Tervist, mina olen Urmas Vadi ja täna olema tõlkija, hädan kalleni TÖÖ varid, Räädem terist. Tulin ühte loomelinnaku kohvikusse. Pidime siit kohe edasi minema ka, ütlesid, et sa ei saa minna, sest seal õpetajaid ühte lauset, mis sa teed praegu? Põhimõtteliselt töötatakse juba. Põhimõtteliselt töötan, töötan, mitte 24, seitse külma, magan külmaseen või, või räägin, kui me ei räägi, ei kuula siis siis mõtet peas on alati suht alati tõlkimisega seotud, et on niisugune lõpmatu tsükkel kuidagi smurfi keele peas. Sinusse tõlkesuund on, eks ju, eesti inglise õige ja eesti ilukirjandus ja inglise keelde laenanud lause, mis on praegu lubatud, mis on loeta? Sa lause, mida ma lõpetas sinule jess eesti keeles oli Nad väärivad seda armastust, mida ühiskond neile kingib. Ja inglise keeles. Kirjanduse tundjad võiks muidugi ära tunda Tõnu Õnnepalu lause, aga see on teosest Nigovi teosest harjutused, mis on nagu, nagu teised teosed, on alati suured pirukad, et seda ühe lause välja noppida oleks väga raske, ikkagi isegi kui see on sul õnne valu fänn, ma arvan. Jätkame saadet, töövari tõlkija kallaniga. Jalutame Telliskivi loomelinnakust mööda Telliskivi tänavat sinu ateljee poole. Põhimõtteliselt jah, ateljee. Vaikelised korteri ikene ühetoaline, kus ma kunagi elasin muidugi püsivalt ja siis noh, nüüd nüüd elan mujal, aga kuidagi ei raatsi, ei suuda seda kellelegi teisele välja üürida, sest on anni hea seal oma omas vaikses rahupaigas olla, eriti kui sa oled rong, tuleb rong, tuleb, rong oleks ka väga hea, töökoht ei tööta, see ei ole nagu päris ronka, mingisugune väikene vaike, vaiki, mehaaniline katik, mis käib ainult töötada. Kes teab, kui oleks nagu noh niisugune pikamaa, Ronse hea oleks, väike vagun, kes saaksid, saaksid olla ja tööd teha, siis see oleks ka ilmselt väga mõnus. Aga seniks peab, peab siis korter kesklinnas selle selle rolli mängima. Aga sa enne ütlesid ja noh, seal päriselt ka oli arvuti lahti ja sa tõlkisidki nii kaua või harjutuste romaani. Aga see, et, et sa saad nii-öelda kohvikus või mingisuguses keskkonnas, kus mingid inimesed käivad edasi-tagasi, räägivad, et see sind ei sega. Vastupidi on leidnud vabakutselisena, et, et see kuidagi aitad näiteks raamatukogu randa kuhugi, siis ma üldse ei saa tööd teha, ma olen leidnud, et seal on liiga vähe väliseid segajaid. Et siis kui midagi segab või sa nagu tähelepanu otsib midagi muud kogu aeg, mis, mis ei oleks selle tööasi, mis on ees. Aga kui huvi on ka vastupidi olla ja kui on hästi palju neid mõjusid enda ümber, siis kuidagi aju kuumeneb üle ja otsustab, et olgu nii, vaatame ühte ainsat asja, siis ongi pori varem seda oma oma tööga tegeleda. Seal on käekõrval ratas mingi selline vana noh, päris roostes ei ole, aga selline korralik vanagi aula. Et see ennem rääkisime, et kui sellegagi ära varastaks, siis sul oleks kahju, aga ilmselt keegi teine väga ei tahaks ka sellist ratast, et sa sõidad rattaga siin Tallinnas, kui koega. Põhiliselt jah, sest rattaga sa oled paremini ühendatud kõige nagu kohtadega pussi tahaksid käia? Õnneks transport tasuta ongi, ongi tore, see on lihtsalt hüpata kuhugi bussi, bussi või trolli peale või trammi peale ja unustada selles, et et see on nagu see oleks imelik kuidagi, et sa peaksid maksma sellise teenuse eest. Aga samas need on siin Tallinnas nii seotud selle nõukapärandiga, et me kogu aeg ei vii täpselt sinna, kuhu sa tahaksid minna, näiteks heledas Kristiine linnaosas. Tahaksin näiteks siinsamas telliskivis käia. Ainus võimalus on otseselt minna, kas rong või jalgratas. Samas nagu rongiga sõidan päris tihti nüüd seal lillekülapeatusest on üks, peate seda, siis on palk ja ja jalgratas võib kaasa võtta ka, nii et isegi kui see on õhtu natukene hilja väljas, võid jalgratas kaasa võtta ja