Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olen ma Eda Zahharova töövari pereda. Tere. Meie oleme sinuga vanast ajast juba tuttavad. Kui mina õppisin raadiorežiid, siis oli igasuguseid loenguid seal ja mõnda loengusse tahtsin väga minna, mõnda ei tahtnud minna, aga sinu juurde tahtsin alati tulla, sest see oli lihtsalt popustamisse inimestega tegid aitäh. Ja siis ma mõtlesin niimoodi, et nad pole sind ammu näinud. Aga see töövarjusaade on selline hea võimalus näha neid inimesi, keda sa pole ammu näinud, et ma sain jälle tulles tundi. Super, mis sa täna teed? Ma täna harjutan oma toredate noorte õpilastega, me teeme tundi, siis sa võid seda kuulata, vaadata ja siin. Aga me oleme praegu Narva maanteel peda nii-öelda peamajas. Tallinna Ülikooli ja Tallinna Ülikooli vanas peda majas ja tegelikult Tallinna Ülikoolimajas. Issand, nüüd, kui keegi uudised Pedasi uued juhid kuulavad meeletut tööd selle nimel, et et olla uus Tallinna ülikool ja keegi ei kasutaks sõna peda. Tegelikult peda on väga hea idee, sest et minu arust pedanissi ei ole Eestis nüüd olemas, et minu arust oleks pedagoogiline, ülikooli pedagoogiline instituut oleks väga normaalne sest meie valmistame tegelikult siin ette ju ka noori intelligentseid, inimesi, kes on võimelised õpetama. Aga ütle, Eda, mida sa täna konkreetselt nüüd tegema hakkad? Seal tuli üks. Mul tore lapsuke Helen, kellel on väga ilus hääl ja kellega me hakkame nüüd natukene harjutama, katsume laulda mõne ühe harjutuse, teeme hääle natuke soojaks ja siis me laulame Belliinid, kuna temal on vaja varsti arvestusele eksamil laulda, siis meie hakkame nüüd harjutama. Tuleb teha harjutuse ka siis laulame ühenicolaiwacaywokalisi, mis on kirjutatud just nimelt lauljatele noortele lauljatele, et nad arendaksid oma kuulmist, oma rütmi ja oma hääldust. Ja tuleb selline vokalitne kussemplitseegaatortor, Ella ehk lihtsameelne tuvi. Keenan vee, teil, sooberilio, ma käin, on selles mõttes hästi toredad tekstid, et need alati sisuga ja selle loo sisu on see, et lihtsameelne tuvike, kes lendab kulli küüsis, satub aga juhuslikult otse püssimehe toru ette, nii et saab igal juhul surma. Aga meloodia on ilusa telelaulab meile praegusele Bacaywokalisi. Väga hea, tähendab, kui sa alustad, siis sa võiksid olla natuke liikuvam ja teiseks on see, et see Fletch taatorthourrel katsuge konsonandid ka ilusti või ei lähe. See on hea harjutus selleks, et oleks hea diktsioon veel kord natuke liikuvamalt, kui saab. P. Talk buduaar TEEN. Oalkaadid Chatoor, r-r ta kroonuaardi ilmuma. Ja kuigi lugu kurb, eks ole, Sa ei pea sel juhul isegi küll hullu rõõmsamalt, et okei seal triljon sulikatiili asemel et vaata see tekst üle, seal on see. Ja, ja ta on ikka natuke raske. Ta peaks olema fraasi lõputakse, olema natuke kergemad, aga põhimõtteliselt ei olnud paha, väga kena. Kas me lähme, laulame lugu, oled sa valmis laulma, Veli? Nii vabal pidar tahan, noh, tähendab aha, mis, mis, millest see lugu räägib siis millest me räägime? See on kurb lugu sellest, kuidas inimene on jäänud armastusest ilma ja siis kuidas ta väljendab oma kurbust aga lõpuks ta leiab etentsete kurbust enam ei ole. Lauldes laulis kurbuse, väljendas, et, et tegelikult on hästi oluline lauldes eriti lauldakse mitte oma emakeeles aru saada, millest sa laulad, sellepärast et et siis tekib kohe selline loomulik teksti ütlemine, sest muidu sa lihtsalt ajad mingeid häälikuid suust väljagi ja ei saa aru. Seda, kui palju neid ooperis on, kes tegelikult ei saa aru. Tähendab vanasti oli kindlasti rohkem, aga tänapäeval on väga suur mood aru saada täpselt, millest sa laulad ja mitte ainult arusaadavaid rääkida neid keeli. Et on lauljad, räägivad üldiselt neli, viis keelt kindlasti, et siis nad nagu saavad ikka enamuselt aru, mis nad laulavad. Selle loo põhiraskus on selles, et see sünkoop oleks väga täpne. Et ta meil on palju olnud, singub see, kuidas noh, vaata liilia mängimine. Et need ei ole tihti, ei ole selliseid lugusid, kus on niimoodi vastu rütmi, hakkab laule peale ja see oli alguses meil päris raske. Muidugi arvesta selleks meil korrusega. Et see on selline Belliamisega tore helilooja, tema kirjutab hästi vokaalselt siukseid toredaid teoseid, Est, ilusaid ja noorele lauljale on just kasulik neid laulda, et need on sellised Belkanto nagu alustalad, et see, et seal hästi palju sa poolide, neid oosid ja aasida. Fänn, eks ole, ilusad konsonandid, kõlaksid hästi, olen, oli väga tubli, praegu sai ilusti hakkama sellega ikkagi mulle see esimene on natuke, ma näen hirmu sinu silmadest, kui sa alustad. Et proovime korral, kusjuures ma pean ütlema, et mul on väga super