Head kuulajad, meil seisab täna ees kohtumine teadlasega, kes on pälvinud käesoleva sajandi napi 20 aastaga kolm riiklikku teaduspreemiat kes on valitud 3000 maailma kõige mõjukama teadlase hulka ja 6000 maailma kõige enam tsiteerib teadlase hulka preemiaid ja muid autasusid. Ei ei jõua lugeda. Tere tulemast saatesse maaülikooli taimefüsioloogia professor, akadeemik Ülo Niinemets. Teie teadustöö selgitab seda, et taimed suhtlevad omavahel. Taimed suhtlevad omavahel maapealsete signaalide ja mullapinna ehk maa-aluste signaalide kaudu. Ja taimed suhtlevad ka putukatega aroomimolekulide kaudu. Me teame, et maailmas ei anta praegusel hetkel taimedele väga palju suhtlemisvõimalusi. Kui me mõtleme suurte tulekahjude peale Lõuna-Ameerika vihmametsades või selle peale terve austraalia kontinent, seal pole enam jäänud ühtegi osariiki, kus ei oleks laastavat tulekahju. Kas taimed üldse on võimalik, et niisugustes oludes kohaneb stressiga, mida te ju õigupoolest oma teadustöös olete? Peaaegu 20 aastat uurinud. Taimedel on tegelikult neid ühendeid on terve suur hulk, mida nad eraldavad nähtudest. Nende ühendite üheks väga oluliseks omaduseks on lenduvus. Kõikidele ühenditele on erinev lendavus laeva teritavadki siis selliseid molekule, mis on erineva lenduvusega. Need molekulid, mis on väga lenduvad, need liiguvad kaugemale, need, mis on vähem lenduvad, need siis ei liigu nii kaugele. Ja nagu te ütlesite, on ju, eks ole, väga palju ka selliseid signaale õhus, mis üldse taimedest ei pärine. Kas need metsatulekahjude vulkaanipursked, inimtekkelised ühendid, lisaks sellele on atmosfäär väga, sellise suure reaktsioonivõimega? Atmosfääris on osooni, on, on mitmesuguseid teisi ühendeid, mis võivad omakorda taimsete ühenditega reageerida, signaal kaob ära ja väga paljud nendest sonist, inimtekkelised, saastus, molekulid, kuidas taimed sellega hakkama saavad, ega väga hästi ei saagi, signaali levik jääb, tänu sellele on see maa, kuhu ta levib, on lühem. Miks on näiteks oluline taimede jaksanud, nende ühendite eraldamine on näiteks see, kui taimi hakkab mõni putukas sööma siis taim hakkab eraldama neid molekule ja tulevad teised putukad, röövtoidulised putukad, kes söövad Taima, närivad röövikud ära näiteks. Ja nüüd, kui atmosfäär on saastunud, siis need signaalmolekulid nii kaugele ei levi ja tänu sellele reaalse signaali ülekanne nende kasulikele putukatele ei, ei ole nii hea, kui ta oleks puhtas atmosfääris. Kas taim saab ise valida, missugused molekulid lendavad kaugemale, missuguse informatsiooni kandjad molekulid ja missuguse lendavad lähemale? Ei seda taim valida ei saa, et nendel ühenditel on oma selline spetsiifiline keemiline keemilised tunnused, eks ole, aga taim saab ise seda mõjutada, kui palju teatud gruppe ühendeid venitatakse ja reaalselt on ka niimoodi, et, et eristressi puhul on see nende ühendite koosseis teistsugune, see annab ka informatsiooni tegelikult. Kui näiteks taim on kuumastressi all, kannatab siis see signaal, mis tast välja läheb see tegelikult sellele putuktoidulisel loomale väga kasulik ei olegi teada, et ta nüüd kuumastressi all pärast, et tema seda toitu seal ei ole, et, et selles mõttes väga oluline on, see koosseis on erinev eri stresside muule. Kuidas te hakkasite seda uurima, kas te teadsite, mida te otsite kas keegi oli sellega varem maailmas juba tegelenud või te avastasite selle, nagu öeldakse, juhuslikult, muude uurimistööde käigus? Kui mina nagu alustasin oma oma teadustööd, siis me vaatasime suhteliselt lihtsaid toonaseid, vaatasime sellist tunnust, mida kutsutakse lehtede eri piinakse, lehepindala ja massi suhe, see näitab, kui paks Ta on, eks ole, et seda on lihtne mõõta selles mõttes ega kirjeldab, mismoodi eri liigid koosluses konkureerivad nädala selline lihtne morfoloogiline tunnus. Ja ega meil aparatuuri midagi ei olnud, sellest me mõtlesimegi lihtsaid asju. Kui ma doktoritööd hakkasin tegema, sest ma suure osa sellest tegin Saksamaa, kus oli tollal, see oli 90.-te algus, keskpaik oli, oli aparatuuri kättesaadavus palju parem. Ja seal minu professoril. Professor John Delphoneni Ta oli ameeriklane, kes oli Saksamaal professoriks saanud. Sai ühe projekti, mis oli lenduvate ühendite emissioonide mõõtmine, kui palju taimendades tuleb reaalselt, mis nagu idee oli selles, et mõõta konstitatiivseid emissioon, need missioonid taimedest tulevad kogu aeg ainult osadel liikidel. Et nendel sellist signaali rolli nagu ei ole, nad informatsioon ei kannad. Need taimeroll on tegelikult selles, et nad muudavad taimed nagu ka stressile vastupanuvõimelisemaks, aga reaalselt nagu sellist putukate või teiste taimedega omavahelise suhtlemise rollid nad ei täida. Selles projektis ma lõin kaasa mingil määral ja eelkõige just tegelikult osalesin arvutimudelite koostamisel ja siis, kui ma tagasi tulin, siis see töö nagu nende mudelite loomisel jätkusega mõõta, mis ei saanud, see aparatuur tegelikult on väga kallis ja esimesed siuksed mõõtmised, mis me siin Eestis tegime, oli kuskil 2006 2007, kui ma asusin tööle Eesti maaülikooli siis kõigepealt me saime osta Maaülikooli baasfinantseerimise vahenditest gaaskromatograafi ja lisaks õnnestus ka uurimisrühma saada mitmed suuremad grandid, mille abil me siis aparatuuri ostsime, siis tegelikult läks selline mõõtmistele ise lahti. Uurimissuund ongi nagu nagu hästi aparatuuri mahukas, et, et selle pärast väga palju maailmas inimesi ka ei ole, kes seda mõõdavad, et, et näiteks seesama eripinna mõõtmine, selleks on vaja ainult pindalamõõtjat ja isegi ei ole sedagi vaja. Tänapäeval saab teha fotolehest, eks ole, saab arvutiprogrammidega pindala ära mõõta, on vaja kaalu ja kogu lugu, et fotosünteesi mõõtmine kiiresti taim süsinikku seob, eks ole, need suurusjärk keerulisem, aga ka need riistad maksavad seal 20 30 40000 eurot, võib-olla, et ka on võimalik osta, et suhteliselt paljudel inimestel maailmas on see juba olemas. Aga sellise lenduvate ühendite mõõtmisaparatuur, et seal on mitusada 1000 eurot, et reaalselt on see veel suurusjärk kallimad, kusjuures siin on ka vaja väga head sellist keemilist kompetentsi, et inimesed peavad ikkagi teadma, mida nad mõõdavad, et aparaat ise ei mõõda mitte midagi. Ühesõnaga, asi ei ole teaduse ja meie kõikide jaoks oluline, mitte ainult sellepärast, et te olete avastanud viisi, kuidas taimed nende valla