Tänaseks saatekülaliseks on arhitekt Tõnis Kimmel, kes juba 10 aastat tagasi läks Eestist ära, Hiina papp seal. No ma ütleks ühes maailma suurimas linnas Shanghais ja töötab arhitektina. Tere, Tõnis. Sa oled kodus käimas. Tõsi, kui see saade eetrisse läheb, oled sina juba Hiinas, kas sellist mõtet ei ole, et jääks siia, sest kui kuulata uudiseid Hiinast, siis on tunne, et kõik tulevad ära, keegi sinna ei lähe. Päris nii, see ei ole, ikka enamus jääb. Oled sa uudiseid siin lugenud kasvõi sellesama koroonaviiruse kohta? Wuhani linnast kaugele jääb see songaist sinu kodust? Sa ei karda, ma ei tea, see asi on väga uus. Ma tulin koju alles poolteist nädalat tagasi, siis ei olnud see üldse uudistes. Ja nüüd on Shanghais juba vist 100 100 registreeritud juhtumid, et see asi on tohutu kiirusega arenenud, et ma ei tea, kuhu see nädala lõpuks jõuab. Aga kuidas muidu? Praegune aastaaeg Shanghais meil on kogu aeg on jaanuaris, veebruaris, märtsis olnud sedasi tavalist grippi üksjagu. Kas see on ka selline haiguste aeg? Ja muidugi, see on päris õudne tööl olla sel ajal, sest meie haigelt teie koju siis kogu kontor köhib. Ennast ravivad selles mõttes, et, et noh, meil võetakse siin coldrexi või mida iganes No kuidas sa istud ja jood? Jood ravimeid, surud tundemärgid alla ja töötavad edasi, see on ju päris ohtlik, jäävad haigeks sedasi, lõpuks päeva lõpuks Hiinas öeldakse, et kui sa jääd haigeks, siis olid nõrk mulle tunnet. Hiina ühiskonda natukene julm selles mõttes, et ta ongi rajatud sellele, et ainult tugevad löövad läbi tugevad saavad hakkama. Selles ütlemises on omamoodi tõde küll ja et jah, see haiguse osa neist väga ilmne, et et keegi ei värise, sellepärast et kontoris pooled inimesed on haiged. Nüüd viimasel ajal olen hakanud ka maski kandma, et olla ise ka julgem. Aga see on tavaline käiaksegi maskiga mitte ainult, et meie tänavatel näeme siin, et nad kardavad. Ei ole, ei ole, et ma arvan, see pilt, mida ma nüüd näen, kui ma tagasi lähen, on midagi ennenägematut minu jaoks. Et maskiga on siiamaani ka väga harva, isegi nagu tavaliselt ei saa aru, et kas inimesed kardavad haigeks jääda või siis on vastupidi, et haiged kannavad maski, et nii seda kui teist. Aga ma ise hakkasin hoopis maski kandma selle reostuse pärast, kui ma käisin Kuala Lumpuris, kus nüüd sügisel ja seal oli parajasti metsatulekahjude hooaeg mitte seal, vaid Indoneesias, aga Kuala Lumpuris oli metsik õhureostus, siis ma seal esimest korda elus kandsin maski. Ja siis ma avastasin, et päris hästi töötab. Kui sa oled elanud son kais 10 aastat, siis minu arvates on ka see linn, kus juba õhu saastatus on nii suur, et seal võiks maski kanda, ilma et pisikuid peaks kartma. Jah, võiks küll jah, et see just enne minu äratulekut talveti läheb suure astus üles või siis, kui ilm muutub, ilm läheb väljas soojaks ja siis vaatad termomeetrit. Kui tore, sa lähed välja, õhureostus kah. Tore. Millest see siis on? Ma ei tea, ma arvan, et see on mingi kliimanähtus, et kui on see õhurõhkude muutus, siis kontsentreerub. Ma arvan jah. Aga räägime Tõnis, sinu tööst, kus sa täpsemalt töötad ja milline sinu töö välja näeb? Töötan praegu ühes instituudis. Kõike seda, mis ette juhtub, aga