kontsertmeister Lilian kes tegelikult aitab meil hästi palju nagu häid lugusid selgeks saada ja aitab hästi lauljaid mängib kaasa, kui meil mõni hästi viisi ei pea, siis mängib kaasa ja siis ikka jätab mulje, et meil olema ikka väga hästi ja et, et selles mõttes on siin meil hästi tore, mul on hästi tore koostööpartner, kellega me teeme siin ikka. Päristamise, mida meile tundi andsid, siis sa olid üksi. Ja teil ei olnud ette nähtud kontsertmeistrid, muide sellepärast et ma pidin üksinda mängima teile, ma olin täiesti ahastuses, kuna oma lõpetasin konsi, ma mõtlesin, et ma ei pane enam kunagi kahte kätt korraga klaveri peale, siis ma pidin teile kõik ise mängima, ma olin päris hädas. Sinule tekitas klaver hirmu ja mulle. Kõigepealt mulle tekitas tegelikult hirmu see, kuidas te mulle sisse tulite, tundi terve suur kamp niimoodi pundis tulid uksest sisse, et see kõik, mida me nüüd kõik laulma hakata. Mul oli siuke, ma olin siis ikka päris noor veel, ma olin noh, ikka kogenematu ja mul oli modike, avastasin teiega koos, oli hästi tore aeg. See on huvitav, sest minul küll ei jäänud hetkekski seda tunnet, et sa oled noor ja kogenenud. See on enesekindluse, see on niisugune näiline enesekindluseks, no ikka ma teadsin, aga ma olen hästi palju õppinud teie just oma õpilaste pealt, et see on kõige parem kool üldse õpetamiseks, sest noh, see põhitõdesid teada, aga kuidas see toimib? Seda näed iga inimese pealt eraldi. Et Helen näiteks on mul praegu hästi tore selline noor daam, ta õpib mul esimest aastat teist semestrit ja ta on hästi ilusti arenenud, mu hääl on läinud selliseks säravamaks ja avaramaks ja sa ise tunned. Parem on, nad on jah, see on minu arust kõige tähtsam laulmise juures see, et, et inimene ütleb, et tal on parem, tal on mugavam laulda. Minu arust on see kõige olulisem. Et Kitro trenni, kes on nagu sport, et sa treenid, teatud lihased on teatud ülesanded ja siis sa treenid neid ja siis treid oma kuulmist ja treenid oma tähelepanu ja õpid keeli ja näiteks nüüd oskab juba itaalia keeles nii mõndagi sõnaja. Vot see on hästi oluline. Sellega mõtlesin tegelemegi, usu hingamine, Mullega rusuv hingamine, eali. Kuidas interdafanna ihar tahan, noh, praegu seal jäämisega, aga noh, ütleme, et see on selline, kuidas öelda niisugune. Mitte nii väga tõsine nagu putsiinilik, et nüüd pärast seda tuleb nuga rindu ja surm, et see on ikka niisugune kerge lauljad, läheks liiga palju. Killuga, rind Eino, vaata Putšiini ooperites on ju alati draama lõpus ja keegi saab kindlasti surma minu arust ainult vist channis kikkis ei saa keegi Durandooti seid, Durandutis saab ka üks prints, surmaga saab alguses surma. Aga selle Putšiini Durandotiibist kirjutas Lõpetas Putšiini õpilane, nii et muidu oleks võib-olla seal ka kõik surma saanud. Putšiini oli nagu sihukene salasadist. Natukene vist olnud, räägitakse igasuguseid imeasju temast, aga tema muusika on vaimustav, aga ta naised on naiste naistegelased on alati väga kannatavad Sollinud siis ta võib olla armastas neid üle. Sest et noh, seda ma tean, et ta väga armastas oma ema. Et võib-olla sealt tuleb mingi selline eriline armastus või, aga mõtlengi, tema tegelannad üldiselt kannatavad. Vot niuke lugu. Või järgmine õpilane on juba ukse vahel valmis, nii et, et selles heina tegema kiirelt 45 minutit, aga kuna me siin praegu tegime Heleniga väikse salatrenni ette, et Helen on nii huvitatud, et siis me teeme temaga rohkem kui üks kord nädalas, et siis ta leiab alati sellise ütleme niimoodi selle aja, kus meil vabada, siis tuleb ja laulab meile rõõmustada. Meid oma laulmisega. Aga mis erialal nad õpivad lauljat? Nad ei ole lauljad, nad saavad tegelikult nagu pilliõpet, seda nimetatakse nagu helen, sul on pilliõppe, eks ole. Instrumendiõpe on üldse, et neil olevad otsesed lauljad ei ole, meil oli siin paar aastat tagasi, kui Elina lõpetast lauluosakond ei sõlmi nagu laulusuund. Aga praegu on meil, nad on nagu mu tudengid on integreeritud kunsti, muusika, nad õpivad kõike natuke ja see laulmise kohtun neil nagu hääleseade pilliõpe. Mingi niisugune instrumendi õpetus, et hääl on nagu instrumente siis nagu niisugune see ei ole nagu otseselt meie õpetaja nagu laulmist, me õpetame rohkem nagu sellist hääle kasutamist, on inimesi, kes õpivad laulmist, näiteks Helen, tal on hea haridus. Ja tal on hea hääled, on huvitatud, tema õpib nagu minu arust nagu rohkem laulmis. Aga on inimesed, kes lihtsalt arendavad oma häält, õpivad kasutama oma häält, läbivad igasugustest krampidest ja muudest asjadest välja tulema, et noh, igasuguseid on, on inimesi, kes natuke vähem peavad, viis, on inimesi, kes rohkem