Head kuulajad taaskord on meie inimene, kes oskab suurelt unistada ja oskab oma unistuse teoks teha ja sedakorda on meie ees inimene, kellel on õnnestunud teoks teha kaks suurt unistust, üks on lennusadam valmis ehitada ja teine täiesti uus ekspositsioon paksus Margareetas. Tere tulemast saatesse mereajaloolane Urmas Dresen. Tere. Kas vastab tõele see kuuldus, et te olete lasknud Paksu Margareeta ühe korruse võrra sügavamale ehitada ja siis katuse hoopis kõrgusesse? Väite esimene pool on jumala õige ja ja meil tõesti läksime Paksu Margareetasse pea viis meetrit maapinnasügavusse, aga ma ei läinud ainult paksus Margareetas. Me läksime kogu kinnistu piires ehk siis kuunistoltingi tornini ja kogu hoovi ulatuses, nii et, et see on jah, aga midagi kõrgemale ei ehitanud, selleks on väga ranged muinsuskaitsereeglid. Et paks Margareeta, kui vaadata trammipeatuse juurest, siis tegelikult mitte midagi näha pole, mis me oleme seal sees teinud ja nii peabki olema, nii et meie kõrgusesse ei läinud mitte sentimeetrist. Mis sealt maapinnast välja tuli? No võib-olla isegi võis alguses arvati, et järsku tuleb midagi rohkemat, aga neid me ei saanud sealt väga palju mingisuguseid hird leidev sest kogu see pinnas, mille peale on paks Margareeta rajatud, on üks suur liivakivikalju. Ja liivakivi seest ju on, oleks olnud väga kergemeelne oodata, suuremaid leida kui just keegi sealt eelajaloolisest ajastust mingeid kondike vastu ei tule, aga neid ei olnud. Nii et ei, sealt ei tulnud midagi. Aga muidugi enne seda suurt liivakivikihti paljandusid hoovi seest paljendusid väga mitmed ehituskonstruktsioonid, mis lähevad veel Paksu Margareeta suurtükitornieelsesse aega. Ehk siis suure Rannavärava-ga seotud, sest paks Margareeta on ju tegelikult suhteliselt hiline nähtus. Ei, 16 16, sajand, esimene kui täpne olla, sest ta hakatit 16 100. algus ehitama ja 1529 sai valmis. Nii et paks Margareeta on suhteliselt niuke, nooruslik vanadaam ja kõik see muu, mis sealt välja tuli, on, läheb ikkagi sinna 14 10.-sse 15.-sse sajandisse, nii kanalisatsioonitrass. Neid oli veel kaks ja siis erinevad müürid ja mille, millest me nüüd küll austatud arheoloogid Monika Repo ja Villu Kadakas kirjutasid ka selles raamatus, mille me just just saime, vist mõni nädal enne, enne Paksu Margareta avamist saame valmis, et siis torn sadama ja siis linnavahel. Et eks see vajab veel natuke täpsemat tõlgendamist, et kuhu need müürid, mida me leidsime just sisehoovist sele, praeguse koge halli alt kuhu nad täpselt platseeruvad, mis olin täpselt mõtte, esialgsed oletused on tehtud, seal on ka näha ühte laskeava, mis on kinni müüritud, mis vaatab otse Paksu Margareeta suunas. Et eks ta kõik läheb sinna lasemasse kihistusse, kui kõik see suure Rannavärava kompleks alles välja kujunes, nii et üht-teist huvitavat ta igal juhul esile tõi. Peab ütlema, et see koge, mis jutu sees juba välja tuli, et selle ootamatu leid 2015. aastal Kadriorus sealt Tivoli arenduse ehitustegevuse käigus. See on ikka tõeline taeva kingitus. Sellest on saanud uue ekspositsiooni peategelane. Jah, nüüd, kui päris aus olla, kui seal koge välja tuli ja kui ma selle selle mäletan väga hästi seda kuuma suvepäeva seal, selle kaevamiste juures, kus kõik, kes seda välja kaevasid, kõrbesid päikese käes, istusin ja noh, ma sain aru, et tegelikult oli, oli, oli nagu selge soov, et meremuuseum seal ühe sellise vastutus enda peale võtaks, et kas me, kas me julgeme seda teha või mitte. Ja siis, kui mõned nädalapäevad hiljem ka kultuuriminister seal käis ja küsis, et kas meremuuseum siis võtab selle kogu endale, siis oli juba teada, et tegemist on kogega. Ja ega mul ei olnudki, siis ma arvan, et ma oleksin jäänud elu lõpuni kahetsema, kui ma oleks öelnud, et ei, et ma meremuuseumi taha seda. Aga sinna juurde ma ütlesin seda, et aga siis hakkas tulema välja ka juba väiksemaid leide, mis laeva peal oli. Et mis on ka praegu meil eksponeeritud, ehk siis natukene keraamikat ja natukene natuke jalanõude katkeid ja siis ma ütlesin, et ei, et me võtame koos kõigega kõik, mis välja tuleb kõigi leidudega ja hea meelega neid ka siis tulevikus eksponeerima. Kuigi tol hetkel 2015. aasta suvel ei olnud mul peas ühtegi mõtet paks Margareeta koge ühendamise kohta. Absoluutselt mitte. Millal see tuli? See tuli kuskil võib-olla ikkagi loetud kuude pärast, see hakkas tulema kuskil 2016 võib-olla 2015 lõpp 2016 kusagil seal talvel. Ja selleks oli veel omaette põhjus. Siin on kaks põhjust, üks põhjus oli see, et et võib-olla kui 2016. aasta alguseks Me kevadeks oli, oli seal nagu ruttasid natuke, aga siis sai selgeks, et et koge konserveerimine selle meie antud koge konserveerimine ei ole nii pikk protsess, nagu on. Nagu on toimunud teiste vanade laevavrakid, ega, mis on eksponeeritud. Lihtne põhjus oli see, kuna selle puidu siis veesisaldus ei olnud sedavõrd suur, see, see