimene laev küüditatute ka ümbedasujatega pardal. Ajastasin seda ainult hilissügis on ilus aeka pargis lehed langevad, värviline. Fotolt vaatan, et see on väga lihtne, aga mõjus mälestusmärk. Siin on kõige muu kõrval kolme lendu tõusva luigekujutis. Kas 39. aastal Eestist lahkunud baltisakslaste järeltulijaid on käinud seda mälestusmärki vaatamas? Nad on käinud vaatamas seal avamisel suudes esindajad, et nad on mitu artiklit kirjutanud sellest oma Saksamaa linnuvaates ajalehtedes, ajakirjades ma olen ka neid näinud, eks ole. Aga hiljem on käidud. Mõni päev tagasi kohtusin just grafransdorfi perekonnaga, kelle esindaja praegust on Saksamaa suursaadik Malaisias. Tema tuli abikaasa Kersti maale, esimene Ta palus sõda ja siit tulla seda vaatama vaatama nii, et ta on ikka on ikka seal nagu kaks sümbolit, et milleni me jõudsime ja mitte väga kergelt, seal on skulptor Aivar Simson. Simpson on seal küll, eks ole. Kalle Rõõmus on arhitekt, palju arutasime seda. Mitmed tehnilised küsimused ka, ta on üle kuue meetri kõrge, otse pankrannikul avatud tuultele ja tormidele kõik võimalik ilmastikumõjude, need ei tohi kokku kukkuma koda, eks ole. Ja teine mõte oli, et seal peaksid linnud lahkuvad, linnud olevad andmed on mõeldud nagu toonekured. Ja siis saigi kokku sedasama kontseptsioon, saad lahkuval, linnud aga millegi toetada püsiksid, eks ole, siis aluseks on avatud aken kuue poolemeetrine aken, mis on irvakil mere poole ja sealt läbi selle akna, siis lahkuvad pronksist lennud. Ida-Virumaa on teile, Tõnis Kaasik oluline koht, terve elu vist olnud. Te olete õieti metsavahi poeg, on see tõsi? Tõsi, kas see paik juba jäi kuskil Ida-Virumaal? Ei, ei, see paik jäi viimisesse, mõisa pere on kolmandat põlve Viimsi lasegi saalil, Viimsi metskonna metsavaht erinevates kohtades. Ja seal elame, taastasime selle kodupojaga kaksikelamu, naerame jätkuvalt seal edasi. Aga mis puutub sealt Ida-Virumaa hakkas kuidagi nagu ülikooli viimastel aastatel minuga nagu kõnelema. Mu diplomitöö oli Põhja-Eesti pankranniku joad, põhiliselt sealt langevad joad seal palju jugasid üle 20 eks ole, alates Narvast kuni siis Bakreni välja. Saka juga, mis praegust see on nagu minu valduste piiril kõrgemaid kolmeastmeline kõrgusel ta võib-olla teisel kohal pärast valastajat. Ja kui ma seda nagu esimesel mail 1971 pildistasin, mõõtsin, et mul ei ole diplomitöö jaoks andmeid, pilte, eks ole, siis mind arreteeriti sealses algavas kõrval mõisas oli sel ajal vene piirivalve kordon ja mind võetigi, püssimehed pandi sinna istuma, eks ole. Istusele päeva ära tegemist oli esimese mai katsel anti veel natukene poliitiline hinnang, eks ole, teised midagi ei juhtunud, lõpus Kaserist tuli mingi komissar mulle siis järele, see oli nagu Eestit elu näinud. Mees kiitis seda sõdurit, kes mind kinni pidas, valvas aeg. Sviis mind Leningradi maanteele, lõi ukse lahti. Tubedaisse käsi välja võtta, ma ei uskunud, vale piiririkkujad ei oska, pigem seda, et ma lähen viienda kursuse üli oma diplomitööd ja fotosid siin. Aga see mõjus, mõjus mulle kuidagi, sel ajal siis 71. aasta lõpetasin ülikoolis diplomitöösse selle Saka joa peatüki alla, kirjutasin Sakalaadid paremat ja siis läks 30 aastat täpselt aastani 2001, kui ma lugesin äripäevas sel ajal Äripäev veel paberväljakanded olid nagu ametlikud teadaanded. Et riik müüb avalikul enampakkumisel Saka mõisa varemeid ja siis mul tuli meelde skedes mingis lookas, kui sa tahad teha, läksin seda pakkuma, panin alghinnale ka tublisti otsad juba sel hetkel nagu tahtsin seda. Jah, ja siis siis saingi seal avalikus Ida-Virumaale. Pärast seda olen ma olnud, eks ole, Tallinna ja Sillamäe vahet sõita, tubli tubli 20 aastat iga nädal vähemalt üks kolm nädal kaks korda. Mille