Mina olen Urmas Vadi ja täna olema Albert kulgi töövari. Albert hulk on kunstnik ja ma olen tema ateljees Tartus Kunstnike majas ja ja tal on ees suur paber. Taustaks mängib muusika, mis sa teed, kuidas see tööpäev algas? Tere, Alver. Tere minu tööpäev tavaliselt noh, mõnikord algab rutiinselt, aga mõnikord jällegi juhtub nii, et tulevad ootamatused. Juba see, et see saade hakkas juba, see oli ootamatu, et eele Urmas helistas. Ma arvestasin sellega, et ma valmistan ennast ette. Mis see tähendab, ettevalmistumine? Seete käisin poes, ostsin külmkapi süüa ja igaks juhuks ühe kaheliitrise õlle ka. Ja noh, igaks juhuks, et kuidagi julgus koguda. Umbes pool viis läks uni ära, hakkasin joonistama ja siis mõtlesin, et sööks veidikene pikutaks, ootaks selle kella üheksa, Arabella urmast tuleb. Noh, juba pool üheksa, ma ei jõudnudki pikutada. Juba helistati ja kutsuti ümarlaua baari, seal parandatakse peatsest, üleeile oli sõbra sünnipäev. Ja see jätkub nüüd jumala paaris, kas ma pean sinna minema? Ma ei tea, tegelikult mul on pilt pooleli, päris suur joonistus. Eks vaatab, kuidas päev kujuneb. Lihtsalt ongi minu neetud tartus, sotsiaalne elu. Et mõnikord on rahu, aga mõnikord on ikkagi paras möll, et juba varahommikul kutsutakse jumala paari pead parandama, sest enne kümmet on too paar alati lahti. Aga Albert, seal on palju sõpru. On küll siin Tartus kogunevad endised kunstikoolikaaslased, endised punkarid, endised tudengid, kellel ikka Tartu nostalgia või Tartu vaib pähe, käib nii, et tulevad mulle külla, kas vanadest mälestustest? Kuule, ma olen kuulnud Albert, et, et sa vahest proovid ennast lukustada, et su sõbrad sisse ei saaks, sest et nad ei lase seal tööd teha ja sina tahaks joonistada ka nemad tulevad külla. See on varasemast aasta niimoodi kujunenud, et siis, kui ma veel äsja lõpetasin ülikooli tuli Zavod avatud äsja ja kõik. Ja Pirogovi plats oli populaarne. Kogusin muudkui sõpru, andsin ateljee, sööma, hakkas lukustan, ma lukustan teistmoodi asjad muutele, minge kurjaks, lihtsalt viskan välja. Mõnikord isegi solvatesse, parasson piinlik. Aga sõbrad vaatavad kodu keset linna, kes kliimasse ateljee käivad läbi ja kellelgi on ikka hai, mõned õlled ja, või on kellelgi sünnipäev toa tähistada ja siis nojah, eks ta väsitab. Aga ma olen kuidagi töörütmi leidnud, töörütm on selline, vaata ja siis hakkas pihta umbes aasta 2015, vaat siis, kui kunstimaas otsustati, need avatud ateljeesid teha. Ja siis reede-laupäev, pühapäev, inimesed külastavad avalikult teatud ateljeesid kes on andnud nõusoleku külalise tulemiseks, et võivad tulla ja minna, millal tahavad, ja kunstnik joonistab samal ajal võime pilte või midagi niimoodi. Noh, ja mulle tookord teine probleem ka, et et mulle tekkisid pagulased siia ateljeesse pagulased ja laat, ikkagi eesti rahvusest pagulased ega eestimaata, kellel polnud kuskil elada. Ja siis ma andsin neile öömaja, laadijaid isegi paariks aastaks siia elama nagu logo eksabikaasad, aga noh, tegelikult olid kõik pihta õllased, Karvased meheda leksata ja mis parata, siis makusel Leisad v sellise rütmi järgi joonistama, et