Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna oleme Pille Neeweet vory, tere bilanev. Tere, mina olen Pille nääve. Ütlesingi jah, aga ma mõtlesin, et kuna sina ennast tutvustad, siis mina stanna ennast. Ma olen see tavakodanik maarajoonidest. Ma tegelikult olengi jõudnud maa kohta täiesti praegu nagu natuke siin maailmalõpu tunne. Kas Urvaste küla ei, mis külasem? Puhtjärveküla varem oli ta Urvaste vald, Antsla vald. Ja ausalt öeldes, kui ma sulle helistasin Pille Neeme ja küsisin, et kas ma saaks selle töövarjuks tulla, siis kuidagi salamisi mõtlesin, et küll oleks tore, kui sa teeksid mõnda perfoometsid ja ma saaksin selliseid tegevuslikke asju ja helisid. Aga need on pilt hoopis teine, et sa, Ma vaatasin oma kodutalus õue peal kee pada ja sa hoopis õmbled sinna mingisugused hoopis teistsuguseid asju. Ei, see on ikkagi nagu see, et, et ma olen ju kogu aeg ka öelnud, et ma olen, ma olen ise kunst ja terve mu Elumberphoomas siin ei ole mingit lahterdustad, nagu et üks asi on üks või teine, teine KÕIK ONGI. See ongi jah, õue peal keeb nõiakatel nagu tegelikult on seal kitsekondid kartulitega, kanadele söögiks. Jah, see on suhtumise küsimus, et, et kuidas sa, võta, lood on koos kunstiusu ja muidugi nad on modellid. Naljakas on, vaata seda neelemad ka, seda ma kutsusin alati nagu leebemaks on ja, ja see nagu omaette riik kuidagi. Et ma olen nagu oma mullis ja ma kujutan kogu aeg ette, et keegi ei tea minu olemasolust midagi ja ja siis ma siis ma olen siin oma mullist niisugune, niimoodi õnnelikult ja siis teen oma asju nagunii. Kõige paremad hetked on siis, kui nagu sajab tohutult vihma või, või on hästi palju lund nagu praegu, et et siis siis on see inimeste tüütamis astega nagu nullilähedane. Sest nad on pahurad ja nad ei taha sekkuda sinu rõõmsasse ellu. Väga paljud on ja sellised inimesed, kes väsivad linnast ära, tulevad siis maale elama, vaid et sina oled seda kogu aeg teinud. Ja mul ei ole seda lugu, et ta noh, ma olen maalt pärit ja siis ma siin 10 aastat elasin linnas ja siis tulin ta nüüd maale tagasi ja pean lihaveiseid. Pun minu luguva, mina olen kogu aeg kõikjal nisu tullu, no selles suhtes, et ta kohta ei ole koht, Sa ei ole nagu kinnistunud kuskile, sa võid olla igal pool, nautida oma hetke, kus sa oled parasjagu. Et see ei ole nagu niimoodi, et et ma olengi ühes punktis kinni. Ja sest ta jooda mu õetassist, kohvi tan keraamikapealinna hallidel kividelt. Tegelikult ma olen sündinud põhjarannikul, aga ema leelo ja isa Koit sai ta, kui ma sündisin, said nagu trauma, sellepärast et ma sündides naersin, mitte ei nutnud. Ja siis nad andsid Äramusi ja kaugele lõunaosariikidesse leeve perekonda, sest ta, need olid nagu mulle nagu palju, nagu sarnasemad ja et nemad said nagu sellega hakkama. Vaata, eks ole. Aga noh, tegelikult oli seal niimoodi, et sündisin lume seest. Ja leevendal pidi teestydaa lahti lükkama, et ma saaksin päris emaga koju jõuda. Kumb lugu? Samamoodi nagu ei küsita, et kuidas saab elada minu üks vanaema New Yorgi lähedal maal ja teine nagu kuskil Venemaal. Oled sa kuulnud sellest, et sõpru saab valida, aga sugulasi ei saa valida ka sinu puhul see vist ei kehti. Vaata nende