kuna instituut on seotud Fudani, ülikoolid on, siis on enamasti nagu seotud kassiks ta avalike objektidega, nagu meil oli, ülikoolilinnak oli käsil või siis isegi nagu linnaplaneerimisega. Väga suure linnaplaneerimisprojektiga olen viimasel ajal kokku puutunud. Mida see tähendab? See tähendab ikka siukse Lasnamäe-suuruse linna planeerimisel osalesime Lõuna-Hiinasse võib-olla isegi suurem kui lasnamäe. See on siis pindalalt, aga rahvaarvult tõenäolise rahva arvutiga kindlasti suurem ja pindalalt Lasnamäe ma ütleks jah. Aga see oli 10 kilomeetrit pikk, see võib-olla isegi pindalalt suurem. Ja sinna peaks siis tulema uus asundus või, või, või see on nagu ühe uue nagu Lasnamäe oli omal ajal, et meil oli nagu linn olemas ja siis nad laiendasid siin kaoldavad sinna laiendada seda linna. Sest Hiinas linnastumine ikka jätkub. Aga kuidas planeeritakse Hiinas ühte linna, seal on ju kõik, mastaabid on hoopis suuremad, arvud on suuremad. Kas seal arvestatakse ainult sellega, et nii mitu ma tea, miljonit inimest peab siia ära mahtuma või arvestatakse ka sellega, et kuskil on ruum, kuskil on park, mismoodi läheksid kõnniteed, kuidas inimesed hakkaksid liikuma? See kauboikapitalismi aeg on Hiinas natukene mööda saanud, et et avalik ruum on väga oluline, ühtegi linnaosa ei planeerita ilma kergliiklusteed, et ilma ühistranspordi radade, et ta ei ole nüüd bussirajad, meil ikka mõeldakse juba igatsed neid rööbast, etaja rööbastel, kiir tramme, selliseid asju, pargid, parkide võrgustikud, rohevõrgustiku, et see kõik on väga oluline ja ilma selleta keegi ju ei läheks sinna linna. Sest variante on palju, konkurents on tihe, nagu sa ütlesid, Hiina on ikka väga julm mõnes mõttes, et kui sa teed halva linna, siis sinna ligi läheb hoolimata sellest, et ega pole kuhugile mujale kaja nagu no on, selles ongi, asi on Ahhaa, konkurents on palju, ehitatakse rohkem, kui vaja on. Vaata, me oleme harjunud siin võib-olla vaatama seda, et Hiinas kõik on nagu noh, nagu Hiina kaup, mida aeg-ajalt tuuakse, et ühekordne tundub, et justkui ka majad oleks ühekordsed, aga enda tarvis nad ikkagi siis väga põhjalikult ennem kaaluvad ja mõtlevad. No vähemalt planeerimise staadiumis küll ja ja noh, see on see uus aeg, et tegelikult on konkurents, ega keegi ei mõtle niimoodi, et noh, meil on siin see miljon elanikku vaja kuskile ära panna, ikkagi on see, et kuidas need miljon elanikku siia meelitada, et just siia mitte, nad ei läheks sinna, et konkurents on Hiinas väga tugev. Mida pööraste siis sinna olete planeerinud? Ma kujutan ettepargid, kus nad saavad õhtuti käia laulmas, tantsimas, oma puudega mis siis heidavad natukene varju päikese eest päeval päeval inimesed jällegi töötavad, et mis on need niisugused uuemad suunad? Me ei anna midagi pöörast, noh need on lihtsalt siuksed. Mastaabid on võib-olla eesti mõistes pöörased, aga mulle tundub juba sihuke tavaline. Sa oled harjunud. Noh, 10 aastat. Kui sa võtad seda kümmet aastat ja Shangaid kui kiiresti see linn on muutunud, arvestades, et külmast tagasi oli ta umbes niisugune ja, ja mis tast nüüd on saanud. Ei tea, on, pigem on isegi vot selle uue haiguse viiruse valguses on see välja tulnud noh, ka nüüd teile