ükskõik kas son pidu või ei ole, kas ma olen purjus või ei ole. Aga ma joonestan, ma pean iga päev midagi tegema. Ja muidugi mõista järgi eelmine aasta aasta 2018 Kursi koolkonna 30 aasta juubelinäituste kampaaniad, et üle Eesti Tartusse, Viljandis, Pärnus, noh, ma tegin isiknäituse veel Rakveres. Et näituste graafik läks tihedaks, ma tundsin, et ma pean töötama. Et kui, kui olla tõesti Vassasse terve kari lapsu mehi ja muidu elumehi siis ma pean tööd tegema umbes niimoodi, et kilpette ja, ja üks mõõgatorge ja niimoodi edasi edasilaugu Rooma leegionid, pean niimodi joonistama. Et IGA PÄEV töötal kuulimozin ateljees kumu ateljees ei ole, noh, võõrsil seal, eks ma seal seal vaatan telekat ja telekat, ootus, ma kogun ikka mingit infot, ta annab infot enda joonistuste jaoks kõigi jaoks, enda joonistuste jaoks. Et ma olen kuidagi eluga kursis või selle maailmaeluga, mis toimub. Käima koos Peeter Allikuga ühes mälumängus, seal ma tajun ikka väga teravalt. Et kui ma ikkagi ateljeesse nädalaid olen ja midagi ei tee, no ütleme, et infokogumise mõttes, et ainult joonistada, kuulan. Sest elektroonilist muusikat ma ei tea üldse maailma asjadest ja siis, kui tulevad paluma küsimast väga paljude seotud juust aktuaalsete sündmustega. Aga ma ei tea sellest midagi, sellepärast et ma ei vaata telekat voi kuula raadiot, ma ei loe ajalehti. Ma elan omas mullis ainult joones seal oma mingit maailma. Noh, niimoodi niimoodi oma elannad tuleb ikka kunsti teha, tuleb kuidagi maailma kuidagi ühenduses olla. Albert praegu sa panid selle elektroonilise muusika kinni, mis sind kogu aeg joonistades saadab. See, et sa ütled, et sa pead joonistama ükskõik, et kes sul siin on või mis seisus sa ise oled või tähendab, et see joonistamine sulle väga oluline asi, mis asi see on sulle? Üks omamoodi väljund maailmaga suhtlemisel. Ma pean kuidagi ennast tõestama millegagi. Ma ei käi tööl. Ma olen mingi suvaline mõtetu inimene, kumu kunsti ei teeks siis ma oleks parem kodutu kerjus ja tõenäolist jooksmast süütevedelikus surnuks, aga ma olen siiski õiges seltskonnas ikkagi kultuuriinimesed ja väga paljud mu sõbrad on kunstikooli ja ülikooli maaliosakonna taustaga kunstiga seotud. Meil on ikkagi mingi mõttevahetus ka. Kuule, aga mida sa praegu joonistad? Selle uue teose pealkirjaks tuleb tõenäoliselt kaheksajala lõksa kaheksajalalõkse ja seal sellele veealune pilte kus on hästi palju selliseid needitud torusid. Aga avad on ka olemas ja kõik kalad ja inimesed ei, kõigil on kiusatus sinna avasse sisse minna ja siis seal torudes ma ei tea, kuhu nad satuvad uude maailma, on see parem või halvem? On see põrgu või paradiis, mis seal, mis mullitame, seal on. Vot selline idee tuleb sellest pildist. Kuule, Albert, sa peaks multikaid tegema, sest see jutt on umbes sama huvitav, kui su pilt ise. No mulle seda ettepanekut tehtud isegi võiks, kas see konks, et teha siis kui ma aastal 2003 Sooms Loviisas käisime seal kunstnike residentsis? Ma külalisstuudio? Seal ma olin talvisel ajal seitse nädalat. Vägoro, kes külalisi, nemad tulidki ainult pilte vaatama, iganenud õlledega ei tulnud. Kuigi