Täna uue aasta esimeses päevade saates olen endaga kutsunud vestlema oma kunagise õpetaja ja hea tuttava sõbra, zooloog Aleksei Turovski. Mina olen loomaökoloogia teadur Ulvi Karu ja täna räägime Talvest loomariigis. Jõulude ajal oli ilm ikka üsna sügisene, et mitte öelda kevadine. Tartu botaanikaaias hakkasid lausa sinililled õitsema, nii et talvest on olnud asi üsna kaugel. Kuidas loodus ja loomad sellise lumevaba ja sooja talvega kohanevad, kas nad on segaduses, et peaks ju olema külm ja lumi, aga selle asemel hoopiski soe? Või on hoopis kergendus, et oh ei tulegi seda külma ja lumekatet ja saab söögi kergemini kätte? Laulavad väga paljud teised laululinnud kes ei laula, siidisabad, nad ei ole kuigivõrd kauaks, kui nad kuskil linnas esinevad. Vot see on täna võib-olla küll homme, eks ole, ja siis nad lähevad edasi. Musträstas lihtsalt elab linnades, sinitihane ka ja lindude valgustuse reostus tuttavast Hiiumaa. Toidurikkust nii et ei ole kuigivõrd keeruline näiteks lihastel ja lobudikud tihased, nii rasvatihased kui ikka sinitihased, mõned teised tihaste liigid ja mõned teised linnud üldse valjud. Palju meil siin Eestimaal umbes 60 linnuliiki pälvitud praktiliselt jah, putuktoidulised, näiteks nagu tihased saavad suurepäraselt toitu leida, sest plusstemperatuurid, kärbsed liiguvad ja igal juhul istuvad maiade seinte peal uste ja akende pragude kõrval sest maja on loomulikult. Tegelikult herilastel sotsiaalsetel motiiv oli seal herilastele, on ammu aeg minna teise ilma paaritumine augusti septembris ellu peavad jääma, vot need noored viljastatud, tuleva aasta pereloojad, kuningannad või printsessid, kes nad on, nemad peavad ellu jääma, isastel ja tööeelilastel on noh, kohustuslik minna teise ilma ja aga ta paraku ei lähe sinna, kui on soe ja toitu ka saab tõesti sõduks. Loomulikult karu jaoks. Midagi süüa, karu muuseas ka mäger mäger, natukene rohkem valiv karu sööb absoluutselt kõike, mis mingilgi määral on söödav alates praktiliselt juba juuli lõpust. Soodustab talvitamiselisi, jah, ma usun, et ükski karu veel koopas praegu ei ole. See tähendab, et loodetavasti saab süüa. Loodetavasti, aga igal juhul ta kulutab oma raskudele Varult kindlasti, nii et kui nüüd tuleb kõva pakane, siis läheb raskeks. Ei ole lund. Oksal, et mikspärast kuskil seal risuhunnikust, eks ole, või lumehangest tuleb natukene aurutalu energia, seda nii-öelda invasiivselt, ehk tungides suure kepiga sinna sisse, eks ole, uurige, ta tuleb väga halvas tujus. Ta varub endale õunu ja pirne ja ploome talveks. Siil, kelle seljas okas on mõni puuvili, õun näiteks. Sellist stiili on võimalik kohata loomulikult sügisel. Sestatuleb õunte juurde, mis on maha kukkunud, neid söövad, vihmaussid, seal õunaussid röövikud, eks ole, kindlasti nälkjad, suurepärane toidukraam. Selline õun, mille sees õunauss on elanud ja tegutsenud, on magus ja pakub huvi siilile, mitte kui suur toit, vaid kui omaette hõrgutisi. Toredad mahlad, magus ja putuktoiduliste jaoks magusa, meil nendel on olemas, magus, pakub huvi ja Launiga seal loomi loobib. Kui aga inimene astub õunapuuaeda Tõesti, selle peal ma olen seda korduvalt teinud, on tal mõni õun või mingisugune teine, selline asi. Loomulikult see pilt otsekohe inspireerib lasteraamatute illustraatorid ja kirjanikke. Loome igasuguseid toredaid lugusid ja pilte sellest, kuidas inike teeb endale talveks toormoosi. Mitte midagi niisugust tal ei ole. Talvel, kui ta on unes, siis olgu see uni tal tõepoolest kevadeni. Aga räägime natukene veekogudest ka. Kui on korralik pakane, korralik jää teke, tingimuslik, kui on väga ja küllaltki paks jää ja ühtlane jää veekogudel teda suurepärased