kangiga sõidad üks otsa tagasi juba kahe rattaga. Aga ära ütle, sest mainisid seda nõukaaja pärandit, mis sulle tundub, et bussigraafikute või liikumisgraafikutes sees on. Aga ütleme, mida sa veel tunned või milles nõuka pärand veel peegelduks siin, Eestis meil. Ma usun, et see peegeldub kindlasti selle usalduse puudumisest. Et teine, teine inimene tuleb sulle vastu tänaval küsib midagi, pigem tahad nagu kuhugi ära joosta ja mitte sinu kontakti võtta. Ja viimati, kui ma koduses Minnesotas olin, märkasin, et inimeste majade ees on ilusad siuksed, nagu on rohi, on sellised ajad, aga neid piiride ajad ei ole. Et kõike nagu avatud võib olla taga tagaustesse või kuskil on ikka mingid nagu kinni pandud, kas või nagu loomade jaoks lihtsalt koduloomade jaoks. Aga siin on, on igal pool nagu müülid ette pandud, sest ei taha jumala ees ei taha, et keegi näeks, mida sa teed omal ajal. Nojah, see võib olla nagu jumal teab, kas see võib olla nagu nõukaajast, vaid lihtsalt nagu meil rahvuslik eripära, et eestlased olemegi sellised. Jah, tõesti, kui, kui mets ei ole ümber, mis iseenesest nagu varjaks siinses, pead seda metsa ise püstitama. Me oleme jõudnud Adam kallaniga, tema ateljeesse. Aken on lahti, linnud laulavad. Meeletu müra, mis seal tänaval oli, kus me kõndisime, seda siia ei kosta. Et põhimõtteliselt sa käid iga päev siin kirjutamas. Mitte iga päev, aga, aga ma üritan enamasti müka, teen tööd kodus. Seal on üks, üks tuvi tool, mis on minu jaoks kuidagi eraldi maailmast, et seal ma ei, ma ei vaata, Netflixi ma ei Ma ei söö, ma ei, ma ei loe niisama enamasti, et see on ikka nagu töö tegemise tool siin kuidagi eraldatud. Omas ahjus. Aga, aga vahel ma tulen jah, kas siia või ma teen tööd kohvikus või pubis või kusagil lihtsalt nii nagu nagu tunne on, et kui ma tunnen, et ma olen liiga palju ühes kohas olnud, mõtted ei liigu, et siis on vajalised kohavahetus. Kohe kohe ei lähe paremaks iga good. Aga noh, vahel ka nagu õues käies istun kasvõi nagu mere ääres või või lihtsalt siin aias või kuskil pargis ja. Kui sa tõlgid, et kas sa ilmselt valikut, mida sa tõlgid, et kui oluline see sinu enda maitse on, et see asi peaks selle endale meeldima või kui tihese sõel on või, või see on ikkagi nagu sinu töö, sa teed seda lihtsalt. See on ikka väga tähtis, et, et mul oleks mingi side selle sale tekstiga, seda käsikirjaga salalooga, mille ma tõlgin. Loomulikult ma ei saa öelda, et see on, et iga kord ongi nii aga kuna aga nõudlus on nii suur, kuna ma olen üks, kas ma olen nagu viiest inimesest maailmas, kes Me tõlgime eesti keelest inglise keelde, ilukirjandust ja teised teevad, kas nagu ülikooli doktoripõõsa nad, tavalised professorid kusagil või, või teevad lihtsamal vabal ajal ma olen ainus, kes, kes tõlgib täiskohaga. Et teised teevad niisama tavaliselt ka nagu rohkem enda lõbu pärast, nemad ise valivad mingi teksti, mis kõnetab neid väga. Õnneks ma võin öelda, et enamik neid tekste ma tõlgin siin nagu on, ongi nagu meelepärased ja ja üksikud on ka südamed ära seal südamelähedased, et ma, ma ei pea liiga palju ütlema ei projektidele, mis ei neili ja ma ei pea likvalitama. Jah, projektidele, mille ma ei taha näha. Kuule, aga häda on, see kindlasti on nagu üks peamisi küsimusi, mis su käest küsitakse, see, et kuidas üldse siia sattusid või mis su taustana juba ennem ütlesid, et sa oled Minnesotast. Aga et kuidas sa siia sattusid ja kuidas sa siia jäid. Võitles eesti kirjanduse juurde, sattusid. Jah, kuidas ma Eestisse sattusin, oli nagu ei ole oodata, oli väga-väga juhuslik. Eestist ja eesti keelest olin, olin kuulnud juba ülikoolis tunnis, mis oli vist Euroopa Liidust ja Euroopa Liidu riikidest ja Euroopa poliitikast ja geograafiast sellistest asjadest. Sest ma teadsin, et ta on muidugi