mulle raha anti päris palju. Et kahe kuu jaoks 1400 eurot, kus oli tookord ikka päris surra. Molfond kellelegagi õlut õuega. Esmo töötamina, külalisstuudio omanika imestas, et nad selle töö puhul võib-olla, et ma teisel mitukümmend umbes sama suurt pliiatsijoonistuste mingi paarkümmend pilti, kui neoon Kaksva omasse A null 72 korda 100 112 sentimeetrit, jah, on selline paber kaks kuud lihtsalt tööd teha. Ma tegin väikse näituse, seal ka. Annetasin muna pildi Atalleele õlimaali, siis ma suht tagasihoidlik. Praegu on üleval minu juubelinäitus seal Tartu Kunstnike Majas. Seal all väikses galeriis kella 12 paiku ei vaadata seda näitust. Kuigi ma olen näinud ja muidugi palju õnne sulle ka veel, et said 50. Kuidas on, on teine tunne ka, kui 40 olla. Kuidagi selline õudsam tunnevad, et noor suheldes nagu läbi jõudu, on veel. Et nüüd enam midagi uutega elusates loota pole. Miks? Et nüüd hakkavad ainult igalt poolt hakkab tervis nagunii logisema, juuksed on juba peaaegu hallid, vana juba nagu poleks päss välja, ei ole sellena nooruslik tulevikukunstnik mõnikümmend aastat tagasi kolmekümneselt või isegi neljakümnesed. Aga on paljusid noori inimesi, kes elavad kõik oma elu seal läpakas, tahvelarvutites ja nutitelefonides. Ja ma ei oska nende noortega midagi rääkida, noh. Et ma tunnen ennast mingi mingi vana mehena ja nemad ei tea minust midagi, mina tean nendest midagi. Et ühesõnaga, see, mida sa ütlesid Albert Kulk, et, et sa joonistad, sest muidu sa tunneksid ennast täiesti nagu mõttetuna võist, annabki sulle nagu mingi tegevuse mõte. Nojah, aga see on lapsest peale niimoodi, et lapsena oli see nagu selle uuriv tegevus, et mul oli tore avastada maailmad, seda, mida ma nägin, kus raamatus või täitsa loodus ma jõulisse sodisin selle niimoodi noh kuidagi üles, võib-olla liialdustega veidikene, võib-olla üritasin täpsemalt noh, et, et kõik need heinateod, põllutööde, metsa tegemised, päris lapsena sodisin pastakaga või mingi hariliku 500 ruudulised joonelised, valged vihiku, lehed või märkmikulehed, täis igasuguseid asju. Sest see oli kõik mäng minu jaoks selline oma parana. Sest noh, vend oli tookord noorem ja mul polnud eriti mängukaaslasi. Aga noh, ema varustas mind ohtrate igast pliiatsite ja paberitega, et mul igav ei oleks, sest kui ta tööle läks, siis ikkagi igaks juhuks jääte minda korterisse või sinna tuppa luku taha, et ma ära ei kaoks või ma ei tea, kuhugi metsa jookseks või tiike upuks või midagi niimoodi. Niimoodi see kunstivärk pihta hakkas. See ikkagi on täiesti mingisugune teine maailm, mida sa kuivatatud, et siin ongi mingi veealune maailm, mingi selline ulmeline asi toimuks, oli kogu aeg ja samas kuidagi tehnitsistlik. Et seal on mingisuguseid masinaid ja et see ei ole nagu see meie maailm, seal on mingisugune teine maandus, ütlesid mull selle kohta. No on ikka meie maal, et et seal on meie maailmast mõjutatud. Samas öeldud, et kalist igasugustest fantaasiafilmidest või ulmefilmidest, aga tegelikult. Ma olen seda ulmeteemat juba isegi lapsema. Orata on, et kui ma kuulnud kõikest kosmoserakettidest kosmonautidest ja teise planeedi