sobis ka pikka, aeglast, kontrollitud kuivamist eksponeerimiseks, nii nagu meile tulid ekspertarvamused nii Inglismaal kui ka Soomest. Ja et me ei pidanud, sest algselt oli minu mõte see, et jah, me peame temaga minema sama teed, et ehitama suure basseini, kuhu me uputame polüLenglikkuvali vanni, hakkame teda vaikselt-vaikselt, siis seal niimoodi konserveerimine nagu paljude muude asjadega on tehtud, aga siis selgus, et see pole vajalik. Et parem, parem teeme niimoodi järgi. Põhjus oli see, et laev oli siiski suuremat hulk sajandeid oli veetnud märjas liivas, mitte niivõrd vees, sest ta tuli ju liiva seest välja. Et see oli niukseks üheks üheks heaks Endeks ja teine asi oli veel see, et, et ega ega Paksu Margareeta renoveerimise täis rekonstrueerimise protsess oli mul meeles juba üsna üsna esimese asjana pärast meremuuseumi direktori koha vastuvõtmist, aga siis tulid muud asjad vahele. Ja Ma ei olnud isegi mõnda asja, me tegime me seal ühe korruse, muutsime ekspositsioon ja tegime kontoriruumides remonti ja, ja ka hoovimajas tegime remonti ja niimoodi jupikaupa kaasajastamiseni jõudsime, aga kogu suur jäi ikkagi koguaeg lükkus edasi ja siis iga aasta küsisime ka raha aeg-ajalt siis Kultuuriministeeriumist investeeringute katteks, aga kõik need rahad jäid saamata. Ja siis tuli vahel hoopiski lennusadam ja ja lennusadam, sai ära tehtud, aga see võttis ju tegelikult elustiku võttis väga palju, sest noh, see niuke otsene ehitamine lennusadama ehitamine oli kaks aastat, aga aga põhimõtteliselt oli kolm aastat ettevalmistust eelmised euroetapid rahastamise leidmiseks. Ja pärast veel kolm aastat veel auditeerimise ja vaidlusi. Ja siis satusse koge tegelikult päris paslikul ajal me olime selleks ajaks kõik lennusadama järelmid lõpetanud, lennusadam oli päris edukalt, ju on käima läinud erinevate suurnäitustega. Ja lennusadama põhjal on meremuuseumil ka tekkinud ka niisugune päris hea öelda oma teenitud raha olemasolu, sest sest ilma selleta ei ole ka võimalik kõiki neid edasi suurprojekte edasi arendada. Ja, ja siis ühel hetkel, kui kuulutati ka välja, et EAS kuulutas välja järgmise sellise vooru, kus otsiti siis muuseum-külastuskeskuste mis on peresõbralik muuseum-külastuskeskus, selle niukse võis taotleda siis rahastust seal kuskil tsirka kahe miljoni euro kandis ja siis hakkaski see plaan natuke konkretiseerunud mõte, et miks mitte, aitäh. Et me, me rakendame võib-olla selle plaani ette hoopiski koge toome koge vanalinna, kuigi algselt või Tiiu arvates paganat lennusadamas ruumi vähe või et seal, aga noh, see oleks, see oleks olnud päris see. Ja koge puhul nägin juba seda, et et lennusadam on natuke teistsugune ja ja me oleks pidanud seal üht-teist väga palju ringi ehitama, aga kogeja oleks tulnud sinna õigesse kohta ja õige kohta minu silmas just seda koge sattus nüüd nende müüride vahele, mis sellesse ajastusse, kus kogega pärit on. Sest kui me nüüd vaatame seda, et koge lauad plangud, tammeplangud on siis saetud 1000 295296 kuskil põhja Poola rannikul ja laev ise tõenäoliselt siis kuskil 14. sajandi täpset aastat ju keegi ei oska öelda, esimeses pooles siin selle oma lõpu leidis siis me tegeleme ajaga, mis, mis läheb kokku, kui me siin ajaloos paneme niisuguse asja nagu Jüriöö ülestõusu ja kõiki selle, et see on ikkagi väga müstiliselt kauge aeg, aga needsamad nöörid, mis praegu ka nüüd kaevamiste käigus välja tulid, müür, mis on Stoltingi torni ja paks Margareeta vahend, on samamoodi vana müür. Nii et, et see, see ajas tuleks kokku ja selles mõttes ma arvan, Ed koge leidis endale väga õige koha, aga sama nihukest juttu ma siin räägin, ma pidin rääkima. Ei mäletagi enam, mitu korda kõigepealt muinsuskaitse erinevates instantsides ja neid veenma, sest olgem ausad, ega ükski muinsuskaitse ei linna muinsuskaitse, riigi muinsuskaitse, erinevad komisjonid. Sellele jaburale ideele, et tuua koge vanalinna ei olnud sugugi algselt väga positiivselt meelestatud, aga aga nii ta lõpuks paika loksus, aga see oli pikk ja keeruline tee. Seda küll, jah. Te olete erakordselt osav läbirääkija, ma arvan, et see sai tõestuse juba lennusadama ja nende angaaride taastamise restaureerimise puhul aga kogest veel, et sattus kuidagi eriti huvitavalt või, või kuidagi sobivalt niimoodi, et oli lennusadam valmis, kus oli koht, kus koget restaureerida oli valmis saanud kalaranna tänava remont, mida mööda öösel mööda Tallinna sai koget transportida, et kõik kuidagi sujus? Ma ei tea, ma olen seda nagu kuidagi ka varem tähele pannud, et kui sa nagu enda meelest teed õiget asja, siis tegelikult saatuse fortuuna soosib sind ka natukene. Ma ei tea, kuidas see niimoodi on läinud, aga aga nii on, et tähendab kas või pisike näide nüüd sinna lennusadama lennusadama mineviku pool, et me kui me plaanisime allveelaev Lembitut, siis sisse tõsta angaaridesse ja otsisime, otsisime ka selle kohta