või välismaailmale, kui kiiresti Hiina suudab asju ellu viia, kui nad tõesti tahavad, et võtavad midagi pähe ja teevad ära nagu meil sel aastal sellel, mis nüüd juba möödas, sel aastal viidi ellu see prügi sorteerimine, see küll väga keeruline seal, nii et meil kõigil on ajud täiesti krussis sellest, et mis prügi, mis täpselt on, aga see pidi läbi ja nüüd kõik sorteerivad, et vanaemad, kes vanasti vihkasid pudelit, lihtsalt. Me ei tohiks niimoodi öelda inimesed, kes vihkasid pudelid lihtsalt kuskile põõsa alla. Nüüd seda enam teha ei saa, sest tänaval on näotuvastuskaamerad ja mine sa tea. Ja siis on meil hommikul mingi kellaaeg, kui sa saad prügi ära anda ja kõik arutavad, et mis, mis prügi, et kas banaanikoored, kuhu lähvad, kas palmilehed on rohejääden, siuksed teemad olid see aasta väga aktuaalsed ja see tuli täiesti ootamatult, seda ei tulnud, seda ei olnud mitte kuskile enne ja see on niimoodi täide viidud, etav kaamerat, kes siis vaatad, kui sa prügi maha visata? No ma ei tea, kas see päris nii on, aga ma saan aru, et prügikastide juures küll kohati on kaamerad ja inimesed saavad trahvi, kui nad valel ajal viivad valesse kohta, vihkavad elamute juures. Seda küll jah, ja nad suudavad siukseid asju, et see, mis meil nüüd, teine asi, mis linnas väga silma torkab, kes 10 aastat tagasi võib-olla käis, noh, linnas on neid aguleid ikka jäänud nii väheks, nii väheks, sest neil on see plaan, et aastaks 2000 2020 miski on linnas kõika, kõdurajoonid lammutatud või kaitse all ja nii nad siis on, nüüd ongi see projekt on nagu käsi peaaegu nagu läbi viidud. Mul on meeles nende agulitega, et kas oli ajakiri geomis lausa kirjutas ühes numbris ja näitas ka pilte, et kui kiiresti siis on, ka ei muutub ja mismoodi oli see niukse suur turg, mille nime ma ei oska praegu sul kohe sedasi öelda, selle ümbruses olid niisugused agulimajad, mis kadusid hoobilt ja asemele kerkisid suured uhked moodsad pilvelõhkujad. Neid Akuleid on ikka nii väheks jäänud. Nonii, on jälle omamoodi. Nüansi, et, et kõrvuti koos on sellised kahekorruselised pool papist pool plekist mingid elamud ja siis pilvelõhkujad ja sepistatud aiad ümber. See oli niuke kontrast, no eks need need kontrastid mõneks ajaks jäävad, aga noh, nagu Tallinnaski on näha, et need lõpuks silu tasandavad ära ja need pagunid kas lammutatakse või saavad neist siuksed kesklinna meelelahutuskvartalid või siis tehakse nad lihtsalt korda. Aga see on ka mõned vagunid on ikka väga viletsad. Aga need inimesed, kuhu siis lähevad, kui aguli maha lammutatakse? Selles mõttes, et kui me räägime agulist, siis me räägime nagu mingitest majadest, mis on tõesti nagu sa ütled nagu Tartu hiinalinn, aga lihtsalt kahekorruseline ja võib-olla natuke kivist. Aga et seal ei ole mingeid kommunikatsioone sees või kui on kommunikatsioon ja ma olen näinud ühte pilti, kuidas üks härra elab kesklinnas täiesti ning kesklinnas, kui vähegi saab olla ja siis, kui ta läheb duširuumi, siis ta peab ukse kinni panema, sest muidu ta duši alla minna. Ja väljasaamisega on probleem, sest noh, siis on ukse temaga koos seal duširuumis. Et need inimesed saavad mingi kompensatsiooni, aga nad saavad kuskil äärelinnas, et äärelinn ei