peavad viisi. See ei ole otseselt noh, siin, ma ei saa öelda, et ma õpetan läbi laulmise oma pilli tunnetama, võib olla. Ei, ma mäletan ka sedasama asja, et noh, kuidas sa kasvõi meie kursusel õpilasi hoitasid, oli see, et, et tõesti, et inimesed hakkasid kuidagi vabamalt rääkima, mis asi see on, kuid see ei ole ju nagu mõnedele võib-olla kindlasti mingi kaasasündinud füüsiline asi, et räägib kuidagi valesti või kuidagi kinniselt või mis iganes. Aga, aga noh, paljuski kui see ei ole, ütleme, selline füüsiline asi, siis seal on ikkagi mingisugune Pean kinni seal peas kinni, sest vaata, kui näiteks mul on olnud õpilasi, kes, kes räägivad niimoodi, mõtles, miks sa räägid. Mulle on öeldud lapsepõlvest, ära karju. Et voole, Vaidson, kuule hääl näiteks või ole vait, sa ei oska laulda, sa ei pea viisi, pea, suu kinni, inimesel tekivad kompleksid, mis ta hakkab tegema, ta hakkab Harjemal hakkab püüdma seda peita kuidagi, et sellest on nagu tegelikult kõik saavad ja kõik peaksidki õppima hästi rääkima, sest minu arust on hästi oluline inimene, intelligentne inimene suudaks ennast niimoodi väljendada, räägiks midagi head, ei küla emale kuskil Lopakalt, Vaideta oskaks rääkida nii ilusti eesti keeles, kas või et meil oleks kõigil meeldiv kuulata seda, et ma ei kuulaks, mõtles kogu aeg seal kuskil kinni või et noh, et see sõltub inimesest väga paljud kompleksid on hääle kaudu kuulda. Just ma tahtsin küsida seda, et teda sa kindlasti kuuled, mingeid inimesi, kas või ma ei tea, annavad intervjuud televiisoris, siis siis paratamatult mõtled, et miks ta nii räägib või mis tal viga on või mida sa teeksid temaga, et et see, sa nagu noh, et mis selle nagu tagasi son. No tegelikult on, kui mina kuulan inimest rääkimas, siis üldiselt. Ma kuulen väga palju asju ära, kuna mul on juba, ütleme aastatepikkune kogemus, siis ma kuulen ära tema lastetoa näiteks tema kasvatuse, tema ütleme, kas ta on eesti keelt kõnelev inimene või ta ei ole eesti keelt, kõneleb, mis keskkonnas ta tuleb. Et milline on tema, ütleme, kasvatus, millised on tema kompleksid, näiteks? Väga paljud inimesed räägivad niimoodi, suu kinni, läbi hammaste, sellepärast nad häbenevad, häbenevad võib-olla iseennast, kes need hamba või katkiseid hambaid või üldiselt midagi sellist tule tuleb. Et, et ühesõnaga, seal on hästi palju mõjunud on hästi niisugused. Ma olen jõle Loidiood, ma räägin ma, et inimene ei pane ise tähelegi, kuidas ta enda sisu näitab läbi oma hääle, sest hääl on meie hinge peegel. Ja läbi meie meie hing on ilus ja avar ja vaba. Räägime ka avatult ja vaat miks osa inimesi laulavad. Ja me tunneme niisugust rõõmu, kui nad laulavad ja mõni laulab ja mõtled, issand oleks parem vait. Et noh, see on see. Et seal on vaata seesama, et et kui palju inimene kui ta, kui palju ta ennast tabab, kui palju ta suudab olla missugune avatud ja ja armastav, sest tegelikult hääles on hästi palju niisugust energiat ja see helienergia tegelikult mõjutab meid kõiki. Et kui me vaat seal on tehtud katseid, eks ole. Et pandud kolm riisi, Burkina näiteks ja ühele riisile öeldi kogu aeg, et ma armastan sind, reisi Burge, teisel oli, sa oled ikka väga rumal ja kolmandale ei tehtud üldse välja ja siis nad läksid niimoodi pandinad kuhugi, niimoodi nad hallitasid niimoodi erinevalt, et see, keda üldse ei pandud tähele, see hallitus kõige rohkem selle kõige õnnetum kriis seegile, üldised lollakas, hallitad ka parem, keda kiideti, see hallitus natukene noh, paratamatult. Et sõna ja heli on ääretult oluline energia, mis me jagame teiste inimestega ja kui me seda jagame läbi enda ja läbi oma hea suhtumise, siis teine inimene saab sihukse positiivse laksud ei anna mulle selle vastu. Et selles ongi nagu noh, minu arust põhiline, mis on hääleõpe, on see, et õpetada inimesi nii rääkima, et me teineteisele ütleks midagi toredat ja head. Et meie rakutasandil saaksime sellise positiivse vibratsiooni. Vot mul on järgmine õpilane, inimene on mul noor, alles siis ma ei hirmuta teda kohe ära, itaaliakeelsete Pocoliisidega. Aga videnam meil õppinud muusikat natuke ka, eks ole. Nii et on selline kogenud kala vani, lähme vaatame, kuidas apt välja näeb, meil. Vaata, siin on alguses pausid kohe alguses, kui sa laulad ja näed, et teeme teid pausid sisse, et, et ei jääks. Ja katsu hästi-hästi teksti öelda, et ta oleks hästi tormaleb. Natuke ära laula selles mõttes ära, lükka seda häält katsuda lahti ja rõõmsalt lihtsalt ütle, ei mõtle mingi tore mõte sinna juurde, eks ole, vaata mitte lihtsalt mingi. Ja siis ei ole, sa ei teeni, aga põhimõtteliselt väga paljud laulavad, lihtsalt tekitavad mingit häälikut sisse sisenenud