vanu jooniseid ja me ja eelnevatel aastatel meeletult sai otsitud ka ka Inglismaalt tuleme ise proovisin otsida, kus on need originaaljoonised. Aga me saime need originaaljoonised kätte, kui oli selge, et et see laev sinna angaari mahuks sisse läheb. Me ise ei leidnud, aga leiti üles sõprade inglaste poolt, et see loksus paika saame, me saime neid originaaljoonised ära kasutada siis vesilennukite angaaride sisekujunduses meil ei olnud neid n, need tulid töö käigus ja voodi on ka Lembitu asju on tulnud meile nii nii vinkleid kui kallip ja kõik on sattunud niimoodi meile kätte ja ma tõepoolest koge puhul ka me oleks olnud, et väga raske koget koget viia lennusadamasse, kui oleks saanud kalarannateed. Kalarna-d ei olnud veel siis avatud, kui koge sinna viidi, ta oli tõepoolest esimene niisugune katseeksemplar, mis öösel selle tee läbi seal mingeid märgitakse teest ära. Ja teine asi selle transpordiga, millega me praegu viisime, millega me siis viisime koge lennusadamasse, mehitasime talle sinna uue halli ja, ja kõik see sedasama transpordiga. See seesama firma ei oleks seda koget nüüd niivõrd täpselt filigraanselt manööverdanud siis paks Margareta taha paks Margareeta taha ja selle paramüüri kõrvale, sest see vahe oli seal niivõrd kitsas. Nüüd oli võimalik seda teha juba spetsiaalse aeg on edasi läinud, tehnika edasi arenenud, Eestis oli ainukene üks selline nisugune platvorm raskeveoplatvormis liigub ka külg ees ja pöörab oma koha peal ringi, mida juhitakse siis p pealt olevast, nagu mänguauto puldist. Ainult sellise aparaadiga saime niimoodi sentimeeter sentimeeter haaval selle siis sinna kenasti müüri kõrvale manööverdatud, sest see oli veel isegi raskem ja keerulisem, sest me ei tahtnud puutuda vastu torni paekivi seina, sest laeva ületõstmine juba see koge lend üle Parhamüüri. See. Kraana otsas. Kraana otsas, see oli see lend, koge etapp oli juba lihtsam manööverdamine sinna juurde, see kestis ikka mitu tundi. Arheoloogiast ja mereajaloost veel kümmekond aastat tagasi Saaremaal Salmel, et tuli välja kaks viikingilaeva, 11 meetrine ja 16 meetrine kaheksandast sajandist. Kas nende koht ei oleks. Muuseumis no praegu on, ma tean, et nendega tegeletakse päris päris usinasti ja austad Jüri Peets on ka saanud nende uurimiseks ka erinevad projektiraha ja seda tehakse koos koos rootslastega. Minu teada, need laevate kogunenud leiud kuuluvad vastavalt sellele kandile, kus nad on leitud, ehk siis Saaremaa muuseumile. Ja kui ükskord Nende laevade puhul on ju see, et nendest laevadest on ju alles siis jäljendid, ehk siis neli read, et puit on ju seal kõik ümbert läinud. Aga need leiud vajaksid kunagi väga uhkelt, eksponeerib, mis on päris kindlasti. Ärme üldse, et see peaks tingimata olema siin lennusadam, ei, aga kui on kunagi tarvidus selles teha üks võib-olla üks uhke näitus, siis ma usun, et me oleksime, oleksime varmad ka sinna kampa lööma, nii et eks see teema meid huvitab, me oleme sellega juba kursis olnud läbi läbi aastate ja sai ka käidud neid vaatamas just siis, kui neid leiti. Nii et jah, kindlasti see teema on väga tähelepanu väärne ja see aeg-ajalt on toimunud ka siis selliseid viikingiturg ja kus on siis sealsamas, Salmel on ju pisikene sadam, mis on nagu loodud viikingilaevade jaoks. Näidet kindlasti. Peab midagi tulema, sest see on sedavõrd ainulaadne leib, et kogu siin Põhja-Euroopa kontekstis või isegi laiemalt ja aga, aga loodetavasti on seal initsiatiiviga teistel, kes peaksid sellega edasi edasi arendame, aga me oleme nõus seal mingil määral appi tulema küll. Ja räägime sellest kogest, siis veel tegemist on ühe mastilise purjelaevaga. Kas puri oli kolmnurkne või nelinurk? Ikka nelinurkne, ega tolle ajastul see purjetamise tehnika nüüd väga filigraanne ikka ei olnud. Sealt oli edasi, ta oli võib-olla mõnevõrra massiivsem kui viikingilaevade puri, aga põhimõtteliselt oldi ikka enam-vähem samas. Ja see tähendas seda, et neil niuksed vastutuule purjetamised olid ikkagi suhteliselt nooli kehva. Nii et kui ikka tuult ei olnud, tuul oli vastu, siis koge seisis, pealegi oli ta viikingilaev, võis veel kuidagi Loovida manööverdada, lihtsamata oli sibakkaja elegantse kerega. Koge oli ikkagi niisugune eelkõige loodud, et hästi suure süvisega suure korpusega, mis mahutas hästi palju kaupa. Eelkõige oli tegemist töö hobustega, töö hobustega, millele rajanes kogu hansaliidu. Tolleaegne kaubandus ja merekaubandus oli põhiline vankritega, aga külavahe teid nägistada oli tunduvalt ohtlikum. Aga, aga ta oli ikkagi kohmakas. Ta oli kõrge, aga kaupa võttis peale palju ja samamoodi ka koge. Koge puhul on ju ka see, et neid tüüpe on erinevaid, mõnikord on ka üsna raske seda täpselt, seleta, mis see on, aga aga samas on siin üks, üks väga lihtne asi, et kui ka meie koget vaadata, siis on selge. Selge eristus on siis põhja plankude näol, et koge pärast ehitati