ole isegi nagu Lasnamäe säärelinn veel kaugemal, võib-olla isegi seda Keilaga võrrelda. Aga need saavad korteri, kus on kõik asjad olemas. Et elukvaliteet muidugi kasvab selle kolimisega ja ja seda, et siukseid agulid on kesklinnas, ma arvan, ükski linn tegelikult ei, ei salliks. Arusaadav aga räägime natukene veel prügist, et mulle tundub see ikkagi ääretult uskumatu, et kui on üks suur 40 korruseline maja ainuüksi see mõte, et mismoodi seal see prügivedu toimub, et see peaks toimuma iga paari tunni tagant. Et iga korruse peal on siis omad prügikastid, et kui õue kõik hakkaks vedama, ma ei tea, kuidas seal. Tehtud tegelikult ikka veetakse õue, et kastid, mis olid koridorides vanasti, need on kõik ära kadunud ja nüüd on ikka igalt noh, kas mikrorajoonid igal majal on sihuke keskne nagu prügikastid, kuhu siis tuleb eraldi jama, rohejäätmed ja plastik ja mis kõik veel. Aga, aga see on täiesti, mina ütleks, et see süsteem on natukene maha jäänud selles mõttes, et kui vaadata, kuidas see käib Soomes uutes rajoonides, kus on need, mine omaatilised prügi. Prügikanalisatsioon on sisuliselt, et ei toimu kogumist selles ühes punktis Vaitseb prügi kuidagi, maa alb Neumaatiliselt teisaldatakse kuhugi. Et selliseid asju ma ei ole saanud, hais veel näinud ja ma arvan, kui nad teeksid, siis nad kohe ibutaksid sellena. Ja minu arust nad võiksid käia Helsingis õppimas. Aga nad ju õpivad üle maailma või vähemalt noh, meil on siin räägitud, et nad uurivad kohe välja, kui kuskil midagi uut tehakse. Nii ilmub Hiinas selle koopia välja. No ma ootan seda plemaatilist prügi korjata ja see on ju fantastiline, kui need uued piirkonnad Helsingis, kuid kui puhtad need on, ei ole siukest suurt prügimaja nagu Tallinnas, vaid seal on lihtsalt siuksed torud, kuhu sa paned oma prügi ja see läheb oma teed, et ei tule mingit suurt kallurit ja siis kõik haiseb pool tundi. Meil on täna saates külas Tõnis Kimmel arhitekte Shanghais, kes on elanud selles suurlinnas 10 aastat ja praegu on tal käsil siis linnaosa planeerimine Lõuna-Hiinas. Aga tänases saates räägime sellest, et mis üldse on nagu selline linn, kuidas ta elab ja toimib ja ja Tõnis tahakski teada, et millised on kaasajal ütleme, suure linnaarhitekti ühe väikse arhitekti, sest kindlasti on selline palju palju arhitekte, ülesanded, kui ta hakkab midagi looma, missuguseid ülesandeid peab ka täitma või lahendama, milliseid probleeme. Arhitekt on ikka nagu käsitööline, et talle antakse mingi ülesanne eestlaseda, täidab ja kui ta tahab, siis ta teeb ka rohkem. Aga kui ta ei taha, siis ta teebki nii, nagu tellitud on maja neli seina ja et siin on erinevad tasandid millistega, sina oled kokku puutunud selle suure projektiga seoses? Noh, ikkagi see konkurentsi teema, et kuidas teha üks Lin paremaks kui teised. Et miks inimene ei lähe Hongkongi, miks see inimene ei lähe Shanghaisse, miks ta peab minema sinna Bei haisse, et mis seal siis parem on, et seal on. Et see liiklusei ole nii, et autod on igal pool, et on korraldatud, et, et on rohevööndid, mis loovad selle elukeskkonda, et saan, sai, on näiteks viimasel ajal kõvasti arenenud sellega, et on hakanud arendama neid rohetõendeid. Et kui mina tulin