päästnud lõhna või aroomimolekulide abil suhtlevad vaid te olete avastanud selle, et see lehtede emissioon sebis, sealt valla pääsenud, see muudab maailma kliimat. Kas niimoodi võib lihtsustatult öelda? No seda taimede suhtlemislõhnasignaalidega, seda ma enda nimele ja hea meelega ei, ei kirjutaks, et, et seda on teised ka teinud, aga võib-olla tõesti see uudne moment on see, mis on, nagu ikkagi ühena esimestest tulime välja meie siin Eestis on just see, et kuidas erinevate stresside poolt indutseeritud lenduvad ühendid just mõjutavad kliimat kõige kõige laiemas skaalas, et nagu ma ütlesin, me alustasime mõõtmiskonstitatiivsetest või pidevalt emiteeritud ühenditest, mis on ainult teatud liikidel, teised taimed olid kogu sellest mängus nagu kõrvale, et noh, mis see tähendab, et kuidas taimed kliimat mõjutavad, et kõigepealt on need lenduvad ühendid on üldiselt väga paljud taimede poolt eritavad ühendid on siis üsna suure reaktsioonivõimega, nad võivad atmosfääris meid ümbritsevas õhus reageerida mitmesuguste teiste molekulidega ehk seovad midagi jah, et nad lähevad ise selle käigus oksudeeruvad, muutuvad teisteks ühenditeks üks produkt, mis võib tekkida siis selle juures on osooni moodustamine atmosfääris. Osoon on linnas näiteks väga suureks probleemiks, et ja kui on osoon, on palju teisi keskkonna ka seal ja selles ei ole süüdi tegelikult taimed, vaid selles on süüdi eelkõige autod, kus heitgaasides lämmastikoksiidid, lämmastikoksiidid on seal siis koos taimsete ühenditega moodustubki osavad. Aga nüüd need ühendid, kui nad on osooni moodustamisel osalenud. Nad on muutunud omakorda reageerinud juba ja nad võivad hakata kondenseeruma kasvama, muutuma suuremaks ja suuremaks, tekivad peenosakesed atmosfääris. Peenosakesed on samamoodi kahjulikud, eks ole, peenosakesed siis, kui neid on järjest teatud suuruse saavutanud, siis seda nimetatakse aerosoolid. Eks aerosoolid vähendavad päiksekiirguse läbipääs maapinnale. Ta on selline hägu. Üldiselt väga tihti on selliseid hägusaid, hägusaid ilme, eks ole, noh, mägedes näiteks võib ka, et postkaardipildid, eks ole, kui tegelikult kohale minna, siis on kõige häguselt, ei saa ilusaid pilte, tegelikult see on just sellepärast tõusen aerosooli ja omakorda, kui nad veel kasvavad, siis lähevad suuremaks osakesed, siis tekivad pilvede kondensatsiooni tuumade, kui tekivad pilved, siis pilvede mõju kliimale on tohutu tegelikult, et pilved vähendavad väga suurel määral päikesekiirguse läbitulekut, et noh, näiteks kas või seesama november, mis meil oli sisult kaks, kolm, võib-olla päikeselist päeva oli kogu aeg oli pimedad tule lausa põlema panema. Pilvede pärast. Kuidas need taimed nüüd sinna liituvad kliima mõjutusse? See ongi see moment, et, et selleks, et pilved saaksid tekkida, peavad olema pilvede kondensatsiooni, tuumade, pilvede kondensatsioonituumadest algpõhjus on lenduvad ühendid, taimede panus nende lenduvate ühendite, see, mis omakorda siis moodustavad lõpuks pilvede konsultatsioonituumi on, on väga suur. Räägime nüüd natukene ka teist, te olete lõpetanud Tartu viienda keskkooli hõbemedaliga ja Tartu Ülikooli taime füsioloogina cum laude. Kas niisugune iseloomuomadus teha kõik endast oleneb ja veel natuke rohkem. Kas on teil juba lapsest peast iseloomus olemas? No ma arvan küll, et kui nagu midagi teha, siis tuleb teha ikkagi hästi, et mis puudutab koolis õppimist, ma arvan, et ega see midagi nagu mingi väga väga suur asi ei ole, et tuleb lihtsalt ära õppida kõik ja samas ma leian, et sellest, mis ma nagu koolis õppisin, et sellest on poeg, on kasu tegelikult, et igapäevases töös reaalselt võib-olla, kuid kes ei ole teadlane, kõike ei lähe vaja, aga keemia, füüsika, matemaatika ja kõik on ära kulunud, ikkagi jääb puudugi tegelikult teinekord. Nyt reaalained olid teie lemmikud juba enne ülikooli astumist. No pigem mulle meeldis väga palju bioloogia ikkagi selline loodus, et ma olen enamus oma suvedest, ma veetsin maal vanaisa vanaema juures, kalal käisin palju ja selline loodusolemine on nagu väga looma vana, et ma olen väga-väga suurlinnainimene ausalt öeldes, et pigem nagu kui ma nüüd tagantjärgi mõtlen, et ma pean ennast nagu maakaks või või isegi, et me elasime ka tegelikult linnas oli selline praegu sinna ulatub juba lõunakeskus, eks ole, aga oli selline maja, mille nimi oli Eerika epa majas, oli pargi ääres niimoodi seal oli tohutult palju, linnupesasid kogu aeg, mängisime seal pargis teiste poistega, et see oli ka ikkagi sisult nagu uksest, lähed välja, sa oled koha looduses. Ja see looduse märkamise oskus, see on teid saatnud lapsest peale. Ma arvan küll, räägime teie õpetajatest, need olid siis professorid Kalevi ja Olevi kull, võib-olla ka nende vanemad, matemaatikud Lembit kull ja hilja, kui missugune on olnud nende inimeste roll teie kujunemises? Ma arvan, et kõigepealt ma sattusin sellise teadusteele võib-olla natuke juhuslikult isegi et mul pinginaaber anti Wiiralt käis kloostrimajas ja siis ta kutsus mind kaasa. Seal oli selline õpetaja nagu Kaibunger ja seda väga palju nagu suunas. Ta pani kohe kirjutama oma õpilasi uurimistöid ja saatis ka neid kodu-uurimisvõistlustele ja bioloogia uurimistööde konkursil vabariiklikule. Ja ühel hetkel siis kai ka viis mind õpilaste ühingusse, kus oli tollal oli botaanikasektsiooni juht, oli Kalevi kull, Kalevi kutsus mind, see oli kohe esimesel aastal, ma arvan, ma olin seitsmendas või kaheksandas klassis kutsus mind välitöödele Laalatu puisniidule. See oli tegelikult väga-väga huvitav aeg, et seal noppisin taimi tundma ja nägin seda teaduse köögipoolt nagu kaunis, kaunis hästi. Ja Kalevi üks selline idee oli see, et millest ma kohe algul ka mainisin, lehtede pinti, eelsed teha Eesti kõigi puuliikide lehtede pindtiheduse selline kataloog ja siis ma hakkasin neid puulehti mõõtma, et ühel hetkel oli lõppkokkuvõttes seal mingi 65000 lähtuma, mõõtsin ära, see oli päris suur ja päris suur hulk. Omakorda siis, kuna puud hakkasid mind huvitama, peale selle ronida mulle ka meeldis. Just seal Eerika pargis käed aitasin sõpradel linde rõngastega puu otsa ronimine tegelikult ei valmistanud üldse raskusi. Ja Kalevi vend olevi tegeles puudega ja nii ma sattusin olevi juurde, kes oli tehniliselt väga, väga, väga andekas ja väga-väga palju huvitavaid ideid, oli tal ja temaga ma töötasin väga pikka aega, tegelikult, et