uide täpsem hääl ikkagi inimene saa teha, kuna ta ei saa aru, mida ta tal ei ole olnud. Ja tal ei ole allteksti, vaat see alltekst on kõige olulisem asi ja ma ütlen isegi, et kui te muudaldext ei tule, siis mõelge kasvõileivast või sellest kohvi joomata või tahaks süüa või tahaks juba minema või väljas on kole ilm või no ükskõik mida. Aga et tekiks mingisugune vajadus seda väljendada, et siis on alati huvitav. Nii, teeme katset, nüüd väljendame midagi, räägi mulle. Jah, võtame siin teise read. Jah. Oota oota teda mingi sellise hääliku, mis oleks mugavam, näiteks. Kas saaksid mulle midagi rääkida, näiteks mingid? Kas sul auton? Räägi mulle suli autot, laula mulle. Ei. Ootoot kurb, või siis vastupidi, et mul on kaabu näiteks ükski leia mingisugune selline tekst, mis oleks täiesti sinu nagu noh, et sa tahaksid seda rääkida. Unusta ära see lauljad teda natuke õpetatud ja ta on arvatavasti leidnud endale mingi sellise laulu koha. Laulu kohta ei ole olemas, laulmine on laulu koht, laula, laula, tundub natukene kutsunud midagi tõstetud, natukene tehtud, mingiks selliseks, selliseks peksta läinud ebaloomulikuks, ütleme niimoodi, kui häälik ei ole enam samas kohas, kus ta on kõneldes vaid, kui ta on natuke neutrustatud. Sirutused, kõik on õiged, aga häälik, ei muud. Häälik jääb kogu aeg ühe koha peale. Selles mõttes on, et tal on lihtsalt harjumus, et mida kõrgemale lööb sõdurk sülluv bot, me katsume sellest hakkama saada nii et ta seda ei teeks. Ja sellepärast räägi mulle mingisugune noh, näiteks, et väljas on kurb v kole ilm või väljas on ilus ilm või sulle meeldib ükskõik. Just. Nii väga halb välja mitte nii vääga pillil. Vot see on see et see muusika ei ole nagu meloodia, käib nagu läbi idee, meloodia nagu illustreerib seda, mis me tahame öelda, kõige tähtsam on see idee. Sest et me lihtsalt, kui sa oled lihtsalt tekitab mingeid helisid, siis seal isegi loom ei tekita heli niisama, kõik on motiveeritud, ehk impulsiga idee, sama on lauldes ja nüüd ma püüan teda lihtsalt natukene niimoodi desorienteerida. Lemsalu kiusan just nimelt, et ta, et ta paneks sellesama teksti, mis tal on, tal on väga ilus, kui ta räägib, tal on suurepärane hääl. Aga lauldes ta hakkab millegipärast laulma sellise asjaga. Ja vot nüüd me katsume kuidagi niimoodi õrrata hellalt teda niimoodi kõpitseda, et ta selle hääle peale tagasi tuleks ta oma ilusas seksika häälega ka laulaks, mitte ainult ei räägiks, see on nii laekule sihukesed asjad, et salvei kord. Teeme niimoodi, et seekord on need faami, aga mõtle ilmast. Kõrgus peaks olema, okei, natuke läks. Et idee on see, et kui ma ise kaasa laulma, sunnin teda oma positsiooniga jääma sinna, kus ma tahan, et see on ka näiteks laulu õpetamisel on üks osa nii imiteerimine, seid, sa sunnid oma positsiooniga noh, seda ei tohi kogu aeg teha, aga et sunnid teda, et ta ei läheks sealt ära, kuna ma laulan suht kõvasti, siis ta ei kuule ennast, siis ta julgeb teha täpselt sama häält. Nii nagu mina olin, kui ma käisin koolis muide algkooli, siis mullegi õpetaja ütles, et noh, ma teadsin, et ta arvab, et ma ei oska laulda ja ma ei osanud ka ja siis ma olin niimoodi teiste taga tagareas, lihtsalt tegin nagu suud lahti ja panin kinni õigel hetkel, aga häält ei teinud. Ja see on, see on hea variant, mina teen ka mõnikord niimoodi. Lõpeb aga et põhimõtteliselt jah, et ma saan aru, sa pead varsti minema, et et see on, kuidas sulle öelda, kui lapsi õpetatakse, Laun, lapsed imiteerivad, tegelikult see on kõige õigem laulmine. See on see, et, et ta imiteerib neid helisid, mis ta ümberringi kuuleb oma pilliga. Pärast me hakkame õpetama ja vaat siis kaob loomulikkus ära, siis tekivad igasuguseid hoonid. Eesti oti EKRE orbiidil, sest et me lükkame lihaste pealt, mis on, peaksid tegelema laulmisega, lükkame kuhugi mujale. Sellerik, miks? No ütleme selles mõttes, et üks osa on õpetused, teine osa, see, et ülesanded näiteks kui on väga raske lugu, mida peab laulma, mis on näiteks kõrge, enamus on kultus, on kõrged noodid, eks ole. Et kui on kõrge nood, siis igaüks püüab selle ilusti puhtalt ära laulda ja siis kuna tal ei ole õiged suunised, kuidas sa pead seda tegema siis hakkavad igaüks kombineerima endale kohta. Kuidas see nooti ikkagi ilusti ära võtta. Ja sellepärast noh, on väga palju kohti, kus, kus sa võid selle lõpuks, mis lihaste peale sa võid selle suruda. Et tegelikult on ütleme niimoodi, et laulmine peab baseeruma sellele loomulikkusele, mis tuleb meil lapsest. Lapsed laulavad väga ilusti, lapsed laulavad alati suurepäraselt, kui neid ei õpetata. Aga vaata, need ilmselt sa oled edasi harva minuga nõus, et need lapsed, kes