olemas, aga siis ma läksin. Olgu see siis, läksin Ukrainasse kuuks ajaks õppisin vene keelt ka, muuseas suusatada, sõdisid. See oli siis 2006 ehk osti 13 aastat tagasi, kui ongi 13 aastat tagasi. Jah. Et siis Kiievis olin, kuu aega õppisin, õppisin vene keelt, üritasin seda, seda nagu rakendada võimalikult palju, et kohalikega rääkida, sest sest ma teadsin, et on üks asi õppida tunnis koolis. Aga hoopis teine on, kui sa tahad kiiresti suhtluse käigus aru saada, millest teised inimesed räägivad ja et vastata ja kuidagi noh, selle selle mõttega kaasa kaasa joosta, mitte lihtsalt kui tiimi Haanilised oksjon teda välja, mida sa oled õppinud ja mingi tüüplaused. Et siis seal ma sain nagu Kiievis sain juba natuke rakendada kohalikega siis ma läksin Peterburgi umbes viieks kuuks kuskil elasin seal vene perega ja õppisin vene keelt seal seal ülikoolis. Ja selle käigus siis kuidagi sattusin Eestisse. Ja elu oli seal Peterburis väga Pääle kutsev minu jaoks lihtsalt tähendab noh, ma ei tea, ilmselt mu nahatoon ei ole piisavalt lumivalge ja juuksed on kuidagi nagu tumedamad ka, noh ma nägin välja, nagu keegi seletas mulle hiljem, et ma ise ei, siiamaani ma ei saa olukorras oleks võinud seda välja lugeda, aga nad arvasid, et ma olin grusiin. Ja sellega sõda oli just vahetult enne olnud või just pärast kuskil toimus, et mingid. Venemaa tungis Gruusiasse oligi Gruusia sõda. Pingid olid, olid ikka kõrgel ja seal ilmselt meil on palju inimesi, ongi lihtsalt rohkem rassistlikud ja ja vaatavad, et oh, mingi vööl töölised tulevad ja tihti tulevad kuskilt Kesk-Aasiast. Et siis nad suhtuvad neis juba väga halvasti. Et kuidagi nagu nägi, nägid mind tänaval ja oli selline eelarvamus, et ma olen. Ma olen, kes teab keskust, mis ei õigusta kuidagi nagu selle käitumist. Ja siis miilits ka miilitsa ka ja mul oli, mul oli kogu aeg hädad ja probleemid ja mul oli see see viga küljes ka, et ma ei tahtnud neile altkäemaksu maksta. Ma olen niisugune põhimõtet, siis ma ei tahtnud. Et olin kogu aeg pinges, sest oli tunne, et keegi võis minu kalale tulla tänaval ausalt, iga paev uksest välja astudes oli hirm sei vastu, kui ma Eestisse tulin. Ja ma kohe tundsin, kuidas siin puudus täielikult. Olgu, kes iganes ümberringi oli, oli selle noh, ma ei saanud, ma ei saanud helistada tollal nagu soome-eesti keelt, aga ma ma sain aru, et ta on nagu seda kohalikku vähem keeldi siis vene keelt kuulutas, kaassuri oli hoopis teistmoodi tänaval, kui oli Peterburis isegi aastal 2006 27 kalamajas Koplis, Lasnamäel. Siiamaani Lasnamägi on nagu väga turvaline kant, sest ma olen nagu ka seal elanud mitu aastat. Et, et siin on üldse nagu väga turvaline. Et oli väga-väga hea, et ma, ma ei pidanud Kotma May pidunud kuidagi ennast muutma ka pingsalt muidugi seal Venemaal. Ma üritasin ennas väla ülitasingu liituda, nii nagu kohaliku isegi käisin juuksuris ja lasin all lastele. Sa lähed nagu tagumised maleti nagu välja kasvatada, sest see on stiilis moes ja mõtlesid nagu okei, kukla peal oleks juuksed nagu just. Et siis ma lasin sel juhtuda, lootes, et võib-olla siis nad vaatavad piinliku kohalikus. Isegi see ei õnnestunud. Et siis, aga Eestis seevastu oli, oli kohe teistmoodi tunne ja kuulatas. Eesti keelt tänaval. Muidugi tundus kohe korrusena ja tabas mind muidugi jah, et ta on sihuke hall, hall ja keel kuidagi kõrgel. Sihuke lendlev keel, muidugi ta köitis mind ja tekkis selle huvi, et kuidas keel töötab, kuidas, nagu oleks sellest suhelda ja teadsin, et parim viis, kuidas keelt õppida, on seal elada. Et tegin endale siis väljakutse, et ma kolisin siia aastal 2007 detsembris ja mõtlesin proovida, kuidas on nii, et võimalikult palju loobuda inglise keelest ehk lihtsalt emakeeles. Üheks aastaks vähemalt. Et kas siis võiks. Kas tehes