oli, ma arvan, peamine õpetaja ja kes mind on veel väga palju suunanud oli. Saksamaal oli saksa-poolne doktorite ühend Jondenhonen, kes oli matemaatiliste mudelite koostaja, kes suunas arvuti poole rohkem ja kanalüütilisema poole peale. Kui te ütlesite, et te sattusite sinna loodusteaduste poole juhuslikult, siis ma ei saa jätta küsimata, et kui oli paberita ülikooli sisseviimise aeg, et kas oli ka konkureerivaid võimalusi või erialasid Vald üldse tegelikult ikkagi ainult bioloogiat, tahtsin minna õppima ja tollal oli kaetud, oli ainult üks koht, kuhu sa võisid viia, eks ole, et ma vaatan praegu mul tütar läks õppima ka ülikooli, et väga raske on nagu noortel tänapäeval nagu valida, et sisuliselt igale poole sisse saada ja võimalusel nii palju ja huvisid on ka teistsugused. Tänaval. Nii et omal ajal, kui tundus, et olid võimalused napid või piiratud, siis sellel oli ka oma plusspunkt. Läheme nüüd Järvselja juurde, seal oli niisugune maailma ainulaadne metsa kasvutingimuste uurimise välilabor, mille professor Olevi kull kuidas siis oli see vahepeal nagu varjusurmas, samm aru ja nüüd siis kas teie juhtimisel on see uuesti elus keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse nime all? Tegelikult selle järgsele, kui oli, oli niimoodi, et ma arvan, see oli aasta 1995 või või 96 ma 95 oli kui meil mõlemal oleviku Lile, minul me saime Eesti teadusfondilt grandi ja ole veel oli see ökoloogia seal, minul oli metsanduses, nad olid kaunis lähedalt seotud selles mõttes, et see idee oli uurida lehestiku kohanemist valguse gradientides. Minul oli ta puude juures, ei ole, veel, oli läbi erinevate ökosüsteemile ja, ja siis ma hakkasin vaatama, kus seda nagu teha ja ja sõitsime siin autoga päris palju ringi. Platsile jõudsime järsele see, et miks me sinna jõudsime. Nonii, juhtus lihtsalt selline korralik mets, mis ma arvasin, et siin oleks hea teha, et lisaks meil oli vaja mitu sellist Aurs Mointe oli, et oleks piisavalt kõrge mets, et oleks elektriliin juures saaks voolu võtta ja et ei oleks ka liiga kaugel Tartust, et oleks võimalik sõita ja siis me jõudsime Järvseljale valisime selle koha välja ja mida meil vaja oli, oli vaja torna metsa ja me saime sellised ehitustellingud suhteliselt odavalt laenutusest, millel polnud sertifikaati, et need olid peaaegu poolmuidu. Viisime metsa olevi mõõtis nende puude kõrgus, seal laenasime Suunto kõrgusmõõtja Suunto kõrgus, mõõtage, tuleb vaadata, see siht kätte, teatud kaugusele minna, siis tuleb ära mõõta, kaugele puust oled, siis on puu kõrgus teada ja olevi niimoodi tegija ja siis luges sammud ära, sai 17, tema oli peaaegu kahemeetrine mees, et tema samm kindlasti oli rohkem kui meeter ja kui me need tellingud, siis seitsmeteistkümne meetri peale saime need tornid püsti, siis hakkasid alles esimesed lehed peale. Tähendab, pidime tooma neid juurde veel neid tellinguid ja lõpuks olime 27 meetri peale, mis on enam kui üheksakordse maja, kõrgus nad kahekesi. Me ehitasime tellingud sellesse Järvseljalabor, nagu alguse sai, et loomulikult, kui mina oma doktorid ära kaitsesin, teema teatud määral muutus olevi, hakkas seda edasi arendama ja seal tuli veel tohutu maailma unikaalne eksperiment, mis on käigus, on vabaõhuniisutuseksperiment ja lisaks järjest sellel veel on, omal ajal oli Euroopa kõige kõrgem metsatorn on täna on üks Euroopa kõrgemaid, 100 kolmekümnemeetrine torn, see loodi selline mida nimetatakse Smeer jaam, mis on siis ja metsaatmosfääri vastasmõjude uurimiseks, et seda juhib minu rühmast doktor Steffen Noe, et tema on üks sakslane, kes siia tuli, õppis ära eesti keele, et on olnud siin Eestis juba ligi 15 aastat. Nüüd mis puutub tippkeskuses ja siis jah, see jaam on ka üks osa sellest. Väga muljetavaldav infrastruktuur on praegu üks tõesti väga nähtavamaid asju Eesti teaduses üldse. Märgime veel ära selle, et te olete koos professor Olevi kulliga teinud kaaluka teadustöö. No see oligi tegelikult see töö, mis käsitles võõra valgus gradientidele kohanemist, et sellest me saime mõlemad Eesti riikliku teaduspreemiad, see oligi konkreetselt, mida teised ei olnud senini varem teinud, et ikkagi me uurisime neid mehhanisme, mismoodi see toimub millesse seisnema on see, et, et kui me vaatame nagu puul neid lehti, et siis iga leht on teistest erinev. Ühel pool võib-olla seal 10000 või 100000 või miljon leht, eks see ole kõik, nad on erinevad ja nad on kohanenud nendele keskkonnatingimustele, selle lehe kasvukohal, eks ole, valgus on taimele energiaallikaks, selle arvel seotakse süsihappegaasi kogu orgaaniline aine, mis meil üldse siin on, ongi taimede poolt seotud fotosünteesi käigus ja valguse kiirgusintensiivsus väheneb võra ülaosast alaosani 50 kuni 100 korda, et võõra metsa all on päris pime, üleval on valge ja ükski leht ei ole võimeline seda valgust ühesuguse efektiivsusega kasutama, sellepärast et üleval on tegelikult see probleem on selles valguses isegi liiga palju. Ja all on probleem, et seda on liiga vähe ja see, mismoodi taim sellele kohaneb, et seal on selles samas lehtede pind, tiheduses, muutused, sellel muutused, füsioloogilised, keemilised muutused, see oli see selle töö nagu mõte ja siis samamoodi seda vanem nagu ei kasutatud hindamaks taimestiku produktsiooni seda varieeruvust, aga see on nii oluline, see on mitmekordne varieeruvus ja reaalselt kõik mudelid olid valed, senini isegi mitte ei, peaaegu kõik kasutavad, kui palju aega on juba möödas? Enamus siiski kasutavad, eks ole, ja järjest paremaid hinnanguid me saame niimoodi. Tähendab, nii nagu inimese sõrmejälg on ainult temale ainuomane ja ei korda ühegi teise inimese sõrmejäljes, nii te ütlete, et samamoodi puulehed on igaüks erinev. Ja nad on igaüks, on jah, erinevate sõrmejälgi on muidugi võib-olla unikaalsed natukene, eks ole, aga, aga lehtedele ka, kui me hakkame neid mõõtma, et igaühel on väiksed erinevused ja kui me võtame veel selle kogu suure gradiendi, seal see varieeruvus on, on tohutu ja need lehed ei saa mitte kuhugi minna, nagu ka puud ei saa kuhugi minna, kui nad ühe koha peal kasvavad, siis nad on seal ja nad peavad selle keskkonnaga palju-palju enam kohanema kui meie. Et kui meil on Palame, saame pilusse minna külma, paneme riided selga, eks ole, aga puud ei saa seda seda teha või taimedele üldiseks. Ühesõnaga, seal Järvseljal te alguses uurisid lihtsas keeles