tolleaegsete meistrite poolt niimoodi, et alumised laiad põhja plangud ühendati omavahel siis servapidi kokku, ehk siis mida me tunneme, kui kar veel plangutust ja kui kusagil viiendast või kuuendast lauast ülespoole hakkasid servad minema ülestiku ehk siis klinkerplangutus ja see on väga üldine ja ka meie koge puhul oli, kui see lõplikul paljastus liiva sees, siis oli, olid ka kõige suuremad skeptikud, ütlesid ja on koge nii midagi teha pole, siin ei ole suurt palju midagi arvata. Nii et ühe mastiga on ka teada hilisemas perioodis ka kahe mastiga, põhiliselt ikkagi ühe mastiga kõrged sirgete ahter ja vöör täävidega laev, milles on siis oli siis vöörikastell või ahtrikastell. Mõnikord olid nad mõeldud ka selleks, et eks neil võisid ka mõned sõjasulased või siis siis mereväe dessantväelased peal olla, et kui oli, oli vajadust kedagi kaitsta või siis kallihinnaline plast oli pardal. Nii et aga kus meie koge pealt tuli, siis kõige rohkem leide on ikkagi laeva laeva ahtriosast, kus oli Kambüüs ehk laevaköök. Ja sealt tuli tõepoolest palju, seal oli siis käsikivi uhmer. Nii et ja tõenäoliselt üks nendest keeduplaatidest, mille, kus on süüa peal tehtud või mõni teine osa, kus on jälle hakitud ja ja siis mõned vitsikud nõud, mõned kase tohust, asjad ja sama palju ka Saksamaalt pärit, et tõenäoliselt Saksamaalt pärit keraamikat siis õllekannud või siis veinikannud ja tünnid, kus siis nahka soikunud kas hoiti siis kala või hoiti siis mingit muud toidupoolist või lihaga, neid tuli paar tükki välja ja üks suur üks suur nahke, mille, mille esialgne otstarve on veel nüüd ära konserveeritud, on ka meil seal väljas, aga täpne, täpne kasutada, kus on veel natuke ebaselged, et võib-olla on teda siis olnud kas siis mõne tünnikate või või kus iganes ja samamoodi ka hästi palju Niukest, mitte palju, aga siiski neid riidekatkeid, sellisest niuke, vana hästi jäme robusk, millega oli siis mida kasutada, et siis mõne, mis nõelata tee siis siis ümber keraamika või mingisuguse kallihinnalise kallihinnalise laadungi. Noh, nii nagu tänapäeval pannakse igasuguseid poroloon niimoodi asjaga, siis oli selline, jäid nõelu, tuli sealt välja ja tööriistu ja ääretult palju. Et noh, see on nagu tunne, et nad kõik lahkusid sealt laeva pealt paljajalu või oli neil väga kiire, sest jalanõude hulk, mis välja tuli ja mis nüüd tänu konservaatorite töökusele nii Tallinnas, Tartus kui ka välismaal on meieni jõudnud, on, on täiesti muljetavaldav. Nii et ja muidugi siin ei saa mööda minna ka kolm jalgpottidest, mida, mida Eestist ei ole väga palju õnne leitud ja mis nüüd selle laeva pealt tuli ikkagi hea suur kogus välja, nii et eks seal on ka veel palju igasuguseid muid Kont, kondike siia kalade skeletti, neid meil ei ole praegu väljas, sest sest ega meie vitriinid selles ekspositsioonis olid siiski piiratud mahuga. Aga neid leide oli palju ja see ja rääkimata tööriistadest ja kirvestest ja noa, katketest ja igasugustest muudest mängudest ja need, et me oleme selles mõttes ülirõõmsad, et selle koge näol on, on siiski meie päevini jõudnud niukene ilus. Võib-olla aja konservel kulunud mõista, aga ma ei oska ka midagi paremat praegu hetkel öelda, et tõesti see on ühe 14. sajandi esimese poole tõeline niukene kogum kokkuvõetuna siis meremehe asjadest, laeva laeval olevatest tarbeesemetest, mida meil ei ole, mida ei tulnud välja ja mida väikene lootus oli, et ehk on, aga siis loogika ütles, et ega väga ei olnudki väga loogiline. Ehk siis kõik see, mis puudutas purjestust, mis puudutas siis erinevaid plokk, purjeosiseid, köisi natuke tuli aga igasuguseid Rautisi, mida siis Taagelduse juures on kasutatud, neid ei tuld ja põhjendus on ju väga lihtne, et see, see on olnud ajast aega kõige väärtuslikum materjal, mis laeva peal on olnud hiljemgi on ju siin, kui mõni laev kail madala peale sõitnud ja teda on võimalik olnud siis päästa ja sisega korpusega hakatud keegi palju tegelema kogu see, kogu see kraam viidi ära, mida oli võimalik teisel ajal. No ja ega siis 14. teisiti polnud, nii et et see, see kõik läks taaskasutada. Noh, selge on nüüd see koge on uue ekspositsiooni peategelane, staar. Te olete öelnud, et vanast ekspositsioonist suurem osa on viidud rahvusraamatukokkuhoiule. Mis sellest saab? Siin on jälle, et ei ole, tegelikult see sugugi ei ole nii, meil on vana ekspositsioon oma esemete näol, mudelite näod erinevate siis nii roolirattad on kõik, tagasi on ikkagi kõik ju ka paks Margareeta see esindatud võib olla mõned asjad on vähem, aga suures osas on ja see, millepärast mulle see rahvusraamatukogu kusagilt läbi lipsanud on see, et kui me tegime paks Margareeta tühjaks 2000 Kaheksateistkümnenda aasta kevadeks panime ta jaanuaris kinni jaanuari lõpus ja siis hakkasime paks Margareeta tühjaks tassima, ära kolima, et ehitus oleks võimalik alustada ja siis me rentisime väga palju ruume rahvusraamatukogus, nii