Shanghais ja siis oli meil üksikud kaldapealsed, olid ligipääsetavad, aga neil oli juba kavasse, et nad lammutavad ära kõik need tehased, mis on jõe ääres. Ja nüüd mitte nad ei lammuta, nad ka rekonstrueerivad, teevad sinna mingeid avalikke objekte nagu muuseumi asja. Nüüd on tulemus käes, 10 aastaga on meil paarkümmend kilomeetrit jõeäärset, mis läheb läbi kogu linna. Ja mis on ikka noh, tipptasemel haljasala. Jalgrattateed on sihukene pehme ruum nagu. Aga kas on ka kuidagi vahet, suhtutakse sinusse kuidagi teistmoodi, sellepärast et sa oled eurooplane. Ja see ei ole hiinlane. No need kuldajad on möödas, kui lihtsalt selle eest, et sul on ümmargused silmad, sai tööd. Suhtumine on kuidagi tasakaalustamas? Ei, see on see, nad on saamas nagu enesekindlust. Rohkem kui varem oli, et me ise ka suudame midagi teha. Ja seal on ka põhjust, nad suudavad vaadata neid telefone, mida nad teevad ja mis on juba sama head kui Apple, isegi paremad. Aga samas me kuuleme siin lugusid, et kus kõike kuulatakse pealt ja, ja Salosüsteemid ja sellised asjad Ega midagi hirmsat me siis teeme, mida peaks pealt kuulama? Ma ei tea, ma küll ei tee. Trügime ühistranspordis ka, millega seal liigutakse ja kui palju on see arengut edasi teinud. Ma saan aru, et osutavaid autosid tahetakse linnast ikkagi eemale. No nojah, see metroo Shanghai metroo on ikka nagu kohutava kiirusega arenenud. Siis kui mina läksin Hiinasse, siis oli meil vist 10. liin oli ehitamisel ja nüüd on neid 15 kuusteistkümne aastaga. Segi, et see viiruse leviku juures on huvitav, tema lehes panin tähele, et sars levis palju aeglasemalt. Aga kui mõelda aastal 2000, mis aastal see saares oli? 2005, oli minu arust. Et siis ei olnud kiirronge, et see esimene kiirrong, mis just sellest samast Wuhanist muide yousse Eima hakkas, see sai valmis pärast seda, et nüüd on maailm ja palju kiiremini rohkem seotud. Ka see Hiina ise liigub kõik nii hea kui halb ääred, palju kiiremini, palju-palju kiiremini. Kohad, mis olid nagu kuhu oli võimatu nädalalõpureisi teha, on need niimoodi käegakatsutavad päevaseks reisiks. Et see on tohutu kiire metroo, bussid, elektribussid on hakanud tulema linna. Ka pidev muutumine. Keskkonnale tähelepanu pööratakse, kui igapäevane see on näiteks inimeste valikutest otsustaski, et eelistatakse kas siis mahetoitu või, või tõesti, et sõidetakse jalgrattaga, käiakse jala, sõidetakse metrooga. Ma ei ütleks, et seal väga silma torkab, see on pigem pigem nagu poliitikate küsimus. Et see kipub nagu ülevalt poolt olema, aga see tuleb ülevalt poolt, sellepärast et asjad olid ikka päris hullud. Et see õhureostusest pidevalt kirjutatakse lehes ja sellest, kuidas selle vastu võidelda ja eks see ole see, et inimesed on piisavalt rikkaks saanud, et nad hakkavad vot seesama linnadevahelise konkurentsi teema, et et üks valitsuse legitiimsuse tundemärke on see, kui palju nad muretsevad oma elanike heaolu pärast. Ja jõukamate inimeste heaolu on hoopis teine asi, kui vaeste inimeste heaolu. Nende sena tuleb kuulata, et see keskklassi Hiina on jõudmas kätte tegelikult. Me ei ole enam tööliste hiina. Kas see väljendub ka selles, milliseid kortereid ja elamuid inimesed tahavad ja kus nad tahavad