öeldes valguse mõju puudele lehtedele ja seejärel te hakkasite uurima niiskuse mõju puudele, nii nagu ma ühes varasemas Eesti televisiooni teadvus saates näeme, võeti üks kvadraat, üks piirkond puid ja neile hakati tavalisest rohkem andma niiskust, neid kasteti või kuidas te seda nimetate? Nojah, tähendab seda niiskust, need uuris olevi oma rühmaga ilma minuta, aga reaalselt see on selles mõttes väga unikaalne eksperiment, et kui me vaatame, mis toob meile globaalne kliimamuutus, siis globaalne kliimamuutus toob selle, et talved ja suved läheb. Pigem läheb niiskemaks ka praegu vaadata, et see Atlandi ookeani mõju on nii tugev, et võiks olla, et, et meil on siin praegu miinus 15 20 kraadi. Aga tegelikult ei ole, et on, on see, et, et on selline madal rõhk konda, sajab vihma. Kui suvel kogu aeg niimoodi vihma sajab, et mida sa taimestiku jaoks tähendab, et meil on nii, ehk naa on, sademeid tuleb rohkem kui ära aurab. See ei ole niimoodi, et on Hispaanias näiteks taimestik lopsakalt kassas, kui tuleks natukene rohkemgi, aga meil on, pigem on see probleem, et kui muld on liigniiske, siis juured ei saa hapnikku ja hakkavad mitmesugused probleemid on, et võivad ära vehkida lihtsalt või teatud määral väheneb. Ilma hapnikuta ei suuda ükski taime juur pikaajaliselt hakkama saada. See küsimus ongi, et mitte keegi varem polnud seda uurinud ja see oli, millega siis Olevi kull nagu jätkas. See liigslemm varasemaga võrreldes suurem õhuniiskus mõjub ühtviisi halvasti nii kasvavale Männile ja kuusele kui talirukkile. Tali nisule, nii nagu ma lugesin postimehest Eestis katsetatakse juba ka talikaera taliotra. Ühesõnaga see niiskus, mis meile paratamatult kliima soojenemisega tuleb pärsib Viide taimede kasvuponi. No see väga palju sõltub sellest, kuskohas see taim on, et, et me ei saa niimoodi nagu ühe mütsiga lüüa, et kui me vaatame ka näiteks eesti muulastikat, seal on tohutult heterogeenne seal väga erinev, sellepärast et kus parasjagu jääajal siia sättis, savi jäi maha, sinna jäid siuksed klibu, eks ole, teise koha peal lohksin, hakkas vesi kogunemas, tekkisid sellised peenemad, sadenesid, peenemad mullaosakesed, eks ole, ja tulemus on see, et osa on raskema lõimisega, osa on kergem olemisega liiva peal, tegelikult ükskõik kui palju kasta. Vesi läheb läbi, et seal ei ole probleeme, kui natuke põndakulge kõrgemale, et, et seal mändeks kassad näiteks traditsiooniliselt. Ega temaga puhub väga palju, kohe ei juhtu midagi, aga aga need, mis on allpool näiteks lohus, lepikud, valge lepp, eks ole, ei talu väga-väga palju niiskust. Sanglate Olub rohkem kask, arukask ei, ei taha, väga-väga niisket mulda. Nendel on nagu probleem, et tõepoolest on suuri probleeme selle liigniiskusega. Kas põllumees peab hakkama vaatama, mida ta tulevikus kasvatab lähtudes sellest, et talved on lühemad, sügised pikemad, sademeid rohkem. Ja tegelikult see on väga oluline teema, mis põllul edasi saab, et ühelt poolt on see asjaolu, et meil kasvuperiood läheb pikemaks ja üldiselt on soojem, on, on võimalus, kui me senini sisuliselt saame ainult ühe saagi, nagu te ise mainisite. Eks ole, talioder neid varem kunagi kasvatatud talinisu küll, eks ole. Talinisuga väga palju sõltus sellest talvituma, sest et kui ei läinud hästi, siis tuli uuesti külvata, eks ole, suvinisu, aga praegu on järjest ja järjest õnnestunud näiteks sel aastal saadi ju talinisu uus Eesti rekord. Eelmine oli aastast 2015 ja reaalselt, kui talinisu nüüd ära koristada, on võimalik võib-olla saadaga teine saak, et panna mõni lühemaajalisem kultuur, eks ole. Mida me oleme maaülikoolis ka teinud, et ma juhin praegu taimekasvatuse taimebioloogia õppetooli, et see kahe õppetooli liitmisel tekkinud õppetool, et varem ma olin taimefüsioloogia õppetooli juht ja oli kõrval, oli taimekasvatuse ja rohumaaviljelus, nüüd on siis üks ja üks uus teema, mida me ka praegu väga palju üritame arendada, on uued kultuurid, mis meie põllul võiksid kasvada, et üks nendest on näiteks bataati, me oleme kaks aastat, nüüd kasvatavad maguskartulid lotaati. Tundub selline nagu hullu professori idee, et kõik nagu naersid algul, kui ma ütlesin, et võiksime proovida, sellepärast et kui vaatame kartulit, kartul on ka lähistroopiline kultuur või troopiline, pärineb Lõuna-Ameerikast. Teda on siin kasvatatud leitud sordid, mis meie kliimasse sobivad. Kartuliga on see probleem meil praegu, et, et väga palju on erinevaid vaid kartulihaigusi, eriti just need niiskemad ilmad põhjustavad kartuli, lehemädaniku levikut, kartulimardikad kõik kahjureid on nii palju kartulipindala väga palju tagasi läinud. Ei ole enam ammu kartulivabariike palju poes olevat, kartulit tuleb kuskilt mujalt ja bataat on kultuur, kus kahjureid ei ole veel. Ilmselt on võimalik leida sorte, mis sobivad meie kliimasse, hind on palju kallim. Bataat on ka muidu selles mõttes kasulik, et seal on väga palju selliseid huvitavaid süsivesikuid, mis seal head, eks ole, keerulisemad, natukene lagunevad aeglasemalt. Tänu sellele on ka, et näiteks diabeediga inimestele see glükeemiline indeks, et sama kogus saadakse neid süsivesikuid, aga ta laguneb kehas aeglasemalt. Koosigi kontsentratsioon veres tõuseb aeglasemalt. Palju selliseid positiivseid asju on, kuigi nende uute kultuuridega on selline asi. Mitte ainult meil, vaid igal pool, et inimesed tahavad seda, mida aastasadu söönud, et andke meile seda, eks ole, et kuigi klimaatiliselt oleks kasulikum kasvatada midagi muud. Meie puhul see nii oluline veel ei ole, aga näiteks eks ole, Indias ja Hispaanias kõik tahavad ikka nisu kasvatada, aga see ei ole õige koht selle kasutamiseks, et seal on liiga kuiv juba nisu jaoks peaks midagi muud kasvatame ka inimesed tahavad, ikka tahetakse valget saia ja võib-olla oleks mõistlik kasvatada midagi muud see nisu sisse tuua ja ilmselt võib-olla tulevikus nii saab olema või üritada dieeti muuta. See on nagu suur probleem selle toidujulgeolekuga, et meil on ilmselt see, nagu võimalus mujal on, on tegelikult valla osas on see tohutu probleem. See on siis nähtus, mis on inimeste taimede puhul sarnane, nimelt et me ei kohane, kui inimesed kohane uute teraviljade ja muude toiduainete ega siis üks teie põhilisi sõnumeid ajakirjanduses on see, et kliimamuutused on niivõrd kiired, et taimed ei jõua nendega kohaneda. Mis on tulemus? Pikaajalisemalt? No see küsimus ongi