Head kuulajad täna on teie ees käesoleva aasta neljandal veebruaril riigikohtu esimehe ametisse astunud õigusteaduste doktor. Kaua aega Riigikohtu tsiviilkolleegiumi juhtinud ja Tartu ülikoolis juristide koolitanud ning samuti suurt osa meie tsiviil- ja äriõigust reguleerivaid seadusi välja töötanud Villu Kõve. Tere tulemast meie saatesse. Tervist. Eelmise aasta Paide arvamusfestivalil. Te osalesite niisugusel näidud likul kohtuprotsessil koos veel ühe kohtuniku, kahe süüdistaja, ühe kaitsja ja kohtualuse asemel olnud justiitsministriga niisugune näitlik kohtuprotsess, ainult et kõik rollid olid vahel tatud. Mis roll teele sattus? Aga mina olingi kohtualune ja süüdistatav seal. Ja justiitsminister oli süüdistaja, prokurör, meil oli niisugune rollijaotus, oli, mina olin kohtu all. Mida see rollide vahetus teile õpetas? Noh, rolle elus ikka, teinekord tuleb vahetada ja, ja noh, minu meelest oli selline päris huvitav ja põnev, selline mänguline situatsioon meil seal mul läks päris hästi, mind mõisteti õigeks, prokurör kaotas selle vaidluse seal, et ega elus võib igast asju ette tulla, et noh, mitte et ma tahaks pingis nüüd olla, mis seal oli, aga, aga, aga noh vähemasti huvitav kogemus igal juhul. Te olete aastakümneid õigust mõistnud kohtuniku rollis, kas niisugusel näitlikul või mänguliselgi protsessil üldse võib-olla teie jaoks midagi uut? No ma tegelikult ei ole aastakümneid olnud ka päris 17 aastat Marii kohtus olnud, nii hull see ei ole, aga aga ma olen varem advokaat olnud erinevaid juriidilisi töid teinud, neid trolle mul enne ka teistsuguseid täited olnud, mitte õnneks küll kohtuda. Tal ei ole pidanud olema, aga, aga kindlasti oli huvitav mõelda läbi oma nii-öelda kaitsetaktika ja ma arvan, et mu advokaadise töö varasem, need aitas seal kaasa, et ma nagu kujutasin seda ka, et mis ma siis võiksin nagu rääkida ja ja kuna ma teen ju erinevaid töid lisaks kohtuniku tööle nii ülikoolis kui ka õigusloomes, kui, kui kirjutanud raamatuid vaielnud, seetõttu ma nii kitsalt ainult õigusemõistmisega ei ole tegelenud, et mulle tegelikult rollid on nagu, nagu tuntud ka laiemalt, ma loodan. See väike mänguline rollivahetus Paide arvamusfestivalil eelmisel aastal tuletas mulle meelde ühe, vaata, mille ma tegin 2016. aastal raadios ja mis tutvustas justiitsministeeriumi plaani, et seoses põlvkonnavahetusega kohtunike hulgas on vaja juba lähitulevikus, siis arvati, et nelja-viie aasta jooksul tervet suurt hulka uusi inimesi kohtuniku ametitesse ja ministeerium tuli välja niisuguse plaaniga, et leida need inimesed. Advokaatide ja prokuröride hulgast tuleks teha kohtunik Viggo ametisse kandideerimine hõlpsamaks, paindlikumaks, kandideerimisprotsess lühemaks. Ja kõik tookordsed kolm saatekülalist, kes olid siis riigi peaprokurör, advokatuuri esimees ja, ja riigikohtu tollane esimees noogutasid selle plaani peale, et muud väljapääsu ei ole. Kas nüüd on niisugusest plaanist loobutud? Ei, see sellest plaanist ei ole loobutud, seda plaani on üritatud vastupidi ikka ellu viia. Ja tegelikult meil, kohtunike viimaste aastate konkurssidel on päris mitmed advokaadid ja prokurörid ka osalenud ka viimane kord, kui meil nimetati maa kohtunike nüüd presidendi poolt. Ta oli üks, üks väga, ei tunnustatud prokurör seal, kes tuli kohtunikuks, prokuröre meil kandideerib päris mitmeid, et noh, selles mõttes minu arvates ja üldine arvamus on ka see et kohtunikud võiksidki tulla erinevatelt nii-öelda elualadelt, et võib-olla süsteemi seest koolitatud inimesi, neid, et kohtuametnike, aga kindlasti peaks tulema ka väljast inimesi, advokaate ja prokuröre miks mitte notareid või ka veel teistelt elualadelt rikastaksid seda vaadet, mis seal kohtus on, et selles mõttes selline paljusus on minu meelest hea. Nii et tasapisi me oleme sellega tegelenud. Kuid esinesid käesoleva aasta jaanuaris Aktuaalse kaamera nädal tassist ühe kõige suurema murena tõite esile selle, et vanemaealised kohtunikud, riigikohtunikud, sealhulgas on pensionile siirduma siia asemele on väga raske leida uusi inimesi. Kas probleem teie riigikohtu esimeheks olemise p seitsme kuu jooksul on, on mingit leevendust leidnud? Selles mõttes on see selline püsiv probleem, et kui ikkagi vahetub terves kohtunikuna korpuses korraga vanused noh, väga suur osa inimesi siis on selge, et on vaja leida ka sama palju inimesi praegu ikkagi asemele. Ja noh, selle nimel on nüüd konkurssidel ju tööd tehtud ja, ja konkursid tühjad ei ole olnud, et me oleme inimesi ikkagi leinud, juristidega koolitatakse Eestis, eks. Mingis mõttes võib tekkida seesama asi, mis oli mis oli ka varasemalt, et noh, et ühe põlvkonna inimesi saab hästi palju korraga amet, mis tähendab ka seda, et nad lahkuvad jälle kunagi sealt ametist. Sellise nii-öelda ütleme ühe lainega, mis tekitab kunagi jälle rauge vahepeal, võib-olla siis vähendab neid võimalusi jälle inimestel seda karjääri teha ja riigikohtus on ka täpselt samamoodi see näide tsiviilkolleegiumis, mida ma siin juhtinud olen varem kus siis oli seitse kohtunikku, kellest on nüüd aastase vahega, on on neli, neli lahkumas on kolm, on juba lahkunud avaldus, anded ja neljas on ka andnud sisse lahkumisavalduse, mis tähendab seda, et noh, et üle poole inimestest vahetult tulevad uued inimesed. Ja, ja noh, ega ju ei saa öelda, et inimesi ei oleks lihtsalt meil on oluline, saaksime ikkagi kvaliteetsed ja tipptasemel inimesi niimoodi. Ja nende puhul on see, et tuleb ikkagi inimestega läbi rääkida ja veenda ja julgustada neid kandideerima, et et lihtsalt avaliku konkursi teate peale ei pruugi ikkagi saada selliseid inimesi, keda on, võib-olla sooviksime näha ikkagi kõige kõrgemal tasemel vähemasti. Mida niisugune põlvkonnavahetus, juristide põlvkonnavahetus näiteks nagu tsiviilkolleegiumis riigikohtus on olnud, milliseid probleeme see kaasa toob? Tsiviilkolleegiumi puhul on raske veel öelda, kuna see põlvkonnavahetus alles leiab aset, need ei, sellepärast Dallas esimene september, nüüd tuleb kaks uut kohtunikku ja esimene detsember tuleb kolmas, siis. Aga no ega teistes kolleegiumis kriminaalkolleegiumis vahetus on