vanaemadega on niimoodi, et vanaema on ju nagu tunne, sellepärast et kui sinu vanaemad on surnud, siis sa võid ju panna nad ükskõik mis kohta elama. See on umbes nagu vaata, Pipi pani ka enda ema taevasse elama ekse. Nojah, vot see ongi nagu su enda lood, mis sul on nagu peaasja, mis aitavad sul elada ja maailma paremaks teha enda jaoks ja sest inimesed teevad heaks ainult riigi seadused, aga minu puhul siis seal mingid muud asjad. Pillenev õue peal ja ja lumi krudisema, jube lahedalt, nii. Kuulame, kuidas kõnnid. Ja neil on suhteliselt õnnetult tegelikult seal isane jänes on see suursesse emane millegipärast suri ära ja ilmselt vanadusse, kuigi tal olid nagu uued seitse poega sees, kuma lahkamise tegin. Aga noh, kindlasti vanadusse suri. Sest ega millesse muusse ikka surrakse, kui ainult vanadusse. Ma teen kiiresti mõned tegevused ära, sest muidu saab maailma otsa ja siis ongi yks päev üks suur olme. Pille Neeme lükkab käru, mille peal on puud. Sa ise ütlesite seal nõiakatel, seal, mis sa siin õue peal podiseb lume sees. See on nagu sellepärast, et ma ei mäleta, keegi ütles nagu niimoodi kogu aeg tulen siia, siis pikaksin tulijal nagu nõia nõia seal vapril mari Key siks, Proziinesise suits läks kõikjal auto peale ja siis ma ütlesin, et ma teen talle seda puhastust autole, ajan selle suitsuga nagu paha negatiivsed väljavaated. Kui jumal, no ühesõnaga, see on päris tore vaatepilt, siin on vaja sees suured konditükid. Lihaga viitsin raiuma hakata. Panin kohe kartuli peale kartulite kiiremini ära. Purunevad kondid. Nii karastus, teraseni purunevad kondid. Ka ja see paremini seda jalga peaks toppima. Ja. Kits ikkagi jah. See suri kah siin mu laias vanadusse. Päris korralik. Ja ma keedan ära ja siis kanad saavad nagu kõik need ära noppida, mida neil on vaja ja ja seda, mida neil ei ole vaja, seda neil ei ole vaja nokkida, aga nad on nagu Tarbades nad nagu ma annan neile valikuid. Lahen korjan vahepeal munad ära, ma vaatan. Hästi, kiiresti teen need kanad ära. Nii nüüd lähme kanalasse. Võililled lõhnad ehkki ei ründa See on täielik täpselt parasjagu ja veel puudu, kehtuvad, lugenud kõrveküla ikka, ma pean teadma, mis mu laudas toimub. Aga ma ei tohi seda öelda, palju neid on. Ja tead mitte. Sellepärast et, et. Ma ei tohi öelda, et ma ei tea. Ei ole kunagi neid lugenud, olen. Ma teen, ma, talvel on eriti hea lugeda neid niimoodi, et kui nad õhtul lähevad magama ära sina ka nagu paigal õrrade peal ja siis ma tulen, ehk siis ma teen naguniimoodi rea, ma kirjutan kõigepealt ära, kes mul on, nagu siin aine. Hakkan ristikesi tegema, et nagunii, et Aadi nõrrelannagu viis musta neli valget on ju. Nendele Kogan, Linda seitse, Linda kaheksa nagu Afganistanis, vaata, kui mehed sõdimas käisid, et algul oli nagu hirmus neid tappa, eks ole, on ju pärast oli nagu niimoodi ei tee enam vahet on ja Linda seitse Linda kaheksa, et muutust massiks. Armastan. Pärl kõva hääl ja. Sina mulle kalkuni apartzen, Saara part. See on ainuke park, kes oskab naerda ja nad on kalkuniga paar. Nad on mõlemad isased, muidu koos. Isand ülesse ja nad on juba neli, neli aastat äkki on varad ja käivad kogu aeg koos, et nad üldse ei lahku üksteisest. Kuule