talvitumistingimused. Natukene, mida sügavam, seda paremad talvitumistingimused loomulikult kevade poole sellises väga kauaks ajaks väga paksu jääga kaetud, piiratud mahuga ei väikese, väga väikese vooluga või ilma vooluta. Sellises veekogus võib loomulikult hapniku defitsiit tekkida, see on täiesti võimalik ja see on oht. Aga nad ei ole vabalt elavatel loomadel ainult soodsaid tingimusi või ainult hirmsaid olusid. Loomulikult kõikjal plussid ja miinused. Mida kindlam jääb Kate, eriti kui jää peal on palju lund. Maailma kõige parim looduslik soojusisolatsioonimaterjal on lumi. Korraliku jääga kaetud, nii et võib vabalt seal uisutada ja tehke mõned avad, kuidas keegi elab sellelgi, aga see selleks. Loomulikult tingimused, talvitumistingimused sellistes veekogudes sellise. Hotele ka sääskedele ideaalsed kihulastele sääskedele võib ta peab olema valmis selleks, et kevadel ja paralt kevadel tuleb kihu lasi murdu ja sääski ka väga-väga palju. Te võite seda näha näiteks kogeda Tallinna loomaaias. Kui on aga korralik talv, jää on meie tiikidele siis palun vabandust, kallid külastajad, sage loomaaias peale 9000 pluss-miinus, eks ole, ja umbes 560 liiki. Nendega nad talvel lausa kõvad, nad on nii külmunud nendega või ei tohi. Aga võiks naela seina lüüa. Ärge seda tehke, eks ole, kui satutel selline gäng on jah, kuskilt, mis seal parajasti, no tõesti kõva nagu nagu oleks ta valatud pronksikivist raiutud nastikud, rästikud ja loomulikult ka kõik meil kolmes liigist sisalik, vaskuss, kes ei ole mingisugune võlu, pole kunagi olnud kõrvalalad olemas. Keset talve või näiteks see on täiesti katastroofiline olukord, kui oli väga soe ja pehme, veebruarikuu ja märtsist tulevad külmad ilmad, mõned see on ohtlik, see on väga ohtlik väga paljudele loomadele ärkasid ülesse. Kas inimene saab siin mingisugust abi pakkuda, kui näiteks tõesti on olnud külm talv, siis tuleb soojem periood ja ta näeb seal aias, et siil jalutab ringi. Kas inimene saab midagi teha? Jah, saab küll. Näiteks kui sul on ja siil, mis on täiesti tavaline nähtus siis oleks väga hea, kui sa kindlustad. Seda võib teha sügisel suve teisel poolel või sügisel loomulikult. Kuid pikema, vot sellise tõesti väga soojemp sula ajal siili kohades ergi Hakendatud toitma. Ajal sügisel, kevadel ei ole siin nii hull, aga kevadel ei maksa veelinde toita, mitte mingil juhul ei tohi. Seni, kuni veekogud on lahti v linnud ja see ei ole süstemaatiline mõiste väga erinevatest seltsidest lihtsalt veelinnud on need, kes otseselt. Elementi Niiad, määre, sulgedel teeb suled veekindlaks, nad ei märguHaneelised üks selts, hoopis teine selts on kurvitsialised. Kajakad. Mitte midagi nendel ei ole vaja pakkuda. Mitte mingil juhul mitte kunagi ei tohi pakkuda leiba leiba-saia, tohutu rikkalikud toitainete poolest asjad ja loovadki ei suuda vastu panna. Või kasvõi hilissügisel või lauset all või esimeses osas ikkagi veel migratsiooni ei ole? Ei ole võimatu. Aga te panete neid ankrusse enda juures, oma linnas või asulas. Kui te pakute nendele kas või korraks, sai leiba, küpsist, midagi niisugust loom hakkab sööma, aga ta on. Tal on kõik vajalikud energiakandjate varud, optimaalses seisundis ei ole enam kehas organismis ruumi õiget ruumi. Lisakõnede jaoks. Organismis no kasvõi hane või pardi otsekohe hakkab tekkima. No ma ei tea, kas seda võib nimetada tselluliidi, eks, aga eriline mitte eriti kas olid rasvkude ja kus ladestub perigardiovis südame paunas. Järjest kauem kui 20 25 minutit diivadega tööd ei tee ta kotkas. Tal on selline lennuaparaat, et jah, viie minutiga ta tõuseb kahe, kolme kilomeetri võrra kõrgemale, leiab kindlasti õige õhuolu ja magama