ennast. Sellega häda, see on päris tore kuulata, et Venemaal ajasid endal juukseid ja proovi seda nagu nagu kohalik ja siin siin-seal proovisid Eestis inglise keelest loobuda. Just sinust ilmselt väga head spiooni ei saanud. Väga halvasti ja väga-väga halva ei oska kõigi nagu mul on sõbrad ja eriti sõprade vanemad tagasi Minnesotas, kes albiinlinud siiamaani, et mul on Ameerika luuraja ja ma olen siin Eestis iden, kes teab, mida hämaraat. Aga aga siis sa jäidki nagu siia Eestisse. Aga sa ennem tõlkisid juba ilukirjandust mingist muust keelest inglise keelde. Otseses mõttes ei, kuigi teine viis, kuidas ma nagu vene keelt õppisin, oli oma vabal ajal, ma võtsin lämik raamatu kätte, mis oli siis Meister ja Margarita? Ma võtsin selle venekeelsena. Ja Ma kirjutasin uuesti lihtsalt nagu pastakaga paberile. Niimoodi, et ma lugesin vene keeles, kirjutasin vene keeles ja kui kohe muidugi ei olnud mulle selge lihtsalt huupi, siis ma nagu läksin, vaatasin sõnaraamatust, kontrollisin seda või nagu õppisin uusi sõnu selle kaudu. Et see oleks väga tore, et ja vene keele õppis Adam, kallen selgeks raamatust Meister ja Margarita, aga, et mis, mis raamatu järgis eesti keele selgeks, said. No ma ei teinud sama süsteemi, aga ma kindlasti esimene esimene raamat, mida ma lugesin, oli mees, kes teadis ussisõnu. Aga jah, see oli esimene veel, ma lugesin loomulikult, ma arvan, tollal, ehk siis, kui ma olin siin olnud võib-olla pool aastat, võib-olla natuke rohkem ilma emakeele ta maailmas, siis ma sain võib-olla 40 protsenti sellest olu kindlasti, mida ma kindlasti arvasin, ma sain rohkem aru, kui me tegelikult oru sain. Aga isegi siis mul vist ei tulnud pähe selline mõte, et ma hakkaksin tõlkijaks nagu, et ma natukene aega oma. Ma leidsin tööd tõlkides tegelikult lühikesi tekste meediast võetud. Niisugune nagu meediamonitooringu tekstid, mis iganes oli seal teema sel päeval olu kuuse tubakaaktsiisist või Coca-Cola müügist. Euroopa Liidu tekstid ka, aga vabal ajal ma ka tõlkisin Fenno-Ugria asutuse jaoks. Tahtsin seda soome-ugri teemat kuidagi toetada ja, ja mõtlesin selline vabatahtlikul viisil kuidagi aidata siinsele, aga siis üle aasta, siis nad kutsusid mind jõulupeole, kus oli muidugi verivorst ja, ja seened ja, ja võib-olla natukene valget vett ja ja kapsad ja valget valget vett ja väga kange valge vesi. Ja siis istusin sama laua taga kui Eesti Kirjanduse Teabekeskuse omad. Ilvi Liive ja Kerti Tergem. Ma ei teadnud seda tol ajal, aga neil oli kontor samas hoones siin Tallinnas ja Fenno-Ugria asutuse laineid kutsuti jõulupeole. Muidugi pärast sa ütlesid mulle, et peaaegu ei tulnud, et oli mõte, et noh, et ei viitsi, noh, niisugune pikk tööpäev selle taga ja pühade ees, aga siis tulid ikkagi läbi korraks ja siis hakkasime nagu juttu ajama seal ja küsisid, et kes ma olen, miks ma seal olin, ei olnud tuttav neile. Ja siis ma rääkisin seda, et ma tõlgin nagu sihuke uudisartikleid asju siinsele tänupeoasutuse jaoks inglise keelde. Ma olen ise Minnesotast pärit ja inglise keel on emakeele. Vaatasin, millised jahmunud näoga ei saanud aruvõtet kuidagi. Kukkusin neile sülle nii otseses mõttes. Pärast võtsime kontakti ja tõlkisin proovitüki. Piss tuligi Tõnu Õnnepalu raamatus raadio ja siis kiitsid heaks ja kohe juba nädala pärast ma olin vist juba tõlkimas raamatu tervikuna välismaa kirjastuse jaoks. Ja asjad on niiviisi edasilained. Aga Nathan kalland, kas eesti kirjandust on maailmas inglisekeelsele lugejale keeruline või kerge vastuvõetavaks teha või, või et ma kujutan ette, et on mingisugused noh, inimesed, kes, kellel mingi spetsiifiline huvi aga, et, et kuivõrd selles mõttes eriline või, või kui karvane või tundmatus eesti kirjandus on? Kindlasti väga lihtsalt sellepärast, et, et see on vähem on