laulavad televisioonis ilusad kleidid ja lipsud ees, see on tegelikult päris jube mõnikord kuulata, kui ilusti nad häält Ja tähendab, kõige hullem oli see, kui ma istusin ühel laste laulukonkursil ja ja seal tuli niisugune väike, mis ta oli, seitsme-kaheksa-aastane tüdruk elas? Ei olnud nõus? La him to have to him, mõtlesin lauluõpetajale, kas te saate aru, mida ta laulab nende häätsammeni mäenbifo inverwymeni juhi ei astu ammu. Mõtlesin, et vist ei ole päris õige lugu, lapsele tehti ilus meloodia. Ma ütlesin, et jah, ilus meloodia küll, aga jaa õpetada vaata, kõik on see, et, et lapsed on imitaatorid, Nad imiteerivad oma õpetajaid. Youtube'is liigub hästi, selline huvitav klipp, kus lauluõpetaja näitab oma lapsele, kuidas laulma peab. Pärast lõipel sulle seal seal kohuta, nii kohutav. Seal ta näitab seda soodia. Loomulikkus kaob ära, mina tegelikult ma olen käinud pärast laululaste võistlusi kuulamas seal lapsed, laulud, oma repertuaar vastavalt oma hääleulatusele ja oma vanusele ja see on nii armas. Aga kui seal hakatakse midagi sellist õpetama, siis on natukene noh, see on ebaloomulik. Et aga noh, kuna konkurents on nii suur, siis noh, kõik püüavad ju teha ikka maksimumi ja hästi. Et aga mulle meeldib rohkem, kui laps laulab, nii nagu ta laulab, vahepeal hingab sisse, vahepeal hingab välja, siis põdral maja metsas väikesest aknast välja vaatab ja niisuguse kõigest. Mina on see palju armsam kui see, kuidas salvegovokaalsel küll ta jõuab. Terve elu on ees, kui laps tahab laulda, kuidas ta jõuab laulda vaata miks muidu klassikalist laulmist näiteks hakatakse õpetama 18.-st eluaastast. Miks sa võid ära midagi rikkuda ja sa ei saa aru? Asi pole selles, asi on selles, et kui sa oled kasvav organism, kasvavad ju kõik lihased ka sa ju arened, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka vaimselt. Hääl ja häälega töötamine on tegelikult ju väga sakraalne tegevus. Vaata kõike, vaimulikud lood, kõik kõned käivad läbi heli. Heli on ääretult oluline asi. Selle kaudu me suhtleme. Ja kui sa hakkad õpetama arenevat organismi, keele, lihastik ei ole välja kujunenud hakkad õpetama siis, mis tast saab, ta ei toetu ühelegi lihasele, vaid ta kombineerib, see tähendab seda, et lihaste areng pidurdub, võib väga pidurdada, mul oli üks õpilane, kellel jäigi kõrisõlm käima üles-alla ja ei saanudki lihaseid, kurda. Et ja siis, kui sa oled 18, siis sul on stabiliseerunud muskulatuur. Siis on stabiliseerunud mingi psüühika ja sa tead, mida sa tahad, sest kui sa tahad, siis sa hakkad selle nimel trenni tegema. Laulu trenn ei ole hääletrenni ei ole sugugi mitte väga lihtne. See on päris suur töö ja see on ka motivatsioon, näiteks kui sa tahad ikka lauljaks saada, sa pead hakkama nagu sportlane trenni tegema ei ole mõtet. Alati on lapsepõlves mõtet õppida muusikat, see on väga oluline, aga ei ole mõtet õppida laulmisest, lihaskond muutub, enne kui ta ei stabiliseeru. See pole mõtet, õpetajad, see on minu arvamus, aga see on ainult minu arvamus. Et siis kui inimene on juba valmis, Bilda tuleb, siis seda pilli saab hakata venitama, sirutama, näitama, kuidas lapsel hingama, millise andma powerit sinna see aga nii kaua, kuni ta lihastik on niisugune, nagu ta on ja areneb. Bobe iga Sa ütlesid eksperdi ab ühte, teine tahab teist, kolmandal päeval tahab kolmandat korda, on hea tuju, kord on halb, kord nutad, kord naerad. No kamoon, kes sa saad õpetada sihukest. Ma ei tea loodusõnnetust siis iga päev tuleb ja on eriline, noh see lihtsalt loodusõnnetuse ja kuningad stabiliseerivad ära, siis on nendega võimalik tööd teha. Noh, mis on, kas me teeme ise teie lugu? Vaid kuidas meil sellega on, noh, proovime. Keegi ütles mulle täna tudengitest, et ma üritan, siis ma sain, mäletan, keegi ütles mulle, et üritamine on nurjunud katse. Et kõige vähem oma üritada midagi teha, tuleb teha ja laulda. Ja see on tore lugu, see sulle kindlasti meeldib. No lähme ja tekst on siin ka hea siinselt täpselt öelda mulle, mis sa mõtled, on ju proovile? Kuri õpetaja, ma teen nii kurje nõudlikud ebaviisakad ja mängin, ma näitan sulle, mul on see halb omadus imiteerida oma õpilasi. Ootan nii kaua, kuni sa oled kindel, et sa tuled sisse. Joos, see ei olegi vaja. Sult, sa pead, sina juhid, sina hakkad ütlema, vaid see on armastus. Ja kui sina tahad seda mulle öelda, sest sina seda ütled, mis hetkel sa seda teed, küll me siis hobime ennast sinna alla. Ma tahan saada sinu poolt suhet. See on kõige tähtsam, et sul tekib impulss, et sa tahad mulle laulma hakata. Ja ära kuula seda, see sissejuhatus, me ei ole seda palju teinud selles mõttes. See oli kõik hea, sa tegelikult tulid, aga