isaga lendab, kuhu vaja, hakkab tasapisikõrgust kaotama. Ta ei pruugi vilets ärgata, lööb kolm-neli korda tiivad, aga veel on korras. Nii et neid linde mitte mingil juhul ei tohi, keda toita, talv võib, IRW niiviisi saame neid tõesti aidata. Loomulikult värvulised. Selge see, kuid toitumise vahendid, nende toitmise vahendid ja meie toimingud ei tohi muutuda ökoloogiliseks lõksuks. Ja see on väga hea toid lindudele kuid kui ta balleti nendele näiteks sinna toitu toidumajake toidulauake. Palun jälgige, et teie poolt pakutud toit oleks väikeste portsjonitena ja ebakorrapärases režiimis puidudesseotell linnukest. Vaat selle paigaga nii kõvasti, et kui näiteks okei, oled tallinlane, elati Kristiines, seal linnukesi aias, segada toidate neid, kõik on väga tore, väga armas. Aga teil tuli minna pulmakonverentsile või kuskile päevaks. Kuna neeldunud raudne hoiak kindlas režiimis ühes ja samas rütmis toit ilmub sinna, seda ei tohi ta sellist hoiakut Liidukistel kujundada mitte mingil juhul ei tohi, olgu teil neid majakesi palju noh, kasvõi kaks kolm eri kohtadest ja pange teda näiteks paar korda ühte, homme teise, ülehomme võib-olla ühte ja mingisuguse Koludesse erinevatel valguspäevaaegadel ja mitte palju korraga. Siis te ei sea Echoloogilis lõksu linnukesele, kui linnuke selle asemel tihane, et otsida, ta leiaks kindlasti don tihane, leiaks kaks, 30 400 putukad. Üüli tugev pintsetiks läbitsaks nokk, millega ta saab ka toksida augu kuiva või laiendada mingisugust pragusel puu kõveras. Ja loomulikult ta saaks söönuks pimeduse saabumiseks. Pimeduses nad ei toitu. Pääsuke võiks miinus 20 kraadi juures lennata, kui ta oleks söönud, aga tema, see pall, tõhu putukaid, neid pehmeid sääski ja sääsed on, kõigusoojaste talvel ei lenda, nutab, aga läheb Egiptuses või lausa Lõuna-Aafrikas. Peab olema aktiivne toiduotsija, ta ei tohi oodata, kus paganama kelner nüüd on? Kaks tundi ei ole, aga ma ootan ikkagi veel kaks tundi. Võib-olla tuleb, sest seni. Et ei pakuks võimalusi kassidele ja muuseas ka väravatele. Parajad röövlid, loomulikult kässideled, kassil luusias, erinevalt koerast, kass on lemmikloomale koduloom ilmselt. Kas müstiline loom kreedo saarel juba kuskil 18000 aastat tagasi. Ilmselt elasid kassid, no vähemalt inimese läheduses. Seal suur küsimus, kes keda kodustas? Kas inimese suhetest rääkides, kuid ikkagi koer oli esimene. Absoluutselt kõik, nii et ükski kass sfinks paljas, eks ole, ta võib loomulikult ära külmuda ka looduses ka suvel Eestimaa suvi. Iidee sfinks, kuskil metsas, jumala eest hommikuks, tal võib olla kohutav nohu, köha ja üldse elukine otsakorral. Kuid nälga ta ei sure. Kuidas on loomade talvise lisatoitmisega, kas lumerohketel ja väga külmadel talvedel oleks näidustatud metsa söödakohtadesse loomadele lisatoidu viimine? Ka sellised söötmise kohad, lobudikud kujunevad bioloogilisteks lõksudeks. Nii jahimehi ka salakütte ja neid on palju silmas pidades, kui ka loomulikult toitmise režiimi kvaliteedi osas, nii et viia metsa loomadele toitu, siis palun erinevatesse paikadesse ja mitte regulaarselt vähemalt mitmepäevaste vahedega. Ma usun neid näpunäiteid. Loomulikult oskavad jagada. Ja keeluajal ei pea jahti siis hulkuvad koerad, ka hundid, jaht hiigeljuhul peavad. Ja kui metskitsed. Muidugi teevad järeldusi, jalad ekstra poleerivad sündmusi ja saakloomade ja konkurentide liikumist. Nii et seda tuleb teha mõistlikult ja jälgides sellist irregulaarset režiimi vajalikkust pidades silmas vähemalt Ja ega neile vist ka ei tasu saia ja leiba viia. Mõrkjas see on sellepärast, et just nimelt mõrkjaid saha riide on seal väga palju. Jälle tohutu kõrge energiaallika või