juba tegelikult toimunud halduses on kah juba olnud, et ega ei ole olnud mingisuguseid dramaatilisi probleeme meil seal, et noh, ega põlvkondade kaupa inimestel kindlasti mingeid erinevaid eluhoiakud, arusaamad, tööstnedy töövahenditest, sellest nadi avatusest võib olla. Et ühel on kogemust rohkem, teisel on kogemust vähem. Mina eelistaks seda sellist korraldust, kus on erinevad inimesed koos eri põlvkondadest ja erikogemuse eri teadmisega. Siis rikastavad ja kui nad koos, siis saavad seda ka teha. Aga ma loodan, et mingisugust suurt probleem ikkagi ei ole. Me oleme inimesi sõelunud ja lisaks teadmistele vaadanudki isikuomadusi, koostöövõimet, nende selliseid asju, mis on kole, kas kohtus ka väga igas kollektiivis neid. Et me saaksime ikkagi ühe meeskonnana mingis mõttes töötada, mis see tähendaks seda, et meil pidevalt, et vaidlus ei oleks õiguslikult, neid on ikka ja need jäävad ikka alles. Aga ma usun, et me saame hakkama sellega, et siiamaani me oleme leidnud ja, ja meil on praegu üks konkurss käimas veel uuele kohtuniku kohale riigikohtus kus oli ka kuus kandidaati ja, ja nende osas peame siis valiku tegemine, et, et ma usun, et me saame hakkama, et, et ei ole nii hull, see asi tegelikult ikkagi lihtsalt tuleb tööd teha inimestega. Te ütlesite ühes eelmises vastuses, et riigikohtuniku kandidaate tuleb julgustada. Kas see tähendab seda, et riigikohtunikuks saamine ja nimetamine ei olegi siis kohtunikuks spetsialiseerunud juristikarjääri tippunistus? No rahaliselt kindlasti mitte olles tippadvokaadibüroodest mootorites teenivad inimesed kordades rohkem, kui, kui kohtunik on, nii et selles mõttes need ei saa öelda, et nüüd rahaliselt see koht oleks nüüd juristi, tee nii-öelda unistuste amet, need. Aga no ma usun, et oma eneseteostuse osas ta ikkagi võiks olla need Eestis siin see sees amet ja võimalus omandada, teadmisi rakendada kindlasti miks tuleb inimesi julgustada needi, seal on erinevad, erinevad põhjused on esiteks üldse osa osal on enesehinnanguga külmutatud kas mina näiteks ikkagi julgen üldse kandideerida, kas ma olen piisavalt hea? Inimesed ei soovi saada ka kindlasti külge sellist nagu märk, et nad ei ole sealt konkursist täna tulnud, siis pigem ei tulegi kandideerima, et inimesed tahaksid tulla selle peale, et noh, nüüd me kindlasti saame, eks ole, aga tippametitega ei ole niimoodi või noh, et, et keegi ei taha nagu märkida, teada küll kandideeriks, aga et need see välja ei paistaks võib-olla kui ta, aga ometi on see avaliku, kus see tuleb üles. Ja, ja, ja siis see on üks põhjus ka, miks inimesi julgustada tuleb. No veel on üks ikkagi ütleme selles vanuses inimesed, kes siin praegu kandideerivad, keda me ootame või eelduslikult on, on peredega, on, on paljud ju elavad mujal näinud ja see on paljude jaoks ka probleem, kui sul on pere Tallinnasse ja elukorraldus on kõik seal, lapsed on seal nüüd öelda, et sa pead ikkagi noh, kuigi meil on kaugtöö võimalus ja Tartu vahet saab sõita, aga aga siis tulebki nii hullusti, et kuule, et see on ikkagi võimalik, et saab korraldada niimoodi ka. Et erinevad põhjused on selleks, et noh, et, et, et ei saa öelda, et nüüd lihtsalt kuulutan välja kõik inimesed tormavad korraga selle peale, et tuleb ikka otsida sihtotsingut, teha inimestega ennem keda kutsuda. Räägime veel niisugustest asjadest, mis on nüüd siin viimasel ajal tulnud nagu elektrooniline menetlus ja suulise menetluse asendamine kirjaliku menetlusega, et kas see on veel üks asjaolu, mis kohtunike töömahtu vähendab. Või kergendab. Kogemus juba ütleb seda, et ei ole olemas neti üdini häid asju, egoidiniga, halbu asju, et igalühel on mingisugused niuksed head ja halvad küljed olemas. Iseenesest ju ju ju elektrooniliste vahendite rakendusõnnetus on üldiselt igati positiivne, kiirendab, tõhustab menetlust, samas aga ka selle protsessi paneb nii-öelda seda noh, ütleme infosüsteemi nii-öelda arendaja nende lõua otsa. Et kui seal on midagi halvasti või ei tööta õieti see süsteem, mida meil on korduvalt olnud või mingid probleemid on mis, mis tegelikult neid tööprotsess tekitab juurde, et selliselt, et neis alla kirjutada üks määrus paberil, mul kulub siin, eks ole. Aga sedasama arvutis teha kulub mitu minutit, eks ole, kui see päev kokku lüüa, siis tegelikult kaob sinna aega nagu palju rohkem, et need ei, ta ei ole kasutajasõbralik, võib-olla nii nii väga samastab eemalt tööd teha, et näete, et selles ei ole ju jälle küsimust, et kokkuvõttes noh, kindlasti ju võiks ta ikka kiirendada, aga noh, mitte alati tänanedy. Et meil on ka juhtumeid olnud, kus süsteem lihtsalt ei tööta, koostasime nagu halvatud, eks ole, noh üldiselt infosüsteemidega on, on asi ja selle muutmine on väga kohmakas, väga suur, et kui, kui seal umbes on niimoodi, et kui, kui me avastame seal mingisuguse probleemi, mida tuleks nagu parandada, siis öeldi meile, et oi, aga vot see maksab 100000 eurot, seda paranda arvutisüsteemis. Ja, ja see võtab meil ja kolme inimese, ma ei tea, kui pika aja. Et nad katsuge niimoodi ikka teha, noh, et selles mõttes ta on nii ja naa. Et nüüd, mis puudutab nende istungid, Nendest loobumist, siin on ka jälle nii, ühtepidi hoiab sõja säästab kulusid, eks ole, kui inimesed ei pea kohtusse sõitma, saavad oma dokumente esitada. Samas jälle keerukamate asjade puhul võib see ei tähenda seda, et inimestel, see ütleme Nad ei suuda ennast nagu selgelt väljenda, mida nad tahavad või millele nad vastu vaidlevad ja siis hakkab paberi kirjavahetus, mis võib käia niimoodi kuude kaupa mida saaks vältida sellega, kui inimesed kutsuda kohtusse kokku ja korraga nagu ühe laua taga asi ära rääkida. Et mis siis on, need sisseistung on tegelikult efektiivne ja mõistlik need või olgu ta siis ka kaugteel, aga vähemasti niimoodi ühe laua taga ja samas noh, mis on ka oluline selle istungi puhul on, on suurem tõenäosus katsuda inimesi lepitada, nad kokku lepiksid omavahel kirja teel, see eks saadab ühe paberi paberi, kui oled siin koos laua taga siis kohtuniku roll on üritada leida ka kokkulepped vähemasti tsiviilasjades ja ka haldusasjades need. Ja, ja see on sellel