vähetuntud. Et kõigepealt tuleb selle huvi äratada eestikuid nagu kultuuriruumi vastu. Et mis on Eesti ja nagu mis on eesti keel, kui see erineb teistes keeltes, kuidas skulptuurilinad ja kuidas Eestis ei ole lihtsalt mingisugune endine Nõukogude Liidu ala, et et eesti keel ei ole lihtsalt mingisugune Ida-Euroopa keel. Et oma on oma põneva minevikuga ja tänapäevaga ja liiga põnev kohati. Ja loodetavasti tulevikku. Mis sa mõtled poliitilist situatsiooni? Parem parem ei laskuks sellesse, et on muidugi kohutav, enda oletas, et ma kahjuks pidin nägema, kuidas millegi sarnase jutus hetkel Kolukondsesse riigis juba aastal 2016 ja nüüd nüüd siin ka, et see on masendav, aga noh, ma tean, tuleb tegutseda lihtsalt selle nimel, et vabadusi ja väärtusi kaitstakse, tuleb iga paev oma väikest panust teha kuidagi õlitada positiivselt. Muidugi kunnov. Kas siis on kurnav, sellepärast ka, et sa ei ole rahvuselt eestlane, kas tajud ka seda mingisugused liikumised meil ühiskonnas, kus sa tunned, et sa oled nagu ohus või sa pole nagu nagu teretulnud või midagi sellist? Ma ise tunnetan midagi sarnast, nagu seal Peterburis. Veel mitte ja ma loodan, et nii ei teha, ei tule, ei pea kunagi kunagi muutma. Samas on, see on ebaaus, mõtleda või, või ka kui ma olen mõne isikuga nagu rääkinud, kes on, ütleme EKRE-meelne ja on, on põhimõtteliselt öelnud mulle, et oh, aga siin ei pea muretsema. Et sina oskad eesti keelt küll hästi ja nagu võistlikultuurijaid. Oh sina ei pea muretsema, aga kes, kes seda otsestav, kes seda teab, et nagu miks üks peaks või teine ei peaks, et see on ikkagi nagu väga-väga hirmutav. See, et, et minu igapäevane elu ongi eesti kultuuri ja keele propageerimine mingis mõttes, see ei tähenda, et ma olen rahvuslane. Kallan ütleb, paneb kuidagi nagu mõtlema, et, et kui sa nagu prauhti, tulid Eestisse eriti siia. Et seal mingit koduigatsust ei ole või et mu enda poeg läheks ära, siis ma mõtleks, et nad, kuidas nad ära lähevad ja nüüd ei tulegi tagasi või noh, et mingis mõttes ongi, et maailm on lahti ja kogu aeg võib liikuda, et kuidas sina seda näed. Kolu mõiste on minu jaoks laiendatud nende aastate jooksul. Eesti on minu kolu, et, et ma ei saa kodu igatseda, kui ma kodus olen. Eesti ongi minu kodumaa selles mõttes, et et see oli minu sünnimaaga, aga siin on, on minu kodu. Loomulikult inimesed küsivad ahvakese kavatsedki siia jääda. Peaaegu 12 aastat. Ma ei tea nagu homme võib-olla lähen ära, vaatan aga muidugi Minnesota ja mine jaapanis, linn ja, ja inimesed, seal on mulle väga kallid ja ma igatsen küll vahel väga-väga kangesti neid inimesi ja, ja neid kohti küll, aga kui ma kain seal eriti ma olen leidnud, et kuu aega on umbes 100 õige õige tasakaal. Et see ei ole liiga vähe, et sa tunned nagu, et see ei ole. See ole saanud kuidagi oma oma doosi sellest, sellest kultuurist selle, selle keskkonnast ja maastikust, seal aga ei ole ka jälle väsitav, sest seal olles nii pikalt, ma tunnen koduigatsust loomulikult Eesti Eesti kurvi järgi. Aga siin on ka Eesti, see sees on nagu igasugused igatsused, et lihtsalt Tallinnas ei saama elada. Et see, see läheb ka kitsaks, eriti kui siin oled oma samu radu jalutanud kaks nädalat siis ma tunnen, et ma pean isegi linnast välja saama. Olgu see see Läänemaale, Noarootsis või Haapsalu või võiski kuhugi mujale, mis, mis on avastamata seni lihtsalt lihtsalt midagi muud. Eelmine kord, kui me sinuga kohtusime, siis just rääkisime nagu seda, et sinul on meri oluline. Mina olen Tallinnas elanud, aga mina näiteks selle merega kunagi nagu ära harjunud, et see Minnesota ja, ja Eesti on seal geograafilises või looduslikus mõttes mingisuguseid sarnasusi. Võib-olla Minnesota on siis minu jaoks natuke nagu Lõuna-Eesti selles mõistes, et seal on hästi palju