pärast teie süda praegu Tõnis Kaasik Eesti keskkonna peale vaadates muretseb? Ei, ega ma muretseja tüüp ei ole, ma teen oma tööd me sama, mida ma DNA TEAN-keskkond on nii laial mamatuvad seda rääkida, et ma tegelen keskkonnakaitsega, lahendatav kreemja, lahendan konkreetseid asju, mis on minu võimuses ajaliselt jõuliselt, rahaliselt, eks ole, takud on siis anda elektroonikatomo seal plastid, eks ole, kui ma nendega suudan mingi panus anda, sest ma tean, et mina olen oma panuse andnud. Ega üldiselt Eesti niukene, keskkonna, bürokraatia ja selle tegeliku keskkonnakaitse, looduskaitsjate asendumine sihukeste bürokraatiaga, see mind natukene häirib, et siis keskkonnainspektsiooni vohamine, mina olin minister, siis oli üks inimene, oli riiklik keskkonnainspektor, kena, pandi ülemnõukogu panipaiku ka oma istungile, kes jälgis riigis tervikuna seadustäitmiste keskkonnapoliitikat, eks ole, ma ei tea, kuid sadu on praegused inimesi teenistuses, eks vormides saabastesse lendavad helikopteriga ja ja siis ta ei lahku enam ette võtta, sest kus kontrollitakse siis mingeid lubasid dokument seal sadu lehekülgi, kuni siis selle mingisugusesse puhtuse avastamisele paberis sooviga igal juhul karistada. Ettevõtjad, see nagu kohatud Käyrifisse puterdab, ei kogus, püütakse ma ei tea, mitu aastat juba mitu korda panna. Kadunud on tööõnnetus, läheb üks hääl puudu, lihtsalt sapetamine. Tehke siis mingid otsused. Te olete otsustanud seda, ma ei tea, kaua see kõik kestab, see natukene häirib mind seal see bürokraatia pool ja noh, ega see ei puuduta ainult keskkonda ettevõtlusega Saka mõisaga seotud, sageli on üksteise taha rivistuvad need inspektsioonid. Kes nüüd siis millise ajahetkel siis aega leiab ettevõtja juures siis oma probleemidega välja tulla ja kõik ikkagi mingit formaalset mingite lubade või mingite nõuete, eks ole. Täitmisena vaiades Saka mõisas on põhiküsimus, et kas me meil oma puurkaev, et kas me purskav vee mõõdukikegi on taadeldud selle probleemiga tegelenud juba ammu seal tsoonis, keskkonnainspektsioon, eks põhiküsimus. Taadeldud ajast ei ole taadeldud mind karistada. Oma pulgad? Ta ei ta oleme kõik, mõõdame seda iga kuu, teatame seda, teine jagu analüüsinud, aga nüüd kontroll tuli, avastasime oks. Taatlemata. Ühesõnaga, avalik sektor on paisunud liiga suureks, läheb mõtlevad endale tööd välja. No ei mõtle tööd välja ja loomulikult lõpmata veel paremini kontrollida, veel täpsemalt mingeid dokumente teha ja, aga no kuskil optimaalne piir, eks ole, kohati nagu selle tema, see, see ei puuduta ainult keskkonnainspektsiooni asja natukene, ka teised kõik vaatavad sellest ühest igalühel on jumala õigus, eks ole, kes kaitseb ilmse Tervis keskkaitsjatena söögilauda, kes kaitseb tema keskkonda, kes kaitseb, ta põlema ei lähe, eks ole. Kaitseb, aga lõppkokkuvõttes nad kõik saavad kokku ühes punktis, see on ettevõtja, kes ka oma emal ei ole kellelegi kaevata kuskile probleeme seletada, eks olevas, kõik kohtuvad lõpus sinna, kõigil on oma õigus, aga kellel nagu midagi öelda ei ole, kõik on seadus. Püüab siis ma ei tea, mida teha oskavad, seda ei saa üks ettevõtja kõiki valdkondi detailides vallad eks tal ei ole ka News töötajate armeed, et tal on kõik võib olla mingisuguse, väga suur ettevõte, saab lubada talle iga valdkonna peale, on on siis inimene, kes samade teadmistega kui inspektsioonist on ikkagi tavaliselt ta ise võib-olla mingi abiline. Kas püütakse nagu toime tulla advasse tiiki, riigireform on teema, mida tuleb ajada. Loomulikult kõigile ei meeldi sagenenud otsustajad, poliitikud ja ametnikud, nad on sellele vastu, sest see puudutab otseselt nende huvisid, justkui ei olegi mehhanismi, kes kaitseb riigi huvis, sihukse asjaga, ametkonna õitsema, politsei, teie