et rahvusraamatukogus on praegu nii, meie koguhoidjad, meil on, fotokogu, on rahvusraamatukogus merekaartide, kogu on dokumentide, kogu raamatukogu, need kõik on praegu seal. Jaa, jaa, ja seal ajutine pind, see ju ei saa niimoodi jääda. Ja osa esemeid on meil lennusadamas hoidlas osa Suur-Sõjamäel. Ja kus on siis niuke muuseumite ühishoidla, mis ei ole küll kaasaegne, aga mida on siis ju on ju praegu on ju projekt, mida siis plaanitakse lähiaastatel ellu viia, et Eesti muuseumitele rajatakse Kultuuriministeeriumi poolt ühishoidlate üks Põhja-Eestisse üks Lõuna-Eestisse, me oleksime seal väga tänuväärsed kliendid võib-olla mitte kõikide kogudega midagi. Aga aga siiski suures osas nii, et et sealt on väga lihtne, et kuna Paksu Margareetasse ja see oli algusest peale mu selge otsus, et paks Margareeta jääb ainult külastajate le põhiosas külastajatele, sinna tulevad veel kaks õppeklassi, mis kannavad nimetus praegu Juljane, Klementiine ja meripoeg ja, ja siis on ruum, kus on siis veel siis külastusjuhtide ja poe personali ja kohviku personaliruumid ja siis kes on meil kassas töötajad, ülejäänud inimeste on siis kes Rahvusraamatukogu, kes lennusadamasse kahes erinevas hoones ja sealt ongi see, et järgmine samm, mida meremuuseum teha tahab, järgnevatel aastatel on siis veel ühe hoone rajamine lennusadamasse sest meie personal kõik kokku 100 inimest, nii et ega sellega peaks, siis võiks siis nagu öeldi, et siis saab nagu see suurte ehitamiste ring täis ja kogu see infrastruktuur on valmis ehitatud nii et et me praegu oleme, et ehitanud väga palju seda, mida näevad külastajad ja mis ongi 100 protsenti mõeldud kas suurte näituste korraldamiseks lennusadamas või suured nüüd ekspositsioonid, paks Margareetas ja ja lennusadamas juba varemalt, et ja, ja oleme tegelenud ka muuseumilaevade restaureerimisega suure Tõlluga, aga nendega on veel iga laeva juures on töid veel edasi teha, aga nüüd tuleb veel panustada selle muuseumi põhiolemuse, kuidas nii-öelda põhiolemuse põhiväärtuste kinnistamiseks, millest ühelt poolt on, on riigil omad plaanid, aga me päris päris ainult selle peale ei saa loota, nii et nii nagu erinevate projektide puhul püüame ennast ise aidata, nii et, et see, et see on veel ees ja, ja tõenäoliselt peab see olema ka üsna forsseeritud tempos, sest Me ju teame suurepärast plaani, et kauaoodatud plaani, et Rahvusraamatukogu läheb ju ka totaalsesse remonti rekonstrueerimisse ja sinna juba tuleb ka riigiarhiiv hiljem sisse ja kindla peale meil neid kohti enam seal ei jätku. Et meie suund on nüüd siis oma järgmiste arenguetappidega, siis ikkagi lennusadam, aga paksus Margareetas on ikkagi eksponaati juurde tagasi tulla, siis tõepoolest vanad asjad, mis seal, mis seal olid niukseks kenaks nagu orientiiriks, ehk siis purjelaeva Kaljase triin, mast on ikka alles endise koha, mitte päris endise koha peal tal mõni meeter liikunud tuuker tuutu, sügavülikond on olemas. Samamoodi tee kunagi Käsmu merekooli jaoks ehitatud õppelaev mis oli all fuajees, fuajees, vot just esimesel korrusel on alles, aga mitte enam seal, vaid on jälle riputad hoopiski lae alla mida näeb kohe nii, et rääkimata sellest, et tunduvalt rohkem on ju praegu väljas laevamudeleid võrreldes sellega, mis enne ja, ja need on tervelt siis mudelite laevastikus läbi erinevate korruste. Kaja loodimisel on mereajaloolane ja Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Nüüd liitub teie nimele täiesti uus kvalifikatsioon. Teist saab purjelaeva madrus purjelaeval Admiral Bellingshausen Te olete pakkimas oma seljakoti purjelaevale järele lennata, kuidas see teekond on ja ja kus see laev praegu ise on? No laeva on, praegu, on siis juba mõnda aega purjetanud piki Brasiilia rannikut ikka lõuna poole ja praegu on veel ilusad ilmad, nii et ta on ikkagi selles soojemas vööndis, et seal. Ja kuna sealkandis on praegu ikkagi suur suvi, siis, siis eks need, kes praegu seal sõidavad, naudivad kaunist ilma ja, ja sooja merele. Nii et võib-olla, mis muidugi mööda rannikut edasi liikudes lõpuks, kui jõutakse ikkagi juba sinna külmema tsooni vetesse, eks siis natuke ka muutub, aga aga ega Bellingshauseni projekt on ju meremuuseumil olnud, et tegelikult ju selle aasta algusest peale ju ka niukene noh, üks päris suur projekt selles mõttes, et kogu selle reisi esimene etapp oli, oli meremuuseumi korraldada, erinevad pisikesed minikonverentsid ja seminarid siin siis võib-olla alates juba kroonlinnast ja Peterburist piduliku väljasaatmisega vene geograafia seltsi ruumidest, seal üritusega ja juba siis edasi. Edasi üritused Kiilis, Kopenhaagenis, Jöteboris ju ja siis edasi ka veel Londonis prestis. Jaa, ja muidugi vahepeal ka Oslos ja ja kõik on siis kant tud selle geograafiaavastustest polaaruurimistest mereretkedest. Et see on olnud ka väga, väga oma aja on ta võtnud, et aga on olnud väga huvitav ja me oleme