just nimelt, et ma ei tea, kas see on päris see sõnum, mida ma olen öelnud, küsimus on selles, et kas need kliimamuutused on nii suured taimed, ei jõua kohaneda, seda praegu päris täpselt veel ei, ei teata, et nende kõigi kliimamuutuste juures on põhiprobleem selles, et me peame väga kaugele, nagu isegi mitte väga kaugel, aga me peame nagu tulevikku vaatama ja tuleviku saame ennustada selle põhjal, mida me teame minevikust ja lõppkokkuvõttes tõdeme, saame teada siis, kui see tulevik on käes. See on suur probleem, et praegu me ei tea, mis tulevik toob, et on olemas selliseid taimi ja bioloogilise organismi, mis on erakordselt vastupanuvõimelised, on selge, kõik ei ole ja võib-olla siis tulevikus muutub üsna kardinaalselt taimestiku koosseis, et päris selliste asjade Eestis siin saja-kahesaja aasta pärast on meil kõrbed, seda kindlasti ei tule või on soo, eks ole, et liike, mis on palju vastupanuvõimelisemad, aga kui kiiresti see juhtub, eks ole ja kas need liigid, mis on kohal näiteks väga palju Eestis ei ole seda veel teada, sellepärast et reaalselt on meil need tingimused nagu taimede stressi mõttes on suhteliselt head võrreldes kuivamate piirkondadega, eks ole. Aga näiteks Arizona mitmetes piirkondades on teada, et on reaalselt silmaga nähtavalt puud surevadki ära. Nad on olnud seal mitu 1000 aastat maailma kõige vanemad männid elavad seal mitme 1000 aasta vanuseks, on mitu, 1000 aastat on elanud nüüd korraga tegelikult suurtel aladel sellised kaljumägedes Arizona kuivadel aladel surevadki ära, et noh, see näitab, et see vastupanu võime on ikkagi juba ületatud teatud kohtades. Jah, ma olen lugenud, et kliima on muutunud viimaste kümnenditega rohkem, kui on muutunud viimase 2000 aasta jooksul. Kas te võite oma teadmiste põhjal seda kinnitada? No kindlasti on muutused olnud väga, väga suured, teine asi on muidugi selle kliima juures on ka see, et kogu aeg on olnud selliseid ekstreemseid perioode või ka minevikus olnud, eks ole, väike jääaeg ja, ja on olnud perioodid, kus on olnud väga külm ja siis on olnud perioode, kus on olnud väga-väga soe ja kui me räägime sellest 2000-st aastast, et päris 100 protsenti seda kinnitada ei saa, sellepärast et see aeg, kus meil on reaalselt mõõdetud temperatuur ja kliima, selliseid tunnuseid on palju lühem, et viimane sadakond aastat või natukene natukene rohkem, et nii häid andmeid meil ei ole, et, et me teame ajaloo ürikutes, kuidas tollal oli ja lisaks on olemas ka mitmesuguseid selliseid kaudseid meetodeid, mis põhinevad väga erinevad meetodid, puukasvus näiteks on võimalik vaadata, kuidas tenor kronoloogias, kuidas puude aastarõngad muutuvad või siis on võimalik vaadata rabasetetest järvesetetest, mis on juhtunud nii, et üht-teist me saame öelda, aga üks, millest me räägime, on selliseid üldine kliima varieeruvus ja teine on selline suunatud muutus, et selline soojenemine nagu praegu pigem seda peetakse jah, erakordseks. Igikelts sulab ja sellega seoses vallandub süsiniku nii suurtes kogustes, mida ei ole tõenäoliselt inimkonna ajaloos varem olnud. Mis on selle mõju? See on jah, tohutu selline globaalne küsimus, et maailmas üldse arvatakse, et need on nagu kaks sellist suuremat tõsis tasakaalupunkti, millest kõrvalekaldumine võib vallandada siis täiesti pöördumatult muuta seda, et üks arvatakse on, mis juhtub Amazonase vihmametsadega üldse troopiliste vihmametsadega, kuna seal taimestikku fotosünteesivõime väga, väga kiire väga suurtel aladel ja väga palju mõjutab kliimat ja teine on just on mis toimub boreaalsetes aladel Arktikas, kus on hästi palju ladestunud süsiniku tuhandete ja tuhandete aastate jooksul. Ja kui tõepoolest igikelts sulab ja siis hakkab seda süsiniku sealt vabanema ja see katalüüsi omakorda veel soojenemist. Selles mõttes võibki muutuda täiesti peatamatu, eks, et et see on jah, väga oluline, oluline koht ja see salvestatud süsinik, mis sellega juhtub, kui kiiresti juhtub, et ega seal väga, väga palju teadmisi praegu praegu ei ole, et, et see on selline kuum ala, kus väga paljud teadlased üritavad uurida, et mis hakkab juhtuma. Et ikkagi on nii palju prognoosimatud meie ümber No nii, ta on jah, et nagu ma ka enne ütlesin, et paljudel juhtudel me saame alles siis teada, mis tegelikult juhtub, kui see asi on käes, et me peame nagu ennustama minevikku alusel. Aga üks moment on siin see, et, et tõepoolest kliimamuutused toimuvad kiiresti ja teiseks on ikkagi iga olukord on unikaalne, et sellist olukorda nagu praegu pole varem olnud. Ka ajaloo uurimisel on maaülikooli taimefüsioloogia professor akadeemik Ülo Niinemets. Te sõidate väga palju maailmas ringi. Töö poolest teiega intervjuud kokku leppida ei ole sugugi lihtne, sest te olete Eestist üsna palju ära. Ja te olete juba oma tenniseajalgi käinud USA-s ülikoolides, siis Berliinis, Hollandis, Uus-Meremaal. Kui te võtate oma ainevaldkonda, mis on kõige põnevamad uurimissuunad, kui me räägime, kas taimefüsioloogiast ökofüsioloogiast? Ma arvan, et väga palju, millega praegu tegeletakse, on katsuda aru saada sellest, mis määrab ikkagi taimestiku leviku maailmas. Kui me seda teame, siis me põhimõtteliselt võiksimegi oleme võimelised ennustama, et mis juhtub tulevikus ja taimede juures on tohutult palju, on sildu, unikaalseid erinevaid vorme. Seniajani ei ole täpselt teada, kuidas selline suur varieeruvus tekkinud, mismoodi eritunnused omavahel koos käinud, millised on need tunnuste kombinatsioonid? See on nagu väga põnev valdkond ja, ja kui ma veel valdkonna kohta ütleks, et hästi palju on sellist kooslust tekkinud, et inimesed mõõdavad eri kohtades. Kui me omal ajal tegime näiteks selliste tunnuste andmebaase, kus oli võib-olla 100 liigi kohta näiteks mina, tegin eesti lehtede pind tihedusest 85 liiki puittaimeliiki, sealt kõik Eesti puud-põõsad kogusin kokku, eks ole, siis teised inimesed teevad teistes kohtades need andmed lõpuks pannakse kokku ja tekivad superandmebaasid, kus on juba seal miljonid erinevad tunnused kuskil 100 150000 taimeliigi kohta loomulikult väga lüntlikud köögikomplekti ei ole kõigi liikide jaoks ja nii edasi, aga selle põhjal on võimalik teha juba väga-väga suuri üldistusi neil alamaks väga kiiresti, arenev teine asi on hästi, palju areneb nende edasi, selline geneetiline uurimisvaldkond metoodika ise on edasi arenenud, et hästi kiiresti või, või suhteliselt väikse