mingitest olenditest lokin seda fantaseerima. See tekitab minusse huvi, et mulle ei meeldi eriti mingi kindla foto või nii väga kindlakavandi järgi hakata seda maha joonistama või maha maalima, millal ta Likudi spontaansust peast tulema. Ja see pildi algus ongi, et hakkab, noh siin on mingi näkk niimoodi see tuli tegelikult mingisuguse suvalise mullil, aga nüüd ma hakkan seda täpselt välja joonistama. Ei teadnud, et sa tahad näkku joonistada. Mõtlesin, et veealune maailma peaks näkku olema ka seal kalade keskel. Aga see oleks selle kala, kes pidi nagu kiisk välja nägema. Aga ma tegin need rinnauimed hoopiski nagu konna lestada. Et eile õhtul üks sõber käis, haruldased ma maalingu olla või Johnson konn, aga see ei ole, kui on seal tegelikult kalaga paras pole, mõtlesin, et aga miks pead ogad olema modeparased ümmargused. Sellised. Palju turvalisem, palju turvalisematesse Togad, need kriibivad, aga need mullikesed, mis seal on seal nagu uimede otsas, need nagu need mullikilemullid. Jaajaa aastatega kollanokk on kuidagi ümaraid vorme rohkem kujutama kui kandilisi. Võib-olla see on ka see, et sa ise oled ümaramaks läinud. Jah, seda küll, et üks sõber kinkis mulle ühe jaki juubeliks, aga see on mulle selga, sest olla kõht ees. Ja siis ta tõi mulle kingituse Soomest hoopiski ostis sellise avarama jakki, mis tahab selga pikka kasvulistele meestele, aga samas õllekõht ei sega, et, et keskelt on kõik normaalne, aga sõrmi pole näha, sest käised on nii pikad. Et talvel võib-olla head, siis ei olegi kindlad kanda, käed on nagunii käistes. Käid sellega mööda Tartut ringi, praegu. Käin küll. Kuule aga räägi enda tööst edasi, mida sa joonistasid seal samal ajal joonistad ka, kui sa räägid minuga, eks ju. Jones seal kohapeal on need, kui mikrofon eelses tähelepanu kipub kuidagi mikrofoni peal olemad. Lihtsalt diktofon, siis oleks sinusse rohkem joonistada. Püüan pilti teoga, kompositsioon ees ja ma teen oma tööd, enesekindlad, moosis, paanika joonistama. Võib-olla ongi hea, muidu, muidu tekib sellena silmside ja kõhklev tunne, et ei saa, mida ma rääkima pean. Teooriasse, sondi isegi sõpradega koos niimoodi, et eales tal. Siis ma ei pea kellelegi otsa vaatama. Sõidan suhelda inimestega suhtlen küll, et ma kuulan kõik, mis räägitakse. On vestlusteemat. Oli siin-seal ei ole ju ruumi isegi mingi viiemeetrist joonistust teha või sa saad kuidagi teha seda. Seal on siin kaks diivanit. Laud on nii väike, et siin see, see ongi kõige suurem pilt, mida sa saad teha siin. Vahepeal tegin põranda peal aga nüüd on nemad nüüd selles homose laua peal, et saab ju rulli kruttida ülesse ja voodi peale niimoodi. Ja rull läheb nagu nagu filmilinte ja moosi kõrval või seal ees lihtsalt Johnson ja lükanud rulli edasi ja see eelmine rull või see veel hoonestamata roll on siinpool seal noh, nagu filmilindi tegemine või filmilint. Kas sul selle viiemeetrise või kui mitmemeetrise paberrulli peal see kompositsioon on kohe paigas seal või see ei olegi nii oluline, et tulevadki mingisugused elukad lihtsalt. Kompatsioonika joolisson seeste ühikutele üksustena paika seala kolmanda