istungil jälle nagu suurem võimalus, nii et kui me istungist nagu loobuks, siis me tegelikult noh, palju viskaks noh, last ka välja kohte suvega siin, ma kardan. Sellega haakub muuseas ka niisugune asi, nagu on kokkuleppemenetluse üha laialdasem kasutamine, sest et kui kokkulepe saavutatakse kohtuniku kohtualuse ja tema kaitsja vahel, siis protsessi ja kogu see menetlus lüheneb ju oluliselt. Kas see on ka põhjus, miks me järjest sagedamini loeme uudistest, et on mindud kokkuleppemenetlusele? See puudutab kriminaalasju, kriminaalmenetlus, sellise nii-öelda üldine tavamenetlusega võib-olla tõepoolest väga kurnav need inimesele väga pikk, sest seal on väga palju formaalsus, Need, ei, väga pikad menetlustähtajad see pikk, pikk avalikkuse tähendab valvel olemine koos sellega, mis mõjutab ju paljust inimesi negatiivselt ja ja noh, mis seal salata, netti, kui sa võtad ikka endale esindaja seal ise pead talle maksma, läheb ka väga kalliks. Et noh, eks need on need motiivid tõenäoliselt inimesele tahaks kaelast ära saada, et kui ta tõenäoliselt ta sealt nii-öelda süüdi mõistetakse mingil kujul on ikkagi päris suur, et nad et noh, see on inimlik, et ta, et ta seda teeb, kohtu roll peaks olema siin see, et ikkagi vaadata korralikult, kas need kokkulepped on ikka õiged ja kas inimene tõesti väärib ikkagi süüdimõistmist ka kokkuleppe korras ja on ju meil ka juhtumeid siin kus kohtunikud ei kinnita neid kokkuleppeid siin alles hiljuti vist Ekspressis oli mingi artikkel selle kohta, kus kritiseeriti kohtunikult, miks ta ei kinnita kokkuleppeid, et noh, et võiks rohkem kinnitada, et see nagunii ja naa selle asjaga. Aga mulle siiski tundub, et avalikkuse õiglustunne ei pea kokkuleppeid kohtus õiglustundele vastavaks põhjusel, et kohus ei hinda tõendeid kohtulikus menetluses. No ma ei usu, et avalikkus tegelikult nii peenelt sellesse asja nüüd süüvi, seal tõendite hindamist ja seal võib-olla mõned konkreetsed asjad, kus, kus võidakse öelda, et nad kõik on nagu väga kindel noh, tihtipeale ikka meedias seda, seda, neid asju kajastatakse ikkagi kuskilt ühe nurga alt nad ei või, või keegi seal oma nii-öelda lähtekoht. Vot noh, taust, kannatanu võib-olla, kes ütleb seal, et kuule, et, et noh, et, et mulle ei, et, et see niimoodi kuidagi ebaõiglane. Samas ju selle kokkuleppe sõlmis, üks ju, eeldus on ka see, et hinnataks seda tõenäosust, mis nende tõendite pinnalt see lahend võiks ju tulla, et et noh, et see ei ole ju päris niimoodi, noh ja igal inimesel on ju seal oli ette nähtud ikkagi kaitsja, eks ole, kui kui raha ei ole, siis riik määrab selle kaitsja kelle ülesanne on ju vaadata, et kellelegi seal seal liiga ei tee. Tahaks ja ütlege, ikkagi rõhuv enamus nendest kokkulepetest minu arust mööda käib ikkagi väga triviaalselt desasjades. Noh, ütleme selles kuritegudes, kus, kus nagu suurt midagi vaielda, tegelikult ei ole niimoodi ja mis ei ole ka mõtetu raisata seda ressurssi seal siis kohtu, oma prokuröri advokaadi kulutada selle peale, et teha igatahes suutnud siis me vajaksime tegelikult oluliselt rohkem veel kohtunikke, prokuröre, advokaate mäletatakse veel pikemaks kõik, et nad ei. Et ma arvan, et see sellisel kujul see kokkuleppemenetlus põhimõtteliselt on õige. Teine küsimus on see, et noh, et, et kas see protsent, et noh, nii suur protsent läheb kokkulepe, kas see on õige, eks ole, et võimalik, et siin mingid asjad ei noh, võib-olla suuremad asjad ei peaks niimoodi minema. Samas mina olen seda meelt, et üldiselt nedi kokkulepete saavutamine asjades on ikka positiivses hoiab kõigele nagu kui midagi seal kriminaalasjas jah, on see avalik huvi ja tuleb vaadata ja see on prokuröri kätte täna antud ja kohtuniku kätte koos, kes siis peaksite vastutust kandma seal? Et seda asja pisut näitega selgitada, siis ma pakun teile võib-olla kommenteerimiseks või kuulajale selgitamiseks ühe Harju maakohtu suhteliselt värske augusti keskel sõlmitud karistuslepp b kus kohtualune, kes oli ohvrivabaduse võtmises olnud osaline oli olnud osaline ohvri peksmises perekonnaliikmete korduvas füüsilises karistamises sai kohtult selle karistusleppega siis 230 tundi ühiskondlikku tööd, selle asemel, kui prokurör oli küsinud kaheksa kuud vabadus kaotusliku karistust. Et see nüüd mulle tundub ühiskonna seisukohalt ei vasta ikkagi õiglustundele, et nii ränk kuritegu minnakse kokkuleppele ja asendatakse ühiskondlikult kasulikud. Et aga ma nüüd, eks ole, konkreetset asja ei oska kommenteerida, aga lugenud, et näete, et kuidas prokurör nüüd nõudis vabadust, sest needi samas ta pidi ju ise nõus olema selle kokkuleppega nõusoleku ta ju ei saa ju minnes ained ja et nad tahavad ise oma meelt ja siis muud põhjusel pidi, et seda peaks ju prokurörilt esmajoones küsima, et miks ta siis nõus oli, kas ta tõendeid ei olnud tegelikult ikkagi nii tugevad või või milles, seal see küsimus oli, et noh, et niimoodi ju abstraktset on, võib väga lihtsalt endale näppu lõigata hakataks kommenteerima asju, millest sa mitte midagi ei tea, mina ei tea sellest asjast midagi. Külma varasematelt, et selliste asjade puhul no ütleme olen aru saanud, et noh, et, et noh, et enamasti rõhuv enamus on ikkagi mingi objektiivne põhjus selleks olemas, miks nii on tehtud siis seal, et nats et see, et keegi ei viitsi tööd teha või, või üritab kuidagi lihtsamalt seal läbi saada, et noh, et, et noh, ma tahaks uskuda selles konkreetses asjas, see põhjus oli ikkagi olemas. Miks siis ka esiteks prokurör oma meelt muutis ja kohus sellega kinnitas, et noh, et kui see tundub liiga leebet nadina, siis seal on ka kirjas vabandust, vaidlustada seda, aga ma tõesti ei, ei julgeks seda ja ma ei tahaks ka noh, ütleme ilma fakte teadmata seda kommenteerida. Ma saan aru, kui palju riigikohtu esimees jälgib seda, mis toimub õigussüsteemi teistes valdkondades, kui paljude jälgib Te ja ja võib-olla murelikult jälgite vaidlus, mis toimub järgmise riigi peaprokuröri nimetamise ümber, mis toimub näiteks notaritasude ümber kogu see vaidlus, kas te jälgite seda. Aga te ju ei saa sekkuda. Jälgin ikka esiteks loen lehti iga päev ja, ja oma jälgin ka ekstra, ma