vaevaga võimalik saada kogu taime geneetiline informatsioon, kätte on võimalik hakata uurimata, mis geenid mõjutavad, mis tunnuseid, et loomulikult me oleme alles tee alguses ja reaalselt, kui inimese puhul genoom sekveneeriti ja kogu see geneetiline andmestik sekveneeriti, siis kirjeldati ära hulga aega tagasi siis taimede puhul osad liigid on lihtsalt niivõrd suure sellise genoomiga, et neil on neid DNA nukleotiidide nii palju, et 100000 10000 korda rohkem, kui inimestel seal hästi palju sellist informatsiooni, mis on kordub, see võtab palju, palju rohkem aega isegi väga tavalistel taimedel, nagu, nagu nisu, eks ole, meil ei ole seda informatsiooniga, kui meil oleks olemas, siis me selle abil saaksime palju kiiremini näiteks sordiaretus panustada, saame uurida, evolutsiooni, paremini mõista, kui kiiresti ta võib kohaneda, mis tunnused võivad avaldada. Ja see on väga-väga kiiresti arenev teadus, praegu tohutult palju läbimurdeid on oodata, on juba olnud, et see on nagu väga põnev, aga, aga samas on käega näiteks ukse uus teema, millega praegu maaülikoolis alustasin sammalde ja samblike vastus muutuvas keskkonnas, et see on kõik. Üldiselt inimesed eriti ei märka märkamatult tunduvad olevat, eks ole, aga ma viimasel ajal või viimastel aastatel on päris palju vabas õhus jooksnud ja ma märkasin, et nad kõik puutüved on samblikke kaetud. Varem oli see nagu suur probleem, et näiteks mida linnas nagu väga palju oli näha, oli võib-olla ainuke samblik oligi seina Corp selline oranžikaskollane samblik, mis väga hästi talub sellist happelist saastet ja nüüd on happeline saaste on väga palju vähenenud. Eelkõige tulenes oli piiriülene saastet elektrijaamadest, kus põletati kiviseid, kivisid põletatakse vähem ja nüüd on meil samas, maaülikooli campuses näiteks on vahtratüvedel on saarerihmasamblik, mis oli varem oli kaunis, kaunis haruldane ja ma just olin Hispaanias kolleegidega rääkisin, nemad peavad sõitma kaugele mägedesse, seda Samlikku mõõta, aga meil on ta siinsamas, lähed uksest välja ja kohe võid hakata mõõtma. Küsimus ongi selles, et kui nüüd läheb soojemaks niiskem, siis need on ideaalsed tingimused tegelikult samblike ja sammalde elutegevuseks, et kui me vaatame ka ringi, väga paljud katused on kevadeks sammaldunud, et mida see tegelikult tähendab globaalse süsinikuringele, kui kõik on nagu välja surnud talvel, aga, aga siis on lehtpuudel lehte, ei ole nad tegelikult ei tee midagi talvel aga samas samblad ja samblikud väga hästi kasvavad. Et see loob ideaalsed tingimused nende eluks, et sellised teemad, mis tunduvad nagu algul võib-olla nikerdajate moodi, eks ole, et kes ikka seda sambliku vaatab, aga ta tegelikult selles suures pildis võib olla väga oluline. Kas samblikud söövad süsiniku? No ikka seovad ja kõik, mis kasvab ja samblik on orgia lint, mis koosneb kahest erineva elu riigi esindajatest. Samblikud on vetikas ja on seen, osa neid liigitabki seente hulka, näiteks, eks ole, sümbioosis nad seal on kahekesi ja kõik see orgaaniline aine, mis tänu sellele, et samblik kasvab, see tuleb kõik sellest vetikast, mis taval seda nimetataksegi foto Pyondiks sellepärast et tema on ainukene, kes seob seen selle arvel, elabki seal. Nii palju huvitavaid asju tuleb välja, et inimese genoomiahel on lühem kui nisul. See on mulle tõeline üllatus, kui te ütlesite, et mitmete maade teadlased panevad oma uurimistöö ja jõupingutused kokku ja on loonud tohutult suured andmebaasid. Ja kui ma panen siia kõrvale ka 150000 515000 teadlase ühispöördumise, et kliimamuutuste asjus need jõuavad ju maailma, millesse tuleb Need, kes asjade üle otsustavad, ei võta mõistuse häält kuulda. No eks nad võtavad ka, küsimus on selles, et üleüldse selline teaduse ja poliitika vastuolu on kahepidine, et ühelt poolt poliitikud ütlevad, teadlased räägivad liiga keeruliselt mitte midagi ei saa aru ja teadlased kunagi ei ütle ka, et kuidas täpselt peaks tegema, et alati öeldakse, et nojah, aga jaa, tuleb veel uurida, täpselt ei tea. Ja teiselt poolt jälle poliitikud reageerivad siis, kui see neile ehk et selline asi nagu kliimamuutus, mis, kui rääkida siin 100 ja 200 astud perspektiivist, et siis tegelikult ei kõneta poliitikuid väga palju. Nende jaoks on oluline ühest valimistsüklist saaks olla uuesti valitud, et see tuleneb ka väga palju sellest, et poliitikal muutunud professiooneks või elukutseks, et varem poliitikute inimesed, kes tulid teiselt elualalt olid ära selle valimisperioodi ja läksid tagasi oma oma töö juurde, et et praegu on professionaalsed poliitikud, kes ainult ongi teinud poliitikat, et on alustanud mitmesuguste voldikute jagamisest ja on parlamendis praegu. Nende huvi on eelkõige saada tagasi valitud. Aga see põhiline, kuidas saada tagasi valitud, et tegeleda teemadega, mis on valijate jaoks olulised ja praegu on näha, et kliimamuutus ja keskkond on, muutub valijate jaoks oluliseks, et kas peab, vaatame sedasama Tartu eriti, mis siin oli, eks ole, ja reaalselt ikkagi keskkond on väga oluline selle keskkonnaga on lihtsalt see, et sellest me peame kõik edasi elama, et see teadmine, mis on need tulnud näiteks õhusaastusest või vees olevatest kemikaalijääkidest ja nii edasi toidus olevatest jääkidest, et inimesed on palju teadlikumalt kui varem ja nõudlikkus on kasvanud, et selles mõttes ma usun, et tulevikus poliitikud arvestavad palju rohkem sellega, kui, kui viiuli Eks seal on üks väike vastuolu sees selles mõttes, et kes poliitikutest tahaks kehtestada uut maksuisegi, kui see on kliima soojenemise vastu. Siin mõned Skandinaaviamaad on juba kehtestanud lennupiletitele teatava maksu, et inimesi meelitada reisima maad pidi. Teie, kes te lendate nii palju eri kontinentide vahel kas peaks kehtestama üle maailma kõikidele lennupiletitele mingi lisa maksu, et inimesed valiksid loodussõbralikumad, reisimisvahendid? Aga ma ei oska nagu väga hästi öelda, Kaarsem lennu reisimine on muutunud tohutult massiliseks, tõesti, et kui siin võrrelda 15 20 aastat tagasi, siis ta oli suhteliselt eksklusiivne praegu, mis on nagu tohutult palju on nagu mõjutanud seda, seda lennureisimist on odavlennufirmade turule tulla. Ja tulemus on tegelikult väga paljude piirkondade jaoks on täiesti katastroofiline, et näiteks seal Hispaanias Mallorcal mitmed, aga head kolleegid töötavad, et, et seal on nagu probleem selles, et on võimalik