järvi, maasika, künklikum, võib-olla ma saan oma oma niisugune Lõuna-Eesti vajadust hoopis Minnesotast ja siis, kui ma Eestis olen, siis jah, mind tõmmataks rohkem Lääne-Eesti saarte juurde või või lihtsalt sihuke rannik, kuni Tallinn iseenesest ei ole minu arvates eriti merelinn, et see on mere ette on jube raske pääseda ja isegi kui saad teda näha, siis on uued nähtuvused nagu reidi tee ja, ja endine kultuurikilomeeter, mis on, mis on nüüd lihtsalt magistraale, et tehakse justkui avatuks, aga samas on riik jääb kaugeks see peaks autodel avatuks siis? Jah, just, et sa saad mööda vuhiseva. Aga et kui sa tahaksid lihtsalt kuidagi rahulikult jalutada ja invasele automürata, siis tavainimeste jaoks, kes nagu tahavad jalutada või, või jalgrattaga sõita, et see, see muudetakse pigem lihtsalt nagu vaatamisväärsuseks, et pigem olgu seal nagu autode juhtide jaoks nagu ilus vaade. Kris sõidavad mööda. On selline tunne, vähemalt teinekord see on, võib olla üks põhjus ka, miks Haapsalu nii kõnetad, meri on seal igal pool ja igal pool on see inimeste noh, jalutajata ja Jalgratturite pärusmaa. Kotist tuli välja sinu teine luulekogu väikses linnas, mis ongi sellest Haapsalust, et äkki sa loed ühe teksti ja. Siin on õnneks, kuna see on issi haikukogu, eks siis haigutki üritatud selle eesti haiku stiilis siis kõik on, on eriti lühike. Aga sa luuletusi hakkasid ka Eestis kirjutama. Jah, jah, see juhtus, ma arvan nagu natukene sellepärast ka, et, et ma olen nii palju eesti luulet tõlkinud. Et ma leidsin selle rütmi ja see, ma olin selles rütmis ja siis ühes väga raskes eluperioodis siis tundus nagu mul oli vaja teistsugune väljendusviisi oma tõunetes oma ängi jaoks, et siis mõtlesin nagu, miks mitte proovida natukene selle luulevormis. Muidugi on nüüd võib-olla luuletused oleti mul palju helgemaks muutunud reeglina aga enamasti tegelikult on, üritan võib-olla tasakaalu ja rahu leida kajastada seda rahu ja tasakaalu, mis nende ümber nende kaudu, aga see oli Eestis ja Eestis oli esimene kord, kui ma hakkasin luuletama ja see on nii eesti kui ka inglise keeles suht suht võrdselt. Vaikses linnas. Turismipunktis on postkontor. Seal kõikjal luuletused algavad selles raamatus väikeses linnas. See tekkis küll, kui ma olin Haapsalus neli paeva, mõtlesin minna lihtsalt rahu leida selle ka natukene jälle mingi raske periood, mõtlesin, üürin seal koti oli, kus ma olin kunagi elanud ja kõnnin ringi, tõlgin, olen omaette natukene talvises Haapsalus ja kohe ma ei mäleta, kas oli isegi enne, kui ma jõudsin seda koti bussist, see oli nii, uuri kootilis poodi minnes, muidugi hakkas hakkas kajama sele vaikses linnas ja siis hakkasin selle. Kuidagi leidis oma oma kuju ja eesti haikuvormis ja kuna ümberringi oli kõik vaikses linnas, ma mõtlesin, et see oleks huvitav viis, kuidas edasi jutustada seda, mida ma hakkasin tundma ja siis neljapäeva lõpus ma vaatasin, et oi jumal, ma olen juba luulekogu olemas. Väga ootamatult juhtus vaikses linnas. Aiamööbel ootab ehk paar kuud veel vaikses linnas jääkoore purustav jalgratta rehv. Sõjal vaikses linnas tuletants öösiti. Jätkame saadet, tõlkija, hädan kalleniga. Aga nüüd sa hakkad jälle tõlkima seda, kas seal on mingi oma rütmed, sa enne ütlesid, et sa pead seda tõlkima niimoodi, et sa tegid viis lehekülge päevas sellepärast et sul on tähtaeg. Praegu on küll jah selline olukord kujunenud, kuna see antud väliskirjastas hilines igasuguste asjadega ja lihtsalt nende õiguste läppingvist aegub nüüd aasta lõpus, et nad peavad selle asja välja andma ja siis mina olen see pantvangis, on vahel, kes peab kogu töö kiiresti ära ära tegema, aga eks see on ka nagu iseenesest on, on mõnus, süvenenud on nii palju ühte teosesse, sest muidu mul on tavaliselt nii, et mul on üks või kaks raamatut, mis