tead mul praegu tuli meelde üks asi, et vaata, ma lugesin eile su luulekogu sügis nagu lõppev suhe ja seal oli ka hästi palju linde, sullerid seal varblased ja muideks kanu olid ka seal kuidagi mainitud. Ma arvan, et äkki see oli enne mul seda tugevamat kanaperioodist luulekogu aeg, et noh mitte et ma ise nagu peaks järge, kus, mis on, sest fotod pea niikuinii kogu aega uusi tootvaid lugusid täis poolikuid asju, et et mis nagu hakkavad valmis saama, aga ei tea, kuna ja siis selle nagu rasked terve oma elu niimoodi sõna sõnalt meeles pidada. Ja muidugi Hea midagi nende lindudega ikka on, siis mõtlen, kui käida korraks Eestist ära ja siis ja siis tuled ja vaatad nagu Omaikaad, kui ilusad nagu rongad, oi kui ilusad varesed on ju, noh, ja siis nende lindudega on see ka, et varem ma kogu aeg testisin oma suhteid Nymadeta, kui lahe heieta lähme vareseid pildistama on ja ja mind ikka nagu selle peale nagu täis sõimati siis nagu, et, et okei, pildistan party, siis on jäänud, et ta, see oli ka suhe läbi. Jah. Mõtlesin, modellid, koor, tead nad, sellest sellest hakkaski pihta see Kanadasse. Vaata mulle see sisemise, kuna teema on ja see sinu sisemise sisemine olukorda, sisemine kana on ju, et noh, mis sa nagu enamustel sees, mõni nagu ongi harjunud temaga elama, mõni on jälle noh, nagu kes ei teagi, selle olemasolu, et see on nagunii loomulik ja siis on nagu inimesed, kes nagu võitlevad, sellega on ja siis mulle tundus kogu aeg, et sisemine kana nagu takistab kuidagi mu loomingut ja, ja et noh, et nagu see, et, et ta sai ta ennem näiteks maalima hakata, kui tuba on korras, sain ja, ja kõik, see on ju noh, ma olen nagu sellega leppinud ja kuidagi saanud iseenesest ikkagi nagu funksuseletat. Ja siis ja siis ma tegin neid kanamaale on jandata. Mõtlesin, et ei ole nagu kana maalida, aga noh, selles suhtes, et et see on jälle nagu läbi kanade, siis nagu piltlikult nagu asjad öeldud ja siis ma maalisin neid kanu, aga see on ikkagi nagu alati niimoodi, et kui saad nagu mingisuguse pisiku siis ja kus sa seda pisikut täidab juba siis siis ta lööb vohama. Sulg. Sisemise kunagi ja, ja noh, ega see on ju nii ka, et kogu aeg tuleb nagu toita, vaata seda näidata kanadega surevad vanadusse, mõni sureb nagu mõni sureb vanadusse juba tibunaine. Et siis siis ongi nagu see, et sa pead kõik aeg nagu seda töös hoidma ja muudkui juurde tooma, et see kogus oleks nagu piisav. Et ta läks nagu võimas, et see, see hääl oleksin kõrvus, mitte kuskiltki, urus. Võimus ma ütlen ausalt, kohe seal võimus ja, ja sellega on niimoodi, et kui need pärlkanad siin suviti vahepeal või vaiksem ilmaga väljas kriiskavad, siis m enda maja juurde kuuleb nende laulu ära. Ja. Antud jänes pöördumine. Kuskile minema, sa võtad veeämbri ja käru, käru, palun heinad ja. Jänesegraanulid koos koeraga. Andrus, mitte ta nimi, Andrus oleks, sest oih, vabandust, et ma sind segasin. Aga noh, ma kutsun kõiki Andrustaks. Panen selle natuke heina juurde, elab oma pesasse, vaata, tal on see, ta on lühikarvaline. Nad on valge, täiesti klassikaline, punaste silmadega valgejänes, kes on Andrus sõber Andrus. Ei mu klassivend Andrus, jah, ei kõik on ju Andruse lapsed, on ka