olen endale aastate vältel, Tal on võtnud eesmärgiks ma iga hommikul vaatan üle, mis õigusakte meile seadusandja on tootnud ja mitte ainult meil, vaid ka ka Euroopa liidus, et, et olla ikkagi kursis sellega lisaks meil ju need olulisemad uudisteemad jooksevad ju ka majasiseselt kogutakse kokku ja, ja nii-öelda see info jõuab ikka enam-vähem minuni. Kennedy, eks ole, kõikidest asjadest. Nüüd, mis puudutab neid konkreetseid asju, siis jah, muidugi, aga sekkumist siin ei saa, riigikohtule ei ole mingisugust pädevust, need kodanikuna ma ikka vaatan ja õigussüsteemi poolt tunnen ka muret ikkagi, et kui ma kohtun, räägin inimestega, siis me ikkagi tulevad need teemad ka jutuks, eks kõik need kas nende inimestega endaga rääkides, need, mida me ju ikka noh, ta ikka tuleb ette nedi siin. Noh, mis mulle isiklikult tõesti selle peaprokuröri teema juures, mida ma tahaks küll öelda, et minu meelest on ikkagi käitutud selles mõttes küll inimesega Lavly Perlingu väga halvasti, et nii pikalt, et see protsess üles, kus inimene on teadmatusse jäetud, ta on nagu selline, et paneme, ei pane, paneme ei pane. Et noh, nii et nii ei peaks ühe inimesega käituma, et kui soovite, siis võtke teine kandidaat või siis tehke ta ära, aga ärge jätke teda pooleks aastaks niimoodi üles, et noh, et see minu meelest on, on ei ole, ei ole kohane käitumine olnud seal. Ka seda teist kandidaati ei ole. Noh, seda ma ei oska öelda, eks ole, et nad teavad, need inimesed, kes seda seavad, aga mis notaritasusid puudutas, see oli päris värske, alles teemanedy, et noh, see on, ega seda on varem ka püstitatud seda selliselt teid küsimusi notarite sissetulekutest ja tasudest üldse notari rollist laiemalt, et et kas ja mida seal siis vaja on ja mida nad peaksid seal tegema, et noh, et et noh, minu meelest see, see küsimus ainult tasude vabastamisest ei ole nagu, nagu piisav, et noh, sellega üksi ainult üks tahk sellest mootorites, millel ikkagi küsimus, et milleks menooterit ühiskonnas üldse vajame ja mida me talt ootame, eks ole. Ja siis tuleks vaadata seda, et palju me siis sellest olen valmis nagu maksma ja mis põhimõtetel, et tasude vabastamise kohta ma olen ka lugenud igasuguseid vastuväiteid, et noh, et et vabastamine ei pruugi sugugi tasusid vähendavaid, vastupidi, niimoodi võib vähendada võib-olla nagu tavalist turuloogika järgi võttes, ta võib väheneda nimelt suurte jaoks väikeste inimeste jaoks jäi vähe nagu midagi, et nedi, et see ei pruugi üldse niimoodi minna, et see noh, see on nagu üks väga natuke lihtsustatud nagu lähenemine, ma kardan seal, et seda asja tuleb, tuleb mõelda rohkem läbi ja noh, ütleme kui eesmärk on lihtsalt alandada neid tasusid, siis loomulikult nedi ega, ega õiglustunne Sulev olla, et noh, et inimesed seal kuidagi ülemakstud on seal jälle teine pool kah, eks ole, see on see, et need ei, et noh, Tallinnas nagu üldteada olukord, et noh, et Tallinnas nimetasin ta kuldse ringi, notarid on need ja need on ümber koondunud ümber Tallinna kesklinna seal, kus on siis suur. Aga väljaspool seda jälle ikkagi notari teenus ei ole nii nii tulu, kas ja, ja noh, riigi ju huvi võiks olla ikkagi, et pärimisasjad ja notareid võiks olla kättesaadav ka ju ikka kaugemates Eesti kohtades. Et kui, kui notareid jälle sissetulekubaasi nagu vähendakse, põhimõtteliselt tekib küsimus, et noh, et kas üldse nagu see teenus ja alles jääb kuhugi nende või hakkab riik seal ise peale maksma, mis ka pole. Et noh, see ei ole nagunii lihtne, et me lihtsalt laseme vabaks ja nüüd on kõik tore, eks ole, et noh, läbi mõelda. Kuidas te vaatate niisugusele juba ka, ütleme, pikki aastaid vaikselt küdenud vastuolule advokatuuri ja prokuratuuri vahel selles mõttes, et aeg-ajalt kuulen ma ikka vaikseid etteheited, et prokuratuur on avalikkuses paremini esindatud, ta on, tundub nagu riigi huve kaitsev ja, ja ei ole protsessis parlanksi, sõid tasakaalus. No aga prokuratuur peabki riigi huve süüdistuse avaliku suve kaitsva, see on ju tema roll, seadusjärge pandi advokaateid, võiksid siis endale peeglisse vaadata, lennad peaksite kaitsma neid konkreetseid inimesi. Samas noh, minul ei ole jäänud sellist muljet, et nüüd oleks mingisugune põhimõttelist laadi vastasseis advokatuuri prokuratuuri vahel see, et mõned advokaadid on lehe seal aeg-ajalt midagi seal kirjutanud konkreetselt, et noh, mina pole veel aru saanud, et see oleks mingi advokatuuri nii-öelda üldine või valitsev arusaam, et minu osast mööda advokaat teed ja prokurörid oma olemas saavad nagu suhteliselt nagu normaalselt kõik kõik hakkama ikkagi enamasti ja selles protsessis ikkagi ei ole sellist nagu ülepingutatud nüüd osasionaaletate et nüüd prokuröril oleks nüüd nii tohutu eelis siin oma nii-öelda asjade ajamisel, et noh, et on üritatud seadusega ikka tagada, et see nii nii ei oleks, oleks poolte poolte võrdsuse, mis omakorda muidugi tähendab teistpidi menetluse kulukust jälle rohkem kui varem oli prokuratuuri roll suurem noh siis tegelikult jällegi menetlusele odavam. Nüüd täna on ta kallim, nende advokaatide roll on seal suurem, et noh, samas me ju näeme, et inimesi mõistetakse õigeks, advokaat teevad oma tööd, et tavaliselt ei meeldi avalikkusele, et kedagi õigeks mõistetakse, et see tundub ju kuidagi nagu seal medi ebaõiglane või kindlasti on kuidagi ma ei tea, kuidas saadud noh vähemalt selline mulje jääb lehte lugedes. Mina ei tunneta, et siin oleks praegu mingit põhimõttelist laadi arusaam advokaatidele, prokurörid on, on kuidagi nii eeliskoheldud, et ütleme, et mina, minul küll sellist signaal pole tulnud, juhul kui mina doktorantuuri inimestega rääkinud olen advokaat ja ma ikkagi olen kokku puutunud, kandis advokaadina siin. Tasakaal on olemas, kui vaadata, tasakaal on alati need, ma arvan jah, et on olemas, üldiselt need ei ole, kui, kui see oleks asi, oleks midagi väga paigast ära, siis ju hakkaks silma, siis ju me kirjutasime sellest ja räägiksime, vaidlesime siis see teema ju tõuseb, jõuaks kuidagi inimeste lauale nadi. Aga noh, kui see on nagu mõnes niukses noh, ütleme, keegi seal oma mingi artikli küll avaldab, eks ole, aga see seal