huvisid mulle veel midagi, access kaitseks riik selle huvisid, et ma nagu Jüri Raidla olime ühes valitsuses, on mulle väga sümpaatne see omast vabast ajast oma advokaaditööst ilma advokaaditasud lihtsalt ajab seda rida. Ja ma arvan, et see on tänuväärne rida, ühel ühel mul mingid muutused peavad tulema, kas see samm-sammult väikeriik ei ole suuteline juht ametnike armeed ülal pidada, aga ikka põhjendatud, aga alati saab paremini kontrollida, veel kord kontrollida ja et te võite kohta panna veel mõni kontroll ja juurde ja kindlasti ka avastatakse sellega rohkem rikkumisi. Aga seal oli see suur pilt, suur pilt nagu kipub, nagu hämmastama. Ma tean, et te olete rail Balticu rajamise ja Tallinn-Helsingi tunneli ehitamise poolt. Seda küsitud ja ma olen lastega lastus küsimus ja, või ei, ma olen vastanud pigem pool. Missuguste tunnetega te jälgite seda mõttevahetust, mis käib metsa, metsa, raiumise, metsatööstuse teemadel? Noh, nagu vastandlikega, ühelt poolt ma saan aru, eks ole, on, on ka metsa suudessust aisa mädanema jätta, seda metsa alati, kui kuskil mingi ilus metsatükk kuskile tee ääres või kellelegi kodukoha lähedal maa saetes on alati tema ajastu traagika, eks ole. Nii et siin on niisugusel see emotsionaalne ja majanduslik mõtlemine, need peavad nagu kuidagi mõlemi suhtes mõistvad, eks ole, seda suutma konflikti ei ole, noomis hiljuti mingite asju kirjutades, ma püüdsin välja võtta siis need metsaraiemahud, mis olid siis kuskil vene aja lõpus ja seal, eks ole. Heino tõdeda oli väga hea pikaaegne minister, kes siis väga kaitses kõike, eks ole, ja siis ta kõik metsad võeti igat moodi kaitse alla, kui teie küll veekogu äärsed küll mingite liht kidega kotkastega oravatega seotud, eks ole, seal eesmärk oligi nagu Est omades sussi kaitsta ja toodi siis Venemaalt põhjendusega, eks ole, meil on vaja riiklik plaanid, olid, toodi metsa, palju siis mingil hetkel on Venemaad, metsa sisse ei tooda Eesti majandust hakkamegi elama, metsatööstus on oluline sektoris kuidagi see kuidagi see tasakaal leida ja võib-olla ka seda, et sageli püütakse seal, kus liigid odav nagu raiuda, välja vedada, seal suurte teede ääres seal nagu selgelt hakkab silma. On lihtsalt majanduslik mõttes parem targem raiuda, aga seal kuskil võrreldakse seda juurdekasvu. Juurdekasv on kuskil. Ta ei saa, eks ole, raiutakse sealt, kus ligi saad, juude kasvab seal, kus ta kasvab ja sageli ka kukub ja sule siin nagu sellist ei piisa sellest nagu üldpildist Eestis kasvab, nii palju metsa juurde raiutakse, nii palju peab vaatama ka seda, kus seda raiutud tehakse ja mis liike raiutakse juurde, kas saab, eks ole, võib-olla pajuvõsa ja lepik. Aga maha raiutakse siiski kodanikud kuusikud. Et siin on palju aspekte, sa üheselt vastata, et noh, väga raske kellelgi läheb, tähendab see ebaõiglane kindlasti. Tänasesse saatesse rohkem küsimusi, mahu kui võib-olla ainult siit, mida tulevik teile? Tõnis Kaasik toob? Aga te olete selle nimel ka terve elu vaeva näinud, tundub. Nojah, eks ma olen ka muudel põhjustel vaeva näinud selleks, et avale rahulik vanaduspõlves on väga kitsas, kas hakkad noorusest selle nimel tegutsema vanaduses, laulik oleks pale, huvid Ta ja teen oma elu, püüan elada huvitavalt ja, ja mul on teatud vabadus tänu nendele asjadele, eks ole, et ma enam käidi ütledesse, natuke vulgaarne väljendagad, esimene miljon debavaks. Jah, kes seda teab, see on õnnelik inimene. Nii et palju õnne kõikide tiitlite puhul, mida viimased kuud on teile toonud ja loodame oma pilku hoiate Eesti keskkonnal kah tulevikul peal mööda. Tänane saade oli meil ettevõtja, looduskaitsja ja kultuurisõbra Tõnis gaasikuga kes tuleb meile külla järgmisel laupäeval. See selgub nädala pärast. Kuulmiseni.