Andrus, et kui neid No samamoodi nagu kõik koerad on vennad ja varem olid väikesed lapsed. Bennod on ju, et see on ühine nimetaja, see ei ole niiviisi nimetaja. Ja haigele täitsa vesi on olemas, aga paneme selle sooja vee. Vahetame ära. Hästi, rõõmsalt hüppavad, põnev teile. Uue toiduga. Kuidas teil läheb? Tundub, et väga hästi, lähme edasi. Oot, ma ei kuule sind mööda su jälgi tulemusi, 100 on kitsas lume sees. Et ma ju ei, mul ei ole ju sinna seda aega, ehk alguses ma mõtlesin, et kui ma tulen maale hoo talvel, saab nagu lund rookida ja ma ei tea, noh nendel inimestel ei ole küll mitte midagi teha, kes ainult lund rokivad, sest minul küll seda aega ei ole ja ma lihtsalt asi on selles, ma kõnnin nii palju, et need rajad tekivad ju ise, miks ma seda rokkima pean? Ei lähe eriti aktiivne jänese. Jälle Andrusega. Tead, mõni päev olnud Andrusest, teine pähannad jänes ja mõni päev olnud üldsegi Peepslerid nende jänestega, aga ega see ei ole ju niimoodi, et sa teed nagu mingisuguseid otsuseid. Nii, nüüd ma võtan jänesed. Nii, nüüd ma teen seda. Tegelikult on nagu hästi paljud asjad, mis nagu ise kuidagi tekivad. Samamoodi kinkisin Leonile, jänesejänes jäi minu juurde elama ja siis juba keegi avastas, et oi, sul on jänesed, mul jooksevad siin õue peal jänesed, ma toon enda omad ka sinu juurde, mina ei viitsi nendega jännata. Ja siis siis äkitselt vaatad mõni päev hiljem. Kuut, juhatus A, Ovov A seitse, oi kaks teid, A vao. Noh, et see ongi nagu nimi. See emane paksma konsin mul jänestega ühel pool. Tegelikult ma peaksin neile veel pihlakaoksa sika lõikama, sellepärast et lõunaeestlased on kõige ebausklikumad inimesed, nii et kõik, mis ma teen, on seotud ebasco. Ühe jänesepuuri või lausa maja katuse peal või noh, seina peal on sinu maal seal üks vasikas ja kaks inimest, kes sõidavad auto tagaistmel. Ja see oli minu, see üks, need, need on tegelikult need. Perekonnamaalid, mida ma hakkasin tegemata perekonnamaalid, kus inimesed on autodes, tegelikult see on üks filmikaader, siis seal on, kõik on ära rikutud või noh, nagu mida rikutud, aga salongi koera asemel on tegelikult vasika sain ja toas on, on mul üks maal tüdruk, läheb öösel üksi, kodus on see ikka ja lõks filmi kaader, kus ma olen nagu asendanud inimesed siis nagu samamoodi nagu emme ja Isamaal, mis mul seal on, see oli päris hea. Ükskord noh, emme viis just parasjagu isa ühe selle põllu pealt teise peale kevadel siis nad sõitsid niimoodi hoovi, et paps tõid mulle piima, kolmelis purgiga papsistus kõrval Emmali roolis ja siis piimapurk oli papsi süles ja nende vahel oli koer, paps, kes ei kannata nagu üldse, et kassid ja koerad kuskil toas on või, või nii edasi või mingisugune koerad out toas või, ja siis on, see koer on seal keskel ja, ja siis ja siis ise sõidab nagu niimoodi ringi, et Popsile on alati nagu seal eluaeg, et siit ei tohi sõita, siis ta ütleb, et ma sõidan sealt, kus mu taha, et selle maali pealkiri ongi, et ma sõidan sealt, kus ma tahan, tegelikult on nagu roolist see agoonia. Et ongi nagu selline, et kõik on nagu pahupidi kuidagi. Mul on üks järgmine on ka juba peas valmis, aga noh, vaata, see on ka nagu see, et, et maalimistega ja iga loominguga