on pooleli, mille me oleme vaikselt tegelen, olenevalt tujust ja ümbrusesse kõik ja siis mul on igasugused vaiksed luuletused või lastekirjandus, tõlgin ka päris palju. Et igasugused teised asjad nagu vahelduseks. Aga, aga nüüd ma olen pidanud kõigest teisest ära ütlema lihtsalt selle ühe ühe teose nimel vähemalt paar kuud veol intensiivsem, sest ma ei saa kuidagi teise autori hääles puhata väga palju, et ma olen ikka Tõnu hääles. Ka kas sa praegu selle Õnnepalu või sa Anton igo või harjutustega oled praegu isegi vaatama? Ja siis mul on siin, mul on selle digipetnud põhimõtteliselt pedeeeffinaan on ühel pool ekraani, teisel pool ekraani, ma loen selle oma töö ajal, kus ma nagu edasi kirjutan. Vahel mulle väga meeldib muidugi selle päris raamatust tõlkida ja mul on, ma tahan, et see oleks alati käepärane kõrval isegi vaike Mele kivi, mille ma, mul on kotis alati kaasas. Kui ma istun kusagil väljas, võtan seda päris raamatu välja, siis ma võin seda lehehoidjana hoida, seda autot nagu lahtisena inimesed alati tegelikult lennujaamas on. Huvitav, kui nüüd see käib selle, selle masina läbi seal turvakontrollis ja siis nad vaatavad, mingi imeli kese on seal, ongi nagu otsinud selle kotis väljas on mingi suure, mitte enam nii suure keskmise suuruse, kyll siis vaatasid mind küsitavad, ütlen, et ma olen tõlkija. Kivi peab kotis olema, kotis olema, olen küsinud, et kas, kas seal on liiga suur, siis vaatavad kaadagooretud oma vahetud. Ei, see on see sobib. Siis tekib see küsimus. Kui suur kivi on liiga suur kivi, et nad ütleksid, ei, see kivi ei kõlba siia lennule. Uuri järgi, tahaks siiski proovida, ige ka natukene suurema, natukene suurem, kuni need ütleme, hea küll, aitab. Aga siin ma olen vist jah, 125 on, kus ma alustasin täna nüüd ma natukene edasilained saada 28. Raamatus järgi ei taha isegi teada, 311, nii et on nii, nii. Niimide taha ene, enne juulini, millal see tähtaeg kukub? See, mida need laused, mida sa tõlgid Ma nüüd segan sind, et räägid ka kirjutamisest. Tõsi jah, nagu ehk kõnepalu räägib sellest, et kirjanike tüüpidest on kaks, kaks tüüpi mõtteliselt, kes tahavad kirjutada, sest lihtsalt meeldib ja siis teised, kes seda ei tea, mida veel teha elus siis mõtlevad, miks ka mitte. Proovin, ja kui keegi annab raha, siis olgu Õnnepalu ise num, see teine siin, ma arvan, et vihje sellele, võib-olla ta minu jaoks on see probleemiks, et oleks vaatamine kas maailma ja inimeste vaatamine. Aga kuna sellest ja kõne sellest raha väga hästi ei saa elada, sest et ta ei vajaks väga palju, aga isegi sele selle söögi ja elamispinda ja natukene reisimise jaoks, siis oleks vaja midagi muud. Et sisse pannes neid, neid mõtted, sõimede, naebane, seda kirja. Mõned teised inimesed leiavad selles midagi ühist, Vi valgustav. Et siis see on serverid meeldivam. Aga jätkas saade, töö varimann, endiselt hädan galloni töö ori ja kell on õhtul pool seitse. Ja me oleme Mustamäe teel, kus on üks saal ja siin läheb kohe laulmiseks, et sa vaid ühes kuuris ja käid regulaarselt koorilaulu laulmas, et kuidas sa laulma hakkasid? Olin üks päev koos sõbraga vanalinnas, jalutasime läbi Vabaduse väljaku ja nägin kahte noormeest, kes olid väga väga-väga õnnelikus tujus, ütleme nii, siis kuidagi tekkis vestlust nendega ja siis ma ma küssina, kust nad on, kus nad said tuttavaks ja nutsid, laulavad kooris. Viiulimäng oli mul vähemalt tollal väga üksi lasem, et mul oli vähe võimalusi, kus, kus teistega mängida mingisugusesse, Chaminimise kohtades või, või üldse õitsemine teistest üritustel on, muidugi siis ma ütlesin, et ma tahaksin ka omavahelisi teha. Danny teha lihtsalt oma muusikaga kuidagi rakendada oma muusikataustaga rohkem nagu elustada jälle. Ja siis ma ütlesin, mõtlesin, mainisin mööda minnes tahvlit, minu