see oli ebakindel selles. Ja sul ei olnudki mõtet. Sel juhul ta tuli, kui ta oleks isegi olnud vale noot, aga sul oleks olnud idee. See oleks olnud mõistetav. Noodi saab alati õigeks, eks proovin veelkord. Töövaris. Jätkame vestlust Edo Sahhaarovoga. Kuule, Eda, sa oled nagu nõudlike kuri ja samas kan naerev seal päris hea kombinatsioon on praegu kõrvalt vaatan sind. Ja, ja tegelikult on see, et ainult headuse ainult headusega saab, ainult rõõmsa meelega saab mulle kunagi, ütles üks õpilane, et teadis, teie vanust. Ei oskaks seda kunagi arvata, kuna teie vanuses inimesed ei naera. Okei, otsin kas selle pärast, et kardad, kords et ühesõnaga, et ainult heaga ja samas nõudlikult ja mu kõik õpilased põhimõtteliselt so saavad sellest aru, et ma ei ole kellelegi suhtes pahatahtlik, et ma õppisin seda kunagi maid tagult, tegelikult maid karjusama õpilaste peale, nii et nad olid seejärel, aga nad armastasid teda ääretult, sest et ta silmad naersid kogu aeg. Ta karjus. Ta sõimas, aga temast silmad naersid, oma, kinkisid ta karjus ennast nii, ärata karjus hääle ära ja siis tudengid kinkisid talle selle ruupori. Siis ta karjus sinna ruuporisse kõva häälega. Aga tema silmad kogu aeg naeratasin, siis ta käis mul tunnis, kuna ta karjus oma hääleke täiesti ära, siis tekkis mul tunnis ja, ja siis ütles, et Me valmistasime ühte, ta käis üks klaver põõsas esinemas laulma pidi ja siis ta ütles mulle, et et õpime selle loo ära, õppisime, tuleb järgmine tund jälle eksib, ütleb, et kuule, miks sa ei karju mu peale, mõtlesin, miks ma peaks innuga, ma eksisin praegu, see, miks ma perse pole karjuma, kes aitabki. Ei, no kui sa hakkad karjuva, mõtlesin, ei hakka, hakkab küll. Ei hakka, ja siis me vaidlesime. Mõnikord äratan küll niimoodi kõva häälega, aga ma ei tee seda kurjalt. Mulle kohutavalt meeldivad kõik mu õpilased, mul ei ole ühegi õpilase suhtes viha ega agressiooni, sest et viha agressioon paneb kinni, paneb energia kinni, paneb helisemise kinni, paneb inimese kinni ja kui sa inimese peale karjud vihaselt sisse saada, saadavad niisuguse noh, eriti kui sul on õpetatud hääl ja ma võin teha sellist häält küll, kui ma tahan nõudlik olla. Et see paneb inimese kinni ja ta ei anna sulle enam seda, millega sa töötad. Vot mingi aeg tagasi räägiti või noh, sellel osa, mingi suur teema, kuidas hääleseadet õpetatakse valesti ja pannaksegi nii-öelda inimesi kinni, noh, kas see on päris ikka niimoodi, noh ilmselt saad seda teha küll niimoodi, aga päris nii see ikkagi ei ole vastatud nad hambaarsti juurde. Hambaarst tõmbab hoopis vale hamba välja. No võib ka nii juhtuda, aga tegelikult on asi selles mina, ma olen palju mõelnud selle peale, et tegelikult mul on olnud ka niisuguseid juhuseid, kus tulevad tõesti lapsukesed kelle hääl on tõesti kahjustatud ja keda on vaja restaureerida, see on päris suur töö ja päris päris raske töö. Aga ma ei nimetaks konkreetselt kedagi, see on ikka mingid Roomoslu, eksju, no see vaatasi niimoodi, et see on nagu sportlastel. Kui sina tegeled sportlasega, näiteks teeb trenni, eks ole, ja siis ta läheb välja ja otsustab, et oh, mul tuleb üle hästi välja, mu lihased. Soojad. Ma teen veel umbes 200 kilti, eks ole, tee mingit ja tõi 20 kilomeetritele ümber maja, jooksen, telesiis, rebestab oma lihased ära ja, ja siis ta tuleb. Ja sa oled jõuetu, sest et sa ei kontrolli oma õpilast 24, seitse. Teiseks mina arvan seda, et et see on võib-olla müstiline, aga iga õpilane leiab oma õpetaja. Et ta leiab selle õpetaja, keda ta väärt on. Et mina ei arva, et, et on iga õpetaja juures saab õppida, iga õpetaja õpetab sind, isegi kui sa saad sealt midagi valesti, siis sa õpid sellest. Et sest sinu pill, et sina tead, kuidas isegi kui väiksed lapsed ma ütlen laste puhul on see, et, et lapsed on spontaansed ja kui see spontaansus säilib, siis nad üldiselt ei saa endale liiga teha. Aga täiskasvanud inimese puhul sa saad valida, sa saad alati vaadata, kas sulle sobib või ei sobi. Näiteks kui minule helistavad inimesed, ütlevad, ma tahaks teile tundi tulla, ma ütlen alati, et teeme proovi tunni, vaatame, kas ma sobin teile, kas sobib see, mismoodi me nagu hakkame koos töötama, kas teile sobib, ütlen, kas teile sobib mina ise kui isiksus, võib-olla minu energia ajab teid hulluks tulevad uksest sisse, ajad juba närvi. Et mul hiljuti oli ekspreili, tuli oma sõbrannaga tundi ja, ja prille uisuga kenastega sõbranna ütles, et võib-olla ma tuleks ka teile tundi pärast õppinud. Teine tondi ei kiida ühtset. Et TT ja te olete ikka nii nõudlik. Teie Talle sobis ja tema tahaks, et tal oleks osa tibununnu kui ilus, väga kauni super lihtsalt. Et