osta lennupilet Londonist majorcale, seal kahe-kolmekümne euroga. Inimesed ainult ostavadki selle toidupoest, ostavad õlut, siis joovad seda õlut rannas, magavad pargipingil ja hotelli, mitte midagi, võtad kohalikule kogukonnale, mitte midagi tagasi ei anna, et kõik prügi jääb sinna kohalike kanda ja tegelikult on see täiesti jätkusuutmatu, on, on selline massiturism, et see on suur probleem, et kas nüüd see maks seda, seda muudab, et teine on see kliimamoment, et kui lennuk ikka lendab, siis kulub kütust väga palju, et kuigi säästlikumad, lennukeid ja nii edasi, et probleem on ja iga asjaga tuleb tegelikult tegeleda, mis, mis võimaldab vähendada süsinikuheidet. Aga see on see hästi mitmetahuline moment selle juures, et reaalselt ma arvan, et mis puudutab sellist äri, reisimist ja vahetut suhtlemist, osadel juhtudel öeldakse, et ilma ei saa, üldse, tuleb kindlasti maale minna. Aga teiselt poolt need tehnilisi võimalusi on, on väga paljud nagu mitmed tõelised organisatoorsed, kokkusaamised, oleme teinud netti konverentsi vormis, et see sinna lihtsalt ka ajaliselt on tohutult palju aega läheb selleks, et noh, meil Eestis siin selleks et kuhugi jõuda on, tegelikult läheb päev ära või Tartust, et see on niivõrd aeganõudev, et loomulikult majandusarenguks väga hea oleks, oleks palju otselende ja palju ühendusi ja kõik oleks kui tore ja eriti sellise ääremaadel on see oluline, saaks nagu liikuma, aga see on mitmetahuline asi, et kas tegelikult on vaja ütelda üldse. Kell stuudios seinal näitab, et meil on viimane aeg võtta ette veel üks teema, mis akadeemik Ülo Niinemets on teile oluline ja nimelt see teaduse alarahastamise mõju on juba selgelt näha, kuidas teie seda näete? No see on, tegelikult on olukord kaunis kaunis nukker, et ja ma mäletan seda aega, kui oli Siim Kallase valitsus aastal 2000 igalt poolt kärbiti mina tulin sel ajal tagasi välismaalt ja seni oli kogu aeg oli nagu teaduse rahastamine kasvanud ja siis kärbiti ja väga valusalt väga pessimistlik oli see olukord väga, mitmed mu sõbrad tegelikult läksid tollal ära, Eestist oli teine majanduskriis 2007, kaheksa üheksa, kus seda ei tehtud, teadusfinantseerimine kasvas ja oli tegelikult nagu väga kaugelevaatav otsused, tänu sellele väga palju säilitati ja tänu sellele me üldse oleme seal, kus me oleme. Ja siis tulid nii-öelda head ajad, kus majandus kasvas tegelikult teaduse eelarve kogu aeg stagneeruks, et kõige suurem probleem on noorte inimeste jaoks, et ei ole võimalik saada seda raha üleüldiselt omale töökohta saada, aga ka seda, et teadustööks on vaja saada uurimistoetust, on vaja iseseisvaks saada. Et ega see uurimistoetus praegu väga paljud räägivad, et see peab kõik ära tasuma. Ta tasubki ära sellega, et tekib haritud inimene, kes on võimeline elu edasi viima ja kasvatama haritud inimesi ja, ja selleks, et kuhugi jõuaks. Ta peab iseseisvalt saama iseseisvaks. Ja see iseseisvumine lükkub ja lükkub edasi, et mina hakkan varsti saama 50 aeg iseseisvaks saamiseks viiekümneselt on liiga hilja, siis on inimene juba üleküpsenud, et see tegelikult ei ole õige, et peaks olema hilistes kahekümnendates või varastes kolmekümnendates, peaks olema võimalik hakata iseseisvalt teadustööd tegema, aga praegu ta pigem niimoodi on seal nelja 50 juurde nihkub. See on väga halb ja teine probleem selle juures on see ka, et nüüd konkreetselt selgusid Eesti Teadusagentuuri viimase vooru tulemused. Ja probleem on selles, järjepidevus rikub ära ära kaduma, et seda ei saa ka pahaks panna otseselt, et Eesti teadusagentuurile sellepärast reeglid on sellised finantseeritakse kõige paremat teadust. Kas just, eks ole, kõige paremad projektid alati saavad finantseeritud, kuna see juhuslikkuse moment on väga suur, aga probleem on pigem selles, et need, mis on alati olnud Eesti sellised teaduse lipulaevad, paljud nendest ei ole enam finantseeritud reaalselt see mehhanism ongi selline, et, et justkui tekib nagu teaduspoliitiline otsus, aga, aga tegelikult see ei ole teaduspoliitiline otsus, sellepärast et finantseeritud nagu selles ekstsellentsusele järgi, aga lihtsalt me peame ikkagi nagu vaatama ka, et kriitiline mass säiliks ja, ja kuna seda raha on nii vähe, siis tegelikult paraku ongi iga selline otsus või joone allajäämine on väga suure kaaluga. Te olete öelnud, et ikka veel puudub. Pärast seda, kui Eesti iseseisvuse taastamisest on möödunud 30 aastat, puudub teadlase karjäärimudel ülikoolis teel noorem teadurist dotsendiks. No nii ta on, et sellega on päris palju on sellega tegeldud, et see tekiks, et, et see on oluline lihtsalt, et oleks noortel perspektiiv, et võib-olla, kui reaalselt on nagu rahaliselt kitsad ajad, et siis on just inimene ikkagi mõtleb, et ta jätkab sellepärast et ta näeb, et tal on võimalik ikkagi selle jõuda edasi teadvuses, mitte kuskil ei ole need palgad maailma kõige kõrgemad, et selles mõttes, mida pakub nagu teadus, on ikkagi arenemisvõimalust uute asjade avastamisrõõmu olla oma aja peremees, eks ole, et võimalikult ise teha praegu nagu, nagu suurenenud mitmelt poolt tuleb, ühelt poolt öeldakse, et tuleb rohkem olla näoga ühiskonna poole. Ma arvan, et teadlased on tegelikult, mitte kunagi pole nii palju näoga ühiskonna poole, kui nad praegu on, eks ole, aga ikkagi kuidagi sellest on vähe. Iga sent, mida me teadlase eraldame, peab ära tasuma. Ja teiselt poolt ei pakuta nagu mitte midagi vastu, et ei ole püsivat töökoha kindlasti ei ole, ei ole võimalik ise otsustada, et raha ei anta, eks ole, aga nõutakse nagu rohkemat, et minu meelest on praegu nagu kogu aeg räägitakse sellest, et Tartu ülikool peaks jõudma maailma esimese 100 ülikooli hulka, eks. Et seda on nii pikalt räägitud ja peaks jõudma praeguses situatsioonis, ma ütlen päris kindlalt see ei juhtu mitte kunagi, sellepärast et kõik teised ülikoolid maailmas tahavad ka olla 100 ülikooli hulgas, et, et see ei ole ainult nagu Tartu ülikool, kes tahab olla ja võimalused on paljudel ülikoolidel oluliselt suuremad, et see on lihtsalt soovmõtlemine. Kui seda rääkida ja selleks vahendada, et siis tulekski nagu ümber mõtestada, et vaadata, et mida me saame teha ja mida me ei saa teha, aga aga lihtsalt, et see ei ole nagu teadlase suhtes aus, et ühelt poolt öeldakse, et teadus on prioriteet, et aga teiselt poolt niimoodi selleks nagu vahendeid ei anta, et eriti just ei ole aus nagu