niimoodi, et, et see ei ole niimoodi, et sa ärkad hommikul ülesse ja ja lähed ja viid kanale tera. Et see on nagu see, et, et sa pead nagu selleks valmis olema ja sul peab olema aeg ja koht ja et nagu midagi luua kirjutamisega on teistmoodi, et sellest saab nagu niimoodi lõikude kaupa vahepeal panna näiteks kirja, eks ole. Et panedki jupiti ja siis lõpuks nagu seotusele kui või, või et noh, et või siis tõesti nagu lindistad seda. Ja siis paned pärast kirja, aga vaata maalimisega niimoodi, et sul peab olema nagu see õige hetk, Aniad, et nagu, ja siis sa teed on ju. Et, et see ei ole nagu lihtsalt nagu mingi liinitööle. Aga need kanad ja need jänesed segavad ka sind, kui maalikunstnik. Hai ja kõik on ju tegelema? Ei, mul ongi vaja tegeleda, sellepärast et ma pean hoolitsema ka oma tervise eest ja mida rohkem ma ringi liigun, seda paremini ma ennast tunnen, eks ole, ja siis kuidas see jupp panga täpselt, see, et mida ma ei tohi rääkida jah. Muudkui ei tohi, ei tohi, kesse keelasin, jube sind piiratakse kogu aeg. Ei, need on nagunii isiklikud asjad, vaata mida ma ei, ma ei vaata, me ei taha nagu rääkida mingeid asju, sellepärast et noh, et mind ei hakataks minu endaga ründama ja siis siis ma ei taha rääkida ja hästi, palju on hästi, paljud asjad on nagu Ta et pärlkana ega kaugeltki 50 meetrit. Ja nad on ju Aafrikat. Et see ongi nagu see õiges jah, ma unustasin juba vahepeal ära, et see mõju olen siin, see ongi minu, Lõuna-Aafrika. Aga ma tahtsin ütelda seda, et kui ma näiteks maalima tegelikult ei räägi nagu väga sellest, et nii, mis Moonüüdnud, kuhu ja mida kõike, et ma ei hakka seda lahti seletama nagu niimoodi, samamoodi ma ega ma ei taha väga nagu rääkida enda mingisugustest kirjutustest asjadest, eks ole nii-öelda et et see on jälle see, et, et kui sa oled nii tundlik ise nagu mingisuguste väljastpoolt tulevate nagu mingi asjade vastu, siis siis ongi nagu see, et tahad lihtsalt vaikida dolla oma mullis ja oma asja teha ja siis sa tõmbad nagu endale mingi sirmi ette ja siis alles siis, kui on see kõlblik kuni on möödas, et kui sa oled nagu saanud selles osas nagu tugevaks, et sa oled selle läbi elanud ja, ja siis siis sa võid nagu suu lahti teha, et, et see ongi nagu see, et suu lahti tuleb nagu tükk aega hiljem ained, kus see kõik on nagu läbi elatud ja läbitunnetatud, et jah. Aga ütle seda ka Pille Neeme, et, et see perfoventsite tegemine või selles osalemine, see justkui nagu käib nagu selle jutuga vastu Sina aga vaata, see ongi nagu see, et, et sa teed seal seda enda asja, sa oled nagu selle asja sees ja sa tegelikult ei p. Ma ei ole väga teinud nagu selliseid, Berta, kus ma peaksin nagu publikuga nagu, et noh, et ma publiga. Et jah, et ma publikuga samal ajal ei suhtle, vaid ma teen enda asja ja nad saavad nagu ise mõelda, nagu, et et see ongi nagu samamoodi ained, et, et ma teen nagu ma elan, enda asja mingisuguse läbi, eks ole. Et Ma annan nagu materjali ja siis inimene saab siis ise nagu sealt nagu enda asja edasi, nagu mõelda. Väike vahekokkuvõtte me oleme tulnud pillanevega tema tuppa kus on õmblusmasinad ja lähed ja teed tugitoolidele polstreid. Ma paningi, need õmblusmasinad siia valmis, et