elada, mis seal peab olema? Nojah, see on sama asi nagu linnad, et kuidas sa saad inimesi ostma oma kortereid, sest hinnad on pöörased ja korter või mai tea ruutmeeter, mis on õigem, kas ma ei oska öelda seda. Aga? Ma ei oska seda öelda, sest ma ei ole ostnud. Aga noh, hinnad on kõrged ja konkurents on suur sest ehitatakse palju, palju. Ja valikuid on. Et see konkurents käib ju ka linna sees, et see ei ole ainult see, et kas me lähme beihais ja see küsimus on see, kuhu me selle korteri ostame, kas me ostame põhja Shanghaisse lõunas on Lähis-Idas, on haised. Transpordiühendused on laienemas igale poole, aga kus on kõige prestiižsem elada, kus on kõige prestiižsem kesklinnas, aga seal on hinnad sellised, et seda ei suuda nagu enam inimesed lubada. Aga need pilvelõhkuja tantsis kõige kallimad või? Kuidas kõrghooned kipuvad kallimad olema küll, sest seal on nagu puhtam uuem. Aga ega meil ei olegi nii palju pilvelõhkujaid elamuid, et see on rohkem Hongkongi poole, niimoodi. Meil on niimoodi 40 korruse piiresse jäävat korterelamut, ma arvan isegi see nagu maksimum. Et need pilvelõhkujad, mis piltidel on, need on enamasti bürood, hotellid. Linnast veel rääkida siis mis sa tooksid Shangai puhul esile, et mis on kõige pöörasemad projektid olnud, mis on nüüd viimaste aastatega tehtud Shanghais või, või Hiinas laiemalt Watega meile tundub, et Hiinas ja kõik on üks, kuigi ometi võiks rääkida igast provintsist linnast eraldi, sest nad on kõik suured vahemaad. Tead, minu arust on see, et ega Hiina ei olegi pöörane. Ta on väga asjalik, väga azineg, võiks isegi ütelda, et kui siin aastaid mõni aasta tagasi sai Hiina esimene Hiina arhite esimene Mandri-Hiina arhitekt vangsuusay sai Bridgeri preemium, mis on nagu arhitektuuri Nobel võiks olla siis see oli väga suur asi. Aga ma arvan, et järgmist seda Britzgerite annab oodata, sest kõik see tohutu ehitusmass sealt ei tule mingeid pärleid või noh, sealt tuleb väga-väga vähe pärleid. Et natuke teeb kurvaks see asisus. Aga millest see asi, sest siis väljeneldab, väljendub, et eks seal ole natukene seda ka kauboikapitalismi ajast jäänud suhtumist, et kiiresti ja palju on vaja ehitada. Küsimus on ju selles, et kes on sinu tellija, et telia kipub olema siga ootamatult rikkaks saanud põllumees näiteks või noh, et inimestel ei ole seda põlvkondade pikkust arengut, sellesse positsiooni, kus nad on seal oma suure varandusega siis nende maitse kipubki olema sihuke natukene aegunud. Et ei ole siukest moodsat linnaruumi disaini mõttes sellist suhteliselt nagu vang suul oli, mis oli nagu sihuke pööraselt huvitav. Sellist ei kohta aega palju, milline tavalise vanksuon on niisugune arhitekkes noh, nagu eurooplane või nagu Eestis meil oli see mõtlemine, et mis on siis Eesti arhitektuuri ja siis ta sellega tegeles. Et mis on siis Hiina arhitektuur, mis mitte nagu Hiina artikkel, mis on see tema töödiangi arhitektuur, kust ta pärit on Shanghaist lõuna pool et mis on selle kandi eripära ja siis ta leiutas oma stiili ja siis ta seda nagu rakendab neid. Siukseid ei ole väga palju, sest tellijad ei ole piisavalt valgustatud, ma ütleks. Aga ütle mulle, mis sind hoiab ikka veel Hiinas. Miks ei ole Eestisse tagasi