siin kasutanud oma rahvusvahelisi kontakte ja olles nüüd koos dieedis ekspositsioonidega, siis siis selle korraldusliku poole pealt on see meilegi avanud natukene uusi horisonte, eks meeskonnale, muuseumi nimi on läinud ka natuke laiemale siit ja nüüd me siis oleme jõudnud siis sinna lõunapoolkerale neetit, jah. Nii see on, see tuli tegelikult ju suhteliselt äkki niuksed asjad tulevad, ega siin mäletan pruuli helistamist siin eelmise aasta seda kuskil, kui mina olin Prantsusmaal ühel konverentsil ja nii see nii see käima läkski, nii et ega eks see on omaette, et niuke lisa lisandus, aga ma arvan, et meremuuseumi inimestele, kes on saanud siin jupiti kaasa sõita ja konverentsidel esineda, et see on jällegi olnud ja omalaadseks väljakutseks ja muidugi selle kohta tuleb ka veel, kui see sõit läbi tuleb ka parv üks väike rändnäitus, mis hakkab siis olema, mis on ka jälle meie osa, rändnäitus oleks kõigepealt oleks Tartus ja oleks ka Saaremaal ja Narvas ja lõpetame selle näit rändnäitusega Tallinnas, nii et eks sealt sünnib ka veel väike meediaprojekt telesarja näol ja võib-olla ka väike raamat ja ja, ja nii see ongi, nii et, et ja ka esimesed tunnustused on sellele projektile ka niimoodi Eestist Eestist laekunud, nii merekultuuri sihtasutuse poolt kui ka nüüd siin läinud nädala lõpus siis Eesti jahtklubide liidu poolt, kes tunnustas seda siis aasta merendusteo, nii et et selline selline nisuke huvitav projekt ja eks ta peaks, siis saab Puma oma niukses kõrgpunkti siis nüüd juba järgmise aasta 28. jaanuaril, kui, kui laev peaks jõudma Bellingshauseni polaarjaama, nii et, et mis on siis Antarktika poolsaarel. Nii et need kõrghetked võib-olla on ees. Kui siin Euroopa osas oli palju hästi palju niukseid, konverentse, kohtumisi, tegemisi, siis Lõuna-Ameerika poole peal on neid samamoodi, aga see õige asi, milleks liigutakse, see on kõik veel ees tulemas. Te olite admiral Bellingshauseni pardal ka siis tänavu juulikuus, kui see oma reisikroonlinnast alustas. Jah, olen küll. Et see võib öelda, et sai tehtud Soome lahe tuur, nii et Tallinnast Tallinnani, aga vahepeal oli siis jah, tõesti oli Kroonlinn oli Sillamäe, oli Helsingi oli Tallinn, nii et jaa, suuresti siin koos teiste osalistega sai aetud neid asju, et me, et meie vastuvõtmine oleks oleks siis nii kroonlinnas kui Peterburis heal tasemel ja lõpuks ta oligi. Aga ma pean tunnistama, et sinna jõudmine oli jälle oma keerukas, sest tegelikult et jällegi, ega meid ikka nagu päris tõsiselt ei võetud, aga siin ma arvan, et oli ka suur suur asi oli ka president Kaljulaidi poolt, et samamoodi sai võib-olla natuke jää sulatatud ja, ja nii mõnedki asjad hakkasid pärast seda natukene kiiremini liikuma. Ja lõpuks, kui kui see ärasaatmistseremoonia oli, oli Kroonlinna kai peal, noh see oli omaette südamlik, et see ja eks muidugi seal oli ka oma osaga siis Bellingshauseni kangel vodka napsul, mis, mis on selleks puhuks ka tehtud, nii et jaa, aga mis oli eriti tore, oli eelneval päeval toimunud Vene geograafia selts, siis siis selline üritus, kus siis meie poolt kõneldi, vene poole pealt kõneldi ja ja kui seda mööda üles minna, see, siis ilus trepikoda ja kui esimese esimese mehena, mis seal trepikoja alguses seina peal vastu vaatab, on Adam, Johann von Krusenstern siis, siis oled nagu ikkagi peaaegu et natuke oma inimeste seltsis. Aga nüüd siis lendate lennukiga Tallinnast üle Atlandi ookeani riiedesenerosse. Kas teie marsruut või teie osa selles, admiral Bellingshauseni pardal ongi mööda Lõuna-Ameerika idarannikut või te seilate kaasa ka selle lõunarannikut tippu, mis on kuulus oma tormide, tapate tormide voolu? No ikka sinna tipuni ikka sinna Ushuaia nii välja, et see ja vahepeal tuleb ka kõrvalepõige Falklandi saartele. Ja Falklandi saared on ju teadupärast ju ka lähiajaloos väga-väga niukse huvitava minevikuga, kus kaks riiki omavahel, et ühel hetkel mitte kõige paremini just läbi saanud ja kus oli lausa sõda ja selles mõttes on, on ka siin me oleme, tänavuse täname ka välisministeeriumile diplomaatilisi kanaleid, kes on aidanud seda sõita, selles mõttes ette valmistada, eeltööd teha, sest ega kuidas Argentiina ei, ei vaata hea meelega neid laevu, mis enne Argentiinasse jõudmist on käinud läbi Falklandi saartelt. Nii et vana tüli on ikkagi endiselt kuskil kuskil õhus. Ja päris nii lihtsalt see ka ei õnnestuks, aga siin oskaks juba Tiit Pruuli täpsemalt rääkida, kui tema on neid neid diplomaatilisi kanaleid siis üritanud soodsas suunas pöörata. Aga aga jah, nii et ja Ushuaia iseenesest on see punkt, kus, kus Antarktika avastusretke ta ka tänapäeva turistidele alguse saavad. Ushuaia, see on väga kena meremuuseum ja meremuuseumi direktorit, ma tean juba aastaid, kes ekskiga Eskaro, temaga tuleb, seal kohtumine päris kindlasti, nii et. Ja meremuuseum on seal rajatud kah niukses kunagi kunagi siis vanglana kasutatud