noorte suhtes, et, et see on nagu väga-väga raske on nagu sinna jõuda, et minuvanused nagu nõukogude karastusega, et me saame nagu hakkama, aga kes ei ole nagu seda, seda karastust ei ole, et meil on nagu see ei, ei pruugi hakkama saada. Nii et siis Tartu Ülikooli jõudmine maailma 100 parima hulka on puhtalt raha küsimus. Raha on selle juures nagu üks asi, et ja, ja usaldas, isegi kui praegu antakse hästi suur summa raha, siis ei ole võimalik, et, et järgmine aasta on Tartu ülikool 100 hulgas. Teadlases kasvataksegi 10 15 aastat tulebki anda 10 15 aastat tuleb andur niimoodi eelisarendatud, et finantseerida. Ja loomulikult võib, eks ole, vaadata vaheetapid, eks selle viie aasta pärast vaadatakse, mis siis saab, eks ole. Näiteks ma toon näite erafinantseerima, sest et Bill ja Melinda Gatesi on heategevuslik fond, mis finantseerib sellist projekti, mille nimi on C4 riisiprojekt. Selleks et see Riisanud taim, mis kasvab eelkõige ta tegelikult kasvaks nagu jahedamas kliimas tahetakse kasvatada, kasvatatakse troopikas ja selleks oleks parem, kui ta oleks fotosünteesi tüüp oleks teistsugune, geneetiliselt muundada. Aga see on keeruline ja Bill ja Melinda Gatesi fond andiski, kokkulepe oli 20 miljonit, et dollarit, esimesel viiel aastal 10 miljonit, kui tulemused on okei, siis antakse veel 10 miljonit, seda võib jätkata, eks ole, selles mõttes, et saadakse aru, et see võtabki aega. Usaldas ja diil ongi selline, et, et kõik peab olema vaba, kõigile kättesaadav, et neid tulemusi ei tohi patenteerida, nad tuleb avaldada rahvusvaheliselt, kõik võivad kasutada ja see on nagu visioon, et et on teada, et, et see on raske, seda ei pruugi välja tulla. Aga tuleb usaldada, tuleb finantseerida, et teadus on, me niimoodi ei saa, et üks aasta teeme seda ja teine aasta teist tuulelipuna siin nagu ei ole mõtet üldse, nagu nagu mõelda. No ma arvan, et erafinantseerimine Eesti teaduse mõttes oleks vist ulme. No seda küll, aga ega Eesti teadlased võivad Gatesi käest raha küsida, eks ole, et, et seal nagu projekte, mis on malaaria jaoks, mis on üldiselt globaalselt olulised toidujulgeolek, eks noh, meil on sarnased lähenemised on, üritasime Euroopast saada siin suurt lipulaeva projekti fotosünteesile, et vastukaaluks natukene võib-olla sellele Gatesil, aga ega suuremas mastaabis isegi reaalselt, kui me räägime toidujulgeolekust, siis kui kiiresti taimed süsiniku seovad, on oluline, see on üks nendest asjadest, mis seal kõige kaugemal veel potentsiaalsest sellisest võimalusest, et nad tegelikult saavad ka Eesti teadlased päris suuri asju korda saata ja sellist era erapanust teadusesse tuua. Kuidas teie teadlaseelu akadeemik Niinemets nüüd edasi läheb, kas te jääte ikkagi oma põhivaldkonna ehk siis selle taimede suhtlemise juurde, kui lihtsas keeles öelda, või on teil sihikul veel midagi, mis köidab teid samavõrd kui 20 aastat tagasi see taimede puulehtede mõõtmine ja nende signalisatsioon? No tegelikult mind huvitavad kõik asjad, väga palju tahaks, tahaks teha, et, et see, mis puudutab taimede omavahelist suhtlust, et sellega me tegeleme edasi ja iga reaalselt üritame rohkem nagu praktikasse minna, et seda ka põllule võib-olla viied. Viimased tööd, mis me oleme siin avaldanud, on ka selles, kuidas näiteks erinevad taime kasulikud bakterid mõjutavad seda signalisatsiooni ja, ja see on tohutu potentsiaal selles mõttes, et kui kasutada selliseid baktereid, mis näiteks toitaineid toitainete, vaesest mullast teevad taimele kättesaadavamaks, siis on võimalik taimi kasvatada väiksema väetus koormusega ja see potentsiaal on, on väga suur, et see on üks teema, et siis ma mainisin ka need samblad, samblikud, et ja, ja see tegelikult võib vaadata väga-väga laias piiris. Näiteks Hiinas on tohutult suured alad on kaetud sona bakterite, sellise koorikutega võiks loss ja see arvatakse, et see on kõik tekkinud tänu bakterite ja, ja mulla koosmõjule ja eriti viljakad mullad, eks ole. See potentsiaal on tegelikult tohutu ja siis need uued kultuurid bataaliga me teeme tööd, et lõpetavalisel hirss mõõdetud erinevaid õlikultuur, et sellega tuleb tegeleda eriti ja vaadata neid, mis uutes kliimatingimustes võiksid sobida ja nii edasi. Missugune kliima Eestis siis, kui teie tütar on sama vana kui teie olete praegu? No ma annan natukene soojemetajatega ägeda sihukest kardinaalselt, võib olla väga palju ei muutu, et kui need trende vaadata. Ausalt öeldes mulle tundub, et, et praegu on nagu, nagu viimastel aastatel on hästi tuuliseks läinud. Meie kliima on, on väga palju, mõjutab kaks asja, üks on, mis tuleb atlandilt, et kui on tuulesuunad läänest ja tsüklonilt tulevad sealt atlandilt kogu aeg, siis meil on selline vesine ja tuuline ja, ja suhteliselt jahe. Teine on, kui, kui nad tulevad suvel, eks ole lõunast isegi haarast võivad õhumassid teatud tingimustel meile jõuda, siis on palav lämbe suhteliselt, et tegelikult kaunis kaunis niiskega mis korraga teatud ajamomendil prevaleerib, on raske öelda, talvel jällegi, et kui Atlandi mõju või siis on lapimaalt või Siberist tuleb kõrgrõhkkond ja väga külm ja väga ilus. Raske. Et sellist järsku muutust ei tule, aga pigem ma arvan, et on. Ka kõik mudelid ennustavad, et läheb ikkagi ühtlaselt aasta keskmiselt soojenteegige, talved lähevad soojemaks. Suved võib-olla isegi võivad natuke olla jahedamad. Sademeid tuleb juurde, see, mida, mida ennustatakse, et selles mõttes ta midagi väga selliste roosilist ei ole. Ta küsitud, et paneme palmid, näiteks palmid, kasvavad palmid kasvavad praegu Saaremaal juba. Aga nad on kaunis nirud, sellepärast et pall man, selline taim, mis on rosett taimed, on väga ebaefektiivne, ta tahab väga kõrget valguste, kui on meie selline põhjamaa suvi, päike ikkagi kõrgele väga ei tõuse. Palm seda ei taha, et nad jäävadki rääbakat, eks eriti tuule käes, et midagi sellist nagu, nagu Hispaania randa siia kindlasti ka 50 100 aasta pärast ei tule. Kes elab, see näeb aitäh, akadeemik Ülo Niinemets selle tunni pikkuse ekskursi eest teaduse maailma oli väga huvitav tuttav. Kellel on võimalik siis Eesti Teaduse infosüsteemis võib vaadata lehekülgede viisi akadeemik Ülo Niinemetsateaduslikke artikleid nimestikku, kirjutatud küll üksi kui ka koos teiste teadlastega, nii et väga palju jõudu teile edaspidiseks. Sööri tänane kajaloodi saade nädala pärast kohtume juba uue külalisega kuulmiseni.