noh, vaata kogu aeg kui sul isegi ei ole aega mingi asjaga tegeleda, siis valmisolek peab alati olema, et, et sa veel ei aeglustaks oma valmimisprotsessi, et samamoodi on, et maailm, mis asjad on kõik alati valmis, et kui on nagu see aeg ja hetk ja noh, et kõik on nagu õige, et sa saad kohe minna seda asja tegema, mitte see, et, et sa hakkad veel mõtlema, kus sa teed seda, kus see asi on. Samamoodi on õmblemisega, samamoodi on see, et mul on üleval kangasteljed peaaegu valmis kudumiseks, üks osa on veel teha, need on mu vanaema ema kangasteljed, mingi 150 aastat vanad ja siis kujutasin ette, et mul on talvel aega, et ma saan nagu sellega teha. Ma ei ole mitte kunagi kudunud, tegelikult on ja ma ei ole üldse nagu sa käsitööline. Aga mul on peas hoopis nagu teistsugused mõtted, mis seda sellega teha, eks ole. Aga ma ei ole jõudnud selleni lihtsalt sellepärast, et Mul on kõige nagu tuleb nagu muid tegevusi vahele või peale või. Aga samas ma tean, et noh, tegelikult kangakudumine on ka täpselt, et, et see on ilmselt, kui ma olen 82 aastane, et siis mul on võib-olla nagu aega seal istuda, et ma tõesti nagu juuagi liigutada ennast kuskile ka niimoodi nagu teha nagu 32000 sammu, mis ma harilikult siin teen, onju ja siis Siis ka käed käivad, käivad ette-taha. Ja et võib-olla käed, kuigi käed on hullemad, on ju. Et ja siis ma hakkan siis sellega kuduma, eks ole, aga see ongi nagu see, et valmisolek on olemas. Samamoodi on nagu selle õmblusmasinaga. Sa ennem õues ütlesid, et sa oled kogu aeg terve elu neid kanu pidanud. No selles suhtes, et mul on, ma olen ju pärit, sajab sarvelise peaga talust et ja mul m emmel on ju kogu aeg olnud mingid kanad ja jah, ma olengi kokku puutunud loomade nii nagu elulise, kui, kui tarbeotspärase jõuga. Jah, ma olen tapnud aastas 150 kana juba varasest noorusest ja mul ei tekita see nagu mingisugust ta mittevajalikku tunnet, et esimest korda oli nagu see jube kogemus, kui mul oli ta esimesed haned ja siis ma olin neid pikal võtnud nagu ei mina neid ei tapa, mina neid ei tapa ja siis popsika ajas kõik, aga sul on neid nii palju ja ikka jõuluhani ja siis mõtlesin jaajah, okei, tuleb siis naguniimoodi. Aga see oli nagu nii jube, mõtled oma lemmiklinnu, tapsid ära, onju siis ma kaks tundi lihtsalt ulgusin nagu see, et see oli nii kohutav, siis see ongi nagu see pea on otsast ja sa ei saa sõna enam tagasi panna ja see kohutav. Aga et nüüd mul ongi nagu see, et et see ongi nagu teadlik see, et ongi konkreetselt nagu lihalinnud, et mis seal nagu ära söödi, ära tappa, eks ole, siis on nagu teised, kes ongi nagu mõeldud vanaduses suremiseks nagu vilu jaoks ja nii edasi, et et selles suhtes, et need linnud, mis on aretatud liha linnukesed, et nende eluiga ongi lihtsalt nagu nii lühikene kui sa nagu jättad neid vanadusse surema, siis vanadus ongi sul tead võib-olla aastaid nii-öelda et minu jaoks on see nagu lõpus, nagu siis, et sa lihtsalt see on piinamine juba, et et noh, et nende elu on lihtsalt juba raske, siis et siis nad nagu rasvuvad ja süda jääb haigeks ja maks pudeneb ära ja ja muna ei taha tagumikust välja mahtuda ja. Päris hirmus lugu noh nagu inimestelegi vanadusega, aga sa ütlesid