hoonesse. Vanglad mõnikord puutuvad ka mõneks kasulikuks ja loodetavasti meil ka siin patarei muutub. Ja teie olete purjelaeval madrus? Kokk tüürimees ei, ei, ei tüürimehi on seal piisavalt ja madruse poole pealt, et ütleme niimoodi, et ma võin olla seal poole kohaga madrus, poole kohaga teadlane ja poole kohaga kokk, nii et võin ka sealt köögis abitöid toimetada teha, aga meil ju laeva laevakokk on ju seal venna näol olemas, niiet et ma võin seal lisaks midagigi. Kas on teada, mis laevast edasi saab, kui ta ükskord Antarktikast tagasi jõuab? No päris selgeid plaane ei ole, aga vat see küsimus peaks minema juba täpsemalt laevaomanikele, sest noh, meremuuseum siin laevaomanik ei ole. Aga ma arvan, kui see, kui see aeg tuleb, siis selle kohta ka ka tuleb ka infot? Võib-olla üht-teist on veel teoksil, aga ma jätaks selle praegu hetkel laevaomanike pärusmaaks, et küll selle kohta siiski uudised. Tuleme teie, Urmas Dresen korraldate, et Tallinna merepäevi juba aastast 2008, see on suurperede pidu, terve nädalavahetus, siin on nii palju, külalispurjelaevu saab peale minna, saab Tallinna lahel sõita. Ta on niisugune Pillergaaria trall alati väga rahvarohke, kõiki tulevad alati väga heade muljetega, kui vähegi ilma peab. Kust eeskuju saite? Nüüd ju meremuuseumi väljamõeldis, et eks, ja meremuuseum mitte ainukesena, sest algselt on ju seda merepäevi hakanud kordama oma Eesti ajalooliste laevade seltsi, siis on sinna hiljem lisandus juurde ka Tallinna sadam siis ja siis on tulnud ja algselt peale muidugi ka Tallinna linn, nii et kus siis muidu. Aga nüüd on ka veel Noblessner seal lisaks olnud ja, ja, ja Tallinna sadam muidugi, nii et eks, eks ta on niisugune suur ühisüritus, ole. Algusaegade on olnud üsna pisikesed, kõigepealt said alguse admiraliteedi merepäevadest mingitel hetkedel isegi Me et admiraliteedi merepäevadele suuremat kaalu anda ja, ja nisukest meil kahel korral pukseerisime ka allveelaeva Lembitu prioriteedi basseini. Aga need olid päris algusajad, et see, eks ta nüüd ole ju tõepoolest kasvanud väga suureks ürituseks. Ja sarnaseid on ju tehtud merepäevi kasvõi siis natuke väiksemal viisil siin Ahvenamaal, Marjenhamis suuremal määral kotkas. Aga ta kõik natuke erisuguseid Kiilis veel hästi suur. Aga võib-olla siit on see nagu õige Niska leitud, et et eelkõige merepäevade puhul on ikkagi see, et inimeseks merele viia ja et mis me siin, et nagu päris õige mere merepäevade asi, kui me siin ranna peal käpikud ostaksime, et, et see võiks ikka natuke midagi muud ka veel olla. Ma loodan väga, et ühel hetkel selline suurem merepidu jõuab uuesti, merepäevad tulevad nagunii, aga ikka järgmisel aastal, aga siis ülejärgmine aasta kui doosi Preisse ehk siis suurte purjelaevade regatt, et saabub siis esmakordselt ametliku siis Tallinnasse kui etappi linna ja see tähendab seda, et siia võib tulla kuskil sadakond suurt purjelaeva, nii et see siis muutub see asi totaalselt teistsuguseks veel, me saame täiesti uue mastaabi. Ja eks juba praegusel ettevalmistustega tegeletakse, aga see on jällegi keeruline, Tallinna sadamate paiknemine on. Et nad ei ole nii üksteisele väga lähedal, et noh, et kuigi seda siiski saab niimoodi võtta, aga. Meie puhul on ka see, et 2021 me sooviksime ülejäänud kaks lennusadamakaid ka veel ära rekonstrueerida. Nii et, et ka selline plaan praegu olemas, et me sest lennusadamas töötab väga kena, külalissadam, mis on meil iga aastaga kasvanud ja pole ka puudus klientidest. Aga et see, et see töö, mis me oleme teinud ei ühel hetkel ära ei kaoks, tuleb ka lennusadama kaks merepoolset kaid korda teha ja siis siis tekib juba sinna veelgi suuremaid võimalusi, nii et et kõige lähem plaan ongi meremuuseum puhul jällegi see, et et siis järgmise aasta jooksul võib-olla selgub midagi täpsemalt. Ja sellist ehitus nendega ei tee, ehitus iseenesest nii tapvad pikka aega ei võta. Aga siiski oma aja ja võib-olla võib-olla kui kõik jällegi klapivad hästi ja ja kui õnn natuke soosib ka meid, siis, et siis 2021 võib-olla jõuaks lennusadamakaide rekonstrueerimisega ühele poole, siis võiks öelda, et see jutt on ka see. See ring on ka täis, aga, aga siin ei ole kindlust veel sugugi mitte. Ja see siin praegu meremuuseumi oma vahenditest piletirahadest ei piisa, et siin on, vaatame niisugune abi vajava pilguga riigi poole riigi kinnisvara poole, näiteks. Eks see näha ole, aga ilus oleks, nii et siis oleks ka teistel muuseumilaevadel turvalisem olla, mis, mis meil seal kai ääres seisavad ja et vaatame Te ikka oskate suurelt mõelda? Öelge palun ausalt urmast reisinud, kas teie elus on olnud niisugust juhtumit ette, astute kuskil maailmas ühte meremuuseumisse sisse ja te tunnete teist rõkkab hinges kadedus, sest et seal on nii palju võimalusi, nii palju raha, nii palju teadmist. Kuidas seda nüüd öelda? Ei? Ma olen alati väga palju imetlenud paljude kolleegide