korruse koridoris ja mõnikord isegi näitusesaalis Oisu näituse puhkepäev, teisipäev, et siis oli näitusesaal vabad külalisi olnud, siis anti mulle mõneks tunniks näitaja lihtsalt nii samad. Ema ütles ettevalmistusi teha. Mina söön ikka siin Tartu Kunstnike Liiduga. Piisavalt hästi läbijad, et kui vaja, ikkagi obises sõlmaatike aitavad meid. Albert Kulk, ütle, kuidas sul piltide pealkirjad tekivad selle pildi, mis täna joonistada, mida sa juba nüüd joonistanud oled, et sa ütlesid, mis pealkiri sellel oli? Ikka ilusat poliitilist oli aeg seal lõksus kaheksajalalõks ja et sul on väga ilusad pealkirjad, et väga-väga poeetiliselt nendel joonistustel piltidel, et kuidas need tulevad enne pildi valmimist või pärast või mismoodi või vahel läbisegi vä? Läbi. Tegema ikkagi paras Poola teedel niieta. Et Mona pildi pealkiri on juba algselt valmis, aga kui pilt hakkab järjest rohkem valmima siis ma olen ikka pealkirjas ka muudatusi, nii nagu siia kompositsioonis ette joonestus. Et ma parandan veidikene, muudan seda ideed, et et töögevust tekkinud idee tundub teravmeelsema parem, isegi kui see algne pealkiri. Sa küll elad juba tükk aega siin Tartu linnas ja eladki kesklinnas, aga joonistused on seal ikka kuidagi nagu loodusekesksed. Ma ikka näed, see lapse võlamaailm ikkagi loodus pakub nii palju huvitavaid asju. Kuma Mul on sõbra juures, sul on siis ma vaatan ka väga meelsasti, loodusdokumentaalfilme, mul on. Ma olen jälle mingisuguse positiivse laengu saanud. Et üks sõber kinkis mulle juubeliks loomade elu seitse köidet siis mokale tasapisi uurimusel veel, kuigi lapsed oma poolelt meiste. Joonistasin läbi kõik igasugused putukad, kalade aga ikka huvitav. Vaesel sinika võrrelda mõnda loomad, kõike ta, aga ka nii fantaseerida. Muidu ta liigogaline liiga konsilena. Mõni võiks sarnasem olla. Kas sa mõtled inimeste peale ka, et muidu nad ei saa aru sinu loomadest ta ei tunne ära loomi. Noh, kuidas keegi Mõtled seal ta vaataja peale kellele sa joonistad? Päris algul ei mõelnud. Siis, kui Peeter Allikuga hakkasime niimoodi omamoodi 88. aastal punki panema, siis ma tegin väga grotesksed asju. Loobi sinna isegi ei kujutanud aga hiljem oma haka kuidagi asju esteetilisemaks ajama. Aga selles suhtes, et helista konvertida, et neid pilte on ilus oodata. Mulle endale ka ilus, oot, ma vaata kestnud, helista. Kuule hiljem helistan. Kes helistas niimoodi ära katkestades? Algsõber eelistas taolist, kas ta ise külla tulla, võidab, kutsuda napsu võtma. Aga noh, praegu on tööpäev, pead tööd tegema. Täna pensionipäev munad, punastas pensionite, siis nad tahavad pidu panna selle pensioni eest. No osad on, aga sõbrad on ka juba lahenevad 50-le aastale noori sõpronga. Neelase mingisugused, et 50 protsenti töövõimekus, see tähendab, et siis tähendab Peab juba pensionit saama mingid madala töövõimekuse pingid, toetusraha või mis seal on nad tervise läbi ja midagi, nii et päris invaliid ei ole, aga aga on mingisuguse grupi saanud. Noh, vanasti oli need töövõimetuspensionist, aga nüüd Raitaksed et osaline töövõimekus 50 protsenti või midagi niimoodi. Palju sul on 100 protsenti, 