noh, selliseid inimesi on ka noh, oleneb, mis inimene, mida ta nagu tahab selle hääle tekitamisega saavutada. Et on väga erinevaid alkondiga, kõik lauljaks ei taha saada, näiteks paljud tahavad mul käia tunnis, sellepärast näiteks mul on käivad õigeusu preester, kes tahab lihtsalt oma häält arendada, selleks ta tahab, et tal on vaja rääkida kõvasti ja selgelt ja avaralt ja täita lihased, et nad ei tassiks. Näitlejad sama moodi, et on väga erinevaid inimesi, kes advokaadid käivad, näiteks on inimesi, kellel on vaja rääkida. Ma soovitaks kõigil poliitikutel muide ka käia tunnis, sellepärast et et kui mõnikord kuulekad on läinud niimoodi. No ma just mõtlesin ka, et umbes kujutan ette, kuidas sa vaatad neid õhtuseid, uudiseid, kus poliitikud midagi ütlevad, nad tihtipeale on see, kes räägib ninaga, kes sissepoole ja nii edasi ja nii edasi, kes kellel on diktsioon, olematu analüüsid ka neid. No ma analüüsin siis, kui, kui ma tõesti satun seda kuulama, loomulikult see näitab inimest, noh, see näitab, on näiteks Endel Lippmadin öelda, nägib läbi nina. Ta on väga tark inimene, targad inimesed tihti ei ava oma emotsionaalset kari ja ei räägi niimoodi. No see on natukene plahvatuslik, eks ju. Iga inimesesse tuleb inimese peast, kui palju ta tahab jagada. Aga diktsioon peaks olema hea ja, ja muidugi see kui ikka inimene on avaliku elu tegelane, siis ta peaks ikka rääkima, nii et me saaks aru, millest räägin. Küll, aga Eda, räägi sellest muusikaagentuurist ka, et mis agentuur see on ja mis sa seal teed? No mina, miks? A vaata, sellega juhtus niimoodi, et Eesti muusid, kogeldus edasi, harvem juusikationsi ehk edasa harva muusikaagentuur. Miks see pealkiri on selline, selgitan sellepärast, et mina vastutan selle kvaliteedi eest, mis agentuur toodab. Ma ei pannud siniLindega pääsu Lindega mingi kaktus selle pealkirjaks sellepärast, et see on otse silmast silma, kui teile meeldib, mis me teeme, Te tulete, ütlete selle mulle, kui teile ei meeldi, te ütlete ka mulle, mina vastutan. Aga miks see agentuur sündis, sündis sellepärast, et mul tuli ühel päeval üks tenori poiss tundi suurepärase vaimustava häälega ja me hakkasime temaga harjutama ja ta hakkas ja siis ta läks muusikakooli. Ja ta hakkas seal järjest võitma. Konkurss saab iga aasta käisandreiges konkursil jälle, tema võitis, kuni lõpuks öeldi, et muusikakoolis ja Tartu-Tallinna vahelises muusikakoolis, et meil on kohkusse korralda niikaua, kuni Andrei õpib, sest tema võidab kogu aeg ära. Et siis tehti festival koolist ära, siis hakati jälle konkursse korraldama. Et Andrei siis tuli mulle selline tublikseenia tuli mulle õpilaseks, tal ema tõi ta mulle nagu tundi ja siis ma valmistasin ette Mart Saare konkurssikse, siis nad võitis, Andrei võitis esikoha, Ksenia sai teise koha, publiku eripreemia Mart Saare konkursil. Ja siis nad astusid muusikaakadeemiasse Mati Palmi juurde õppima, nii et ühesõnaga mul tekkisid kaks sellist hästi andekat noort inimest, kes olid nagu siis nad, ma olen eriti nende üle uhked, siis nad astusid, läksid muusikaakadeemiasse, õppisid seal siis nad, et läksid Erasmus programmi järgi Milanosse ja õppisid seal aastal nagu Erasmuses ja siis nende juhendaja Jenny Anvelt ütles, et nad võiksid astuda Milano konservatooriumisse. Aga kuna konkurss oli kohutavalt suur, võeti ainult viis inimest. Siis nad laulsid selle konkursi ära üldkonkursi alusel kõik tahtjaid Milano konservatooriumisse, mis on kõige kuulsam üldse, Giuseppe Verdi nimeline oli hästi palju, siis me ootasime teda resultaati. No ikka täitsa hinge kinni pidada, et noh, et kuidas need on ja nad said mõlemad sinna sisse, siis on minu suurim töövõit, ma olen nii õnnelik selle üle. Ja siis nad õppisid. Milanos tuli mulle üks noor daam, ka ema Tõnn. Ma tulin laulma, mul on kõik laulutants, Moskad, mõtlesin, ei oska sa midagi. Ta ütleb, mõtlesin, naised, mul on selline noh, nagu komme või et kui seina tuli minu juurde, siis ma ütlesin, et ma ei tahtnud teda eriti võtta, sest ta oli juba õppinud natuke niisugune hästi andekas tüdruk ja hakkas seda vastutust võtma, siis mõtlesin okei. 10 Kaivokaliis järgmiseks tunniks 10 vana klassikaariat, et näed, noodid on siin, tuled, õpid, ära, laulad. No siis hakkame harjutama. Ja siis ta tuleb, järgmine tund, mõtlesin, noh. Teate, andke andeks, aga peale, et teate, mul on üheksa ja pool aariat õpitud, et aga see viimane lehekülg mul vist päris peas ei ole, siis ei ole võimalik. Oli Ta laulis kõik peast ette, ta näitas, et ta motiveeritud Edda tahab. No muidugi ma hakkasin taga tööle. No vot, ühesõnaga siis tuli mulle selline helina nimeline tütarlaps õppis veel prantsuse