tulnud, laiskus, laiskus, laiskus, ja noh, eks elu ole sinna kujunenud ka juba 10 aastaga kasvavad ikka juured alla. Nii pöörane, aga võib-olla selgitad natukene lähemalt, et mis on sinu jaoks see võlu ja, ja mida sa naudid seal suures linnas, kus kõrvalt vaadates tundub, et kõik inimesed on ühte nägu ja ei saa midagi aru? See oli nüüd liialdus, aga siis räägivad veel võõrast keelt. Kano, hiina keelt sina juba oskad ja räägid ise, aga. Noh, kas ma nüüd just oskan, aga noh, päris lauajalg enam ei ole, jah. Kas sulle meeldib sellise suure linna juures kus tegelikult mulle ikkagi tundub, et inimestel ei ole aega üksteise jaoks ja on nagu? Üksindus väga kerge tekkima. Jah, eks ta ole jah, et lähed metsaga puid, ei näe. See asi suurlinnas tekib ka väga kergesti palju inimesi, aga see on täiesti tõsi. Laiskus hoiab mind seal, jah. Aga praegu oleks imelihtne mittepiletit osta ja jäädagi, siis on ostetud juba ja mitte lennuki peale minna. Ei, ma arvan, see nii hull ei ole, sa. Järelikult seal. Ikkagi selles linnas ka mingi selline võlu, et või, või kasvõi ka on, mida kogu aeg vaadata, sest pilt peab olema suunatud üles majaga nukuga püstise lähedal. Ei, aga see on ka ju nii väga erinev, et seal on ikkagi seal väikeste majade Shanghai on ka olemas. Ja isegi see sangaaemm, mis kunagi Tartu Tartu hiinalinna olen, ma nime andis, see on nii ka veel olemas. Et see on ikkagi siis ikka. Ma ikka tunnen ennast nagu turistina, et ma ei saa niimoodi. Kui ma olen nädalavahetuse istun kodus, väljas ei käi, siis see tundub nagu raisatud nädalavahetus. Et ikka on tore käia avastamas, seal ikka on, mida leida, uusi, keskkondasid, uusi park, uusi mõju, väga vähe. Aga need pargid on siis vanad, mis on seal olnud pikka aega. Ei, just nimelt ei ole. Polegi palju niisugust, mis seal tõsiselt vana oleks. Et ikka seda uut nagu noh, kõik see jõeäärne, see oli nagu täiesti hullumeelne, kui ma selle nüüd avastasin jälle üle hulga aja, sest linn on suur ja see on täiesti hämmastav, kuidas asjad ära kaovad. Selles massis, siis me avastasime selle jõe ääres käisime siis ma olin nagu reklaamiagent, ma rääkisin kõigile. Tore, seal. Aga kui palju kohtad sa seal eestlastega, kes käivad kas siis turistidena või koha peal elavaid eestlasi on vist vähe. Aga palju neid siis vaja on? Ega ei olegi väga palju vaja igasse sadamasse üks, siis aitab küll. Nojah, vot, ega käituda siis eestluse ei ole see, mis inimesi niimoodi ühendab. Aga kuidagi on Shanghais seekord, kui on kujunenud nii, et meil on ka nagu siukseid ühiste huvidega eestlasi päris palju, et käin üsna tihti lävi korraldame filmiõhtuid ja et seda küll kurta ei saa, et kodumaast eemale on jäänud ja ikka otsitakse üles. Juht nüüd küll meil seda konsulaati enam ei ole ja tundub, et vabariik on meid unustanud, aga ega kodueestlased veel ei ole unustanud. Absoluutselt aitäh sulle, Tõnis Kimmel, et tulid ja rääkisid ning need, kus sa tagasi lähed, vii kindlasti tervise kõigile eestlastele, kes seal on, ja toredatele inimestele. Nii et jäära siis haigeks ja on sul mingi teha, võtad mingid rohud kaasa, usaldad seina, meditsiini? Mina võtan ibuprofeeni ja loobun külma vee joomisest. Need kaks asja töötavad alati.