100 protsenti töövõimekus. Ei saa isegi öösel kell viis magada, pead joonistama. Nojah mõni mõni, võib-olla see omale pensioni just sellepärast, et läheb sinna. Psühhiaatriakliinikusse kurdab psühhiaatrile, et tal on unehäired. Et ei saagi magada. Tuleb tööd teha, võib-olla. Tulev kohvi ja teed on mul ka siis, kui õlut ei ole, siis istub kohvi juua. Teeks sellised troopilised pildid, utoopilised pildid, et et need justkui peaks olema nagu tulevikupildid või sinu maadega tulevikupildid. Ei tea, ei ole nad tulevikupillide Natonicu olevikus inspireeritud mis praegu on olevikule juba ise täitsa tulevikuks muutunud, et et kosmoseteaduse ja Infotehnoloogia ja kõik, mis asjad, et ega ma imesta, et kui vahepeal mingit suurt sõda ei tule või maailma lõppu ei tule, siis siis varsti on need kõik see televisioon ja internet. See on ka juba need Colograafiline maa Imastuses. Ja kõik need asjad on juba olemusse. Need vorsti, need, et äkki vanasse kohustuslikud kõigile kiibid raiuja ja siis ei ole üleüldse midagi teha, vaata lihtsalt omaenda aju kiibesse, jagad käsklusi ja soos, võetakse vastu viirusi, silma ajju ja maailmast ja kõik asjad on olemas. On maradisega, ufod on olemas, tõusud, seda usun külla. Ma kindlasti see planeedi maa tsivilisatsioon ei ole siin universumis ainuke noh, mõni mees on ikka, ma ei tea, kas mind filme vaadanud või kuskilt lugenud Raivo, et isegi maalased leiutasid ufod. Et natsidel pidavat olema seriaali UFO-baas kuskil Antarktise jää alla akust Mosada Bologeenud seal. Astun kuidagi näituste rohke, minu suhtes ta praegu meil üleval juubeli näitasin Tartu kunstimaas. Aga siis homme kell kuus on Tartusse üle Tartu linna selline huvitav näitus nimega mehede lillekuidasmoodi mehed siis õnnitlevad naisi. Kuidas sinu mehed naisõnnitlevad? Noh minul üks selline pilt on niisugune see aasta, joonistasin midagi, kuulasime muusikat, jõime õlut, mängisime noole. Ja siis mul ei joonistanud, teeninud juba kompositsioon ette, et mingid sellised paksud mitmepealised mehed ja hästi palju lilli ümber ringe mingite suurte lillepõõsaste vahele. Ja üks sõbras pudeliporteri taas pildi peale. Sinna lendasid ikka mingite üle pildi, et pruunid nii rajada ja lasen kohe pildile pealkirja, et jah, etta kahjuritõrje õllega pritsimata laistenda paksude paljaste meeste peale, nagu oleks nad mingisugused lilledega lilleaiakahjurid. Nii sünnivad Pealkirjad Albert kulgi joonistustele. Kuidagi mõtlenud võiks proovida ka tühjasid kohtasid rohkem joonistada. Mis see tähendab? Et oleks nagu mingisugune ruumi avaruse tunne, aga mul on kogu aeg pillid väga tihedad. Sul on jube tihedalt, sul ei ole mitte midagi nagu tühja. Sa nagu kardaksid paberit raisata. Ta ei karda aga äkki vallasele suure ruumi avaruse kartus, võimalused mõtlenud. Pilt muutub siis kuidagi igavaks altuuralikuks, kui ma ei oska tühjale paberile mingit väikest, ülim otsustavat punkti panna. Et parem olla siis palju asju, kes on palju mõtestatud punkte ja palju asju, et siis inimesed leiavad ka rohkem mõtet, et kõik hakkavad midagi otsima, mingit üllatust või mingit mõistatust või mingit. Et