on väga konkreetselt on mingid asjad, aga seal mingit suuremat resonantsi võtta tahad, noh ju siis ikkagi midagi tõsisemat ei ole, ma julgen niimoodi arvata, kriminaalpõletused on kogu aeg iga aastaga reformitud tohutult palju sele. Mulle pigem tundub praegu, see on läinud selles mõttes nagu liiga pikaks ja liiga niukseks, et seal tuleks kuidagi lihtsustanud vastassuunas natukene astuda hoopis tuleks kiiremini käiks natukene kuidagi mitte muidugi põhiõiguse kellelgil riivata. Aga midagi tuleks nagu välja mõelda, et ei oleks nii, et inimene saab kohta, on aastate pärast alles. Nii on praegu mõnelgi juhul veel üks teema, mis on aeg-ajalt tõusetunud ja mis pakub inimestele huvi, nimelt et kas kohtunik, kui ta on oma otsuse valmis kirjutanud, kas ta peaks seda avalikkusele veel täiendavalt selgitama, kastab, kas selgitama seda resolutsiooni osa või põhjendavuse osa kas see aitaks avalikkuse kohtuotsuseid paremini mõista? Sellega on nii ja naa, aastaid on olnud selline arusaam, et kohus peaks rääkima ainult otsuses otsuse kaudu, noh, etapp ja selles on oma iva, eks ole, et põhimõtteliselt peaks kohus olema võimeline kirjutama sellise otsuse, mida kõik mõistavad. Vähemalt noh, nad võivad mitte nõustuda, aga mõistavad, eks ole, miks ta nii on otsustanud, siis ei pea sedajagu rohkem selgitama seal elu näitab, et see nii ei ole, nende tihtipeale muidugi on keerulised asjad ja neid tuleks ka lihtsustada seal ja, ja, ja noh, kui pikad rasked otsused asjad nad siis ütleme noh, täna on meil ju oluliselt ka panustatud selle peale, et tehta neid lühikokkuvõtet ka pressiteadet teid ja, ja, ja noh, ütleme tutvustada neid asju. Ja kohtunikud on üha rohkem ka valmis. Muidugi, siin tuleb seda piir ja vaadata, noh, sa ei saa tulla rääkima, hakata rääkima, et kuule, tegelikult on midagi muud kui see, mis otsuses kirjas. Anna see ka mõjuks kohtu autoriteedile väga halvasti. Aga kui keegi seda otsust tõlgendab, loeb seal mingisugused ja paiskab meediasse mingisuguse jutu sealt, eks ole, väga kallutatult. Et siis ma arvan, et kohtuniku nii-öelda roll ongi siis üritada siis veel lühidalt selgitada, no meil on siin üks näide värskelt ka olemas, eks ole, minu kolleeg siin needee kriminaalkolleegium vist võttis kätte ja selgitas minu meelest väga julgelt, kas see meeldib või mitte, aga noh, ta võttis kätte ja rääkis siis natukene lahti seda teemat seal. Et mina, mina teda küll tunnustan selle eest. Ja eks igaüks peab tunnetama seda, et noh, mida sa lähed, rääkida mitte, aga. Aga ma arvan, et kohtunik peab olema nii palju julge küll, et ta vajadusel astuka kaamera ette, et ta ei kao ära kaamerat, näete, et ma ei räägi rohkem mitte midagi, et seda ma ootan küll kohtunikeks. Noh, kas see on põlvkonniti erinev, et enam ei, ei varjuta kohtusse inte vahele? See võib olla niimoodi küll jah, et vanema põlvkonna kohtunikud on pigem tagasihoidlikumad selles suhtlemisele, nooremad on avatumad mõlemat pidi on erandeid, aga, aga üldiselt see see niimoodi on. Eks siin muidugi on ka see, et kust need inimesed ikkagi tulevad, noh, siin on teatud risk sellega, et kui inimesed tulevad nende kohtuametnike hulgas, kes on kogu aeg paberite, kogu elu töötanud, need, et noh, et siis võib-olla neil väiksem soov nadi suuliselt kellegi ees olla advokaadid, prokurör, kes nagunii on avalikkuse ees olnud ja selgitanud asju ja noh, nendel võib-olla see avatus neile suurem nende valmisolek, noh, kaamera siis, kui nad on ka suurem ja selgitada seal, et noh, et eks, aga tuleb, töötad ikka selle nimel, et, et keegi ei varjuks nõu põhimõtteliselt ainult kabinetti. Kaja loodimisel on täna õigusteaduste doktor riigikohtu esimees Villu Kõve. Teie juuri tuleb Saaremaalt otsida? Jutustage, palun. No minu suguvõsa on nii isa kui ema poolt ikka väga kaugelt mõlemad Saaremaalt pärit ja ma olen seal sündinud, ma olen seal kasvanud, seal kooli lõpetanud, sealt Tartusse tulnud. Seal mul ema elab praegu, seal ma käin, käin päris tihti ka sel nädalavahetusel Henn katsunditel abiks olla, siis seal ja katsuda, aidata, nii et noh selles mõttes minu juured on tõesti seal väga tugevalt kinni, need, sealt sealt mind lahti kangutanud. Kui te tõite oma sisseastumisoverit Tartu ülikooli, siis miks te valisite õigusteaduskonna? Ega on isegi raske öelda, et ma olen kogu elu tahtnud juristiks saada, kindlasti mitte, nii et tollal siin vene aja lõpus oli üldse väga segane aeg, et mida pida, mida teadis infot oli tegelikult vähe tollal kui praegu võrrelda, kui palju on võimalik kätte saada, mida õppida, kõik üldse variante, mida õppida, nii palju tollal oli valik tegelikult päris väike. Seal oli valida, kas sa lähed nagu reaalsuunal humanitaarsuunale? Minu mind tõmbas humanitaarsuund, mind oleks võib-olla köitnud rohkem ajalugu üldse need ei ja, ja, aga, aga see, see õigusteadus tuli kuidagi sinna mõttena ette, tegelikult oli mul ikka mõtlen, ma olen lihtsalt proovin ja vaatan, et mul ei olnud niimoodi, tahan hirmsat moodi juristiks saada. Ei olnud niisugust elu eluunistust. Ja ei olnud ka väga tugevat konkureerivat ala. Ajalugu oleks, pole olnud, et näete, et pigem oli see jah, selline ütleme noh, hetke otsustas, aga see oli selline eksperiment, et lähen torte, vaatan, mis saab nende. Meeldejäävaid õppejõude, ülikooliajast. No eks inimesi jääb ikka meelde ja jääb nii ühte kui teistpidi meelde, et nedi, värvikaid värvikaid momente, onju, ja noh, mina õppisin tõesti sellel imelikul ajal ülikoolis noh, 89 kuni 94, kus kogu ühiskondlik korraldus just muud. Kas see tähendab seda, et see, mida õpetajad ja siis, kui ma läksin ülikooli ja siis, kui ma sealt väljusin ju tegelikult oli täiesti juba nagu erinev. Ja ülikoolis valitses ka mingis mõttes peataolek, paljud ei teadnud, mida seal õpetada, õieti siis oligi niimoodi, et ühes aines õpetada sellist täielikku punast, nii-öelda jutu sealsamas kõrval tuli selline väga niukene sinimustvalge jutt, nüüd eks ole, teisel õppejõul ja lapsed olid ju ka tollal ikkagi noored segaduses mingis mõttes, et mida siis õpid, mida sa üldse meelde jätad sealt, et et selles mõttes jah, noh, Tartu Ülikoolis on