arvates oleks tore jah, et see on hea mõte, ma peaksin mingisuguse kooriga nagu liituma. Teadagi on Eestis väga raske leida mehi, kes on esiteks, kellel seda julgus minna laulma kussegeelsuses, teistega ja ja kes peavad nagu viisi või isegi võib-olla. Et siis siis nad ütlesid, üks ütles, võttis, mille kontaktinfo ütles ja ma võtan ühendust. Ah, jah, see jääb sinna, et küll ta unustab ja me tegijaga sain kirja, et nii meie proov toimub siin ja seal ajal, et siis tule laulmisele siis dirigent vaatab, kas tõmban põhimõtteliselt, aga aga see oli nüüd umbes neli aastat tagasi. Käib iga nädal loomas sinna, jah, üks laulupeole ka laulupeol ka suvel on siis minu esimene suur laulupidu, et eelmisel aastal käisin laulmas noorusega selle noorte laulupeol, et siis see oli minu esimene lauldes kaare all ja nüüd tuleb see suur kogemas eksmaikuus, nüüd selgub, et täpselt, mis koolid lähevad. Aga mis seal ma saan aru, et kohe läheb nagu häälte Lohti laulmiseks, aga mis laulud siin täna loovata või harjutada ütlesid ennem, et see on ühe looja laul, mingi uus laul? Jah, tegelikult esimene lugu, millega me tegeleme täna on motincildos kes ala, mis on, tegelikult ammu on, et meie repertuaaris, aga Me filmime täna isegi ühte tervitusvideo sele oma sponsorile, kelle ruumides Me saame horitada, neil on mingisugune üritus, mis tuleb, tahtsid just niisugune tervitas lugu. Kuule, aga ütle mulle tundub, et ütles, et tõlkimine on niikuinii üksildane töö, isegi kui sa käid kuskil metsas telkimas või kohvikus või kus iganes. Et kas see kooris laulmine, see ongi nagu mingi see, et sa saad kellegagi koos olla. Ja, ja ma võin öelda täiesti ausalt, et ilma selle juhuseta, kus, kus ma sain liituda nii toreda seltskonnaga siis see võimalike tekki minu noh, lihtsalt puht sotsiaalselt, ma ei oleks hakkama saanud Eestis. Et siit ma olen saanud selle sõprusrühma, mis muud, kui nagu laieneb, kuna mõned inimesed lähevad ära paratamatult seoses pere või töökohustustega ja siis mõned tulevad siis juurde. Ja mõned jäävad aastateks, et tänu sellele mul ongi sihuke püsiv, hea, stabiilne alus mille peale oma oma eluviisi niisiis ehitada. Et tükk aega, vägitükk, aega mul ei olnud seda ja oli kootides kootides ütlematult raskem, kui nüüd on mis, nagu need oskused üritasid mingi üksindust. Jah, üksindus, et tõlkija elu, aga sa ütlesid, ei ole just väga sotsiaalne, seal ongi väga üksildane. Et see mina ja minu arvuti ja loomulikult on igasugused inimesed, kellega vahet on e-kirju, iga paev, kelle nimi oli mul olid siis tuttavad ja kes siis isegi noh, aeg-ajalt kutsusid mind oma selle asutuse ju ütleme nagu jõulupeole või mingisuguse lihtsalt olengule. Aga seal ikkagi nii harva ja ma ei tundnud eriti maisanud tundma õppida kedagi. Et siis ja see ei muutunud, et ma võiksin kohvikus tööd teha, kui baaris või Kuzzygenesega ei hakanud eriti nagu teistega suhtlema, et Eestis ongi nagu väga raske asi, kui ei tunne inimesi juba koolist või töö kaudu, siis ei saa eriti kergi tuum on sellest huvitatud, seda ütlen mina nagu näiteks seda tundnud, aga usun sind jah, et uus tulija jaoks see, see on nagu väga-väga raske isegi osata seda keelt. Et see oli siis isegi pigem see, et ma ei olnud enam huvitav inimestele, et see oli, kuulsid minu lugu ära, et ah, tulid ess sellepärast, sellepärast OSCE teistkümnelt oh kui tubli punkt. Ja siis nagu läksid edasi oma elule, kurb veel ja oli, oli väga nii, et mul oli vaja kuidagi kuidagi vägisi sisse saada, ise on koorilaul. Kuule, mine laula nüüd juba laulavad hääli lahti ja paned juba rääkinud nii palju täna. Hääl on nagu lõpuks ometi lahti nagu tavaliselt vaeva. Sel nädalal olin ma tõlkija, hädan Galleni töövari. Saate, mida te kuulsite, mängisid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.