energiakandja väärtusega. Sellist asja viia metsad kindlatesse paikadesse, noh loomulikult, kui tal on oma mets või tuttav mets sest reeglina teada, kuidas loovad, liiguvad sealt siis paigutada erinevatesse paikadesse erinevatel aegadel vot selliseid toidulisasid, see on väga hea. Aga kui nüüd metsas jalutades tõesti satub taliuinakut tegeva karu peale kes siis on üles aetud ja üldse mitte väga heas tujus mida siis tegema peaks, kas peaks kohe hakkama meie isa palvet lugema või või on millestki muust ka veel abi? Ei ole suurt vahet, kas. Tehes seda vaat just sellise häälega, nagu ma praegu seda üritasin eetrisse lasta tähendab rütmiliselt rahulikult, mitte mingil juhul ei tohi sosistada. On seotud kõikidel loovudel hoiatusega ohu eest hoiatusega mitte just enda eest hoiatamine kohe hakkanud saama sedalaadi hoiatust, loomad väljastavad järsult valjusti ja madalad nootidega madalate sagedustega. No nii palju, kui suudavad seal möire kohe-kohe saada. Edasi pingutad maksimaalselt pingutanud häälepaelu son tohutu energeetiline, õudselt kõrgel energiaga heli, seda ei tohi teha. Ei ole vaja. Ei ole karjuda, mitte mingil juhul ei tohi joosta. Jõuda nad tegelevad oma asjadega. Nad ei tegele minuga. Nad ei pane mind tähelennud, ei ole minust huvitatud. Niipea kui auto. Vähemalt jõgedel ja järvedel rohkem turiste, turiste kui kõik teised üliohtlikud aafrika loobud kokku. Miks on niiviisi? Turist tahab head fotot saada, kohalik mees, giid, ava piroogiaga või kanuuga parajasti teab, et. Nii kaua, kuni seda mitte sosinal ega mürinal teha. Lähme nüüd Loomaaia juurde loomaaeda saabub talv kindlasti palju leebemalt moel. Kuidas loomaaias loomad reageerivad näiteks esimesele lumele. Eriti need loomad, kes võib-olla oma looduslikus keskkonnas polegi lund varem näinud. No paratamatult, isegi kui mõnel loomal üüratult suur aedik nagu näiteks aastakümneid meie miilu, ehkki ta viidi hirvedel, oli tohutu suur aedik sellest on võetud nüüd ära ja see osa on nüüd praegu. Sinna sai loodud. Ja ometi, miiludel on hästi suur ala, kus nad ikkagi saavad vabalt liikuda ja kallindel peab olema midagi lauta või tallilaadsed tingimata, sest. Helistatud asupaik otsimise võimaluste poolest preferendasid. Olukorras loomad muidugi naudivad esimest lund. Ja tõsised orkaani vahest sellised. Ja juhtivveel on ju haistmine ja muutliku suuna ja kiirusega tuule puhul maailma lõhnari interneetud lootusetult sassis ja elu on kahtlase väärtusega. Iial ei tea, mida oodata ja kus kandist kagutuul korraks ja tõi sealt. Mõtle sealt Venemaalt, muide pelmeenide lõhn. Nii põnev. Aga minut aega või pool minutit ja see tuul ei ole, dub kagust kirdest ja seda hoopis teist lõhna. Imetajad loba tavaliselt ootavad. Ja tuul muutuks ühtlaseks. Kindla suunaga. On väljas, sa küsisid loomade kohta, kelle kodumaal lund ei 100, elevandid naudivad seda kogu oma olemise. No tõepoolest, seda on vahest tüütu teha. Nahas elevandil on tohutu palju veresooni kapillaaride Arterioole ja Veenulaid. Nii et tegelikult mõõdukalt pika inimese küünega elevandi naha peale tõmmates kriipsu, sa kutsud talle veri välja? Otsekohe. Muidugi ei saa selle Aafrika päikese käes elades seal vannis teisiti ennast jahutada kuigivõrd kiiresti. Kui sul see verevarustus ei ole absoluutselt. Võib-olla oleksid nendele elementidele vaja selliseid suuri kõrvakaitseid, kõrvaklappe. Ja mõte kohe kujutasin ette, kui sa ütlesid, eks ole, sellised karvased suured, ümmargused karvased ja vot sellised. Igal inimesel loomal on temperament kaasasündinud, ütleme käitumise, energeetika, Aluks. Uue aasta esimeses päevade saates rääkisid zooloog Aleksei Turovski ja loomaökoloog Ulvi Karu.