ikka olnud sellised teatud sellised värvikad professorid nagu nagu noh, on alati olnud professor Narits, need, kes on olnud esimene Kurslastel selline suur filter ja ja selline suur autoriteet läbi aastate on juba aastakümned, eks tudengitele osadel hirm, osadel siis seal nagu nagu õnnistatud nahk ja sind profess Varul nedi, kes tsiviilõigust ju pikalt õpetas, kellega koos me oleme ise ju palju temaga koos teinud tööd pärast need ei. Jaa. Ma mõtlesin, et võtaks ülekohtu, nakatasin kedagi niiväga nüüd nedi tõmbama üles või alla nakatuni, meenutame, et keegi väga halvasti meeles on, seda ma ei tahaks meenutada siin need, et noh, kindlasti on ka neid inimesi, aga miks, miks, miks peaks. Aga kellelegi õppejõu mõjul tõenäoliselt siiski valisite tsiviilõiguse ja eraõiguse suuna. Ma isegi ei ütle, et see oleks mingi konkreetse õppejõud ikkagi töö olnud, sest et ega, ega minu ajal nüüd ülikoolist tegelikult neid suundasid, sellisel kujul veel ei valitud, praegu on see vabadus nii suur, et nad tollal ikka niimoodi läbi täie rauaga kogu stuudium, eks ole. Ja siis hakkad otsustama, mis sa teed. Ja, ja pigem nedi, minu suunamine sinna, selle eraõiguse juurde oli, oli ikkagi seotud sellega, sattusin juhuslikult tegelema selle asjaõigusseadusega ülikoolist tudengina need seal ja, ja sealt see süvendatud huvi seal, sealt läks nagu edasise huvi mul seal. Et pigem pigem see oli nagu pöördepunktis, mitte nüüd, et ülikoolis oleks tundnud nüüd tingimata, et et ma tahan tsiviliaga surin, tõsi, ega, ega prokuröri amet mulle vist kunagi süüdistamise amet ei, ei meeldi, need ilmselt ei oleks mulle meeldinud kohtunikud tollal ei olnud nagu selget ettekujutust, kelleks ma tahan saada, et noh, enam inimestes võib-olla advokaadiks, noh, nii nii mu lõbuks läks, aga, aga nüüdse tsiviilõiguse suund, see jah, kuidagi tuli nagu sujuvalt, seal on niimoodi, et keegi keegi nüüd väga otseselt mind mõjutas sele. See asjaõigusseadustik ja äriõigus on meil ju ikka tugevalt saksa taustaga. Kas see on asi, mis viis teid saksa ülikoolide juurde? Jah ja ei. No põhimõtteliselt tee ei, ei selles mõttes, et nüüd kas äriseadustik võib, see taust nedi on, kui noh, ütleme. On muidugi on saksa, aga seal on ka palju teiste riikide õigus sisse põimitud ja ega sellisel kujul nagu Saksamaal ei kehti sihukest asja, kus seadus on sarnasem saksa seadusega tõesti, need ja ka äriseadustik, mitte nüüd nii väga oma terviklikult ülesehituselt ja, ja ka regulatsiooni esemel ei ole see päris niimoodi laialt levinud arusaam, et see nii on, sellepärast tahtsid vajadust kommenteerida, aga aga tõepoolest, need Saksa Saksa riik, Ta panustas kõvasti ka Eesti õigusloomesse, tollal need oli siinkohal nedi ja ja võimalus siis õppida mujal, noh tollal ei olnud võimalik nii laiad üldse, eks ole, et noh, et ma saan kuhugi minna siis kui stipendium midagi avanes, et mina kasutasin selle ära ja 93 läksingi siis Hamburgi, kuna selline võimalus tulija. Mul oli ka keeleküsimus, oli, kuna minu see esimene võõrkeel oli saksa keel ja, ja kuna ma olin tegelenud selle asjaõigusega, kas siis oli nagu loogiline käik minu meelest sinna sinna tõesti minna. Et nii ta, nii ta läks ja sellised sellist jällegi valikut nagu täna ei ole olnud tollal tudengitele, siis vastupidi alles esimesed võimalused avanesid üldse kuhugi minna. Te olete tudengitele lugenud tsiviilõigust? Tsiviilkohtumenetlust olen täpsemalt öeldes lugenud. Kuni 31. detsembrini 2018. aastal, kas see oli riigikohtu esimehe ametisse kandideerimine, mis pani teid õppejõu tööd lõppema? Aga ma ei ole lõpetanud õppejõud, et see info ei vasta tõele, praegu? Ei, tore, ei, see ei vasta tõele. Mul vastupidi, on kolmapäeval algab õpetaja uuesti pihta aga see tuli mulle üllatusena, et niisugune info kuskil siis üleval on, et ma 31 12 olen lõpetanud seal ülikoolis, et ma olen küll kaalunud ja, ja vaatan, ma suudan selle töökoormuse kõrvalt seda ikkagi pidada neid ja nii edasi, aga vähemalt siis selle selle õppeaasta ma küll lõpetan ära need tudengid seal näib siis, mis edasi saab? Nii et magistri- ja doktoritöö juhendamine on teie kohtunikutöö kõrvalt loomulik osa olla. Ja no tegelikult üldse noortega tegelemine olnud minu jaoks selline noh, hea ja edasiviiv niukene, niuke tegevus, ennast ka vormis hoidev, need noored on terased ja leiavad seal asju, mida sa ise võib-olla enam ei leia ja, ja uusi nurka ja üldse siukseid mõtteid hoiavad värskena ka ennast. Nendega tegelemine sunnib ennast ka rohkem pingutama ja tegelema asjadega. Et noh, selles mõttes ma olen neid töid juhendanud, tõesti doktoritöid ühe juhendanud, aga magistritöid Need ei, olen ma ikka jah iga-aastaselt kaks-kolm tükki juhendanud. Selline töö, mida ma olen teinud ja see on mulle meeldinud. Mis neid noori inimesi, kes tänapäeval tulevad õigusteadust õppima selle distsipliini juures huvi tähendab, kui võrrelda 25 või 30 aasta taguse ajaga, kui teie tulite õppima, no siis oli niisugune formatsioonide muutumise aeg, ajalugu muutus, riigikord muutus, aga, aga kindlasti on võimalik välja tuua erisusi tollase ja praeguse üliõpilase vahel. On ikka võimalik neid ei no ütleme, ma ütlen, et tollal ju valikuid oli vähemined ja eks ole inimestel praegu noh, noor inimene on, on ju noh, nii-öelda maailm on tema lahti, mu oma tütar lõpetab gümnaasiumi, järgmine aastaid arvas, et tema võtab ikka aasta vabaks, et peab mõtlema, mida ta tahab üldse õppida, nii et nii palju variante ja nii palju võimalusi ei tea täpselt, mida teha, noh meie ajal selliseid asju nagu ei olnud nüüd nii, et tuli kohe ära otsustada, mis sa teed ja ja, ja seetõttu noh, võib-olla oli see asi konkreetse ega paljud asjad on erinevad, eks ole. Mis, mis oli, esiteks juba need õigusteaduse üliõpilasi oli tollal ju noh, ütleme, oli, võeti vastu, meil oli seal, ma ei tea, 40 inimest kursusel või 50, palju neid oli seal lisaks avati ülikooli veel. Aga igal aastal lõpetas, noh, ma ei tea, mitte üle 100 inimese ülikoolis. Praegu lõpetab kõikide juristi, ma ei tea, neli 500 inimest neist tollal sisuliselt noh, tööturul oli nii suur konkurents, need ei tudengite peale või