ennem ka seda, et, et inimesed on selle nagu looma linnu tapmise teemaga. Jah, sellest enam nagu sellepärast, et et inimesed on nagunii hapraks ja õrnaks läinud ja nik kaugenenud nagu sellistest asjadest ja ja ka noh, näiteks, kui nad poest ostavad selle tükeldatud kana, siis nad suudavad seda süüa, aga kus on nagu terve mis meenutab veel nagu mingit lindu, siis on uudne. Sina tegid täna seda kanajalasuppi ja oli tõesti väga hea supp, peab ütlema. Aga need kanada jalad olid tervenisti sees, nii et see visuaalne Michael. Pärlkanajalad. Siin on midagi valesti. Ootame, kas ma saan selle tööle? Ei, see ei toimi, midagi on valesti. Ma ei tea, kas ma kujutan seda endale ette või siis kogu aeg, nagu sa fassaad, et ei, ei ma tegelikult ainult tegelengi kunstiga ja ja no jaamalt tegelikult tegelenud on ju öelda, et, et aga see ei ole nagu kunst teistele, vaid teengi nagu seda hetkeperioodis nagu endale nii-öelda. Et minu jaoks ongi nagu see, et, et ma, mis ma siin teen, neid tubasid või loon enda seda maailma Ta või lambivarjusid või mis iganes, et et see ongi minu mõistet, muidu harilikult inimesed näiteks maalivad ja siis need on kogu aeg toimunud, et oi, et ma enda jaoks, et see on nagu minusse sisemine tung, et ma pean nagu seda tegema, et et ei, ma ei tahagi nagu seda müüa ja ja et ma teen kõik seda kunsti endale, et ma ei tee müügikunsti ja ja siis ikka müüvad nagu neid õigelt nagu kogu aeg, nagu oleks midagi ära müüa, on ja nii edasi, aga aga miks ma nagu siis peaks seda tegema nii-öelda, et ma võin siis otsekohe nagu end endale teha, et see ongi nagu kõige rohkem aus ju? No ilmselgelt luuletustega on vist seal samamoodi, et või noh, seal ei saagi kuidagi teistmoodi olla, et need ongi sinule endale. Aga ütle, kas need luuletused on ka, mis kirjutatud sinu nii-öelda selle ruumi või selle mulli osa? Luuletustega on tegelikult kõige parem nagu see, et, et seal sa saad nagu kõige rohkem luuletada elada nagu mingisuguseid oma mingi fantaasiaid või asju või nagu muud maailma, et see ei ole ju tegelikult reaalsus. Et see ongi nagu see, et samamoodi nagu et ma võin panna oma vanema New Yorgi lähedale maale elama, samamoodi ma võin luuletusse panna ükskõik mida, et see ei pea olema otseselt mina, et ja ausalt öelda. Mulle meeldib nagu kirjutada ka, aga aga ilmselgelt ma ei oleks neid kunagi avaldanud, kui ei oleks nagu Kivisildnik läinud minu Ottekasse peatuma. Et avastas seal minu, selle luuletuste seeliku kleidi, tegin oma mingiks perfokaks, tegin kleidi, kus On see seelikuosa on minu poolpornograafilisi tekste täis Stol tutvus nendega ja siis tal nagu tekkis nagu küsimus, et kas mul on veel midagi, eks ole. Ja siis sealt see nagu läks, onju et mina oleksin jätnud nagu lihtsalt niimoodi, sest water? Ei, need polnud seeliku tekstid, need on hoopis muud asjad, et, et see on hoopis teine asi. Aga mul on jälle nagu see periood, kus ma toodan neid poolpornograafilisi väikseid tekst, et see paneb mind ennast itsitama ja ja Eestisse ka mul ei ole nagu seda tunnet, et ma neid naguniimoodi suures koguses hetkel nagu avaldama hakkaks. Täna olin ma kunstnik Pille Neeme töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.