tööd, erinevate meremuuseumit ja mitte ainult meremitte, ainult meremuuseumites ei teha ühte head meremuuseumit, ei piisa ainult selleks, et käia mööda meremuuseumi, et siis jääks natuke silmaklappidega ringi käimiseks. Peab vaatama laiemalt ja ja võib-olla raha on muidugi oluline, aga rahale lisaks peab olema ka oma nägemus, oma oma pisikese miski, mille näol on võimalik midagi midagi teistsugust ja erakordset teha. Ja nii sündis ka lennusadam koos heade partneritega. No praegu ma arvan, et ka paks Margareeta puhul võib rääkida seda, et tuli välja üsna viisakalt see ja eks ole neid erinevaid õppetunde ju saadud ja ja samas. Aga ma ei ole kunagi tundnud nihukest kadedust, et kui ma olen vaadanud kas või kas või Vaasat ja siin ka mõnda mõnda nisukest suuremat meremuuseumit kasvõi näiteks mispeale siinsamas lähedalgi oleks, et Saksamaal preemerhafenis näiteks. Et, et ei pea seda enam tundma, et pigem on kena vaadata, kuidas mõne asjaga ilusasti hakkama saadud. Aga mis on küll, mis on varasemalt olnud, et väga paljudes riikides on, vanade laevade suur hulk on sedavõrd suur, et et seal on valikuvõimalused meie olema vanade laevadega noh, põhimõtteliselt praktiliselt ammendanud selle, selle ressursi, mis meil on, et peaaegu et siin on nagu see üks asi ja see vana pärand, mis on erinevad nendes riikides alles jäänud, mida ei ole sõda räsinud ja erinevalt, et noh, ma tunnen rohkem nagu selle üle kadedust ja mõtlen seda, et, et noh, mis kõik oleks võinud meil olla. Meie purjelaevade meie meretraditsioonide näol, kui siit ei oleks niivõrd halastamatult üle käidud, et pigem see mitte see, mida teised muuseumites teevad, sest. Me saame enam-vähem kõigega juba ise suurepäraselt hakkama, mõnda asja võib-olla teeme nõksa nõksa teisiti võib-olla ka paremini ja et see on see, aga noh, tuleb leppida sellega, milline pärand on meil alles jäänud ja toetada seda pärandit, mis, mis on hetkel ja aidata luua uut. Ja võib-olla see ongi üks meremuuseumi missiooniks ja, ja eks me, ega me rõhume nüüd tulevikus rohkem kui võib-olla veelgi rohkem selle peale, et mis puudutab meremuuseumi teadustööd, mis puudutab merel arheoloogiat, et uuesti, sest vana teeneka mareme tõstsime kalda peale. Aga meil on uus laev olemas, nii et järgmistel suvedel on, hakkame toimetama uue laevaga, mis on praegugi veel meie sadamasse veel jõudmata, aga tuleb varsti siis mereväe käest ehk siis laev nimega lood, mille me siis rekonstrueerime, teeme tast jällegi merearheoloogia uurimislaeva. Et me liigume ka selles vallas edasi ja, ja seda on vaja selleks, et ikkagi oma merepärandit, et uurida ja järgnevate näituste jaoks, sest näituseprojektid on meil kuskil aastani 2024 mis on siin järgnevatel aastatel tulemas, nii et tuleb üllatus. Kas rannikuvetes Eestis on veel mõni laevavrakk, mille ülestõstmisele hakkaks hammas peale ja mida meremuuseum oma kogudesse tahaks? Võib-olla oleks, aga ma juba kuskil on seda küsitud ja ma olen selles suhtes olnud väga ettevaatlik, et jah, võib-olla mõni väiksem aurulaev ja miks ka mitte, aga aga pigem pigem kui ma jällegi mõtlen selle peale, et meil on veel koguse selliseid vanu jaht, puitjahte ja, ja vaata, mida võiks, mida me peaksime, mine Me oleme seatud nende korrastamisega tegelema, et siis võib-olla jätaks mõne mõne asja rahulikumalt, võib-olla ka tulevastele, et et see ei pea tingimata, kui see just niimoodi välja kukub või on, siis noh, miks mitte, aga arvan, et neid peaks minema praegu spetsiaalselt midagi tingimata välja tõstma ja sellega tegelema, et et see on alati valikute küsimus, see on keeruline. Aga praeguses seisus, et on, leian, et maa peal on meil sedavõrd palju tegemist veel, et me tingimata, aga me peame just teadma, mis meil on, me peame tegema kaardistamisega, meil peab olema väga hea register ja selleks on vaja head tehnikat, häid abilisi ja koostööd nii muinsuskaitseametiga kui ka sukeldujate, aga et see asi asi selles liinis laabuks ja mõni asi on targem jätta sinna, las ta olla, seal on tal turvalisem tema omas keskkonnas. Kui hakata teda välja tirima. Ja tööd on meremuuseumis, nagu ma aru saan, küllaldaselt kõik need lennusadama kaks kai, mis on vaja renoveerida sisse uus allveearheoloogiaks mõeldud laev ja teadustöö, mida te olete nii palju toonitanud ka tänases intervjuus. Jah, sest teaduskogud need on olulised, et kui on selline põhibaas, on muuseumil olemas ja meil see on olemas. Aga seda põhibaasi tuleb hoida, tuleb panustada, siis võib teha ka nihukseid vahepeal ka mingisuguseid kergemaid asju, aga alati peab olema muuseumi juured, vundament peab olema paigas. Aitäh Urmas Dresen Paksu Margareeta uuendamise eest, nii nagu ka lennusadam Eesti palju jõudu kõikide nende unistuste täitmiseks, mis teil veel peas ringi liiguvad. Suured tänud. Niisugune oli tänane kajaloodi saade ja järgmist saatekülalist ootame siia juba nädala pärast kuulmiseni.