noh, et keegi kuhugi nagu tööta jäänud, selles mõttes oli nagu see noh, ütleme võimalused on palju rohkem, nende tollal nad ilmselt selles mõttes selline nagu, nagu selline heas olukorras olid need, kes tulid, need ka vähegi olite, te töö, leidsid need ja samasse konkurents sellesse juures sealsamas olnud läbi aastate ikka kogu aeg päris tugev, et siin ei ole niimoodi olnud, et nüüd, et kõik saavad sisse, erinev on olnud küll, mis veel minule kursuse kokkutulek suvel ja, ja siis ma vaatasin tõesti, on niimoodi, et minu kursusele kaks kolmandikku poisse, aga praegu on kogu õigusteaduskond sisuliselt seminiseerunud, nende poiste osakaal Eesti õigusteadlaste hulgas juristide hulgas langeb ütleme, langeb, langeb ja ma ei tea ma, kas seal ebapopulaarne öelda, ma ei kujuta ette, kas me peame hakkama poiste kvoote lõpuks rakendanud mehed üldse juurest ära ei kaoks. Lõpuks, et et millega see seotud on, kas lõpueksamitega tüdrukute paremini õppimisega? Et noh, jumal seda teab, eks ole. No mis veel erinevat on tollal ju inimesed ikkagi pühendusid paljuski ikkagi õppimisele rohkem neid ei selles mõttes, et need igasugu nagu välist meelelahutust välistegevus oli, oli palju vähem ja mis oli ka tollal siiski see, et sa ei pidanud ka tööl käima, et noh, et meile maksti, pendiumi koguneks tegelikult võisidki tõesti, elada selles mõttes nagu paremini tudengina praegu sul tuleb kanda paljussööri kulusid, eks ole, paljud tudengid lähevad ka väga varakult ikkagi tööle ja, ja seetõttu jäävad nagu sealt noh, mingid lüngad võivad veel tekkida ja, ja noh, ütleme aga noh, ju see on paratamatus mingil kujul. Ja see on toonud kaasa ka selle, et ega tegelikult tudengid täna 11 nii väga ei tunne, meie ajal on väga tugev kursuse tunne meil olemas, sest need on meie inimesed. Meie kursus on, praegu, küsid noorte käest, et, et nad ei tea seal üldsegi Nad ei suhtle, et nad isegi ei tunne 11 seal tihtipeale ja sellist ühist nii-öelda noh, nii-öelda küünarnukitunne ühistegutsemist on ka vähem ja noh, inimesed on välismaal, osad on sind tsüklitena, siin-seal õpivad siin ja seal selline individualistlik lähenemine tunduvalt on, on kui meie Alex on lihtsalt aja märk mitte ainult juuras, vaid, vaid üldiselt niimoodi, nii et tänane tudeng on kindlasti teistsugune kui, kui tollal oli see tudeng, et ma ei saa öelda, et nüüd halvem või parem, aga noh ütleme niimoodi, et noh, minul on natuke nagu kahju, kui see noorte progravitasid, kuule, et teil on nii palju huvitavat tudengielul jääb nagu nagu kõrvale üldse, eks ole, et mis, mis nagu pole, varasematel aastal oli. Aga see tulebki sellest, et kui tänapäeval lõpetab teaduskonna ühel aastal neli 500. No mitu, mitu kooli on, eks ole, mõtlemata? Vanasti lihtsalt võetigi vähem ja rohkem ei olnudki rohkem lõpetatudki. Kas me jõuame siin selle massiülikooli või kõrghariduse teema juurde? Jõuame ikka noh, ma arvan, et mitte ainult meil üldse on, et haridus on devalveerunud ikkagi, et noh, et minu ajal oli ikkagi, selles mõttes oli koolis ranged ja kui sa ikkagi ei teinud midagi ära, sind visati välja niimoodi lihtsalt need ja oligi kõik tõmmata kriips peale, võisid uuest sisse astuda täna inimesi hoitakse seal lõputult, nad saavad kõike ümber teha, niimoodi seal aastad olla ja lõpuks visalt nagu lobiseda läbi ka nii-öelda nendest ainetest, et ikkagi ka sellised inimesed, kellel tegelikult ma arvan, ei peaks diplomit andma. Nii et kellel ei peaks kvalifikatsiooni andma seal vahepeal olnud selle tasulise hariduse teema on olnud siin ja ka üldse kuidagi see ühiskond, korraldus on nagu niimoodi nagu liikunud, et noh, et need nõuded on läinud nagu allapoole kogu aeg, siis kui ma praegu mõtlen niimoodi. Kraadide mõtlemine, noh, ütleme Vene ajal doktorikraadini juures praktiliselt noh, jõudis paar inimest, seal tuli kas oli midagi täiesti ulmelist? Oli seal seal kandidaadiga, mida Kadri Venemaal kaitse, millest tuli ka tohutult vaeva näha. Tegelikult Eestis ei ole täna ühtegi sellist kraadiumis, vastaks niisama töömahule Docteradega tõenäoselt ka selle kandidaadile. Tänane doktor on võimalik saavutada sellega, mis oli võib-olla külmast tagasi, magister, neid, et nad tegelikult nõudmised ei ole väga kõrged ja magistritöö ei ole täna ka midagi erilist, see lihtsalt tavaline lõputöö, mis vanasti oli seal noh, et, et on selline massihariduse devalveerumine on olemas ja see kajastub ka inimeste kvaliteedis. Lõpuks need, kellega me kohtume turistidena seal ja, ja see on meie üldine probleem, kohtus, näeme siis poolharidusega inimesi sealt kuskilt, et noh, siis tekib küsimus, et miks nad on ülikoolist nagu läbi elanud ja kuidas sealt läbi läinud, aga ometi nad lähevad läbiselt. Kuhu see õigusteaduses võib kaugemas tulevikus? Jah no see viib kogu selle õiguse devalveerumiseni tegelikult sellisel kujul, kui inimesed seal need noh, see usaldus nende juristi elukutse vastu või seal üsna autoriteet käib lihtsalt olla, et noh, et jurist küll, aga et no mis, mis Heikka, eks ole, et ega sa ei tea mitte midagi rohkem, eks ole, sest seaduses siin, et siin, eks ole, kui vaadata, mis juristile paarsada aastat tagasi, eks ole, siis see oli ikkagi väärikas selline amet, need, keda usuti täitsa noh, täna ei, see ei ole nagu mingi selline niukene noh, ütleme sellisel kujul võib-olla see amet enam, aga, aga see juuras on üldiselt niimoodi mulle tundub, et noh, et, et selline üldine öelda odavamaks massilisemaks tegelemine, et noh, et inimesed saaksid rohkem teadmisi, olegi ühestki halb, kui inimesed on rohkem haritud. Aga just nii-öelda noh, ma halvas mõttes, aga võib-olla kõlab elitaarne või see parem sed jõulisem, tugevam osa, et see jääb ka nõrgaks sellega koos selle massiharidus koos, et näed, kui inimesi meil on vaja, kes elu lõpuks edasi, kes mõtleksid uusi asju välja, eks ole, kellel oleks teadmised ja oskused uusi seaduseidki luua või, või ideid kanda või, või arendada edasi siis sealt osast nadi, pigem tuleb ju sealt nagu kukkumine, nüüd, eks ole, et jääb nagu mass on nagu suur alla ka tipp jääb üha niukseks nagu, nagu nõrgemaks võib-olla need koos temaga ei saa nagu