seal on palju võimalusi. No isegi siin selle pildi puhul, mis on praegu joonestan, siin on mul väga palju erinevaid ideid olnud ja siis pildi lõpuks vabalasele olulise pealkirja paika. Päris niimoodi, nii sotsiaalselt, Maydeeta, maalist, revolutsioonidest, sõdadest, kunagi siis, kui tudeng oli siis Peeter Alliku oli mul ka ühe semestri. Või oli terve kursus somaali õppejõud andis meile ülesanded, et kujutada Borodino lahinguta. Toda ma kujutasin niimoodi, et pruuni tumerohelise, mingisuguse heledama rohelisega ja ooperiga Veidikene punastada, juurde mäkerdada seisad sellise kahemeetrise soome pappi täis? Jäi küll nagu sellena mingisugune paras lahingu ja plahvatuste mulje. Aga keegi oli sinna maaliklassi vedanud mingisuguse vana roostesse Vene vintpüssi koos täägiga, no too oli juba niivõrd omadega läbi, seal küll tulistada ei saanud enam, mida, ma ei tea, kust kohast ta leidusele oli. Ja siis ma panin tolle püssi, pane sinna pildi kohale, riputasin masen tolle pildi ees isegi siis hindamistel noh, nii-öelda viie palli süsteemis viie. Aga seal oli nagu nagu valikuna. Et mida keegi tahab selle kompa üles anda, tehad teises, seal ei julgenud Buratino lahingut tehata. Teised tegid ikka mingid suvalised mingit ninnu-nännu, mingit abstraktset värki. Võib-olla see tegevus on, mis siin on võib-olla abstraktne, et mõni inimene ei saa aru, et et mis tegevusel üldse on. Tead, ujumine, hõljumine kuskil vee all? No sellepärast ma mõtlengi, et sa peaksid juurde rääkima või kirjutama selle, just et seal on see kaheksajalg, kes torudest tõmbab neid tegelasi enda juurde, nad ei tea, muidu seda pildi, vaatajad sul kahju ei ole, sellest, et nad ei saagi teada. No nad võivad ise mõelda, see, mis ma räägin, aga see pruugi ka lõpus olla, see täielik tõde, võib-olla seda pilti hiljem vaatas, on mul hoopis veelgi omamoodi aru saanud, et ma olen ise ka enda piltide oleks kunstipublik. Jätkaks saade Töövarjemaleme Albert kulgiga nüüd. Tartu Kunstnike maja galeriis, kus on sinu juubelinäitus väljas on, siin on erinevad joonistused ja üks üks siis hiigelsuur maal. Ja ma saan aru, et need on läbi aegade, ütlesin välja pandud sinu joonistustest ja maalidest. Aastast 1988 kuni selle aastani 2019, et on nii uuemaid kui vanemaid Jah, ja vanemad peaksid nagu väärtuslikumad olema või ei ole väärtuslikumad, miks väärtuslikumad? Et nagu kunstikogujad mida, mida vanemat asja leitakse enedes mingi egiptuse muumia on ikka palju hinnalisem kui Rembrontimaala noh, umbes seal selles mõttes, et, et mul on siin nii siin ekspositsioonis kui ka tegelikult ateljees küllalt selliseid oi, väga huvitavaid selliseid muumiaid. Ma mõtlen, et sea, kui ma vene sõjaväe son olina sellest saastunud tänu kohvritäis joonistusi, neid, neid ole välja pandud kõiki munad, kuhu nad kõik välja paneks siis tapeediks terve selle kunstimaja ära. Kõik, mis ma olen läbi teinud selle 30 aasta jooksul või 31 vorsti Räägi mõnest pildist lähemalt ka. Et siin on seal üks hiigelsuur pikk, joonistas mitu meetrit seal. No see peaks olema umbes kaheksa pool meetrita. Et kunagi Ilmar Kruusamäe andis mulle