lütseumis, et tema tahab laulda, lootsin okei, ja siis me hakkasime harjutama. Ja siis Me läksime temaga esimesele konkursile. Selline noorte lauljate konkurss Kohtla järvel kus on selle klassikalise muusika nagu lauljad ja sealse Elina, kas vist kolmanda koha ootamatult, sest seal on Venemaalt igalt poolt Ukrainast noori lauljaid ja meie olime nagu tead, selline ootamatu must ratsu, kes sisse tuli, sest et ei oodatud, et Eestist keegi nagu tuleb. Ja me saime selle kolmanda koha ja siis Elina otsustas, et hakkab siin õppima Tallinna Ülikoolis. Ja siis me hakkasime, tegime kontserte ja ma äkki avastasin, et mul on niisugune kaader, noori andekaid lauljaid. Et mul on hästi mugav teha kontserti läbi agentuuri, kuna muidu on tead igasugune raha ja paberit ja lepingu. Elina Netšajeva jah, et on Ksenia, kes oli ennem, kutsu kuuma, nüüd on Rossarkuna, ta läks vahepeal mehele ja Andrei Pugatšova, et need on kolm lauljat, kes nagu mulle tundusid, et moodustavad sellise minu agentuuri tuumiku ja me hakkasime organiseerima kontserte, et noortel oleks hästi palju võimalusi igasugu enne igasuguseid konkursse ette laulda. Kuna me sundisime sugulasi kuulama meie ettelaulmise. Nad olid kuulda, ei saa, ära ei saa, nad on kohustuslikus korras igal kontserdil. Nii jätkus soode töövari. Ja Eda Zahharov on jälle klaveri taga. Need on saabunud sinu järjekordne. Nüüd on hea Mina on jah, no ta, ütleme, ta ei ole enam õpilane, Ta on juba nagu noor kolleega lihtsalt selline tore sportlane, keda mõnikord treener natukene kõbib, kui tal kuskil natukene On vaja venitada. Sirutada laselised, et noh, see ei ole, see ei ole nüüd Tunson juba lihtsalt nagu proov. Et meil on siin palju toredaid esinemisi, tuleb ja et Elin, aga me lihtsalt teeme sellist natukest musta tööd, et oleks pärast orkestriproovides kergem natukene, mis me täna laulame. Äkki sa laulad mulle ilma leitsikalt? Teile, mis on ilma, leidsid, et see on sümfooniline ballaad ilmaneitsi Tobiase poolt kirjutatud ning see räägib ilma neitsist, kes on siis selline eesti müütiline tegelane ja tema kohtab metsas Kalevipoega, kuna ilmaneitsi Ta ehmatab üks tobukene metsas ära ja siis ta kaotab oma sõrmuse kaevu ära. Ja siis ta hakkab nutma ja kalevipoeg tuleb talle appi ja hüppab kohe kaevu ja siis tulevad sortsid talle kallale ja, ja siis ta seal ukerdas selles kaevus ringi ja siis lõpuks leiab, leiabki nii-öelda selle sõrmuse sealt, aga tegelikult see ei ole sõrmus, lihtsam veskigi, mis te sealt välja toob. Aga tegelikult need olid ka Sorstid, kes talle selle kaela kukutasid, nii et väga põnev lugu. Et me siis harjuta vähklust. Harjutame niimoodi, et kui ma tunnen ikka, et ma ei saa sõnadest aru, siis maite jälle ütlen, eks ole. Et sa lihtsalt ei tee seda, nagu see muusikaõpetaja tagareas Ja, ja see, ma näitasin Urmasele, vaata seda muusikaõpetajat tagareas, et ma võin seda ka teha, et meil on omad salamärgid, meil on Elin, aga mis me näitame siis, kui ma näitan, et tekst siis, et kitsamakset ära laiuta siseks hinga korralikult, et vist rohkem polegi midagi veel on midagi, mis ma näitan vastavalt olukorrale. Mõnikord seda näitab ka rusikat, kui kõik on väga halvasti. Ei ole, kipub laiutama, mõnikord, siis ma väidan, et lohet, et võta nüüd asja rahulikumalt või et noh tähendab, loiutama ei, tal on liiga, tal on hästi suur hääl ja kui ta seda ei hoia, niisuguse ühe kindlad niimoodi soone peal, sest et ta on veel noor laulja ja ta ei pea kõiki oma registri kohe maksimaalselt kõlama panema, et ta peab praegu hoidma sellist head joont. Et hääl areneb ja lihased muutuvad üha tugevamaks, aga seda nõuab nagu koormust tasapisi koormust suurendada. Aga kuna tal on nisurajal, siis ta mõnikord kipub kõikuma resonaator lahti tõmbama ja panema, niipalju kui südamest tuleb. Aga, aga noh, see, seda võib teha, aga, aga trenni mõttes oleks ikka parem kogu aeg niimoodi koos hoida. Nii, lave aladena, meie suurepärane pianist, rästad kellega muuseas, meil on juba, meil on juba väga ammune koostöö ja me oleme siin juba mitmeid kontserte laulnud ja laulame veel ikka, kolmandal mail tuleb Ralph meiega koos. Trepilt alla tule, Tottete kukuks energia pealt ära. Leiukene või Lillukene mina ei saanud aru, neiuke või linnuke? Nivoole lendas palju enni, rokime, liugled. Ja nüüd ökoloksoot lõpulugu, mille juhatab sisse Eda Zahharova. Seda viimast lugu mängivad Ralph Alt, maestro rästad ja seda lugu laulavad Andrei Bogats ja Elina Netšajeva. Vot selline lõbus lugu oli meil lõpetuseks. Täna olin ma Eda Zahharova töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Maristomba ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.