tegeleda, kuna tuleb tegeleda koolis, selle massharidusega sa oled, sa ei saa tegeleda nendega, kellega, kellega tuleks võib-olla eraldi tegeleda, nii et see on nagu see probleem, see ei ole ainult juuras, ma arvan, see on üldiselt, mida mina näen selles asjas. Me kõik tunnetame seda intervjuu lõpuks tuleme Villu Kõve teie persooni juurde selles mõttes, et kuidas te tajute nüüd pärast seitset kuud oldud riigikohtu esimehe ametis. Kas on olemas niisugune eriline surve, mida te tajute teemal, et ei tohi. Et riigikohus on koht, mis on kõige viimane Eesti riigis, kus öeldakse, mis on õige ja mis on vale. Kui me võime siin meenutada eelmise riigikohtu esimehe ajast vaidlust Eesti osaluse üle Euroopa stabiilsusmehhanismis või või pisut hilisematest aastatest vaidlust haldusreformi ja valdade sundliitmise teemal siis riigikohus on olnud see, kes ütleb oma lõpliku sõna, mis vaidlemisele ei kuulu. Kui suurt survet teise riigikohtu esimehena tunnete teemal, et ei tohi eksida? No, ega selline surve ei ole ju minul kui riigikohtu esimehel üksinda, vaid kõigil kohtunikel peaks olema ja kõikides asjades, et nedi, sa pead ju tegema oma parima ja, ja kuulutama seda nii-öelda lahendust, et alati parima äranägemise ja kõikide teadmiste järgi, mis sul on, et mina olen, sellest ka lähtun, ma olen sedasama VII otsuse tegemise olnud, ma arvan, et kõik riigikohtunikud tajusid omavastutus seal. Loomulikult on kaks eri asja, esiteks on kõik inimesed on võimalik eksida, need sellised sai, ei, tõesti, kõik vaatamata ei leitigi üles õiget õigusnormi. See võib, see on inimese faktor, ma arvan, et see on hea faktor, lõpuks inimene mõistab ikkagi õigust, mitte mitte robotega masin. Et selline väike moment võib asja juures olla kui vaatamata kogu sellele, et me oleme süsteemi loonud, mis, mis peaks nagu välistama ja, ja väga palju panustab sellesse ju, et et ei juhtuks midagi sellist midagi pärast hiljem muutma hakata või vigu tunnistama ja noh, väga suuri, mingisugused apsakad, ma loodan siiski, et riigikohtul ei ole ka olnud. Nüüd teine asi, nüüd see, et asjade nii-öelda kaal on ka erinev, eks ole, ühelt poolt iga inimese jaoks, tema asi on kõige tähtsam tema kohtuasi, eks ole, nüüd riigi avalikkuselt vaadates näiteks sedasama esimene asi võib-olla sellised, mis on teistsuguse kaaluga asi ikkagi, kui, kui kellelegi vara jagamine seal, eks ole, mis nende konkreetse kahe inimese jaoks on tõenäoliselt muidugi elu, elu on ikka kõige tähtsam vaidlus seal, aga, aga aga selge on see, et nende suurte riigi like tähendab kastide puhul noh, tuleb veel rohkem panustada, veel rohkem mõelda ikkagi loomulikult see, see noh selline surve mingil kujul on, samas ma ei tunne, et kuidagi oleks nagu tõusnud mark nagu varem kuidagi üle-üle-jala midagi teinud või ja riigikohtu esimees saaga mõjutada konkreetset kohtuotsuseid ega tohigi mõjuta. Meil on kohtunikud, koosseisud, kes asju lahendavad. Riigikogu esimehele võiks ka meeldida, ega mul ei pruugi ka mitmed lahendus üldse mitte meeldida, eks ole, aga see ongi see kohtu õigussüsteemi asi, et need inimesed, kes on selleks seatud ja sellel hetkel otsustavad nemad otsustavadki selle ja, ja noh, kui teistele see ei meeldi, ega sinna ei aita ka midagi, et noh, nii see peabki olema, ma arvan, et noh, tal on võimalik hiljem siis järgmistes asjades võib-olla seisukohti muuta. Aga noh, meil on ju ka praegu ikkagi paar päris põhimõttelise tähendusega kohtuasja sees, kus jah, mingil kujul võiks öelda, et noh, et see surve on olemas, meil on juba tükk aega selliseks õiguskantsleri taotlus seal Narva volikogu kohta, kus tegelikult on püsinud istunud üle väga põhimõttelist laadi küsimused. Kui millist sotsiaalabi peab omavalitsus inimestele tagama vaestele inimestele, et millised standardiga seal kerkivad väga põhimõttelist laadi küsimused, rahaga seotud eetilised küsimused üles, eks ole. Noh, me oleme ka mingis mõttes juba lubamatult kaua selle asjaga seal olnud, aga, aga ikkagi see vajab mõtlemist. Ei saa niimoodi ülepeakaela seda teha. Et selles mõttes sellised asjad on ja, ja aga noh, selleks meid on seotud amet sellesse palka saama, et vastutust kanda. Ja varsti hakkab siis Riigikohtusse jõudma riigikogu ja presidendi vaidlus kaitseväe on juba meil. President esitas kaitseväeluure teemal. Kas riigikohtul on võimalik võtta pikk mõtlemisaeg. Riigikogus ei, ei võta kindlasti eesmärgiks venitada neid asju, meil on osad asjad jäänud siin erinevatel põhjustel ja, ja suve kõige muuga siin võib-olla natukene seisma ka selle asja, küll me lahendame selle nüüd ära siin ikkagi meil sees meil arvamus, praegu on see faas, kus arvamusi veel küsitakse, eks ole, ja ja nii nagu kõik muud asjad saab ka see lahendatud, et millest siin kirjutatud, et selleks me olemas. Villu Kõve, kus te olete 20 aasta pärast missuguses ametis. Kas te olete Eestis, kas te olete Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik? 20 aasta pärast on 68, siis see on kohtunikuameti ülemvanused tegelikult praeguse seisuga peaksin pensionil olema siis need ehk kui vanus jääks paika sellisel kujul, et noh, minu eesmärk ei ole nüüd töötada nii-öelda tõesti elu lõpuni nädi, eks ole, et ma olen väga noorelt väga pikalt teinud igasugutööd, et noh, et kui mul on võimalik medi pensionile minna, siis ma tõsiselt läheneda, siis mul ei ole eraldi eesmärki kuhugi Euroopasse liikunud, mul on praegu seotud riigikohtu esimeheks ja minu nagu missioon ja mõte on ikkagi üritada, et kogu see riigikohus jaga eesti kohtusüsteem saaks ikka paremini ja mõistlikumalt tööle. Ma ei ole ausalt öelda enda jaoks isegi mõelnud praegu veel peale seda seitset kuud, et mis mark küll siis nüüd edasi tegema hakkan, kui see üheksa aastat, kui ma tõesti nii pikalt peaks olema, et mis pärast seda saab? See on nii pikk aeg, et praegu ei ole minul küll ma tahaks seda tööd hästi teha, ma loodan Tänan teid pika intervjuu eest Vikerraadiole ja soovin, et teil läheks täpselt nii, nagu te olete mõelnud, et olete selle koha peal usaldusväärsena õiglasena ja et meie usaldus riigikohtu ja kogu kohtusüsteemi vastu saaks ikkagi püsida.