paberirulli, et ta nagu muuseas ütles, et paremuse rulli ei, ei, lõikaks ära. Mul oli plaarsed, oh, sinus on mitmeks aastaks. Et lõikan omale parajad paberid valmis. Ja õigu, palju pilte saab sellest teha. Elmo roosad võiks mõne suure töö teha. Aga siis ma olin seal Andrus Kasemaa ateljees koos Ilmariga ja veel mõned kunstnikud, seal. Jäime seal lihtsalt veini. Ja ma olin just eelnevalt kahemeetrise joonistused teinud Tallinna kunstihoonesse välja ja mis isegi sattus ajakirja loomiga reprona. Üllatuslikult selle 92. aastal samal aastal aastasena ülikooli maaliosakonda ka ees. Andrus Kasemaa ütles, et mis asju kelgijad majanduses omastas kahemeetrise joonistuse teinud mustvalge pliiatsiga. Et kas mul on sisuliselt omastas mingi kõva mees. Et Andrusel on nii palju poegi, tõotav, kõik oma pojad punti teeb kuuemeetrise hoonestuse esma omaette moelasin sa peale seda, tõmbasin üle kahe toa maakodes paberi laiali ja siis hakkasin kompositsioone sõdima. Joon selle kombo ette, nii nagu ta siin on. Kerisin rulli, hakkasime filmilinti seda kerima ja tuli kaheksa poolemeetrina. Ja see oli siis üllatus ka Tallinnas aastalõpunäitusel kuhu muidugi seda pilti välja ei pandud, žüriis läks läbi, aga aga näituse kujunda nullis seal ära, ütlevad et, et see on nii suur, pilte see kuhugi seintele ei mahu. Et need nii-öelda suured ette NATO seinad meetodolama täis teisi pilte, et terve see sein oli ette nähtud umbes nendele kontseptualistidele. Ja minul ei ole kontsert, oli? Ei tea. Küllap see ongi minu kontseptsioon teha sellist kummalist asja nagu midagi sürrealistliku, midagi naivistliku, midagi väga grotesksed. Minu kontseptsioon on minu fantaasiamänge, kuidas seda keegi vastu võtta või kuidas kellelegi meeldib, see on iseasi. No niimoodi sünnivad kaheksa poolemeetrised pildid aga Kasema ähvardab oma poegadega. Noh, aga samas ta oli meeldivalt üllatunud, ta ei olnud kade minu peale. Paras pole, kui see pilt valmis sai ja see oli. Jah, see on tema hüüdnimi ladele, kus oled siis? Tead, ärge minu juurde tulge, tulge kohe näitusesaali siia, kus on minu, näitas siia ja, ja tulge siia, see, et teil toetas ka intervjuu, nii et jah. Et olge rõõmsad ja naljakas, jah, ja. Ja hästi. Nad tulevad siia. Sisse enam joonistada ei saa enam, siis on tööpäev läbi. Ei ole, ööpäev läbi. Võtame mõned napsud. Võib-olla hakkama süüa, tegema midagi, et. Tao peale portsjon lõuna ka kõht saab tühjaks. Aga igatahes ega mul sellega tööpäeva lõppedes, kui ma ärkan üles ja keegi mind ei sega, siis ma teen tööd ja mõnikord isegi segatakse ikka teen tööd. No kui eelmine kord rääkisin, et kui muned pagulased elasid, siis ma hakkasin niimoodi joonistama ja massiliselt joonistavad, et nutana töötan ja sellepärast, et see mõjutamine, see on nii väsitav, see väsitab palju rohkem kui töö tegemine. Ja ma tundsin, et et, et ma teen ometigi midagi. Mu esimene näitus seal, Molam vormisse, see Molitamine lihtsalt lihtsalt joomine, see viitab suremisele, aga ma ei taha surra, ma tahan elada ja eriti kunstimaailmas elada. Täna olin ma Albert kulgi töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.